Sentence view

Universal Dependencies - Estonian - EDT

Language	Estonian
Project	EDT
Corpus Part	train
Annotation	Muischnek, Kadri; Müürisep, Kaili; Puolakainen, Tiina; Rääbis, Andriela; Torga, Liisi

showing 701 - 800 of 1124 • previous • next

[1] tree

~~Kuna keskmise palga pideva kasvu tingimustes on järjepidevalt suurenenud ka töötus, siis võib eeldada ka seda, palkade (liiga) kiire kasv on üheks töötuse kasvu põhjustest.~~

s-701

tea_toohoive_767

Kuna keskmise palga pideva kasvu tingimustes on järjepidevalt suurenenud ka töötus, siis võib eeldada ka seda, palkade (liiga) kiire kasv on üheks töötuse kasvu põhjustest.

[2] tree

~~Eesti inimene on üha paremini kinni makstud (millele osutab ka tabel 3.1).~~

s-702

tea_toohoive_768

Eesti inimene on üha paremini kinni makstud (millele osutab ka tabel 3.1).

[3] tree

~~Hästi kinnimakstud inimene teeb aga reeglina ka rohkem tööd (on produktiivsem - sh kaasinimeste eest).~~

s-703

tea_toohoive_769

Hästi kinnimakstud inimene teeb aga reeglina ka rohkem tööd (on produktiivsem - sh kaasinimeste eest).

[4] tree

~~Miinimumpalga muutus (Allikas: EAKL)~~

s-704

tea_toohoive_771

Miinimumpalga muutus (Allikas: EAKL)

[5] tree

~~Miinimumpalga ja keskmise palga suhe ning töötus~~

s-705

tea_toohoive_773

Miinimumpalga ja keskmise palga suhe ning töötus

[6] tree

~~Eesti miinimumpalga ja keskmise palga suhe on viimasel kaheksal aastal muutunud väga sarnaselt töötusega (korrelatsioonikoefitsendiga 0,74).~~

s-706

tea_toohoive_774

Eesti miinimumpalga ja keskmise palga suhe on viimasel kaheksal aastal muutunud väga sarnaselt töötusega (korrelatsioonikoefitsendiga 0,74).

[7] tree

~~Mida kõrgem miinimumpalk, seda kõrgem töötus.~~

s-707

tea_toohoive_775

Mida kõrgem miinimumpalk, seda kõrgem töötus.

[8] tree

~~Tuleb siiski silmas pidada, et tegemist on korrelatsiooniga ning et miinimumpalk on konstruktsioon, mille juures arvestatakse ka inflatsiooni ja keskmise palga muutusi.~~

s-708

tea_toohoive_776

Tuleb siiski silmas pidada, et tegemist on korrelatsiooniga ning et miinimumpalk on konstruktsioon, mille juures arvestatakse ka inflatsiooni ja keskmise palga muutusi.

[9] tree

Sarnaselt miinimumpalgaga on muutunud ka palk, mille eest töötud oleksid nõus tööle minema ehk reservatsioonipalk (vt lisa 1 tabel 'Töötud soovitava brutopalga suuruse järgi protsentides aastatel 1995-2000').

s-709

tea_toohoive_777

[10] tree

~~Miinimumpalgal tundub olema normatiivne roll palgataseme kohandumisele.~~

s-710

tea_toohoive_778

Miinimumpalgal tundub olema normatiivne roll palgataseme kohandumisele.

[11] tree

~~Kokkuvõttes võib töötuse, inflatsiooni ja palkade muutuste kohta öelda järgmist.~~

s-711

tea_toohoive_779

Kokkuvõttes võib töötuse, inflatsiooni ja palkade muutuste kohta öelda järgmist.

[12] tree

~~Viimase 10 aasta jooksul on Eestis valitsenud tervikuna märkimisväärne negatiivne korrelatsioon (-0,65) inflatsiooni ja töötuse vahel (joonis 1).~~

s-712

tea_toohoive_780

Viimase 10 aasta jooksul on Eestis valitsenud tervikuna märkimisväärne negatiivne korrelatsioon (-0,65) inflatsiooni ja töötuse vahel (joonis 1).

