Sentence view

Universal Dependencies - Estonian - EDT

Language	Estonian
Project	EDT
Corpus Part	train
Annotation	Muischnek, Kadri; Müürisep, Kaili; Puolakainen, Tiina; Rääbis, Andriela; Torga, Liisi

showing 401 - 500 of 1124 • previous • next

[1] tree

~~Alates 2001. a II kvartalist algas tööpuuduse määra vähenemine, langedes isegi 9,2% 2002. a III kvartalis.~~

s-401

tea_toohoive_418

Alates 2001. a II kvartalist algas tööpuuduse määra vähenemine, langedes isegi 9,2% 2002. a III kvartalis.

[2] tree

~~Aastatel 1998-2000 toimus hõivatute arvu langus ka teenindussektoris.~~

s-402

tea_toohoive_419

Aastatel 1998-2000 toimus hõivatute arvu langus ka teenindussektoris.

[3] tree

~~Aastatel 1998-2000 pikaajaline tööpuudus langes kergelt, hakates veidi tõusma pärast 2000. a.~~

s-403

tea_toohoive_420

Aastatel 1998-2000 pikaajaline tööpuudus langes kergelt, hakates veidi tõusma pärast 2000. a.

[4] tree

~~Lühiajaline tööpuudus seevastu kasvas; selle perioodi kõige madalam pikaajalise tööpuuduse ja kõige kõrgem lühiajalise tööpuuduse osakaal oli aastal 2000 (vastavalt 44,3% ja 41,5%).~~

s-404

tea_toohoive_421

Lühiajaline tööpuudus seevastu kasvas; selle perioodi kõige madalam pikaajalise tööpuuduse ja kõige kõrgem lühiajalise tööpuuduse osakaal oli aastal 2000 (vastavalt 44,3% ja 41,5%).

[5] tree

Tööturg sellel perioodil pole enam mõjutatud niivõrd kiire (turumajandusliku) ülemineku spetsiifilistest struktuursetest muutustes, kuivõrd majanduse perioodilistest muutustest, millest ühe olulise osa moodustavad välisturgude muutused.

s-405

tea_toohoive_422

[6] tree

Lühiajalise tööpuuduse kasv on märk kasvanud turbulentsusest majanduskeskkonnas sellel perioodil (vt ka joonis 9, III osa), kuna hakkasid kasvama ka ettevõtete sulgemised, likvideerimised, pankrotistumised, vallandamine ja koondamine, lepingute lõpetamine töötute või mitteaktiivsete arvu kasvu põhjusena.

s-406

tea_toohoive_423

[7] tree

~~Tööturu 2001. ja 2002. a positiivsed arengud annavad alust arvata, et pärast 1998. a kasvanud lühiajaline tööpuudus ei kasva üle uueks pikaajalise tööpuuduse tasakaaluks.~~

s-407

tea_toohoive_424

Tööturu 2001. ja 2002. a positiivsed arengud annavad alust arvata, et pärast 1998. a kasvanud lühiajaline tööpuudus ei kasva üle uueks pikaajalise tööpuuduse tasakaaluks.

[8] tree

~~Töötuse määr ja töötus töötusperioodi kestuse järgi, %~~

s-408

tea_toohoive_426

Töötuse määr ja töötus töötusperioodi kestuse järgi, %

[9] tree

~~Kahel esimesel meie poolt eelnevalt vaadeldud perioodil on toimunud Eestis töökohtade suur kadu.~~

s-409

tea_toohoive_428

Kahel esimesel meie poolt eelnevalt vaadeldud perioodil on toimunud Eestis töökohtade suur kadu.

[10] tree

Seda tendentsi võis näha tööturu üldtrendidest ja samale järeldusele on tulnud ka Mickiewicz (Mickiewicz, 2001), kes on analüüsinud sektoritevahelise tööjõu ümberpaiknemise ulatust üleminekuriikides ümberstruktureerumise indeksi abil.

s-410

tea_toohoive_429

[11] tree

~~Viimane on võetud kasutusele Jackman ja Pauna poolt 1997 (refereeritud Mickiewicz 2001: 54).~~

s-411

tea_toohoive_430

Viimane on võetud kasutusele Jackman ja Pauna poolt 1997 (refereeritud Mickiewicz 2001: 54).

