Sentence view

Universal Dependencies - Estonian - EDT

Language	Estonian
Project	EDT
Corpus Part	train
Annotation	Muischnek, Kadri; Müürisep, Kaili; Puolakainen, Tiina; Rääbis, Andriela; Torga, Liisi

showing 601 - 700 of 1124 • previous • next

[1] tree

~~2000. a. oli see 4,1%, kuid langes 3%-ni tagasi 2001. a..~~

s-601

tea_toohoive_656

2000. a. oli see 4,1%, kuid langes 3%-ni tagasi 2001. a..

[2] tree

~~ETU andmed võimaldavad vaadata ka, kuidas on muutunud kursustel osalemine küsitlusele eelnenud viimase nelja nädala jooksu alates 1997. aastast.~~

s-602

tea_toohoive_657

ETU andmed võimaldavad vaadata ka, kuidas on muutunud kursustel osalemine küsitlusele eelnenud viimase nelja nädala jooksu alates 1997. aastast.

[3] tree

~~Nelja viimase nädala jooksul kursustel osalenute osakaal~~

s-603

tea_toohoive_659

Nelja viimase nädala jooksul kursustel osalenute osakaal

[4] tree

~~Nelja viimase nädala jooksul kursustel osalenute osakaal on väike nii 15-74 aastaste kui ka hõivatute hulgas.~~

s-604

tea_toohoive_660

Nelja viimase nädala jooksul kursustel osalenute osakaal on väike nii 15-74 aastaste kui ka hõivatute hulgas.

[5] tree

~~Peale 1999. a on see mõnevõrra langenud.~~

s-605

tea_toohoive_661

Peale 1999. a on see mõnevõrra langenud.

[6] tree

~~Nagu alljärgnevast tabelist näha, on nende puhul, kes kursustel osalevad, kõige tõenäolisem osavõtt suhteliselt lühiajalistest - kuni ühekuulistest kursustest.~~

s-606

tea_toohoive_662

Nagu alljärgnevast tabelist näha, on nende puhul, kes kursustel osalevad, kõige tõenäolisem osavõtt suhteliselt lühiajalistest - kuni ühekuulistest kursustest.

[7] tree

~~Lühiajaliste kursuste osakaal on aastatel 2000-2001 mõnevõrra kasvanud ning need moodustavad veidi üle poole kõigist kursustest, kus viimase nelja nädala jooksul on osaletud.~~

s-607

tea_toohoive_663

Lühiajaliste kursuste osakaal on aastatel 2000-2001 mõnevõrra kasvanud ning need moodustavad veidi üle poole kõigist kursustest, kus viimase nelja nädala jooksul on osaletud.

[8] tree

~~Kursustel osalemine viimase nelja nädala jooksul kursuse kestuse järgi protsentides, 1997-2000~~

s-608

tea_toohoive_665

Kursustel osalemine viimase nelja nädala jooksul kursuse kestuse järgi protsentides, 1997-2000

[9] tree

~~Peamine kursuste eest tasuja on kas tööandja (60% ulatuses) või töötaja ise (kuni 30% ulatuses) ning see proportsioon ei ole aastate jooksul eriti palju muutunud.~~

s-609

tea_toohoive_666

Peamine kursuste eest tasuja on kas tööandja (60% ulatuses) või töötaja ise (kuni 30% ulatuses) ning see proportsioon ei ole aastate jooksul eriti palju muutunud.

[10] tree

~~Tööandja kulutas koolituse peale kõige enam 1999. aastal (60,5% nelja viimase kuu jooksul külastatud kursuste maksumustest).~~

s-610

tea_toohoive_667

Tööandja kulutas koolituse peale kõige enam 1999. aastal (60,5% nelja viimase kuu jooksul külastatud kursuste maksumustest).

