Universal Dependencies - Estonian - EDT

s-501

tea_toohoive_535

Hõivatud põhitöö tavalise ja uuringunädala tööaja erinevuse järgi

s-502

tea_toohoive_536

Nende hõivatute osakaal, kes töötavad uuringunädalal tavalisest vähem, on vaadeldaval perioodil üldiselt veidi kasvanud ja nende osakaal, kes töötavad rohkem üldjoontes veidi langenud.

s-503

tea_toohoive_537

Seda muutust on siiski raske tõlgendada majanduslike teguritega.

s-504

tea_toohoive_539

Hõivatud uuringunädalal tavalisest vähem töötamise põhjuste järgi protsentides, 1997-2000

s-505

tea_toohoive_541

Uuringunädalal vähem töötamise olulisemad põhjused 1990. aastate lõpus olid puhkus ning töövaba hooaeg.

s-506

tea_toohoive_542

Alates 1999. aastast moodustavad need põhjused üle poole vähem töötamise põhjustest.

s-507

tea_toohoive_543

Sundpuhkuse osatähtsus on langenud peaaegu olematuks, samuti on vähenenud majanduslike põhjuste osakaal.

s-508

tea_toohoive_544

Samas on kasvanud eelkõige riigipühadel mittetöötamise osatähtsus ja puhkuste osatähtsus.

s-509

tea_toohoive_546

Hõivatud uuringunädalal tavalisest vähem töötamise põhjuste järgi,

s-510

tea_toohoive_548

Hõivatud uuringunädalal tavalisest rohkem töötamise põhjuste järgi,

s-511

tea_toohoive_549

Rohkem töötamine on 82% ulatuses seletatav töögraafiku ja ületunnitööga; viimase osatähtsus on alates 1998. a pidevalt langenud ning ületunnitöö osatähtsus veidi kasvanud.

s-512

tea_toohoive_550

8,5 -9,9% hõivatuist sooviks enam töötada (tabel 9), seda eelkõige olemasoleval töökohal (st töökohta vahetamata).

s-513

tea_toohoive_551

Pärast 1998. a on kasvanud ka nende inimeste osakaal, kes soovivad rohkem töötada ükskõik mil viisil; eriti kõrge oli see aastal 2000.

s-514

tea_toohoive_552

On võimalik, et selleks sundis inimesi kõrge tööpuuduse tase sel aastal.

s-515

tea_toohoive_554

Hõivatute osakaal, kes soovivad rohkem töötada, soovitud töötamise viisi järgi, %

s-516

tea_toohoive_556

Alaline ja ajutine töö

s-517

tea_toohoive_557

Enamus hõivatuist töötab alalisel töökohal.

s-518

tea_toohoive_558

Ajutise töö osatähtsus on aastatel 1997-2000 üldiselt tõusnud, langedes uuesti 2001. a.

s-519

tea_toohoive_559

Ajutise töö osakaal oli kõrgeim aastal 2000, mil ka tööpuuduse tase oli kõrge.

s-520

tea_toohoive_560

Ajutise töö osakaalu muutused on toimunud eelkõige meeste ajutise töö osakaalu muutuste arvel, kuna naiste osakaal ajutises töös on olnud suhteliselt stabiilne.

s-521

tea_toohoive_562

Hõivatud põhitöö kestuse järgi, %

s-522

tea_toohoive_564

Ajutisel töökohal töötamise peamiseks põhjuseks on võimetus leida alalist tööd.

s-523

tea_toohoive_565

Nende ajutise tööga hõivatute osakaal, kes sooviksid alalist tööd, kuid endast olenemata põhjustel ei leia, ulatub 70% lähedale pea kõigil vaadeldavatel aastatel.

s-524

tea_toohoive_566

Veidi alla 1/5 ajutise tööga hõivatutest ei tahagi alalist tööd.

s-525

tea_toohoive_568

Ajutise tööga hõivatud ajutise töö põhjuse järgi, %

s-526

tea_toohoive_569

tööandja ei võimaldanud alalist tööd

s-527

tea_toohoive_570

Vaheajad töötamises

s-528

tea_toohoive_572

Hõivatud uuringunädalal töölt ajutiselt puudumine

s-529

tea_toohoive_574

Uuringunädalal töölt puudumise põhjuste hulgas on vähenenud majanduslikud põhjused, veidi ka töövaba hooaeg, haigused ja vigastused, kasvanud on puhkuste osakaal.