[13] tree

~~Ilmnenud seost ei ole siiski õige käsitleda lihtsustatult ühe mõjuna teisele, ilmselt on mõlemad näitajad mõjutatud mingitest kolmandatest teguritest ja foonimuutustest.~~

s-713

tea_toohoive_781

Ilmnenud seost ei ole siiski õige käsitleda lihtsustatult ühe mõjuna teisele, ilmselt on mõlemad näitajad mõjutatud mingitest kolmandatest teguritest ja foonimuutustest.

[14] tree

~~Eesti miinimumpalk on viimase kümne aasta jooksul kasvanud järjepidevalt - aastaste sammudega (v.a perioodil 1992-1994).~~

s-714

tea_toohoive_782

Eesti miinimumpalk on viimase kümne aasta jooksul kasvanud järjepidevalt - aastaste sammudega (v.a perioodil 1992-1994).

[15] tree

~~Eesti miinimumpalk on viimase kaheksa aasta jooksul kasvanud mõnevõrra kiiremini kui keskmine palk.~~

s-715

tea_toohoive_783

Eesti miinimumpalk on viimase kaheksa aasta jooksul kasvanud mõnevõrra kiiremini kui keskmine palk.

[16] tree

~~Nii moodustas miinimumpalk 1994. a II kvartalis keskmisest palgast 17 protsenti - 2002. a II kvartalis aga juba 29 protsenti.~~

s-716

tea_toohoive_784

Nii moodustas miinimumpalk 1994. a II kvartalis keskmisest palgast 17 protsenti - 2002. a II kvartalis aga juba 29 protsenti.

[17] tree

~~Eesti suhtelise hinnataseme (Euroopa Liidu suhtes) ja töötuse määra vahel valitseb väga tugev korrelatiivne seos ning on põhjust oletada ka põhjuslikku seost.~~

s-717

tea_toohoive_787

Eesti suhtelise hinnataseme (Euroopa Liidu suhtes) ja töötuse määra vahel valitseb väga tugev korrelatiivne seos ning on põhjust oletada ka põhjuslikku seost.

[18] tree

~~Eesti keskmise palga väline ostujõud on viimasel kümnendil 40 korda tõusnud, kuid sisemine ostujõud on käitunud erinevate toodete ja varade lõikes väga erinevalt.~~

s-718

tea_toohoive_788

Eesti keskmise palga väline ostujõud on viimasel kümnendil 40 korda tõusnud, kuid sisemine ostujõud on käitunud erinevate toodete ja varade lõikes väga erinevalt.

[19] tree

~~Kõige rohkem on Eesti keskmise palga eestimaine ostujõud tõusnud importseadmete osas - kõige rohkem langenud aga energiakandjate osas.~~

s-719

tea_toohoive_789

Kõige rohkem on Eesti keskmise palga eestimaine ostujõud tõusnud importseadmete osas - kõige rohkem langenud aga energiakandjate osas.

[20] tree

~~Kuna Eesti keskmise palga pideva nominaalkasvu tingimustes on pidevalt kasvanud ka töötus, siis võib oletada ka põhjuslikku seost palkade kasvu ja töötuse vahel.~~

s-720

tea_toohoive_790

Kuna Eesti keskmise palga pideva nominaalkasvu tingimustes on pidevalt kasvanud ka töötus, siis võib oletada ka põhjuslikku seost palkade kasvu ja töötuse vahel.

[21] tree

~~3.2. Ettevõtete andmete analüüsi põhiküsimus: kapitali sissevoolu mõjude hindamine tööhõivele~~

s-721

tea_toohoive_791

3.2. Ettevõtete andmete analüüsi põhiküsimus: kapitali sissevoolu mõjude hindamine tööhõivele

[22] tree

~~Kapitali sissevoolu mõjusid on võimalik kujutada järgmise põhimõttelise skeemi (skeem 1) abil.~~

s-722

tea_toohoive_792

Kapitali sissevoolu mõjusid on võimalik kujutada järgmise põhimõttelise skeemi (skeem 1) abil.

[23] tree

~~Skeem 1~~

s-723

tea_toohoive_793

Skeem 1

[24] tree

Selgitamaks, kuidas võib kapital lisaks hinnataseme kasvule paralleelselt mõjutada ka tööhõivet ja/või töötust ning millise mehhanismi kaudu see mõju realiseerub, esitame järgnevalt kaks versiooni.

s-724

tea_toohoive_794

[25] tree

~~Esiteks on kapitalil ilmne töötust vähendav mõju.~~

s-725

tea_toohoive_795

Esiteks on kapitalil ilmne töötust vähendav mõju.