[11] tree

~~Kursustel osalemine viimase nelja nädala jooksul kursuse eest~~

s-611

tea_toohoive_669

Kursustel osalemine viimase nelja nädala jooksul kursuse eest

[12] tree

Nii kõigil kursustel kui ka tööalastel kursustel osalenute puhul on ca 12-14% kursustest toimunud üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes või kõrgkoolis, mille puhul on tegemist tõenäoliselt tasemeõppega.

s-612

tea_toohoive_670

[13] tree

~~Kõigist kursustest umbes 1/5 ja tööalastest kursustest umbes 1/3 toimuvad töökohal.~~

s-613

tea_toohoive_671

Kõigist kursustest umbes 1/5 ja tööalastest kursustest umbes 1/3 toimuvad töökohal.

[14] tree

~~Ka siin pole üle vaadeldavate aastate suuri muutusi toimunud.~~

s-614

tea_toohoive_672

Ka siin pole üle vaadeldavate aastate suuri muutusi toimunud.

[15] tree

~~Lõviosa kursustest toimub koolitusfirmades ja õppekeskustes, kuid seal toimuvate kursuste osakaal on aja jooksul vähenenud umbkaudu 10% võrra.~~

s-615

tea_toohoive_673

Lõviosa kursustest toimub koolitusfirmades ja õppekeskustes, kuid seal toimuvate kursuste osakaal on aja jooksul vähenenud umbkaudu 10% võrra.

[16] tree

~~Kui 1998 II kvartalis moodustas koolitusfirmades ja õppekeskustes kursustel käinute osakaal 57%, siis 2001. a. 39% kõigist kursustel osalenutest.~~

s-616

tea_toohoive_674

Kui 1998 II kvartalis moodustas koolitusfirmades ja õppekeskustes kursustel käinute osakaal 57%, siis 2001. a. 39% kõigist kursustel osalenutest.

[17] tree

~~Selle osa kokkuvõtteks võib esile tuua järgmised arengud Eesti tööturul.~~

s-617

tea_toohoive_675

Selle osa kokkuvõtteks võib esile tuua järgmised arengud Eesti tööturul.

[18] tree

~~Kuigi mittetraditsiooniliste töövormide osakaal ei ole suur, nende kasutamine laieneb.~~

s-618

tea_toohoive_676

Kuigi mittetraditsiooniliste töövormide osakaal ei ole suur, nende kasutamine laieneb.

[19] tree

On küllaltki tõenäoline, eriti kui eeldame, et majanduse tsükliliste muutuste komponendi mõju tööhõivele võib edaspidi pigem kasvada, et võib oodata ka mittetraditsiooniliste tööviiside ja -vormide osa edasist suurenemist tööhõives.

s-619

tea_toohoive_677

[20] tree

~~Kõrvaltööde dünaamikas väljendub peale töö vähenemise ka ümberpaiknemine ülemistele ametipositsioonidele ning sellega koos ka üha kõrgema haridustasemega töötajate kätte.~~

s-620

tea_toohoive_678

Kõrvaltööde dünaamikas väljendub peale töö vähenemise ka ümberpaiknemine ülemistele ametipositsioonidele ning sellega koos ka üha kõrgema haridustasemega töötajate kätte.

[21] tree

~~Seega toimib kõrvaltööde dünaamika pigem töö ebaühtlast jaotumist toetavalt.~~

s-621

tea_toohoive_679

Seega toimib kõrvaltööde dünaamika pigem töö ebaühtlast jaotumist toetavalt.

[22] tree

Töö 'koguhulga' vähenemisele perioodil 1989-2001 viitavad mitu näitajat: näiteks keskmine nädala töötundide arv ja kõrvaltööde osakaal; inimeste osakaal, kes soovivad rohkem töötada kasvab nii nagu ka uue ja lisatöö otsijate osakaal ning inimeste osakaal, kes töötavad osaajaga, kuna ei leia täisaja tööd.

s-622

tea_toohoive_680

[23] tree

~~Mittetraditsioonilist, k.a ajaliselt paindlikku tööhõivet esineb kõige enam teenindussektoris.~~

s-623

tea_toohoive_681

Mittetraditsioonilist, k.a ajaliselt paindlikku tööhõivet esineb kõige enam teenindussektoris.