[12] tree

~~Mida madalam on selle indeksi väärtus, seda lähemal ollakse näidisriigi struktuurile ja seda ulatuslikum on olnud ümberstruktureerumine.~~

s-412

tea_toohoive_431

Mida madalam on selle indeksi väärtus, seda lähemal ollakse näidisriigi struktuurile ja seda ulatuslikum on olnud ümberstruktureerumine.

[13] tree

~~Mickiewicz, kasutades näidisriikidena Põhjamaid, leidis Eestis toimunud ümberstruktureerumise olevat kõige ulatuslikuma üleminekuriikide seas.~~

s-413

tea_toohoive_432

Mickiewicz, kasutades näidisriikidena Põhjamaid, leidis Eestis toimunud ümberstruktureerumise olevat kõige ulatuslikuma üleminekuriikide seas.

[14] tree

Selle protsessi käigus on Eestis, võrreldes teiste üleminekuriikidega, läinud kaduma enam töökohti kui neid on juurde tekkinud, st ümberstruktureerumine on toimunud enam vanade töökohtade kadumise kui uute töökohtade loomise arvelt.

s-414

tea_toohoive_433

[15] tree

Samale järeldusele on jõudnud ka OECD analüütikud, kes märgivad, et tööpuuduse peamine põhjus üleminekuriikides (muude, nagu tööjõu vähene paindlikkus, ettevõtete madal innovaatilisus jm kõrval) on töökohtade aeglane tekkimine või mittetekkimine.

s-415

tea_toohoive_434

[16] tree

~~Viimane omakorda viitab juhtimisoskuste defitsiidile (Labor Market Policies in Trasition Countries, 1998)~~

s-416

tea_toohoive_435

Viimane omakorda viitab juhtimisoskuste defitsiidile (Labor Market Policies in Trasition Countries, 1998)

[17] tree

~~Allikas: Mickiewicz 2001: 57)~~

s-417

tea_toohoive_436

Allikas: Mickiewicz 2001: 57)

[18] tree

~~Mickiewicz teeb järelduse, et on erinevaid ümberstruktureerumise teid ja töötuse laienemine pole selle peamine eeldus.~~

s-418

tea_toohoive_437

Mickiewicz teeb järelduse, et on erinevaid ümberstruktureerumise teid ja töötuse laienemine pole selle peamine eeldus.

[19] tree

~~Samuti järeldab ta, et eksisteerib seos: mida kõrgem on ümberstruktureerumise tempo, seda kõrgem töötuse kasvu tõenäosus (Mickiewicz, 2001).~~

s-419

tea_toohoive_438

Samuti järeldab ta, et eksisteerib seos: mida kõrgem on ümberstruktureerumise tempo, seda kõrgem töötuse kasvu tõenäosus (Mickiewicz, 2001).

[20] tree

~~Nagu eespoolgi märgitud, näitab töökohtade vähenemist sellel perioodil ka tööjõu sektoritevahelise ümberpaiknemise suhteliste ja absoluutsete näitajate kõrvutamine.~~

s-420

tea_toohoive_439

Nagu eespoolgi märgitud, näitab töökohtade vähenemist sellel perioodil ka tööjõu sektoritevahelise ümberpaiknemise suhteliste ja absoluutsete näitajate kõrvutamine.

[21] tree

~~Intensiivse konvergentsiprotsessi käigus on teenindussektori hõive absoluutväärtustes jäänud üsna stabiilselt üle kogu perioodi püsima 350 tuhande töötaja ringis.~~

s-421

tea_toohoive_440

Intensiivse konvergentsiprotsessi käigus on teenindussektori hõive absoluutväärtustes jäänud üsna stabiilselt üle kogu perioodi püsima 350 tuhande töötaja ringis.

[22] tree

~~Teatud kasv teenindussektoris hõivatute arvus toimus 1994, (ka töölt-tööle liikumine oli sellel perioodil kõrgeim) millele on järgnenud aga kerge edasine langus.~~

s-422

tea_toohoive_441

Teatud kasv teenindussektoris hõivatute arvus toimus 1994, (ka töölt-tööle liikumine oli sellel perioodil kõrgeim) millele on järgnenud aga kerge edasine langus.

