Sentence view

Universal Dependencies - Estonian - EDT

Language	Estonian
Project	EDT
Corpus Part	train
Annotation	Muischnek, Kadri; Müürisep, Kaili; Puolakainen, Tiina; Rääbis, Andriela; Torga, Liisi

showing 301 - 400 of 1124 • previous • next

[1] tree

~~1) kuidas rakendatavad abinõud mõjutavad teisi Eesti objektiivse ärikliima komponente, näiteks tootmise paigutuse ratsionaalsust või näiteks kuritegevust~~

s-301

tea_toohoive_307

1) kuidas rakendatavad abinõud mõjutavad teisi Eesti objektiivse ärikliima komponente, näiteks tootmise paigutuse ratsionaalsust või näiteks kuritegevust

[2] tree

~~2) kuidas töötuse vähendamine mõjutab subjektiivset ärikeskkonda tervikuna, näiteks muljet meie majandamisviisi või riigikorra jätkusuutlikkusest~~

s-302

tea_toohoive_308

2) kuidas töötuse vähendamine mõjutab subjektiivset ärikeskkonda tervikuna, näiteks muljet meie majandamisviisi või riigikorra jätkusuutlikkusest

[3] tree

~~3) kuidas töötuse vähendamine ning sellest lähtuv materiaalse heaolu tõus mõjutab meie elanikkonna koguheaolu.~~

s-303

tea_toohoive_309

3) kuidas töötuse vähendamine ning sellest lähtuv materiaalse heaolu tõus mõjutab meie elanikkonna koguheaolu.

[4] tree

Kui mõni faktor (või töötuse vähendamise abinõu) avaldab positiivset mõju tööhõivele, kuid kahjustab samal ajal ühte või mitut süsteemi ülejäänud komponentidest (teisi Eesti objektiivse ärikeskkonna komponente, Eesti subjektiivset ärikliimat, Eesti elanikkonna mittemateriaalset heaolu), siis otsuse langetamiseks tema mõju kohta tuleks lahutada positiivsest mõjust negatiivne.

s-304

tea_toohoive_310

[5] tree

Praktikas on sellist lahutamistehet siiski äärmiselt raske teostada ja selle põhjuseks on keerukad seosed erinevate komponentide vahel, eelkõige faktorit või abinõud iseloomustavate andmete osaliselt kvalitatiivne iseloom jne.

s-305

tea_toohoive_311

[6] tree

~~Ekspertarutelude ja kirjanduse analüüsi tulemusel kujunes välja järgmine käsitlus tööhõivet tõenäoliselt mõjutavatest majandusteguritest.~~

s-306

tea_toohoive_312

Ekspertarutelude ja kirjanduse analüüsi tulemusel kujunes välja järgmine käsitlus tööhõivet tõenäoliselt mõjutavatest majandusteguritest.

[7] tree

Leidsime, et on otstarbekas eristada esmalt tegurid, mis mõjutavad tööhõivet ja töötust, kuid mille osas toimuvad positiivsed nihked ei mõjuta otseselt negatiivselt teisi heaolu komponente või kui mõjutavad, siis on see negatiivne mõju suhteliselt madal.

s-307

tea_toohoive_313

[8] tree

~~Sellisteks teguriteks on:~~

s-308

tea_toohoive_314

Sellisteks teguriteks on:

[9] tree

~~1) töökohtade arv sektorites, milles meil on suhteline konkurentsieelis~~

s-309

tea_toohoive_315

1) töökohtade arv sektorites, milles meil on suhteline konkurentsieelis

[10] tree

~~2) tootmise maht sektorites, milles meil on suhteline eelis~~

s-310

tea_toohoive_316

2) tootmise maht sektorites, milles meil on suhteline eelis

[11] tree

~~3) ekspordi maht sektorites, milles meil on suhteline eelis~~

s-311

tea_toohoive_317

3) ekspordi maht sektorites, milles meil on suhteline eelis

[12] tree

~~4) rahapaigutuste maht sektoritesse, milles meil on suhteline eelis~~

s-312

tea_toohoive_318

4) rahapaigutuste maht sektoritesse, milles meil on suhteline eelis

[13] tree

~~5) Eesti tööjõu mobiilsus~~

s-313

tea_toohoive_319

5) Eesti tööjõu mobiilsus

[14] tree

~~Taoliseks teguriks on inflatsioon, mis eeldatavalt võib (vähemalt lühiajaliselt) töötust vähendada, kuid on selge, et ta mõjutab negatiivselt teisi süsteemi komponente.~~

s-314

tea_toohoive_321

Taoliseks teguriks on inflatsioon, mis eeldatavalt võib (vähemalt lühiajaliselt) töötust vähendada, kuid on selge, et ta mõjutab negatiivselt teisi süsteemi komponente.