s-530

tea_toohoive_575

Need tendentsid langevad üsna hästi kokku sellega, mis selgus uuringunädalal vähem töötamise põhjuste analüüsil, nimelt sundpuhkuste ja majanduslike põhjuste osatähtsus vähem töötamise põhjusena on langenud, riigipühadel mittetöötamise osatähtsus ja puhkuste osatähtsus on aga kasvanud.

s-531

tea_toohoive_576

Selle alusel saab arvata, et töökeskkonnad on muutunud 'normaalsemaks'.

s-532

tea_toohoive_577

Tööotsimine

s-533

tea_toohoive_578

Nende hõivatute osakaal (tööotsijaist), kes otsivad uut või lisatööd, on vahemikus 1998-2001 üldiselt tõusnud.

s-534

tea_toohoive_579

Suure tööpuuduse aastal (2000) oli see viimase 4 aasta kõrgeim: 83,7%.

s-535

tea_toohoive_581

Hõivatute uue või lisatöö otsimine, %

s-536

tea_toohoive_583

Enamik hõivatud tööotsijaist otsis uut põhitööd.

s-537

tea_toohoive_584

Lisatöö otsijate osakaal on vaadeldaval perioodil pigem vähenenud.

s-538

tea_toohoive_585

Põhjused, miks uut tööd otsitakse, on üha vähem seotud ohuga kaotada olemasolev töö ja üha rohkem rahulolematusega töötingimustega.

s-539

tea_toohoive_586

Teine oluline ja üha tähtsamaks muutuv põhjus uue töö otsimisel on leida ajutise asemel alalist tööd.

s-540

tea_toohoive_587

See oli kõrgeim 2000. aastal, ulatudes 17,1%-ni neist hõivatuist, kes otsisid uut tööd.

s-541

tea_toohoive_588

Siinjuures peab arvestama, et kuigi ajutise töö osakaal hõivatute hulgas on suhteliselt väike, on see ajavahemikus 1998-2000 kasvanud ning oli kõrgeim (3,4%) samuti aastal 2000.

s-542

tea_toohoive_589

Samas soovitakse enam töötada (pikema ajaga) tavaliselt praegusel töökohal või siis leida suurema töökoormusega lisa- või kõrvaltöö, st töötada enam, aga tihtipeale siiski ilma töökoha vahetuseta.

s-543

tea_toohoive_590

Nende tööotsijate osakaal, kes otsisid uut tööd, kuna soovisid paremaid töötingimusi, on järsult kasvanud alates 2000. aastast.

s-544

tea_toohoive_591

Aastal 2001 oli selliseid inimesi tööturul 11,2 tuhat.

s-545

tea_toohoive_592

Töö otsimisel pole mitte kõik võimalused ühtviisi edukad.

s-546

tea_toohoive_593

Töösaamisviisides 1989-2001 on kindlalt esikohal sotsiaalsete võrgustike kaudu töö otsimine ning otse tööandja poole pöördumine.

s-547

tea_toohoive_594

Stabiilselt kõige madalam on aga töö leidmine riigi tööhõivetalituste kaudu.

s-548

tea_toohoive_596

Viimase 12 kuu jooksul töö saanud hõivatud töösaamisviisi järgi, %

s-549

tea_toohoive_598

Suuremad muutused, mis on toimunud üle perioodi, on järgmised: alates 1992. a on kasvanud sotsiaalsete võrgustike kaudu töö leidmine veelgi ja jäänud väikeste kõikumistega 40% piirile.

s-550

tea_toohoive_599

Otse tööandaja poole pöördumine on küll üle kogu perioodi üldiselt langenud, tõustes vahepeal (töötuse stabiilsuse perioodil) ning hakates pärast 1998. a uuesti langema.

s-551

tea_toohoive_600

Mõne võrra on tõusnud töökuulutuste kaudu töö otsimine.

s-552

tea_toohoive_601

Vaid 10% nendest, kes 2000. a töötasid ja olid oma töökohale asunud viimase 12 kuu jooksul, leidsid töö ajalehekuulutuse kaudu.

s-553

tea_toohoive_602

Huvitav on ettevõtluse alustamise trend.