[23] tree

~~Hõivatute arv teistes sektorites on samal ajal pidevalt kahanenud.~~

s-423

tea_toohoive_442

Hõivatute arv teistes sektorites on samal ajal pidevalt kahanenud.

[24] tree

~~2000. aastat iseloomustasid kõrged allhanke ekspordi näitajad, kõrge tööjõu tootlikkus koos ebasoodsa välisturgude olukorraga.~~

s-424

tea_toohoive_443

2000. aastat iseloomustasid kõrged allhanke ekspordi näitajad, kõrge tööjõu tootlikkus koos ebasoodsa välisturgude olukorraga.

[25] tree

~~2001. aastal tööjõu tootlikkus langes järsult ning allhanke ekspordile tuginev majanduskasv pöördus sisenõudlusele tuginevaks kasvuks.~~

s-425

tea_toohoive_444

2001. aastal tööjõu tootlikkus langes järsult ning allhanke ekspordile tuginev majanduskasv pöördus sisenõudlusele tuginevaks kasvuks.

[26] tree

Asjaolust, et praegu on tegemist sisenõudluse kasvule tugineva majanduskasvuga, ja seda olukorras, kus välisturud, eriti allhanketurg on olnud suhteliselt stagneerunud olekus, võib teha kaks järeldust:

s-426

tea_toohoive_445

[27] tree

~~a) eelnenud välisturgude volatiilsusest tingitud löögid pole oluliselt vähendanud siseturu ostuvõimet ning b) Eestisse on sisse tulnud küllalt palju odavat laenuraha~~

s-427

tea_toohoive_446

a) eelnenud välisturgude volatiilsusest tingitud löögid pole oluliselt vähendanud siseturu ostuvõimet ning b) Eestisse on sisse tulnud küllalt palju odavat laenuraha

[28] tree

~~Tegelikkuses eelnimetatud asjaolud mõistagi mõjutavad ja võimendavad teineteise toimet.~~

s-428

tea_toohoive_447

Tegelikkuses eelnimetatud asjaolud mõistagi mõjutavad ja võimendavad teineteise toimet.

[29] tree

~~2.2. Tööhõive mustrite muutumine.~~

s-429

tea_toohoive_448

2.2. Tööhõive mustrite muutumine.

[30] tree

~~Mittetraditsiooniline tööhõive~~

s-430

tea_toohoive_449

Mittetraditsiooniline tööhõive

[31] tree

Mittetraditsiooniliste töövormide laienemist kaasaaja tööturgudel võib vaadelda kui ühte osa tööturgude reaktsioonist üha suurenevale ebastabiilsusele majanduskeskkonnas ehk siis vastust tootmise ja ettevõtete üha suurenevale paindlikkuse vajadusele.

s-431

tea_toohoive_450

[32] tree

~~Samas on mittetraditsiooniliste töövormide laienemine seotud töö turvalisuse vähenemise ja uute riskidega tööturul töövõtjate jaoks.~~

s-432

tea_toohoive_451

Samas on mittetraditsiooniliste töövormide laienemine seotud töö turvalisuse vähenemise ja uute riskidega tööturul töövõtjate jaoks.

[33] tree

~~Paindlik majandus toimib läbi ettevõtete paindlikkuse, kuna ettevõtted peavad kohanema muutuvate toodete, turgude ja tehnoloogiatega ning karmistuvate konkurentsitingimustega.~~

s-433

tea_toohoive_452

Paindlik majandus toimib läbi ettevõtete paindlikkuse, kuna ettevõtted peavad kohanema muutuvate toodete, turgude ja tehnoloogiatega ning karmistuvate konkurentsitingimustega.

[34] tree

~~Seetõttu eelistavad töövõtjad tihtipeale võtta tööle ajutist tööjõudu, pakkuda osaajaga ja fikseeritud tähtaegadega tööd jne.~~

s-434

tea_toohoive_453

Seetõttu eelistavad töövõtjad tihtipeale võtta tööle ajutist tööjõudu, pakkuda osaajaga ja fikseeritud tähtaegadega tööd jne.

[35] tree

~~Samas töötavad hõivatud ka kõrvaltöödel, üleaja ja/või otsivad uut, täiendavat või paremate tingimustega tööd.~~

s-435

tea_toohoive_454

Samas töötavad hõivatud ka kõrvaltöödel, üleaja ja/või otsivad uut, täiendavat või paremate tingimustega tööd.