[26] tree

~~Kapitali olemasolu võimaldab investeerida ka riigi objektiivse ärikeskkonna parandamisse - st parandada ressursside kasutamise riigisisest organiseeritust (infokanalite puhastamine, koolitus).~~

s-726

tea_toohoive_796

Kapitali olemasolu võimaldab investeerida ka riigi objektiivse ärikeskkonna parandamisse - st parandada ressursside kasutamise riigisisest organiseeritust (infokanalite puhastamine, koolitus).

[27] tree

~~Samuti liigub koos kapitaliga riiki ka välismaine oskusteave.~~

s-727

tea_toohoive_797

Samuti liigub koos kapitaliga riiki ka välismaine oskusteave.

[28] tree

~~Kapitali sissevoolul, selle konkreetsel vormil konkreetsesse ühiskonda, võib olla ka töötust suurendav mõju, kuigi see võib esmapilgul tunduda vastuoluline.~~

s-728

tea_toohoive_799

Kapitali sissevoolul, selle konkreetsel vormil konkreetsesse ühiskonda, võib olla ka töötust suurendav mõju, kuigi see võib esmapilgul tunduda vastuoluline.

[29] tree

~~Terve riik/ühiskond (erinevalt näiteks perekonnast) ei ole käsitletav ühtse ja ühiste huvidega majandusagendina.~~

s-729

tea_toohoive_800

Terve riik/ühiskond (erinevalt näiteks perekonnast) ei ole käsitletav ühtse ja ühiste huvidega majandusagendina.

[30] tree

~~Kapitali sissevool erinevatesse valdkondadesse on ebaühtlane.~~

s-730

tea_toohoive_801

Kapitali sissevool erinevatesse valdkondadesse on ebaühtlane.

[31] tree

~~Riigisiseselt võib ühtedele majandusagentidele laekuv kapital tekitada hoopis lisanduvaid suhtlemiskulusid nende ja kapitalist ilmajäänute (vähem saanute) vahel.~~

s-731

tea_toohoive_802

Riigisiseselt võib ühtedele majandusagentidele laekuv kapital tekitada hoopis lisanduvaid suhtlemiskulusid nende ja kapitalist ilmajäänute (vähem saanute) vahel.

[32] tree

~~Ehkki tööandja - töövõtja suhetel on võrreldes omanikevaheliste suhetega mitmeid erinevusi, võib siin näha ka analoogiat.~~

s-732

tea_toohoive_803

Ehkki tööandja - töövõtja suhetel on võrreldes omanikevaheliste suhetega mitmeid erinevusi, võib siin näha ka analoogiat.

[33] tree

Väga erineva rikkusega majandusagentidel on vähem põhjust teineteisega äri teha (nt 51% aktsionär ei vaja eriti koostööd 1% aktsionäriga - viimane võib väga kergesti sattuda olukorda, kus parim pakkumine tema aktsiatele on EEK 0).

s-733

tea_toohoive_804

[34] tree

~~Negatiivset mõju võib võimendada ka osaliselt ärilistel alustel toimivate institutsioonide, mille roll on ebavõrdsust vähendada, (näiteks haridus) alafinantseerimine.~~

s-734

tea_toohoive_805

Negatiivset mõju võib võimendada ka osaliselt ärilistel alustel toimivate institutsioonide, mille roll on ebavõrdsust vähendada, (näiteks haridus) alafinantseerimine.

[35] tree

~~Seega saab kapitali juurdekasvu ebaühtlus majandusagentide vahel olla teatud tingimustel töötust suurendavaks teguriks.~~

s-735

tea_toohoive_806

Seega saab kapitali juurdekasvu ebaühtlus majandusagentide vahel olla teatud tingimustel töötust suurendavaks teguriks.

[36] tree

Kuna kapitali sissevool olnud viimasel kümnel aastal pidevalt positiivne ja algpositsiooniga võrreldes hiiglaslik, töötus on samal ajavahemikul aga pidevalt kasvanud, siis on kapitali sissevoolu negatiivne külg makromajanduslike andmete baasil juba teatud määral kinnitust leidnud.

s-736

tea_toohoive_807

[37] tree

~~Kapitali sissevoolu negatiivse külje kindlakstegemiseks tuleks hinnata kapitali sissevoolu ja Gini koefitsiendi vahelist seost.~~

s-737

tea_toohoive_808

Kapitali sissevoolu negatiivse külje kindlakstegemiseks tuleks hinnata kapitali sissevoolu ja Gini koefitsiendi vahelist seost.