[15] tree

~~1) välisinvesteeringud ja nimelt niivõrd, kuivõrd neist tulenev kogutootluse suurenemine ületab nominaalpalga suurenemist~~

s-315

tea_toohoive_323

1) välisinvesteeringud ja nimelt niivõrd, kuivõrd neist tulenev kogutootluse suurenemine ületab nominaalpalga suurenemist

[16] tree

2) välisinvesteeringute sektoraalne jagunemine ja nimelt niivõrd, kuivõrd ekspordisektorisse tehtavate investeeringute suurenemine ületab koduturule suunatud monopoolsetesse sektoritesse tehtud investeeringute suurenemist

s-316

tea_toohoive_324

[17] tree

~~Eelkirjeldatud lähenemisest tulenevalt on meie esialgsed, nn potentsiaalsed hüpoteesid järgmised.~~

s-317

tea_toohoive_325

Eelkirjeldatud lähenemisest tulenevalt on meie esialgsed, nn potentsiaalsed hüpoteesid järgmised.

[18] tree

~~(1) Suhtelise eelisega sektorite osatähtsuse suurenemine saab olla töötuse taseme vähenemise oluliseks vahendusmehhanismiks.~~

s-318

tea_toohoive_326

(1) Suhtelise eelisega sektorite osatähtsuse suurenemine saab olla töötuse taseme vähenemise oluliseks vahendusmehhanismiks.

[19] tree

~~Majandus saab edeneda vaid siis, kui keskendutakse tegevustele, mida osatakse teistest suhteliselt paremini teha.~~

s-319

tea_toohoive_327

Majandus saab edeneda vaid siis, kui keskendutakse tegevustele, mida osatakse teistest suhteliselt paremini teha.

[20] tree

~~See väljendub nii töökohtade arvus, investeeringutes, ekspordi- ja impordimahtudes kui ka tootmismahtudes nendes meile sobivates sektorites.~~

s-320

tea_toohoive_328

See väljendub nii töökohtade arvus, investeeringutes, ekspordi- ja impordimahtudes kui ka tootmismahtudes nendes meile sobivates sektorites.

[21] tree

See hüpotees on seega teoreetiliselt hästi põhjendatav, kuid raskusi on tema empiirilise kontrollimisega, kuna suhtelise eelisega sektorite kindlakstegemine on nii Eestis kui ka teistes maades suhteliselt komplitseeritud.

s-321

tea_toohoive_329

[22] tree

~~Üheks võimaluseks on siiski seda teha tööjõukulutuste võrdlemise kaudu meie ja konkurentide vastavates tegevussektorites.~~

s-322

tea_toohoive_330

Üheks võimaluseks on siiski seda teha tööjõukulutuste võrdlemise kaudu meie ja konkurentide vastavates tegevussektorites.

[23] tree

~~Teiseks võimaluseks on lihtsalt eeldada, et suhtelisele eelisele viitavad sektori suured ekspordimahud.~~

s-323

tea_toohoive_331

Teiseks võimaluseks on lihtsalt eeldada, et suhtelisele eelisele viitavad sektori suured ekspordimahud.

[24] tree

~~Olemasolevate ettevõtete andmete põhjal oleks eeldatavalt võimalik kontrollida:~~

s-324

tea_toohoive_332

Olemasolevate ettevõtete andmete põhjal oleks eeldatavalt võimalik kontrollida:

[25] tree

~~1) kuidas valimi 'keskmise' ettevõtte töötajate arv muutub, kui suhtelise eelisega harude osakaal valimi ettevõtete kogukäibes muutub~~

s-325

tea_toohoive_333

1) kuidas valimi 'keskmise' ettevõtte töötajate arv muutub, kui suhtelise eelisega harude osakaal valimi ettevõtete kogukäibes muutub

[26] tree

~~2) kuidas ettevõtte kuulumine suhtelise eelisega harudesse mõjutab ettevõtte töötajate arvu (kirjeldatud variant võtab arvesse ka muid tegureid peale käibe muutumise).~~

s-326

tea_toohoive_334

2) kuidas ettevõtte kuulumine suhtelise eelisega harudesse mõjutab ettevõtte töötajate arvu (kirjeldatud variant võtab arvesse ka muid tegureid peale käibe muutumise).