[24] tree

Osaajaga töö ja ajutise töö analüüs näitasid, et mittetraditsiooniline töö kaldub olema rohkem nende osaks, kes on tööturul üldiselt ebasoodsamal positsioonil (äärmuslikud vanuserühmad ja naised)

s-624

tea_toohoive_682

[25] tree

~~On näha töökeskkondade normaliseerumist.~~

s-625

tea_toohoive_683

On näha töökeskkondade normaliseerumist.

[26] tree

~~Nii on oluliselt vähenenud sundpuhkuste osakaal ja suurenenud puhkuste osakaal.~~

s-626

tea_toohoive_684

Nii on oluliselt vähenenud sundpuhkuste osakaal ja suurenenud puhkuste osakaal.

[27] tree

~~Töölt puudumises on ka vähem rolli majanduslikel põhjustel.~~

s-627

tea_toohoive_685

Töölt puudumises on ka vähem rolli majanduslikel põhjustel.

[28] tree

Uuringunädalal vähem töötamise olulisemad põhjused 1990. aastate lõpus olid puhkus ning töövaba hooaeg, kasvanud on eelkõige riigipühadel mittetöötamise osatähtsus ja puhkuste osatähtsus.

s-628

tea_toohoive_686

[29] tree

~~Rahulolematus töötingimustega potentsiaalse mobiilsuse tegurina on suhteliselt kõrge ja kasvab, otsitakse paremaid töötingimusi ja suuremat palka.~~

s-629

tea_toohoive_687

Rahulolematus töötingimustega potentsiaalse mobiilsuse tegurina on suhteliselt kõrge ja kasvab, otsitakse paremaid töötingimusi ja suuremat palka.

[30] tree

2000. aastal, kui tööpuudus oli kõrge ja hõive madalseisus, võis täheldada osaajaga töö kasvu, enam oli neid, kes ei leidnud täisajaga tööd, suurenes ajutise töö osakaal, hõivatud uue töö otsijate osakaal oli perioodi kõrgeim, otsiti enam alalist tööd ajutise asemel.

s-630

tea_toohoive_688

[31] tree

~~Tööalase õppega seotud kursustel osalemises on vähe muutusi alates 1997. aastast.~~

s-631

tea_toohoive_689

Tööalase õppega seotud kursustel osalemises on vähe muutusi alates 1997. aastast.

[32] tree

~~Õppimises ja kursustel osalus on vähene ja täienduskoolituses osalemine ebaühtlane.~~

s-632

tea_toohoive_690

Õppimises ja kursustel osalus on vähene ja täienduskoolituses osalemine ebaühtlane.

[33] tree

~~Käesoleva töö alguses püstitatud hüpoteesid olid lähtehüpoteesid, mis on analüüside käigus muutunud.~~

s-633

tea_toohoive_691

Käesoleva töö alguses püstitatud hüpoteesid olid lähtehüpoteesid, mis on analüüside käigus muutunud.

[34] tree

~~Neis sisaldunud uurimisküsimused on modifitseerunud nii vastavalt saadaolevatele andmetele kui ka töö käigus tekkinud uutele küsimuseasetustele.~~

s-634

tea_toohoive_692

Neis sisaldunud uurimisküsimused on modifitseerunud nii vastavalt saadaolevatele andmetele kui ka töö käigus tekkinud uutele küsimuseasetustele.

[35] tree

Järgnevalt on esitatud põhiliste uurimisküsimuste - Phillipsi kõver ja palgamuutused, kapitali sissevoolu mõjude hindamine tööhõivele ning töötuse ja tööjõu mobiilsuse seose analüüsid empiirilisel tasandil.

s-635

tea_toohoive_693

[36] tree

~~3.1. Phillipsi kõver ja palgamuutused~~

s-636

tea_toohoive_694

3.1. Phillipsi kõver ja palgamuutused

[37] tree

~~Töötus ja inflatsioon~~

s-637

tea_toohoive_695

Töötus ja inflatsioon

[38] tree

~~Austraalia majandusteadlane A.W. Phillips avaldas 1958. aastal empiirilist laadi artikli, kus ta väitis end olevat avastanud pöördsuhte töötaoleku ja palgamäärade vahel.~~

s-638

tea_toohoive_696

Austraalia majandusteadlane A.W. Phillips avaldas 1958. aastal empiirilist laadi artikli, kus ta väitis end olevat avastanud pöördsuhte töötaoleku ja palgamäärade vahel.