[38] tree

~~See seos on olnud tugevalt positiivne - st võib väita, et kapitali sissevool sellisel kujul, nagu see on toimunud, on suurendanud Eesti elanike sissetulekute ebavõrdsust.~~

s-738

tea_toohoive_809

See seos on olnud tugevalt positiivne - st võib väita, et kapitali sissevool sellisel kujul, nagu see on toimunud, on suurendanud Eesti elanike sissetulekute ebavõrdsust.

[39] tree

~~Kapitali sissevoolu ebavõrdsuse all tuleb eristada isikutevahelist (mida me eelnevalt käsitlesime) ning elusfääride vahelist ebavõrdsust.~~

s-739

tea_toohoive_810

Kapitali sissevoolu ebavõrdsuse all tuleb eristada isikutevahelist (mida me eelnevalt käsitlesime) ning elusfääride vahelist ebavõrdsust.

[40] tree

~~Kui esimest võib lugeda oma mõju poolest tööhõivele selgelt negatiivseks, siis teist võib lugeda kapitali sissevoolu positiivset mõju oluliselt vähendavaks.~~

s-740

tea_toohoive_811

Kui esimest võib lugeda oma mõju poolest tööhõivele selgelt negatiivseks, siis teist võib lugeda kapitali sissevoolu positiivset mõju oluliselt vähendavaks.

[41] tree

Kapitali laekumise elusfääride vaheline ebavõrdsus vähendab hõivet (võrreldes sellega, kui sama suur laekuv kapitalikogus jaguneks ühtlaselt), kuna erinevad elusfäärid vajavad tootlikkuse suurendamiseks (vt hüpotees 1) üksteise täiendust ja abi.

s-741

tea_toohoive_812

[42] tree

~~Kapitali sissevoolu positiivse külje eraldamiseks on aga vaja hinnata produktiivsuse kasvu.~~

s-742

tea_toohoive_813

Kapitali sissevoolu positiivse külje eraldamiseks on aga vaja hinnata produktiivsuse kasvu.

[43] tree

Seega on kõik meie poolt hangitavad majanduslikud ja sotsiaalsed indikaatorid (nende aegread) käsitlevad nende kahe kapitali vastandlikke mõjusid iseloomustava hüpoteesi - ebavõrdsuse ja tootlikkuse - raamides.

s-743

tea_toohoive_814

[44]

~~Tootlikkus~~

s-744

tea_toohoive_815

Tootlikkus

[45] tree

~~Enamkasutatav tegur tootlikkuse mõõtmiseks on tööjõud.~~

s-745

tea_toohoive_816

Enamkasutatav tegur tootlikkuse mõõtmiseks on tööjõud.

[46] tree

Selle põhjuseks on tööjõukulude suur osakaal enamuse toodete väärtuses ja tööjõu sisendi mõõtmise lihtsus võrreldes teiste sisenditega, eriti kui käsitletakse ainult töötajate arvu ja jäetakse arvestamata töötajate oskuste ja töö intensiivsuse tasemete erinevused.

s-746

tea_toohoive_817

[47] tree

~~Eestisse aastatel 1991-2001 toimunud kapitali sissevool ulatub miljarditesse dollaritesse.~~

s-747

tea_toohoive_818

Eestisse aastatel 1991-2001 toimunud kapitali sissevool ulatub miljarditesse dollaritesse.

[48] tree

~~4 Ühe sektori (nt hariduse) areng on teistele (nt töötlevale tööstusele) nn täiendkaubaks.~~

s-748

tea_toohoive_819

4 Ühe sektori (nt hariduse) areng on teistele (nt töötlevale tööstusele) nn täiendkaubaks.

[49] tree

~~Kaudselt hakkab tootlikkust alla kiskuma aga muidugi ka majandusagentide ebavõrdsus, kuna inimesed kaotavad oma tööpotentsiaali.~~

s-749

tea_toohoive_820

Kaudselt hakkab tootlikkust alla kiskuma aga muidugi ka majandusagentide ebavõrdsus, kuna inimesed kaotavad oma tööpotentsiaali.