[36] tree

~~Töö vormide muutused seisnevad eelkõige osaajaga töö, tähtajalise lepingulise töö, ajutise töö jt. paindlike töövormide arengus ning põimumises.~~

s-436

tea_toohoive_455

Töö vormide muutused seisnevad eelkõige osaajaga töö, tähtajalise lepingulise töö, ajutise töö jt. paindlike töövormide arengus ning põimumises.

[37] tree

Teisalt on mittetraditsioonilise tööhõive laienemises ja läbipõimumises õppimise, traditsioonilise täistööhõive, töövaheaegade, enda tarbeks töötamise, vabatahtliku tööga inimese elutsükli vältel nähtud uut, postindustriaalset töö kontseptsiooni, leidmaks lahendust töö ebavõrdse jaotuse süvenemise ja polariseerumise tendentsidele (Giarini, Liedke; 1997).

s-437

tea_toohoive_456

[38] tree

~~See tähendab uue arusaama kujunemist tööst, mis aktsepteerib neid paratamatuid nähtusi (eelkõige suuremaid riske), mis on omased kaasaegsele tööle.~~

s-438

tea_toohoive_457

See tähendab uue arusaama kujunemist tööst, mis aktsepteerib neid paratamatuid nähtusi (eelkõige suuremaid riske), mis on omased kaasaegsele tööle.

[39] tree

Selline töö kontseptsioon haarab ka nn 'töötuks jäämise kogemuse demokratiseerimise' (Eesti Inimarengu Aruanne 2002: 29), st töötuks jäämise riski kui ka hõivesse tagasipöördumise võimaluste ühtlasemat jagunemist suurema hulga inimeste vahel.

s-439

tea_toohoive_458

[40] tree

~~Järgnevalt vaatame, kuidas see üldine töö muutus peegeldub ETU andmete põhjal koostatud valitud tunnuste aegridades.~~

s-440

tea_toohoive_459

Järgnevalt vaatame, kuidas see üldine töö muutus peegeldub ETU andmete põhjal koostatud valitud tunnuste aegridades.

[41] tree

~~Nende trendide analüüs annab meile teatud määral ka pildi töökeskkondades ja töösuhetes toimunud muutustest.~~

s-441

tea_toohoive_460

Nende trendide analüüs annab meile teatud määral ka pildi töökeskkondades ja töösuhetes toimunud muutustest.

[42] tree

~~ETU andmestikust oleme sellel otstarbel võtnud vaatluse alla järgmiste protsesside dünaamika: · töö ajaline paindlikkus · tööotsimine · töösuhted · tööga seotud õppimine~~

s-442

tea_toohoive_461

ETU andmestikust oleme sellel otstarbel võtnud vaatluse alla järgmiste protsesside dünaamika: · töö ajaline paindlikkus · tööotsimine · töösuhted · tööga seotud õppimine

[43] tree

~~Töö ajaline paindlikkus~~

s-443

tea_toohoive_462

Töö ajaline paindlikkus

[44] tree

~~Oluline aspekt tööturu paindlikkusest on töö ajaline paindlikkus.~~

s-444

tea_toohoive_463

Oluline aspekt tööturu paindlikkusest on töö ajaline paindlikkus.

[45] tree

Töö ajaline paindlikkus väljendub tööturu parameetrites nagu: · täis- ja osaajaga töö; osaajaga töötamise põhjused · kõrvaltöö · tööaeg; rohkem ja vähem töötamine ja nende põhjused · alaline ja ajutine töö · vaheajad töötamises · jt

s-445

tea_toohoive_464

[46] tree

~~Täis- ja osaajaga töö, osaajaga töötamine ja selle põhjused~~

s-446

tea_toohoive_465

Täis- ja osaajaga töö, osaajaga töötamine ja selle põhjused

[47] tree

~~Valdav enamus hõivatuist (umbes 90%) töötab täisajaga, ülejäänud ca 10% jagunevad osaajaga töötamise ning vaeghõivatuse vahel.~~

s-447

tea_toohoive_466

Valdav enamus hõivatuist (umbes 90%) töötab täisajaga, ülejäänud ca 10% jagunevad osaajaga töötamise ning vaeghõivatuse vahel.