[39] tree

~~See artikkel muutus kiiresti diskussiooniobjektiks ning paljud majandusteadlased püüdsid luua Phillipsi analüüsi edasiarendusi.~~

s-639

tea_toohoive_697

See artikkel muutus kiiresti diskussiooniobjektiks ning paljud majandusteadlased püüdsid luua Phillipsi analüüsi edasiarendusi.

[40] tree

~~Phillipsi kõver on nüüdseks muutunud makroökonoomilise analüüsi standardseks raamistikuks, kuigi see on ka tugeva kriitikatule all.~~

s-640

tea_toohoive_698

Phillipsi kõver on nüüdseks muutunud makroökonoomilise analüüsi standardseks raamistikuks, kuigi see on ka tugeva kriitikatule all.

[41] tree

~~Üks varaseimaid Phillipsi kõvera edasiarendusi oli 'modifitseeritud' Phillipsi kõver, mis visandab inflatsiooni ja töötaoleku vahelise seose.~~

s-641

tea_toohoive_699

Üks varaseimaid Phillipsi kõvera edasiarendusi oli 'modifitseeritud' Phillipsi kõver, mis visandab inflatsiooni ja töötaoleku vahelise seose.

[42] tree

~~See Phillipsi kõver pälvis kohe nii poliitikute kui ka majandusteadlaste tähelepanu.~~

s-642

tea_toohoive_700

See Phillipsi kõver pälvis kohe nii poliitikute kui ka majandusteadlaste tähelepanu.

[43] tree

Poliitikud olid asjast huvitatud seetõttu, et Phillipsi kõver vihjas kompromissi olemasolule inflatsiooni ja töötaoleku vahel - need kaks on aga poliitiliselt kõige tundlikumad majanduslikud muutujad.

s-643

tea_toohoive_701

[44] tree

~~Majandusteoreetikutele meeldis Phillipsi kõvera analüüs seepärast, et see lubas uue raamistiku makroökonoomilisele teooriale - lihtsa ning dünaamilise analüüsi mudeli.~~

s-644

tea_toohoive_702

Majandusteoreetikutele meeldis Phillipsi kõvera analüüs seepärast, et see lubas uue raamistiku makroökonoomilisele teooriale - lihtsa ning dünaamilise analüüsi mudeli.

[45] tree

~~Kohaseks vastuväiteks Phillipsi kõverale oli see, et see on 'faktide juhtum ilma teooriata'.~~

s-645

tea_toohoive_703

Kohaseks vastuväiteks Phillipsi kõverale oli see, et see on 'faktide juhtum ilma teooriata'.

[46] tree

~~Phillips ise oli esitanud empiirilised tulemused ning proovis neid veidi seletada.~~

s-646

tea_toohoive_704

Phillips ise oli esitanud empiirilised tulemused ning proovis neid veidi seletada.

[47] tree

~~Kritiseerijad polnud nõus sellega, et stabiilne seos inflatsiooni ja töötaoleku vahel võiks üldse aset leida.~~

s-647

tea_toohoive_705

Kritiseerijad polnud nõus sellega, et stabiilne seos inflatsiooni ja töötaoleku vahel võiks üldse aset leida.

[48] tree

~~See seisukoht kerkis esile 1970. aastatel, kui ilmnes, et seos ei ole stabiilne - Phillipsi kõver oli ilmselt nihkunud väljapoole ning halvendanud inflatsiooni ja töötaoleku kompromissi.~~

s-648

tea_toohoive_706

See seisukoht kerkis esile 1970. aastatel, kui ilmnes, et seos ei ole stabiilne - Phillipsi kõver oli ilmselt nihkunud väljapoole ning halvendanud inflatsiooni ja töötaoleku kompromissi.

[49] tree

~~Selleks, et teha majanduspoliitika korrigeerimise soovitusi, tuleb majandusteadlastel selgitada vaadeldavate majandusnähtuste põhjusi.~~

s-649

tea_toohoive_707

Selleks, et teha majanduspoliitika korrigeerimise soovitusi, tuleb majandusteadlastel selgitada vaadeldavate majandusnähtuste põhjusi.