[50] tree

~~Lisaks on tööjõu ja töötundide statistika hästi kättesaadav, samas kui teiste tootmistegurite andmetega võib olla probleeme (Varblane, 2001: 2).~~

s-750

tea_toohoive_821

Lisaks on tööjõu ja töötundide statistika hästi kättesaadav, samas kui teiste tootmistegurite andmetega võib olla probleeme (Varblane, 2001: 2).

[51] tree

~~Majandusteadlaste huviorbiidis on olnud pikka aega ka teise olulise tootmissisendi - kapitali - tootlikkus.~~

s-751

tea_toohoive_822

Majandusteadlaste huviorbiidis on olnud pikka aega ka teise olulise tootmissisendi - kapitali - tootlikkus.

[52] tree

~~Võrreldes tööjõu tootlikkusega on kapitali tootlikkuste arvutamise progress siiski väga piiratud (Varblane, 2001: 2).~~

s-752

tea_toohoive_823

Võrreldes tööjõu tootlikkusega on kapitali tootlikkuste arvutamise progress siiski väga piiratud (Varblane, 2001: 2).

[53] tree

Nimelt on kapitali tootlikkuse hindamisega seotud üsna suured teoreetilised ja praktilised raskused (mida lugeda kapitali hulka, milline peaks olema algne kapitali tase ja kapitali amortisatsiooni määr jm) (?).

s-753

tea_toohoive_824

[54] tree

~~Tööjõu ja kapitali tootlikkused kokku moodustavad kogutootlikkuse.~~

s-754

tea_toohoive_825

Tööjõu ja kapitali tootlikkused kokku moodustavad kogutootlikkuse.

[55] tree

Kuigi kogutootlikkus on ulatuslikum majanduse efektiivsuse mõõt kui tööjõu tootlikkus, võime kapitali tootlikkuse siiski arvutamata jätta tingimustes, kus tööjõu tootlikkus ja kogutootlikkus liiguvad üheskoos - nagu see oli Eestis, Venemaal ja teisteski üleminekuriikides (De Broeck ja Koen, 2000).

s-755

tea_toohoive_826

[56] tree

~~Samal, meie uurimustööd tunduvalt kergendaval seisukohal on ka De Broeck ja Slok (De Broeck ja Slok 2001).~~

s-756

tea_toohoive_827

Samal, meie uurimustööd tunduvalt kergendaval seisukohal on ka De Broeck ja Slok (De Broeck ja Slok 2001).

[57] tree

~~Tööjõu tootlikkuse arvutamiseks kasutatakse peamiselt näitajat 'lisandväärtus töötunni kohta'.~~

s-757

tea_toohoive_828

Tööjõu tootlikkuse arvutamiseks kasutatakse peamiselt näitajat 'lisandväärtus töötunni kohta'.

[58] tree

~~Laialt on levinud ka töötunni asemel lihtsalt töötajate arvu kasutamine.~~

s-758

tea_toohoive_829

Laialt on levinud ka töötunni asemel lihtsalt töötajate arvu kasutamine.

[59] tree

~~Tootlikkuse kasvu uurimisel on töötajate arvu ja töötundide kasutamine samaväärne juhul, kui töötajate arv ja töötunnid muutuvad samas proportsioonis.~~

s-759

tea_toohoive_830

Tootlikkuse kasvu uurimisel on töötajate arvu ja töötundide kasutamine samaväärne juhul, kui töötajate arv ja töötunnid muutuvad samas proportsioonis.

[60] tree

~~Eesti andmetel on korrelatsioon töötajate arvu ja töötundide kaudu leitud tootlikkuste näitajate vahel ligi 0,99 (Varblane, 2001: 4).~~

s-760

tea_toohoive_831

Eesti andmetel on korrelatsioon töötajate arvu ja töötundide kaudu leitud tootlikkuste näitajate vahel ligi 0,99 (Varblane, 2001: 4).

[61] tree

~~Tootlikkusega seondub kaudselt ka erinevate majandussektorite suhtelise eelise (ehk konkurentsivõime) kindlakstegemise probleem.~~

s-761

tea_toohoive_832

Tootlikkusega seondub kaudselt ka erinevate majandussektorite suhtelise eelise (ehk konkurentsivõime) kindlakstegemise probleem.