[48] tree

~~Võrreldes 1989. aastaga on täisajaga töötajate osakaal hõivatutest langenud ca 5%.~~

s-448

tea_toohoive_467

Võrreldes 1989. aastaga on täisajaga töötajate osakaal hõivatutest langenud ca 5%.

[49] tree

~~Osaajaga töötajate ja vaeghõivatute osakaal hõivatuist, %~~

s-449

tea_toohoive_469

Osaajaga töötajate ja vaeghõivatute osakaal hõivatuist, %

[50] tree

~~Osaajaga töötamise osakaal tööhõives on kasvanud alates 1989. aastast pidevalt kuni 1996. aastani.~~

s-450

tea_toohoive_471

Osaajaga töötamise osakaal tööhõives on kasvanud alates 1989. aastast pidevalt kuni 1996. aastani.

[51] tree

~~Muutused, mis on toimunud pärast 1996. a, on olnud suhteliselt väiksed ning osaajaga töötajate osakaal hõivatutest on jäänud kõikumistega 8-9% juurde.~~

s-451

tea_toohoive_472

Muutused, mis on toimunud pärast 1996. a, on olnud suhteliselt väiksed ning osaajaga töötajate osakaal hõivatutest on jäänud kõikumistega 8-9% juurde.

[52] tree

~~1990. aastate esimesel poolel kasvas ka vaeghõive määr suhteliselt stabiilselt kuni 1994. aastani.~~

s-452

tea_toohoive_473

1990. aastate esimesel poolel kasvas ka vaeghõive määr suhteliselt stabiilselt kuni 1994. aastani.

[53] tree

~~Sellele järgnes järsk kasv 1996. aastani ning 1990ndate aastate lõpus on vaeghõivatute osatähtsus hakanud taas langema.~~

s-453

tea_toohoive_474

Sellele järgnes järsk kasv 1996. aastani ning 1990ndate aastate lõpus on vaeghõivatute osatähtsus hakanud taas langema.

[54] tree

~~Siinjuures tuleb arvestada, et vaeghõivet on mõõdetud erinevalt aastatel 1991-1999 ja 2000-2001~~

s-454

tea_toohoive_475

Siinjuures tuleb arvestada, et vaeghõivet on mõõdetud erinevalt aastatel 1991-1999 ja 2000-2001

[55] tree

~~Nende osaajaga hõivatute osakaal, kes tahavad enam töötada ja on nõus tööd kohe vastu võtma, on olnud 2,8% aastatel 2000-2001.~~

s-455

tea_toohoive_477

Nende osaajaga hõivatute osakaal, kes tahavad enam töötada ja on nõus tööd kohe vastu võtma, on olnud 2,8% aastatel 2000-2001.

[56] tree

~~Osaajaga töötajate struktuurist on näha, et üldiselt töötavad naised osaajaga enam kui mehed.~~

s-456

tea_toohoive_478

Osaajaga töötajate struktuurist on näha, et üldiselt töötavad naised osaajaga enam kui mehed.

[57] tree

~~Samuti on naiste vaeghõive kogu vaadeldava perioodi vältel olnud kõrgem kui meestel.~~

s-457

tea_toohoive_479

Samuti on naiste vaeghõive kogu vaadeldava perioodi vältel olnud kõrgem kui meestel.

[58] tree

~~Osaajaga töötavad keskmisest enam ka äärmuslikud vanusegrupid: ühelt poolt noored ja teisalt vanemaealised.~~

s-458

tea_toohoive_480

Osaajaga töötavad keskmisest enam ka äärmuslikud vanusegrupid: ühelt poolt noored ja teisalt vanemaealised.

[59] tree

~~Üle Eesti keskmise on aastatel 1989-2001 täisajaga töötanud 25-49 aastased eestimaalased.~~

s-459

tea_toohoive_481

Üle Eesti keskmise on aastatel 1989-2001 täisajaga töötanud 25-49 aastased eestimaalased.

[60] tree

~~Hõivestaatuse järgi töötavad osaajaga kõige enam (üle Eesti keskmise) üksikettevõtjad, seejärel palgata peretöötajad.~~

s-460

tea_toohoive_482

Hõivestaatuse järgi töötavad osaajaga kõige enam (üle Eesti keskmise) üksikettevõtjad, seejärel palgata peretöötajad.