s-554

tea_toohoive_603

Eeldusel, et andmed on üle perioodi võrreldavad, võib eeldada, et alates 1998. a on järsult tõusnud ettevõtlust alustanute osakaal töö leidmisel.

s-555

tea_toohoive_604

Töötute töö otsimise puhul on tööhõiveametisse pöördujate osakaal olnud kõrge 1993.-1994. a, hiljem on see langenud kuni 46,4%-ni 2001. a.

s-556

tea_toohoive_605

Otsitava töö liik võis seejuures olla nii ajutine, alaline, täis- või osaajaga palgatöö.

s-557

tea_toohoive_606

Ettevõtjaks või talupidajaks soovis hakata vaid 0,8%.

s-558

tea_toohoive_607

Mittepöördujate hulgas on vähenenud nende töötute osakaal, kellele pöördumine on põhimõtteliselt vastuvõetamatu ning nende osakaal, kes saavad ise hakkama.

s-559

tea_toohoive_608

Kasvanud on nende osatähtsus, kellele ei leidu sobivat tööd ning nende osakaal, kes ei kuulu abirahaõiguslike hulka.

s-560

tea_toohoive_609

Suurenenud on töötute osatähtsus, kes otsivad kuni 5000 kroonise brutopalgaga tööd ning alates 1997. a. on vähenenud nende oma, kes rahulduksid kuni 2000 kroonise brutopalgaga (mis on kõige lähemal praeguse miinimumpalga nivoole).

s-561

tea_toohoive_610

Kuni 2000 kroonise palgaga rahulduvate osakaal on järsult langenud ka pärast 2000. a.

s-562

tea_toohoive_611

Seega on töötute palganõudmised kasvanud ning kohanenud tarbijahinna ja üldise palgatõusuga.

s-563

tea_toohoive_613

Töötud soovitava bruto palga suuruse järgi protsentides, 1995-2000

s-564

tea_toohoive_615

Töötud, kes on loobunud tööhõivetalituse poolt pakutud tööst, jagunevad alates 1997. a enam-vähem võrdselt kaheks (tabel 10): umbes pooled keelduvad ise ja teine ca 50% on selliseid, keda tööandja ei võta tööle.

s-565

tea_toohoive_616

Esimeste osakaal oli suurim 1999 ja 2000 (52% ja 49%) ning peamisteks põhjusteks oli pakutav madal palk või töökoha kaugus.

s-566

tea_toohoive_617

Pakutud madal palk kui tööst keeldumise põhjus on vahemikus 1998-2001. a. veidi tõusnud.

s-567

tea_toohoive_618

Pakutud tööst loobumise põhjuseks oli see 1999 II kvartalis 15,5%-l ja 2001 20,3%-l töötuist.

s-568

tea_toohoive_619

Töötute osakaal, kes on nimetanud reservatsioonipalgana 2000 krooni, on pidevalt vähenenud (joonis 2.12.).

s-569

tea_toohoive_620

2001. aastal on nende osakaal, kes nimetasid reservatsioonipalgaks kuni 1000 krooni, st alla ametliku miinimumpalga (1600 krooni), 4% ja kuni 2000 krooni (mis ületab miinimumpalga taseme sellel aastal) 27,7%.

s-570

tea_toohoive_621

Suurele osale nendest, keda tööandja tööle ei võtnud, oli pakutud töökoht juba hõivatud.

s-571

tea_toohoive_623

Töötud tööhõivetalituse pakutud tööst loobumise põhjuse järgi,

s-572

tea_toohoive_625

Nõutavate oskuste mittevastavus on ajaperioodil 1995-2000 pigem veidi vähenenud, aga suurenenud üsna märgatavalt vahemikus 2000-2001.

s-573

tea_toohoive_626

Samas on märgata, et vanuselised barjäärid töötute töölevõtmisel on pigem kasvamas.

s-574

tea_toohoive_627

Palgatööd otsivatest keskeri- ja kõrgharidusega töötutest otsis 2001. a. vaid 26,7% haridustasemele vastavat tööd, 73,3% oli nõus ka madalamat haridustaset nõudva tööga.

s-575

tea_toohoive_628

Töösuhted

s-576

tea_toohoive_629

Tööleping ning avaliku teenistuse seadus on domineerivad töösuhte liigid, mille alusel töötab umbes 95% palgatöötajaist.