[62] tree

~~Sektori konkurentsivõime arvutamise aluseks saab olla sektori ettevõtete kogukasum sektorisse tehtud koguinvesteeringute kohta.~~

s-762

tea_toohoive_833

Sektori konkurentsivõime arvutamise aluseks saab olla sektori ettevõtete kogukasum sektorisse tehtud koguinvesteeringute kohta.

[63] tree

~~Vastavat näitajat Eesti Statistikaamet ei avalda ning samuti ei ole seda saada meie poolt koostatud Eesti ettevõtete andmebaasist.~~

s-763

tea_toohoive_834

Vastavat näitajat Eesti Statistikaamet ei avalda ning samuti ei ole seda saada meie poolt koostatud Eesti ettevõtete andmebaasist.

[64] tree

~~Teine võimalus probleemi lahendamiseks oleks püüda leida teisi konkurentsivõimega tihedamalt või kaudsemalt seotud näitajaid, mille alusel on Eestis juba sektoraalseid arvutusi tehtud.~~

s-764

tea_toohoive_835

Teine võimalus probleemi lahendamiseks oleks püüda leida teisi konkurentsivõimega tihedamalt või kaudsemalt seotud näitajaid, mille alusel on Eestis juba sektoraalseid arvutusi tehtud.

[65] tree

Taoliste konkurentsivõime ligilähedaste 'esindajatena' võiks esimese lähenemise korras vaadelda TÜ professor Urmas Varblase uurimuses 'Tootlikkus' (2001) kasutatud näitajat tootlikkuse töötaja kohta ja Eesti Panga ökonomisti Martti Randveere töös Eesti majandusstruktuuri konvergentsi kohta (2002) kasutatud lisandväärtuse ning temaga seonduvad näitajad.

s-765

tea_toohoive_836

[66] tree

~~Kahjuks ilmneb siiski, et erinevad näitajad annavad sektorite konkurentsivõime kohta erinevaid vihjeid.~~

s-766

tea_toohoive_837

Kahjuks ilmneb siiski, et erinevad näitajad annavad sektorite konkurentsivõime kohta erinevaid vihjeid.

[67] tree

Tootlikkus töötaja kohta on vaadeldaval perioodil kasvanud eriti tugevasti just tootmisega seonduvatel tegevusaladel (töötlevas tööstuses ja metsanduses), M. Randveere tööst saadud lisandväärtusega seonduvad näitajad aga osutavad teenindusalade (kaubandus, kinnisvara-, üüri- ja äriteenindus) eelisseisule.

s-767

tea_toohoive_838

[68] tree

~~Lisaks on saadud näitajal veel mitu väga olulist puudust, mis takistavad nende baasil sektorite konkurentsivõime kohta järelduste tegemist.~~

s-768

tea_toohoive_839

Lisaks on saadud näitajal veel mitu väga olulist puudust, mis takistavad nende baasil sektorite konkurentsivõime kohta järelduste tegemist.

[69] tree

~~Lisandväärtus ei ole samane kasumiga.~~

s-769

tea_toohoive_841

Lisandväärtus ei ole samane kasumiga.

[70] tree

~~Töötajate arv on vaid väga kaudseks lähendnäitajaks koguinvesteeringutele.~~

s-770

tea_toohoive_843

Töötajate arv on vaid väga kaudseks lähendnäitajaks koguinvesteeringutele.

[71] tree

~~Kolmandaks.~~

s-771

tea_toohoive_844

Kolmandaks.

[72] tree

~~Eesti näitajate (lisandväärtuse ja sellega seonduvate indikaatorite) suurem erinevus arenenud turumajandusega riikidest ei näita veel tingimata suuremat tõusupotentsiaali.~~

s-772

tea_toohoive_845

Eesti näitajate (lisandväärtuse ja sellega seonduvate indikaatorite) suurem erinevus arenenud turumajandusega riikidest ei näita veel tingimata suuremat tõusupotentsiaali.

[73] tree

~~Neljandaks.~~

s-773

tea_toohoive_846

Neljandaks.

[74] tree

~~Arvestamata on jäänud riskiaste.~~

s-774

tea_toohoive_847

Arvestamata on jäänud riskiaste.

[75] tree

~~Suurem tootlikkus ei pruugi tingimata vihjata suuremale konkurentsivõimele vaid hoopis suuremale riskile, mida kanda võeti.~~

s-775

tea_toohoive_848

Suurem tootlikkus ei pruugi tingimata vihjata suuremale konkurentsivõimele vaid hoopis suuremale riskile, mida kanda võeti.