[27] tree

~~(2) Inflatsiooni suurenemine ei pruugi põhjustada töötuse taseme vähenemist.~~

s-327

tea_toohoive_335

(2) Inflatsiooni suurenemine ei pruugi põhjustada töötuse taseme vähenemist.

[28] tree

~~Seose puudumine või negatiivne seos inflatsiooni ja töötuse vahel (Philipsi kõverale vastupidine seos) oleks lisaargumendiks inflatsiooni vastu võitlemise tõhustamisele.~~

s-328

tea_toohoive_336

Seose puudumine või negatiivne seos inflatsiooni ja töötuse vahel (Philipsi kõverale vastupidine seos) oleks lisaargumendiks inflatsiooni vastu võitlemise tõhustamisele.

[29] tree

~~Inflatsiooni ja töötuse vahel ei valitse tänapäevases maailmas enam praktilise poliitika seisukohast olulist seost.~~

s-329

tea_toohoive_337

Inflatsiooni ja töötuse vahel ei valitse tänapäevases maailmas enam praktilise poliitika seisukohast olulist seost.

[30] tree

~~Teoreetiliselt on see hüpotees põhjendatav Philipsi kõvera eelduste (eelkõige palkade ülisuure jäikuse eelduse) nõrgenemisega.~~

s-330

tea_toohoive_338

Teoreetiliselt on see hüpotees põhjendatav Philipsi kõvera eelduste (eelkõige palkade ülisuure jäikuse eelduse) nõrgenemisega.

[31] tree

~~Ka empiiriliselt on see hüpotees üks lihtsamini kontrollitavaid - Eesti viimase 10 aasta inflatsiooni ja töötuse aegridade regressioonanalüüs võimaliku seose kindlakstegemiseks.~~

s-331

tea_toohoive_339

Ka empiiriliselt on see hüpotees üks lihtsamini kontrollitavaid - Eesti viimase 10 aasta inflatsiooni ja töötuse aegridade regressioonanalüüs võimaliku seose kindlakstegemiseks.

[32] tree

(3) Välisinvesteeringute suurenemine mõjutab tööhõivet/töötust vastavalt sellele, kas välisinvesteeringud suurendavad rohkem keskkonna tootlikkust (mida me mõistame eelpool määratletud viisil) või nominaalpalka.

s-332

tea_toohoive_340

[33] tree

~~Hüpoteesi empiiriline uurimine võib jääda keskkonna tootlikkuse (kogutootlikkuse) arvutamise taha ka juhul, kui andmed välisinvesteeringute ja nominaalpalkade kohta on kättesaadavad.~~

s-333

tea_toohoive_341

Hüpoteesi empiiriline uurimine võib jääda keskkonna tootlikkuse (kogutootlikkuse) arvutamise taha ka juhul, kui andmed välisinvesteeringute ja nominaalpalkade kohta on kättesaadavad.

[34] tree

~~Olemasolevates andmetes tootlikkus (toodang töötaja kohta) ja nominaalpalk muutuvad koos ja samasuunaliselt.~~

s-334

tea_toohoive_342

Olemasolevates andmetes tootlikkus (toodang töötaja kohta) ja nominaalpalk muutuvad koos ja samasuunaliselt.

[35] tree

~~Korrelatsioon antud muutujate vahel on väga tugev.~~

s-335

tea_toohoive_343

Korrelatsioon antud muutujate vahel on väga tugev.

[36] tree

~~Empiiriliselt on võimalik kontrollida, kuidas on välisinvesteeringute muutumine seotud valimi 'keskmise' ettevõtte töötajate arvu muutumisega.~~

s-336

tea_toohoive_344

Empiiriliselt on võimalik kontrollida, kuidas on välisinvesteeringute muutumine seotud valimi 'keskmise' ettevõtte töötajate arvu muutumisega.