[50] tree

~~See viib Phillipsi kõvera taustloogika taasläbivaatamisele.~~

s-650

tea_toohoive_708

See viib Phillipsi kõvera taustloogika taasläbivaatamisele.

[51] tree

~~Inflatsiooni ja töötaoleku vahelise seose selgitamiseks on tänapäeval kaks võimalust.~~

s-651

tea_toohoive_709

Inflatsiooni ja töötaoleku vahelise seose selgitamiseks on tänapäeval kaks võimalust.

[52] tree

~~Mõlema aluseks on töötaoleku analüüs, ent üks on pakkumise ja nõudluse mudel ning teine seab fookusse institutsioonilised tegurid.~~

s-652

tea_toohoive_710

Mõlema aluseks on töötaoleku analüüs, ent üks on pakkumise ja nõudluse mudel ning teine seab fookusse institutsioonilised tegurid.

[53] tree

~~1) Turul baseeruv Phillipsi kõver~~

s-653

tea_toohoive_711

1) Turul baseeruv Phillipsi kõver

[54] tree

~~Need majandusteadlased, kes usuvad hindade ja palkade paindlikkust, pakuvad Phillipsi kõverale pakkumise ja nõudluse poolset selgitust.~~

s-654

tea_toohoive_712

Need majandusteadlased, kes usuvad hindade ja palkade paindlikkust, pakuvad Phillipsi kõverale pakkumise ja nõudluse poolset selgitust.

[55] tree

Selle seisukoha järgi sunnib ülemäärase tööjõu pakkumine (kõrge töötaoleku tase) töötajaid aktsepteerima madalamaid palgatõuse; kui aga tööturul on ülemäärane nõudlus, meelitavad firmad raskesti kättesaadavat tööjõudu kõrgete palkadega.

s-655

tea_toohoive_713

[56] tree

Kõvera kumeruse majanduslik tähendus seisneb selles, et töötuse kõrge taseme korral on selle muutumise mõju inflatsioonile väiksem võrreldes juhtumiga, kus majandus oleks lähedal täielikule tööhõivele.

s-656

tea_toohoive_714

[57] tree

~~2) Institutsiooniline Phillipsi kõver~~

s-657

tea_toohoive_715

2) Institutsiooniline Phillipsi kõver

[58] tree

~~Eelmise seletusega seonduv probleem seisneb selles, et reaalses maailmas ei reageeri palgad alati turusurvele.~~

s-658

tea_toohoive_716

Eelmise seletusega seonduv probleem seisneb selles, et reaalses maailmas ei reageeri palgad alati turusurvele.

[59] tree

~~Endastmõistetavatel põhjustel on inimesed palgakärpimiste suhtes kahtlevad, nii et palgad on jäigad allapoole laskumise suhtes.~~

s-659

tea_toohoive_717

Endastmõistetavatel põhjustel on inimesed palgakärpimiste suhtes kahtlevad, nii et palgad on jäigad allapoole laskumise suhtes.

[60] tree

~~Palgad võivad olla jäigad ka ülespoole liikumise suhtes - tööjõu nõudluse kasv võib tuleneda seesmisest edutamisest kõrgemate palkade asemel.~~

s-660

tea_toohoive_718

Palgad võivad olla jäigad ka ülespoole liikumise suhtes - tööjõu nõudluse kasv võib tuleneda seesmisest edutamisest kõrgemate palkade asemel.

[61] tree

~~Lõpuks, mõnikord kasvavad palgad isegi kõrge töötaoleku korral.~~

s-661

tea_toohoive_719

Lõpuks, mõnikord kasvavad palgad isegi kõrge töötaoleku korral.

[62] tree

~~Kuidas on see võimalik?~~

s-662

tea_toohoive_720

Kuidas on see võimalik?

[63] tree

~~See ei ole võimalik paindlike hindadega konkurentsituru korral, ent mõned turud on fikseeritud hindadega.~~

s-663

tea_toohoive_721

See ei ole võimalik paindlike hindadega konkurentsituru korral, ent mõned turud on fikseeritud hindadega.