[76] tree

Kuna nimetatud lünga täitmine ei lähe otseselt kokku käesoleva uurimuse eesmärkidega ega mahu ka tema tegemiseks ettenähtud intellektuaalsete, ajaliste ega rahaliste limiitide raamesse, siis peavad sektoraalse konkurentsivõime alased täpsemad uuringud jääma tulevikku.

s-776

tea_toohoive_849

[77]

~~Ebavõrdsus~~

s-777

tea_toohoive_850

Ebavõrdsus

[78] tree

Eestisse sisenenud kapitali jagunemist majandusagentide (elanike, regioonide, majandusharude jm) lõikes on raskem mõõta kui tootlikkust, eriti kui soovime madalama agregeerituse tasemega (peenemaid) andmeid.

s-778

tea_toohoive_851

[79] tree

~~Ilmselt tuleb leida mõistlik kompromiss andmete agregeerituse taseme ja andmete kättesaadavuse vahel.~~

s-779

tea_toohoive_852

Ilmselt tuleb leida mõistlik kompromiss andmete agregeerituse taseme ja andmete kättesaadavuse vahel.

[80] tree

Üheks lahenduseks oleks Gini koefitsiendi kasutamine, kuid sellega seoses kerkivad üles lisanduvad küsimused (sissetulekud ei ole õigesti hinnatud kõrgema sissetulekuga tuludetsiilide osas; kogu kapitali laekumine ei väljendu üksnes rahalistes tuludes, arvesse jäävad võtmata nt kapitalikasvik ja sotsiaalse kapitali muutus).

s-780

tea_toohoive_853

[81] tree

Teiseks lahenduseks oleks väikestesse ettevõtetesse suubuvate kapitalivoogude võrdlemine suurtesse ettevõtetesse suubuvate kapitalivoogudega - eeldades, et suurte ettevõtete sidusgrupid (omanikud, töötajad) on jõukamad kui väikeste ettevõtete sidusgrupid.

s-781

tea_toohoive_854

[82] tree

Viimane eeldus ei pruugi siiski paika pidada, samuti jäävad määratlemata riigisektori ja eraisikute kaudu Eestisse toodud kapitalivood (mis eriti üleminekuperioodi algetapil olid väga olulise osakaaluga).

s-782

tea_toohoive_855

[83] tree

~~Lisaks jääb üles probleem, millise näitaja (töötajate arv, turukapitalisatsioon, kasum, käive?) alusel ettevõtteid jagada.~~

s-783

tea_toohoive_856

Lisaks jääb üles probleem, millise näitaja (töötajate arv, turukapitalisatsioon, kasum, käive?) alusel ettevõtteid jagada.

[84] tree

~~Eeltoodud kaalutlustest tulenevalt oli esitatud potentsiaalseid hüpoteese võimalik empiiriliselt kontrollida tuduvalt kitsamas plaanis kui seda oleks olnud vaja.~~

s-784

tea_toohoive_857

Eeltoodud kaalutlustest tulenevalt oli esitatud potentsiaalseid hüpoteese võimalik empiiriliselt kontrollida tuduvalt kitsamas plaanis kui seda oleks olnud vaja.

[85] tree

~~Eeldame aga, et toodud tavalisest laiemas majanduse ja tööhõive/tööpuuduse seoste käsitlusviis võib olla kasutatav tulevastes uuringutes juba parema infobaasi tingimustes.~~

s-785

tea_toohoive_858

Eeldame aga, et toodud tavalisest laiemas majanduse ja tööhõive/tööpuuduse seoste käsitlusviis võib olla kasutatav tulevastes uuringutes juba parema infobaasi tingimustes.

[86] tree

~~3.3. Ökonomeetrilise analüüsi andmed ja metoodika~~

s-786

tea_toohoive_859

3.3. Ökonomeetrilise analüüsi andmed ja metoodika

[87] tree

Kapitali sissevoolu mõjude empiiriliseks hindamiseks tööhõivele koostasime Eesti ettevõtete bilansiandmete alusel andmebaasi, haarates sinna niipalju tööstus - ja teenindussektori ettevõtteid, kui võimalik üle perioodi 1996-2000.

s-787

tea_toohoive_860

[88] tree

~~Järgnevas tabelis (tabel 3.2.) on toodud olulisimad näitajad andmebaasi kohta.~~

s-788

tea_toohoive_861

Järgnevas tabelis (tabel 3.2.) on toodud olulisimad näitajad andmebaasi kohta.