[37] tree

~~Täiendavalt on võimalik analüüsida, millist mõju avaldab ettevõtte töötajate arvule omandivormi muutumine (üleminek 100% kodumaiselt omandilt välisosalusele või vastupidi).~~

s-337

tea_toohoive_345

Täiendavalt on võimalik analüüsida, millist mõju avaldab ettevõtte töötajate arvule omandivormi muutumine (üleminek 100% kodumaiselt omandilt välisosalusele või vastupidi).

[38] tree

~~Lisaks võib eeldada ka järgmiste seoste olemasolu:~~

s-338

tea_toohoive_346

Lisaks võib eeldada ka järgmiste seoste olemasolu:

[39] tree

(4) Välisinvesteeringud mõjutavad tööhõivet vastavalt sellele, kas nad on tehtud ekspordisektorisse või infrastruktuurisektorisse (viimasel juhul on viitaeg välisinvesteeringute sisenemise ja töötuse vähenemise vahel eeldatavasti tunduvalt pikem).

s-339

tea_toohoive_347

[40] tree

Seos välisinvesteeringutest lähtuva sissetulekute suurenemise ja töötuse vähenemise vahel saab võimalikuks seeläbi, et sissetulekute suurenedes suurendavad inimesed (kodumaiste) teenuste tarbimist - teenused on aga suhteliselt tööjõumahukad.

s-340

tea_toohoive_348

[41] tree

~~Hüpotees on ka empiiriliselt uuritav, kuna andmed sektorite välisinvesteeringute kohta on olemas.~~

s-341

tea_toohoive_349

Hüpotees on ka empiiriliselt uuritav, kuna andmed sektorite välisinvesteeringute kohta on olemas.

[42] tree

~~Probleem on aga selles, kui pikka viitaega me taolise sõltuvuse ilmnemise puhul eeldame.~~

s-342

tea_toohoive_350

Probleem on aga selles, kui pikka viitaega me taolise sõltuvuse ilmnemise puhul eeldame.

[43] tree

~~Parim lahendus oleks uurida ettevõtte töötajate arvu sõltuvust majandusharust, kuhu ettevõte kuulub.~~

s-343

tea_toohoive_351

Parim lahendus oleks uurida ettevõtte töötajate arvu sõltuvust majandusharust, kuhu ettevõte kuulub.

[44] tree

~~Empiiriliselt on võimalik kontrollida:~~

s-344

tea_toohoive_352

Empiiriliselt on võimalik kontrollida:

[45] tree

~~1) kas ettevõtte töötajate arvu muutumine sõltub harust, milles ettevõte tegutseb;~~

s-345

tea_toohoive_353

1) kas ettevõtte töötajate arvu muutumine sõltub harust, milles ettevõte tegutseb;

[46] tree

~~2) kas ettevõtte töötajate arvu muutumine sõltub ekspordikäibe osakaalust ettevõtte käibes;~~

s-346

tea_toohoive_354

2) kas ettevõtte töötajate arvu muutumine sõltub ekspordikäibe osakaalust ettevõtte käibes;

[47] tree

~~(5) Eesti tööjõu mobiilsuse suurenemine on töötuse taseme vähenemise põhjuseks.~~

s-347

tea_toohoive_355

(5) Eesti tööjõu mobiilsuse suurenemine on töötuse taseme vähenemise põhjuseks.

[48] tree

~~Positiivne seos tööjõu mobiilsuse ja tööhõive vahel on loogiline ja seniste teoreetiliste tulemustega kooskõlas olev hüpotees.~~

s-348

tea_toohoive_356

Positiivne seos tööjõu mobiilsuse ja tööhõive vahel on loogiline ja seniste teoreetiliste tulemustega kooskõlas olev hüpotees.

[49] tree

~~Hüpoteesi empiiriliseks hindamiseks oleks lisaks töötuse andmetele vajalik teada ka Eesti tööjõu potentsiaalse mobiilsuse näitajaid.~~

s-349

tea_toohoive_357

Hüpoteesi empiiriliseks hindamiseks oleks lisaks töötuse andmetele vajalik teada ka Eesti tööjõu potentsiaalse mobiilsuse näitajaid.

[50] tree

~~Seejuures erineb potentsiaalne mobiilsus tegelikust mobiilsusest, kuna viimases kajastub ka tööjõu mittevabatahtlik liikumine.~~

s-350

tea_toohoive_358

Seejuures erineb potentsiaalne mobiilsus tegelikust mobiilsusest, kuna viimases kajastub ka tööjõu mittevabatahtlik liikumine.