[61] tree

~~Seevastu palgatöötajad ning palgatöötajatega ettevõtjad töötavad enam täisajaga kui üksikettevõtjad ning palgata peretöötajad.~~

s-461

tea_toohoive_483

Seevastu palgatöötajad ning palgatöötajatega ettevõtjad töötavad enam täisajaga kui üksikettevõtjad ning palgata peretöötajad.

[62] tree

~~Osaajaga tööd on kõige enam teenindussektoris, kus osaajatööd moodustavad veidi üle 10%, kõikudes 9,3 ja 12,4% vahel aastatel 1997-2001.~~

s-462

tea_toohoive_484

Osaajaga tööd on kõige enam teenindussektoris, kus osaajatööd moodustavad veidi üle 10%, kõikudes 9,3 ja 12,4% vahel aastatel 1997-2001.

[63] tree

~~Kõige vähem on osaajaga tööd tööstuses.~~

s-463

tea_toohoive_485

Kõige vähem on osaajaga tööd tööstuses.

[64] tree

~~Primaarsektoris on osaajatöö osakaal alates 1997. aastast pigem langenud.~~

s-464

tea_toohoive_486

Primaarsektoris on osaajatöö osakaal alates 1997. aastast pigem langenud.

[65] tree

Vaeghõive 1991-1999 - osaajatöö põhjuseks on tööandja poolsed põhjendused või ei leidnud täisajatööd; vaeghõive aastail 2000-2001 - tahavad rohkem töötada ja on valmis 2 nädala jooksul täisajatööd vastu võtma.

s-465

tea_toohoive_488

[66] tree

~~Osaajaga töötamise põhjuste struktuuris on aastail 1989-1996 enam-vähem samaks jäänud õppimisega seotud osaajaga töötamise põhjendus (ca 10%).~~

s-466

tea_toohoive_489

Osaajaga töötamise põhjuste struktuuris on aastail 1989-1996 enam-vähem samaks jäänud õppimisega seotud osaajaga töötamise põhjendus (ca 10%).

[67] tree

~~Isiklike ja perega seotud põhjenduste osakaal on aga võrreldes 1989. aastaga oluliselt vähenenud.~~

s-467

tea_toohoive_490

Isiklike ja perega seotud põhjenduste osakaal on aga võrreldes 1989. aastaga oluliselt vähenenud.

[68] tree

~~Tööandjapoolsete põhjuste osakaal tõusis üle 30% pärast 1992. a ning on samuti jäänud sellele tasemele kõikuma; kõrgeim oli see 1999. a.~~

s-468

tea_toohoive_491

Tööandjapoolsete põhjuste osakaal tõusis üle 30% pärast 1992. a ning on samuti jäänud sellele tasemele kõikuma; kõrgeim oli see 1999. a.

[69] tree

~~Inimeste osakaal, kes töötavad osaajaga, kuna ei leidnud täisajaga tööd, on üle kogu perioodi kasvanud, tipnedes aastal 1997 - suurima majanduskasvu aastal.~~

s-469

tea_toohoive_492

Inimeste osakaal, kes töötavad osaajaga, kuna ei leidnud täisajaga tööd, on üle kogu perioodi kasvanud, tipnedes aastal 1997 - suurima majanduskasvu aastal.

[70] tree

~~Pärast 1997. a kuni 2000. a on võimetus leida täisajatööd vähenenud, olles viimaste aastate madalaim aastal 2000 - kõige kõrgema tööpuuduse aastal.~~

s-470

tea_toohoive_493

Pärast 1997. a kuni 2000. a on võimetus leida täisajatööd vähenenud, olles viimaste aastate madalaim aastal 2000 - kõige kõrgema tööpuuduse aastal.

[71] tree

~~Osaajatöötajad põhitööl osaajatöö põhjuse järgi, 1989-2001, %~~

s-471

tea_toohoive_495

Osaajatöötajad põhitööl osaajatöö põhjuse järgi, 1989-2001, %

[72] tree

~~1989-1991 oli osaajaga töötamise soovi puudumine põhjendusest tähtsaim, kuid 90ndate keskel on selle osatähtsus langenud ning 1997. aastast kõikumistega taas tõusma hakanud.~~

s-472

tea_toohoive_497

1989-1991 oli osaajaga töötamise soovi puudumine põhjendusest tähtsaim, kuid 90ndate keskel on selle osatähtsus langenud ning 1997. aastast kõikumistega taas tõusma hakanud.