s-577

tea_toohoive_630

Siiski ilmutab nende osakaal aastate lõikes languse tendentsi.

s-578

tea_toohoive_631

Aasta-aastalt on suurenenud nende töötajate osakaal, kes töötavad suulise kokkuleppe alusel (joonis 12).

s-579

tea_toohoive_632

Ka 1999. a tööjõu baromeetri hinnangul tehakse inimestega tihti töökokkulepe suuliselt, mis on tegelikult illegaalne.

s-580

tea_toohoive_633

Suuliste kokkulepete osakaal näitab küll teatud stabiliseerumise märke alates 1998. aastast, kuid 2000. aastal on toimunud suhteliselt järsk kasv.

s-581

tea_toohoive_635

Tööettevõtulepingu ja suulise kokkuleppe alusel hõivatute osakaal, %

s-582

tea_toohoive_636

Tööga seotud õppimist ja koolituse osakaalu võib vaadelda nii töökeskkonna kvaliteedi näitajana kui ka ühe osana üldistest töö muutustest, mille käigus töö ja õppimine põimuvad väga tihedalt.

s-583

tea_toohoive_637

On väidetud, et Eestis ei saa turumajanduse tingimustes rääkida tõhusast täiendõppe korraldusest/süsteemist, kuigi vajadus täiend- ja ümberõppe järgi on väga suur ja kasvav kõigi elanikkonna gruppide puhul.

s-584

tea_toohoive_638

Tööelu baromeetri andmetel (Antila, J, Ylöstalo, P, 1999) töötajate võimalused saada täiendõpet paranevad tasapisi - 1/5 vastanuist väitis, et võimalused õppimiseks paranevad.

s-585

tea_toohoive_639

Aga väga suur grupp inimesi väitis samal ajal vastupidist.

s-586

tea_toohoive_640

Kokku on trend siiski kergelt positiivne, järeldatakse tööelu baromeetris (Antila, J, Ylöstalo, P, 1999).

s-587

tea_toohoive_641

Täiskasvanute koolituse uuringu (TKU) tulemuste alusel on hinnatud, et täiendkoolituses ja ümberõppes osalemine on madal.

s-588

tea_toohoive_642

1996. a algusest kuni 1997. novembrini oli mitmesugustel kursustel osalenute osakaal pisut üle 1/5 20-60 aastaste elanike seas.

s-589

tea_toohoive_643

Nii nagu tööelu baromeeter, näitab ka TKU, et täiendkoolituse hõive on väga ebaühtlane, sõltudes nii vanusest, haridusest, sotsiaalsest ja majanduslikust staatusest kui ka töötajate enesehinnangust.

s-590

tea_toohoive_645

(Helemäe, Saar, Vöörmann, 1998: 25).

s-591

tea_toohoive_646

Täienduskoolituse hõive ja sellest tulenev inimkapitali juurdekasv sõltub seega suuresti juba olemasolevast individuaalsest kapitalist.

s-592

tea_toohoive_647

ETU andmetel moodustab õppijate osakaal hõivatutest ca 1/5.

s-593

tea_toohoive_648

Perioodil 1997-2001 on see suhteliselt vähe muutunud.

s-594

tea_toohoive_649

2000. a. kõrgseisule on järgnenud langus aastal 2001.

s-595

tea_toohoive_650

Hõivatud naised õpivad mõnevõrra enam kui mehed.

s-596

tea_toohoive_651

Aastatel 2000- 2001 on veidi kasvanud töötute osakaal õppijate hulgas.

s-597

tea_toohoive_652

Tabel 2.15. 15-74 aastased õppijad majandusliku staatuse järgi

s-598

tea_toohoive_653

Õppijate osakaal mitteaktiivsete hulgas on mõistetavalt kõrge ning olulisi muutusi 1997-2001 toimunud ei ole (v.a 2000. a toimunud väike langus).

s-599

tea_toohoive_654

Mitteaktiivsed mehed on mõnevõrra enam õppimisega hõivatud kui naised.

s-600

tea_toohoive_655

Positiivse tendentsina on töötute õppimises osalemine mõnevõrra kasvanud - 15-74 aastastest õppijatest moodustasid nad 1998. a 1,6%.