[51] tree

~~Tööturu trendide analüüsi osas oli esmaseks eesmärgiks üldistada tööturul 1989 - 2001 toimunud arenguid.~~

s-351

tea_toohoive_359

Tööturu trendide analüüsi osas oli esmaseks eesmärgiks üldistada tööturul 1989 - 2001 toimunud arenguid.

[52] tree

~~Lähtusime agregeeritud tööturu põhitrendide käitumisest ajas, analüüsides, millised majanduskeskkonna toime mehhanismid võisid avaldada primaarset mõju erinevatel perioodidel.~~

s-352

tea_toohoive_360

Lähtusime agregeeritud tööturu põhitrendide käitumisest ajas, analüüsides, millised majanduskeskkonna toime mehhanismid võisid avaldada primaarset mõju erinevatel perioodidel.

[53] tree

~~Eesmärgiks oli analüüsida, kuidas on muutunud mittetraditsioonilised töövormid ja tõlgendada neid makromajandusarengute taustal.~~

s-353

tea_toohoive_361

Eesmärgiks oli analüüsida, kuidas on muutunud mittetraditsioonilised töövormid ja tõlgendada neid makromajandusarengute taustal.

[54] tree

~~2.1. Tööturu põhitrendid 1989 - 2002~~

s-354

tea_toohoive_362

2.1. Tööturu põhitrendid 1989 - 2002

[55] tree

Mitmed autorid on analüüsinud Eesti tööturul toimunud arenguid ja toonud välja ka erinevusi 90ndate alguse ja lõpu vahel Eesti tööturul, mis on seotud nii majanduskeskkonna arengu kui ka tööturu institutsionaalse korralduse arenguga (Eamets jt. 2000, Täht ja Unt, 2001, Kazjulja, 20021, Helemäe, 2002, Täht, 2002, Eamets, 2001, Rõõm, 2002, Paas et al, 2003 jt).

s-355

tea_toohoive_363

[56] tree

~~Meie keskendume eelkõige majanduskeskkonna arengute võimalike mõjude analüüsile makrotasandil.~~

s-356

tea_toohoive_364

Meie keskendume eelkõige majanduskeskkonna arengute võimalike mõjude analüüsile makrotasandil.

[57] tree

~~Tööturu põhitrendid 1990-2002, 15-69~~

s-357

tea_toohoive_366

Tööturu põhitrendid 1990-2002, 15-69

[58] tree

~~Allikas: ESA andmebaas~~

s-358

tea_toohoive_367

Allikas: ESA andmebaas

[59] tree

~~Tööturu põhitrendid 1990-2002, 15-69 aastased, tuhandetes~~

s-359

tea_toohoive_369

Tööturu põhitrendid 1990-2002, 15-69 aastased, tuhandetes

[60] tree

Jälgides tööturu põhitrendide - tööhõive, mitteaktiivsuse ja tööpuuduse - dünaamikat 1990-2002, võib tinglikult eristada kolme perioodi, millel on eeldatavalt erinev (makro)majanduslik kontekst, st tööturul toimunud peamisi muutusi juhtinud majanduslikud mehhanismid on erinevad:

s-360

tea_toohoive_371

[61] tree

~~Vanusepiirid 15-69 tööturu trendide analüüsil oleme valinud, et saada võimalikult pikki aegridasid ning kõrvutada tööturu trende omavahel nii suhtelistes kui absoluutnäitajates.~~

s-361

tea_toohoive_372

Vanusepiirid 15-69 tööturu trendide analüüsil oleme valinud, et saada võimalikult pikki aegridasid ning kõrvutada tööturu trende omavahel nii suhtelistes kui absoluutnäitajates.

[62] tree

~~Tabelid 15-64. a. tööhõive ja aktiivsuse määra kohta ning 15-74. a. töötuse määra kohta on toodud lisas 1.~~

s-362

tea_toohoive_373

Tabelid 15-64. a. tööhõive ja aktiivsuse määra kohta ning 15-74. a. töötuse määra kohta on toodud lisas 1.