[64] tree

~~Viimaste korral avaldavad suured korporatsioonid ja ametiühingud vastupanu pakkumise ja nõudluse survele ning kasutavad turuvõimu palkade ja hindade kehtestamisel.~~

s-664

tea_toohoive_722

Viimaste korral avaldavad suured korporatsioonid ja ametiühingud vastupanu pakkumise ja nõudluse survele ning kasutavad turuvõimu palkade ja hindade kehtestamisel.

[65] tree

~~Turuvälised asjaolud (õiglus, teenistusvalmidus, võimusuhted jne) on olulisemad kui pakkumine ja nõudlus fikseeritud hindadega turgudel.~~

s-665

tea_toohoive_723

Turuvälised asjaolud (õiglus, teenistusvalmidus, võimusuhted jne) on olulisemad kui pakkumine ja nõudlus fikseeritud hindadega turgudel.

[66] tree

~~Fikseeritud hindadega toodanguturgudel tõstavad oligopolid hindu, et katta tootmiskulusid.~~

s-666

tea_toohoive_724

Fikseeritud hindadega toodanguturgudel tõstavad oligopolid hindu, et katta tootmiskulusid.

[67] tree

~~Fikseeritud hindadega tööturul on palgad ametiühingute poolt kindlaks määratud.~~

s-667

tea_toohoive_725

Fikseeritud hindadega tööturul on palgad ametiühingute poolt kindlaks määratud.

[68] tree

~~Viimased peavad läbirääkimisi ka selleks, et liikmetele hüvitataks elukalliduse tõus.~~

s-668

tea_toohoive_726

Viimased peavad läbirääkimisi ka selleks, et liikmetele hüvitataks elukalliduse tõus.

[69] tree

~~Kui ametiühing on piisavalt tugev, võivad palgad tõusta ka kõrge töötaoleku taseme korral.~~

s-669

tea_toohoive_727

Kui ametiühing on piisavalt tugev, võivad palgad tõusta ka kõrge töötaoleku taseme korral.

[70] tree

~~Turujõududel on kaudne mõju ametiühingute käitumisele läbi streigifondi suuruse.~~

s-670

tea_toohoive_728

Turujõududel on kaudne mõju ametiühingute käitumisele läbi streigifondi suuruse.

[71] tree

~~Kui töötaolek on madal, on streigifond suur ja ametiühingud võivad toetada iga streigiähvardust - firmad on sunnitud rahuldama kõrgeid palgatõuse.~~

s-671

tea_toohoive_729

Kui töötaolek on madal, on streigifond suur ja ametiühingud võivad toetada iga streigiähvardust - firmad on sunnitud rahuldama kõrgeid palgatõuse.

[72] tree

~~Teisalt kõrge töötuse tase tühjendab ametiühingute fondid ja eemaldab streigiähvardused.~~

s-672

tea_toohoive_730

Teisalt kõrge töötuse tase tühjendab ametiühingute fondid ja eemaldab streigiähvardused.

[73] tree

~~Firmad rahuldavad üksnes madalaid palgatõuse.~~

s-673

tea_toohoive_731

Firmad rahuldavad üksnes madalaid palgatõuse.

[74] tree

~~Hindade tõusu ja töötuse seoselt hindade taseme ja töötuse seosele Eesti tingimustes~~

s-674

tea_toohoive_732

Hindade tõusu ja töötuse seoselt hindade taseme ja töötuse seosele Eesti tingimustes

[75] tree

~~Palju tugevam on aga seos Eesti suhteliste (tarbija)hindade taseme (võrreldes Euroopa Liiduga) ja töötuse vahel (vt joonis 3.2).~~

s-675

tea_toohoive_733

Palju tugevam on aga seos Eesti suhteliste (tarbija)hindade taseme (võrreldes Euroopa Liiduga) ja töötuse vahel (vt joonis 3.2).