[73] tree

~~Pärast 1996. a on osaajaga töö põhjendustes (nii tööandja poolsetes põhjendustes kui ka inimeste endi soovis) näha suuremat kõikuvust/varieeruvust.~~

s-473

tea_toohoive_498

Pärast 1996. a on osaajaga töö põhjendustes (nii tööandja poolsetes põhjendustes kui ka inimeste endi soovis) näha suuremat kõikuvust/varieeruvust.

[74] tree

~~Kuidas see aga konkreetselt majanduskeskkonna muutustega seotud võib olla, on siiski raske öelda.~~

s-474

tea_toohoive_499

Kuidas see aga konkreetselt majanduskeskkonna muutustega seotud võib olla, on siiski raske öelda.

[75]

~~Kõrvaltöö~~

s-475

tea_toohoive_500

Kõrvaltöö

[76] tree

~~1999. aasta tööelu baromeetri järgi on teise töö omamine Eestis sagedane.~~

s-476

tea_toohoive_501

1999. aasta tööelu baromeetri järgi on teise töö omamine Eestis sagedane.

[77] tree

~~Iga viies avaliku sektori töötaja ütles, et tal on teine töö.~~

s-477

tea_toohoive_502

Iga viies avaliku sektori töötaja ütles, et tal on teine töö.

[78] tree

~~ETU andmestiku mõõtmistega on see hinnang raskesti võrreldav, kuna need on erinevad mõõtmised.~~

s-478

tea_toohoive_503

ETU andmestiku mõõtmistega on see hinnang raskesti võrreldav, kuna need on erinevad mõõtmised.

[79] tree

~~ETU andmetel on kõrvaltöödega hõivatuid suhteliselt vähe ning nende osakaal on perioodil 1989-2001 tasapisi langenud.~~

s-479

tea_toohoive_504

ETU andmetel on kõrvaltöödega hõivatuid suhteliselt vähe ning nende osakaal on perioodil 1989-2001 tasapisi langenud.

[80] tree

~~Kuni 1995. aastani moodustas kõrvatöödega hõivatute osakaal veidi üle 10% hõivatuist, 2001. aastal aga 4,4%.~~

s-480

tea_toohoive_505

Kuni 1995. aastani moodustas kõrvatöödega hõivatute osakaal veidi üle 10% hõivatuist, 2001. aastal aga 4,4%.

[81] tree

~~Valdav enamus kõrvaltöödest on pidevad.~~

s-481

tea_toohoive_506

Valdav enamus kõrvaltöödest on pidevad.

[82] tree

~~Hooajalised ja juhuslikud tööd moodustavad umbes viiendiku kõrvaltöödest.~~

s-482

tea_toohoive_507

Hooajalised ja juhuslikud tööd moodustavad umbes viiendiku kõrvaltöödest.

[83] tree

~~Vähesel määral on ka rahvuslikke ja soolisi erinevusi - eestlased on enam kõrvaltöödega hõivatud kui venelased, mehed veidi enam kui naised.~~

s-483

tea_toohoive_508

Vähesel määral on ka rahvuslikke ja soolisi erinevusi - eestlased on enam kõrvaltöödega hõivatud kui venelased, mehed veidi enam kui naised.

[84] tree

~~Hõivatud kõrvaltööde arvu järgi protsentides, 1997-2000~~

s-484

tea_toohoive_510

Hõivatud kõrvaltööde arvu järgi protsentides, 1997-2000

[85] tree

~~Sektorite lõikes on kõrvaltöödega hõivatute osatähtsus aga ebaproportsionaalselt kõrge (ja kasvav) teenindussektoris, kus see ulatub üle 70%.~~

s-485

tea_toohoive_512

Sektorite lõikes on kõrvaltöödega hõivatute osatähtsus aga ebaproportsionaalselt kõrge (ja kasvav) teenindussektoris, kus see ulatub üle 70%.