[63] tree

~~I 1989 kuni 1995 algus: esmane turumajanduslik, kiire restruktureerumine ja tööjõu ümberpaiknemine;~~

s-363

tea_toohoive_374

I 1989 kuni 1995 algus: esmane turumajanduslik, kiire restruktureerumine ja tööjõu ümberpaiknemine;

[64] tree

~~II 1995 algus kuni 1998 lõpp: suhtelise stabiilsuse periood;~~

s-364

tea_toohoive_375

II 1995 algus kuni 1998 lõpp: suhtelise stabiilsuse periood;

[65] tree

~~III 1998+: (turumajandusele) ülemineku-spetsiifiliste struktuursete tegurite mõju vähenemine, tsükliliste mõjude kasv tööjõu trendide mõjutajatena.~~

s-365

tea_toohoive_376

III 1998+: (turumajandusele) ülemineku-spetsiifiliste struktuursete tegurite mõju vähenemine, tsükliliste mõjude kasv tööjõu trendide mõjutajatena.

[66] tree

~~I 1989 kuni 1995 algus: esmane turumajanduslik, kiire restruktureerumine ja tööjõu ümberpaiknemine~~

s-366

tea_toohoive_377

I 1989 kuni 1995 algus: esmane turumajanduslik, kiire restruktureerumine ja tööjõu ümberpaiknemine

[67] tree

~~Sel perioodil algas töötuse kasv, hõive ja tööjõus osaluse langus nii suhtelistes kui absoluutnäitajates (joonised 1.1 ja 1.2).~~

s-367

tea_toohoive_378

Sel perioodil algas töötuse kasv, hõive ja tööjõus osaluse langus nii suhtelistes kui absoluutnäitajates (joonised 1.1 ja 1.2).

[68] tree

~~Alates 1992. a samasuunalised trendid kiirenesid veelgi.~~

s-368

tea_toohoive_379

Alates 1992. a samasuunalised trendid kiirenesid veelgi.

[69] tree

~~Töötus kasvas 1995. a alguseks peaaegu 10% määrani.~~

s-369

tea_toohoive_380

Töötus kasvas 1995. a alguseks peaaegu 10% määrani.

[70] tree

~~Töötuse struktuuris toimusid järgmised muutused: kuni 1993. aastani domineeris lühiajaline tööpuudus (peaaegu 60% kogu tööpuudusest), alates 1993. aastast hakkas see kiiresti vähenema.~~

s-370

tea_toohoive_381

Töötuse struktuuris toimusid järgmised muutused: kuni 1993. aastani domineeris lühiajaline tööpuudus (peaaegu 60% kogu tööpuudusest), alates 1993. aastast hakkas see kiiresti vähenema.

[71] tree

Vastupidine tendents toimus pikaajalises tööpuuduses: pikaajaline töötus (töötusperioodi kestusega üle 12 kuu) kasvas suhteliselt järsult 1992-1995 (39,6%-ni töötutest), langes aga perioodi lõpuks (1995) veidi tagasi, moodustas 31,8 % kogu tööpuudusest.

s-371

tea_toohoive_382

[72] tree

~~Lühiajaline tööpuudus (kuni 6 kuud) samal ajal langes kiirelt 1992-1995, moodustades aastal 1995 40,2% kogu tööpuudusest (joonis 2.6.).~~

s-372

tea_toohoive_383

Lühiajaline tööpuudus (kuni 6 kuud) samal ajal langes kiirelt 1992-1995, moodustades aastal 1995 40,2% kogu tööpuudusest (joonis 2.6.).

[73] tree

Tööturu muutuste seisukohalt oli sellel perioodil määrava tähtsusega majanduses toimuv restruktureerumisprotsess, mille keskmes oli turumajandusele üleminek, millega seondusid uued majandustingimused, turgude muutused jm.

s-373

tea_toohoive_384

[74] tree

Selle käigus toimus ressursside, sh tööjõu ümberpaiknemine vanadest sektoritest uutesse, produktiivsematesse ja tulusamatesse, vanadelt tegevusaladelt uutele ning avalikust sektorist erasektorisse.

s-374

tea_toohoive_385

[75] tree

~~Perioodi lõpuks kiire ümberpaiknemine lõppes ning tööturu põhitrendide kiire muutus peatus 1995. a alguseks.~~

s-375

tea_toohoive_386

Perioodi lõpuks kiire ümberpaiknemine lõppes ning tööturu põhitrendide kiire muutus peatus 1995. a alguseks.