[89] tree

~~Valimi 1996-2000 valitud näitajad~~

s-789

tea_toohoive_863

Valimi 1996-2000 valitud näitajad

[90] tree

~~Eesti ettevõtete bilansiandmete alusel koostatud andmebaasist moodustati kaks valimit.~~

s-790

tea_toohoive_864

Eesti ettevõtete bilansiandmete alusel koostatud andmebaasist moodustati kaks valimit.

[91] tree

~~Eraldi valimi koostamine 1999-2000. a. kohta oli põhjustatud eelkõige soovist haarata analüüsi ka viimasel perioodil tekkinud uuemad ja teenindussfääri kuuluvad ettevõtted.~~

s-791

tea_toohoive_865

Eraldi valimi koostamine 1999-2000. a. kohta oli põhjustatud eelkõige soovist haarata analüüsi ka viimasel perioodil tekkinud uuemad ja teenindussfääri kuuluvad ettevõtted.

[92] tree

~~Esimene valim hõlmas aastatel 1998-2000 turul olnud ettevõtete andmeid, sisaldades kirjeid 4505 ettevõtte kohta.~~

s-792

tea_toohoive_866

Esimene valim hõlmas aastatel 1998-2000 turul olnud ettevõtete andmeid, sisaldades kirjeid 4505 ettevõtte kohta.

[93] tree

~~Valimi ettevõtete arv moodustas Eestis tegutsenud ettevõtete koguarvust aastatel 1998 ja 1999 vastavalt ligikaudu 16,5% ja 13,5%.~~

s-793

tea_toohoive_867

Valimi ettevõtete arv moodustas Eestis tegutsenud ettevõtete koguarvust aastatel 1998 ja 1999 vastavalt ligikaudu 16,5% ja 13,5%.

[94] tree

~~2000. a. kohta andmed puuduvad (Eesti Statistikaamet,, 1. veebruar 2003, Alvin Sireli arvutused).~~

s-794

tea_toohoive_868

2000. a. kohta andmed puuduvad (Eesti Statistikaamet,, 1. veebruar 2003, Alvin Sireli arvutused).

[95] tree

~~Teine valim hõlmab pikemat aega turul olnud ettevõtteid (üle ajaperioodi 1996-2000), kajastades aastatel 1996-2000 turul olnud ettevõtete andmeid, kokku 1012 ettevõtte kohta.~~

s-795

tea_toohoive_869

Teine valim hõlmab pikemat aega turul olnud ettevõtteid (üle ajaperioodi 1996-2000), kajastades aastatel 1996-2000 turul olnud ettevõtete andmeid, kokku 1012 ettevõtte kohta.

[96] tree

~~Valimi ettevõtete arv moodustas Eestis tegutsenud ettevõtete arvust aastatel 1996-1999 vastavalt ligikaudu 4,1%, 3,7%, 3,7% ja 3%.~~

s-796

tea_toohoive_870

Valimi ettevõtete arv moodustas Eestis tegutsenud ettevõtete arvust aastatel 1996-1999 vastavalt ligikaudu 4,1%, 3,7%, 3,7% ja 3%.

[97] tree

~~Täpsemalt on ettevõtte valimit, muutujaid ja kõiki mudeleid aastate 1997-2000 a. kohta kirjeldatud lisas 2.~~

s-797

tea_toohoive_872

Täpsemalt on ettevõtte valimit, muutujaid ja kõiki mudeleid aastate 1997-2000 a. kohta kirjeldatud lisas 2.

[98] tree

Andmete alusel koostati ökonomeetrilised mudelid, mis kirjeldavad meid huvitavate majandusnäitajate mõju tööhõive muutustele ettevõtte keskmise töötajate arvu muutuste alusel aastate 1996-2000 ulatuses.

s-798

tea_toohoive_873

[99] tree

~~Analüütiline töö koosnes järgmistest etappidest:~~

s-799

tea_toohoive_874

Analüütiline töö koosnes järgmistest etappidest:

[100] tree

~~a) andmete analüüsiks väljavalimine eksperthinnangute baasil;~~

s-800

tea_toohoive_875

a) andmete analüüsiks väljavalimine eksperthinnangute baasil;

Edit as list • Text view • Dependency trees