[76] tree

~~Korrelatsioonikoefitsent on 0,95 ning ka regressioonanalüüs näitab tugevat seletavat mõju (R = 0,87).~~

s-676

tea_toohoive_734

Korrelatsioonikoefitsent on 0,95 ning ka regressioonanalüüs näitab tugevat seletavat mõju (R = 0,87).

[77] tree

~~Hinnataseme ja töötuse vaheline seos on kinnitust leidnud ka mujal maailmas.~~

s-677

tea_toohoive_735

Hinnataseme ja töötuse vaheline seos on kinnitust leidnud ka mujal maailmas.

[78] tree

~~Allikad: Eesti Statistikaameti kuukirjad~~

s-678

tea_toohoive_738

Allikad: Eesti Statistikaameti kuukirjad

[79] tree

~~Hinnatase ja töötus~~

s-679

tea_toohoive_740

Hinnatase ja töötus

[80] tree

~~Hinnatase tähendab Eesti tarbijakaupade hinnataset Euroopa Liidu tarbijakaupade hinnataseme suhtes.~~

s-680

tea_toohoive_742

Hinnatase tähendab Eesti tarbijakaupade hinnataset Euroopa Liidu tarbijakaupade hinnataseme suhtes.

[81] tree

~~Joonis 3.2 on interpreteeritav kapitalikeskse kontseptsiooni raames.~~

s-681

tea_toohoive_743

Joonis 3.2 on interpreteeritav kapitalikeskse kontseptsiooni raames.

[82] tree

~~See interpretatsioon on esitatud peatükis 3.2.~~

s-682

tea_toohoive_744

See interpretatsioon on esitatud peatükis 3.2.

[83] tree

~~Siin osutubki sobivaks vaadata ka Eesti keskmise palga ja miinimumpalga võimalikke tööhõivele suunatud mõjusid.~~

s-683

tea_toohoive_745

Siin osutubki sobivaks vaadata ka Eesti keskmise palga ja miinimumpalga võimalikke tööhõivele suunatud mõjusid.

[84] tree

~~Selleks, et hinnata keskmise palga ja miinimumpalga mõju töötusele, tuleb vaadata ka seda, mis on juhtunud meie keskmiste palkadega.~~

s-684

tea_toohoive_746

Selleks, et hinnata keskmise palga ja miinimumpalga mõju töötusele, tuleb vaadata ka seda, mis on juhtunud meie keskmiste palkadega.

[85] tree

~~Esiteks vaatleme Eesti keskmise palga suhtelist muutumist aastatel 1991-2001 ehk seda kuidas on muutunud keskmise palga ostujõud olulisemate paigutuste lõikes.~~

s-685

tea_toohoive_747

Esiteks vaatleme Eesti keskmise palga suhtelist muutumist aastatel 1991-2001 ehk seda kuidas on muutunud keskmise palga ostujõud olulisemate paigutuste lõikes.

[86] tree

~~Eraldi on välja toodud ka Eesti keskmise palga väline ostujõud (ostujõud Saksa markades) (tabel 1)~~

s-686

tea_toohoive_748

Eraldi on välja toodud ka Eesti keskmise palga väline ostujõud (ostujõud Saksa markades) (tabel 1)

[87] tree

~~Teiseks vaatleme Eesti keskmise palga absoluutset muutumist aastatel 1991-2001 ehk seda, kuidas on muutunud keskmine palk Eesti kroonides.~~

s-687

tea_toohoive_749

Teiseks vaatleme Eesti keskmise palga absoluutset muutumist aastatel 1991-2001 ehk seda, kuidas on muutunud keskmine palk Eesti kroonides.

[88] tree

~~Kolmandaks vaatleme Eesti minimaalpalga muutumist ning seda, kuidas on Eesti minimaalpalk muutunud keskmise palga suhtes (joonis 3.5).~~

s-688

tea_toohoive_751

Kolmandaks vaatleme Eesti minimaalpalga muutumist ning seda, kuidas on Eesti minimaalpalk muutunud keskmise palga suhtes (joonis 3.5).