[76] tree

Kõrvutades hõivatuse suhtelise ja absoluutväärtusi majandussektorite vahel sel perioodil (joonised 2.3 ja 2.4), on näha, et kuigi on toimunud suured muutused konvergentsi suunas arenenud riikidega, on olnud tegemist ikkagi hõive absoluutse vähenemisega.

s-376

tea_toohoive_387

[77] tree

~~Teenindussektor, mille osakaal hõives küll tunduvalt tõusis, ei andnud siiski suurt tööhõive juurdekasvu absoluutnäitajais (va väike tõus 1994. a paiku).~~

s-377

tea_toohoive_388

Teenindussektor, mille osakaal hõives küll tunduvalt tõusis, ei andnud siiski suurt tööhõive juurdekasvu absoluutnäitajais (va väike tõus 1994. a paiku).

[78] tree

~~Samas aga toimus tööhõive absoluutne langus nii põllumajandus- kui tööstussektoris.~~

s-378

tea_toohoive_389

Samas aga toimus tööhõive absoluutne langus nii põllumajandus- kui tööstussektoris.

[79] tree

~~Hõive sektorite kaupa, %, 15-69aastased~~

s-379

tea_toohoive_391

Hõive sektorite kaupa, %, 15-69aastased

[80] tree

~~Hõive sektorite kaupa, tuhandetes, 15-69aastased~~

s-380

tea_toohoive_394

Hõive sektorite kaupa, tuhandetes, 15-69aastased

[81] tree

~~II 1995 algus kuni 1998 lõpp: suhtelise stabiilsuse periood~~

s-381

tea_toohoive_396

II 1995 algus kuni 1998 lõpp: suhtelise stabiilsuse periood

[82] tree

~~Sektoritevaheline tööjõu ümberpaiknemise intensiivsus vähenes selle perioodi alguseks tunduvalt, kuigi era- ja avaliku sektori vahel toimus kiire hõive ümberpaiknemine veel kuni 1997. aastani.~~

s-382

tea_toohoive_397

Sektoritevaheline tööjõu ümberpaiknemise intensiivsus vähenes selle perioodi alguseks tunduvalt, kuigi era- ja avaliku sektori vahel toimus kiire hõive ümberpaiknemine veel kuni 1997. aastani.

[83] tree

~~Töötuse määr stabiliseerus 10% juures.~~

s-383

tea_toohoive_398

Töötuse määr stabiliseerus 10% juures.

[84] tree

~~Samas tööhõive määr ning tööjõus osalemise määr vähenesid küll edasi, aga tunduvalt aeglasemalt kui eelmisel perioodil.~~

s-384

tea_toohoive_399

Samas tööhõive määr ning tööjõus osalemise määr vähenesid küll edasi, aga tunduvalt aeglasemalt kui eelmisel perioodil.

[85] tree

~~Ka absoluutväärtustes vähenesid nii tööjõus osalejate kui hõivatute arvud, mitteaktiivsete arv püsis suhteliselt stabiilsena.~~

s-385

tea_toohoive_400

Ka absoluutväärtustes vähenesid nii tööjõus osalejate kui hõivatute arvud, mitteaktiivsete arv püsis suhteliselt stabiilsena.

[86] tree

~~Allikas: ESA~~

s-386

tea_toohoive_403

Allikas: ESA

[87] tree

~~Pikaajalise töötuse osakaal töötuses tõusis võrreldes eelmise perioodi lõpuga hüppeliselt kuni 1996. aastani, langedes tagasi 44,3 -45,8% piiridesse, kuhu ta jäi ka aastatel 1997-2000.~~

s-387

tea_toohoive_404

Pikaajalise töötuse osakaal töötuses tõusis võrreldes eelmise perioodi lõpuga hüppeliselt kuni 1996. aastani, langedes tagasi 44,3 -45,8% piiridesse, kuhu ta jäi ka aastatel 1997-2000.

[88] tree

~~Lühiajaline töötus seevastu vähenes kiirelt kuni 1996. aastani, tõustes perioodi lõpuks 34,8%-ni.~~

s-388

tea_toohoive_405

Lühiajaline töötus seevastu vähenes kiirelt kuni 1996. aastani, tõustes perioodi lõpuks 34,8%-ni.