[86] tree

~~Kõrvaltöödega hõivatud sektori järgi~~

s-486

tea_toohoive_514

Kõrvaltöödega hõivatud sektori järgi

[87] tree

~~Kõige enam on kõrvaltöödega hõivatud ametialases hierarhias tipppositsioonidel töötavad inimesed: kõrgemad ametnikud, tipp- ja keskastme spetsialistid.~~

s-487

tea_toohoive_515

Kõige enam on kõrvaltöödega hõivatud ametialases hierarhias tipppositsioonidel töötavad inimesed: kõrgemad ametnikud, tipp- ja keskastme spetsialistid.

[88] tree

On näha üsna selget kõrvaltööde 'üles koondumise' tendentsi: nimetatud ametigrupid kokku moodustasid 1998. a II kvartalis 54% kõigist kõrvatöödega hõivatuist, 2001. aastal aga juba 68,6% kõikidest kõrvaltöödega hõivatutest.

s-488

tea_toohoive_516

[89] tree

~~Liht- ja oskustööliste osakaal kõrvaltöödega hõivatuist on seevastu üsna tuntavalt vähenenud.~~

s-489

tea_toohoive_517

Liht- ja oskustööliste osakaal kõrvaltöödega hõivatuist on seevastu üsna tuntavalt vähenenud.

[90] tree

~~Kõrvaltööde koondumisega kõrgematele positsioonidele käib kaasas ka kõrvaltöödega hõivatute haridustaseme märkimisväärne tõus (joonis 10).~~

s-490

tea_toohoive_518

Kõrvaltööde koondumisega kõrgematele positsioonidele käib kaasas ka kõrvaltöödega hõivatute haridustaseme märkimisväärne tõus (joonis 10).

[91] tree

~~Kõrvaltöödega hõivatud haridustaseme järgi~~

s-491

tea_toohoive_520

Kõrvaltöödega hõivatud haridustaseme järgi

[92] tree

~~Kõrvaltöödega hõivatud esimese kõrvaltöö ametiala järgi, %~~

s-492

tea_toohoive_523

Kõrvaltöödega hõivatud esimese kõrvaltöö ametiala järgi, %

[93] tree

Selle kõrval, et kõrvaltöödega hõivatute osakaal üldiselt väheneb, on selge tendents, et kõrvaltööd koonduvad üha enam kõrgeid oskusi nõudvatele ametialadele teenindussektoris - infosektorisse.

s-493

tea_toohoive_525

[94] tree

~~Tööaeg.~~

s-494

tea_toohoive_526

Tööaeg.

[95] tree

~~Rohkem ja vähem töötamine~~

s-495

tea_toohoive_527

Rohkem ja vähem töötamine

[96] tree

~~Uuringu nädalal töötatud keskmine tundide arv on ajaperioodil 1997-2001 üldiselt vähenenud nii täis- kui osaaja töö puhul.~~

s-496

tea_toohoive_528

Uuringu nädalal töötatud keskmine tundide arv on ajaperioodil 1997-2001 üldiselt vähenenud nii täis- kui osaaja töö puhul.

[97] tree

~~Sellel perioodil on keskmine nädalatööaeg langenud kokku 2,39 tunni võrra ja täisajatöö puhul isegi 2,86 tunni võrra.~~

s-497

tea_toohoive_529

Sellel perioodil on keskmine nädalatööaeg langenud kokku 2,39 tunni võrra ja täisajatöö puhul isegi 2,86 tunni võrra.

[98] tree

~~Uuringu nädalal töötatud keskmine tundide arv (hõivatud),~~

s-498

tea_toohoive_531

Uuringu nädalal töötatud keskmine tundide arv (hõivatud),

[99] tree

~~Samuti on vähenenud tavaliselt nädalas töötatud tundide arv nii täis- kui osaajatööl.~~

s-499

tea_toohoive_532

Samuti on vähenenud tavaliselt nädalas töötatud tundide arv nii täis- kui osaajatööl.

[100] tree

~~Uuringu nädalal töötatud tundide arv on reeglina väiksem kui sama perioodi tavaline keskmine nädalas töötatud tundide arv.~~

s-500

tea_toohoive_533

Uuringu nädalal töötatud tundide arv on reeglina väiksem kui sama perioodi tavaline keskmine nädalas töötatud tundide arv.

Edit as list • Text view • Dependency trees