[89] tree

~~Eesti keskmine kuupalk~~

s-689

tea_toohoive_753

Eesti keskmine kuupalk

[90] tree

~~Välja arvutanud Jaanus Raim Hansapanga kapitaliturgude osakonnast (Mart Tõevere), Eesti Energiast ja Eesti Statistikaametist saadud andmete baasil.~~

s-690

tea_toohoive_754

Välja arvutanud Jaanus Raim Hansapanga kapitaliturgude osakonnast (Mart Tõevere), Eesti Energiast ja Eesti Statistikaametist saadud andmete baasil.

[91] tree

~~Võib näha, et Eesti keskmise palga väline ostujõud on viimase kümnendi vältel tõusnud 40 korda.~~

s-691

tea_toohoive_755

Võib näha, et Eesti keskmise palga väline ostujõud on viimase kümnendi vältel tõusnud 40 korda.

[92] tree

~~See tähendab, et täna saab välismaal Eesti keskmise palga eest osta 40 korda rohkem asju kui kümme aastat tagasi.~~

s-692

tea_toohoive_756

See tähendab, et täna saab välismaal Eesti keskmise palga eest osta 40 korda rohkem asju kui kümme aastat tagasi.

[93] tree

~~Samas on Eesti keskmise palga sisemine ostujõud jäänud peaaegu muutumatuks likviidsete (Tallinna, Tartu, Pärnu) elamispindade ning energiakandjate osas (v.a vaadeldava perioodi algus).~~

s-693

tea_toohoive_757

Samas on Eesti keskmise palga sisemine ostujõud jäänud peaaegu muutumatuks likviidsete (Tallinna, Tartu, Pärnu) elamispindade ning energiakandjate osas (v.a vaadeldava perioodi algus).

[94] tree

~~See tähendab, et täna tuleb Eesti keskmise palga saajal suurlinnakorteri ostmiseks sama kaua raha koguda kui viis või kümme aastat tagasi.~~

s-694

tea_toohoive_758

See tähendab, et täna tuleb Eesti keskmise palga saajal suurlinnakorteri ostmiseks sama kaua raha koguda kui viis või kümme aastat tagasi.

[95] tree

~~Täna kulub elektriarvetele sama suur osa palgast kui 1993. aasta või 1997. aasta lõpus (kuid 5 korda suurem osa kui 1991. aasta lõpus).~~

s-695

tea_toohoive_759

Täna kulub elektriarvetele sama suur osa palgast kui 1993. aasta või 1997. aasta lõpus (kuid 5 korda suurem osa kui 1991. aasta lõpus).

[96] tree

~~Eesti keskmise palga sisemine ostujõud on aga importseadmete osas tõusnud tunduvalt kiiremini kui on kasvanud palga välisväärtus.~~

s-696

tea_toohoive_760

Eesti keskmise palga sisemine ostujõud on aga importseadmete osas tõusnud tunduvalt kiiremini kui on kasvanud palga välisväärtus.

[97] tree

~~See tähendab, et autosid ja televiisoreid saab Eesti keskmise palga saaja osta mitte 40 korda vaid üle saja korra rohkem kui kümme aastat tagasi.~~

s-697

tea_toohoive_761

See tähendab, et autosid ja televiisoreid saab Eesti keskmise palga saaja osta mitte 40 korda vaid üle saja korra rohkem kui kümme aastat tagasi.

[98] tree

~~Eesti keskmise palga muutus (EEK)~~

s-698

tea_toohoive_763

Eesti keskmise palga muutus (EEK)

[99] tree

Eesti keskmine palk (Eesti kroonides) on viimase kümne aasta jooksul kasvanud järjepidevalt - ilma tagasilangusteta ning Eesti keskmise palga absoluutne tõus (krooni aastas) on olnud viimase kümne aasta jooksul peaaegu konstantne.

s-699

tea_toohoive_765

[100] tree

~~Eesti keskmise palga suhteline tõus (protsenti aastas) on olnud viimase kümne aasta jooksul ühtlaselt aeglustuv - palga kasvades on palgatõus vähenenud.~~

s-700

tea_toohoive_766

Eesti keskmise palga suhteline tõus (protsenti aastas) on olnud viimase kümne aasta jooksul ühtlaselt aeglustuv - palga kasvades on palgatõus vähenenud.

Edit as list • Text view • Dependency trees