[89] tree

Piltlikult öeldes, vahetasid pika- ja lühiajaline tööpuudus sel perioodil, mil üldine tööpuudus jäi suhteliselt stabiilseks ning majandus oli siiski positiivses faasis, oma kohad tööpuuduse struktuuris (joonis 2.6).

s-389

tea_toohoive_406

[90] tree

~~See on seotud tõenäoliselt asjaoluga, et toimus oskuste kaotus teatud tööjõu gruppide puhul ja tööturule naasmine muutus üha raskemaks.~~

s-390

tea_toohoive_407

See on seotud tõenäoliselt asjaoluga, et toimus oskuste kaotus teatud tööjõu gruppide puhul ja tööturule naasmine muutus üha raskemaks.

[91] tree

~~Teisisõnu, osa ülemineku tööpuudusest tõenäoliselt muundus selle perioodi lõpuks üldise tööpuuduse kõrgemaks tasakaaluks.~~

s-391

tea_toohoive_408

Teisisõnu, osa ülemineku tööpuudusest tõenäoliselt muundus selle perioodi lõpuks üldise tööpuuduse kõrgemaks tasakaaluks.

[92] tree

~~III 1998 ja edasi: (turumajandusele) ülemineku-spetsiifiliste struktuursete tegurite mõju vähenemine, tsükliliste mõjude kasv tööjõu trendides~~

s-392

tea_toohoive_409

III 1998 ja edasi: (turumajandusele) ülemineku-spetsiifiliste struktuursete tegurite mõju vähenemine, tsükliliste mõjude kasv tööjõu trendides

[93] tree

Meie poolt vaadeldaval kolmandal perioodil (alates 1998. aastast) on alust arvata, et tööturusituatsioon sõltub suurel määral Eesti jaoks olulistel välisturgudel toimuvast ning et tsükliliste mõjude osatähtsus selles staadiumis (mida võib tinglikult nimetada tsükliliste muutuste staadiumiks) kasvab.

s-393

tea_toohoive_410

[94] tree

~~Siinjuures tuleb aga kindlasti arvestada, et tegemist on heterogeensete välisturgudega.~~

s-394

tea_toohoive_411

Siinjuures tuleb aga kindlasti arvestada, et tegemist on heterogeensete välisturgudega.

[95] tree

~~Väga erinevalt võivad käituda Lääne turud ja Ida turud, allhanke turud (sh kõrgtehnoloogiline ja muu allhange) ja otseeksporditurud, transiidi- ning turismiteenuste turud.~~

s-395

tea_toohoive_412

Väga erinevalt võivad käituda Lääne turud ja Ida turud, allhanke turud (sh kõrgtehnoloogiline ja muu allhange) ja otseeksporditurud, transiidi- ning turismiteenuste turud.

[96] tree

~~Lisaks välisturgude mõjule on oluline ka siseturu/sisenõudluse areng.~~

s-396

tea_toohoive_413

Lisaks välisturgude mõjule on oluline ka siseturu/sisenõudluse areng.

[97] tree

~~Sisenõudlust rahuldavate teenuste tööjõumahukus on küllalt suur.~~

s-397

tea_toohoive_414

Sisenõudlust rahuldavate teenuste tööjõumahukus on küllalt suur.

[98] tree

~~Kuna sisemaiste teenuste tarbimine kasvab koos elatustaseme kasvuga, on pikemas perspektiivis alust eeldada ka sellega seonduva tööhõive jätkuvust.~~

s-398

tea_toohoive_415

Kuna sisemaiste teenuste tarbimine kasvab koos elatustaseme kasvuga, on pikemas perspektiivis alust eeldada ka sellega seonduva tööhõive jätkuvust.

[99] tree

~~1998. a lõpust algas väliskriisi (Aasia ja Vene kriiside) mõjul uus tööpuuduse tõus, tööhõive ja tööjõus osalemise määra langus.~~

s-399

tea_toohoive_416

1998. a lõpust algas väliskriisi (Aasia ja Vene kriiside) mõjul uus tööpuuduse tõus, tööhõive ja tööjõus osalemise määra langus.

[100] tree

~~Üldise tööpuuduse kasvu kõrgpunkt oli 2000. aastal.~~

s-400

tea_toohoive_417

Üldise tööpuuduse kasvu kõrgpunkt oli 2000. aastal.

Edit as list • Text view • Dependency trees