Sentence view
Universal Dependencies - Estonian - EDT
Language | Estonian |
---|
Project | EDT |
---|
Corpus Part | train |
---|
Annotation | Muischnek, Kadri; Müürisep, Kaili; Puolakainen, Tiina; Rääbis, Andriela; Torga, Liisi |
---|
showing 1001 - 1100 of 1124 • previous • next
Näiteks Visegradi maade ettevõtted on taoliselt võrgustunud enam kui eesti ettevõtted.
s-1001
tea_toohoive_1085
Näiteks Visegradi maade ettevõtted on taoliselt võrgustunud enam kui eesti ettevõtted.
Ettevõtte tulumaksuerisus Eestis on tõenäoliselt stiimul Soome ja Rootsi väike- ja keskmistele ettevõtetele, kelle potentsiaal veel odavamatele ja kaugemal asuvatele turgudele liikuda on piiratud.
s-1002
tea_toohoive_1086
Ettevõtte tulumaksuerisus Eestis on tõenäoliselt stiimul Soome ja Rootsi väike- ja keskmistele ettevõtetele, kelle potentsiaal veel odavamatele ja kaugemal asuvatele turgudele liikuda on piiratud.
Eeltoodud loogika puhul tuleb arvestada, et see käsitleb vaid tootmissisendi ja turgudele jõudmisega seonduvaid argumente.
s-1003
tea_toohoive_1087
Eeltoodud loogika puhul tuleb arvestada, et see käsitleb vaid tootmissisendi ja turgudele jõudmisega seonduvaid argumente.
Võib tekkida aga tagasilööke seoses konjuktuuri kõikumistega erinevatel turgudel, kolmandate maade kauba sisenemisega turgudele, kuhu oleme varem eksportinud.
s-1004
tea_toohoive_1088
Võib tekkida aga tagasilööke seoses konjuktuuri kõikumistega erinevatel turgudel, kolmandate maade kauba sisenemisega turgudele, kuhu oleme varem eksportinud.
Viimase puhul on näiteks Kreenholmi Manufaktuur, kellel tekkisid probleemid USA turul seoses aasia kauba sisenemisega sinna.
s-1005
tea_toohoive_1089
Viimase puhul on näiteks Kreenholmi Manufaktuur, kellel tekkisid probleemid USA turul seoses aasia kauba sisenemisega sinna.
Tagasilööke võib tekkida ka seoses toorme probleemidega (kalapüügikvoodid seoses kalavarude seisundiga).
s-1006
tea_toohoive_1090
Tagasilööke võib tekkida ka seoses toorme probleemidega (kalapüügikvoodid seoses kalavarude seisundiga).
Need probleemid võivad eksportivate ettevõtete seisundit ajutiselt halvendada ja tuua kaasa ka tööhõive vähenemise.
s-1007
tea_toohoive_1091
Need probleemid võivad eksportivate ettevõtete seisundit ajutiselt halvendada ja tuua kaasa ka tööhõive vähenemise.
Arvestades ettevõtet jaotust kodumaise nõudluse rahuldajateks, allhankeeksportijateks, ja otseeksportijateks, võib konstrueerida järgmise loogika.
s-1008
tea_toohoive_1092
Arvestades ettevõtet jaotust kodumaise nõudluse rahuldajateks, allhankeeksportijateks, ja otseeksportijateks, võib konstrueerida järgmise loogika.
2002. aastal on nii majandus kui tööhõive kasvanud eelkõige kodumaise nõudluse rahuldamise teel, mis eeldatavasti on töömahukas ja teatud määral ka nn 'otseeksportijate' arvel.
s-1009
tea_toohoive_1093
2002. aastal on nii majandus kui tööhõive kasvanud eelkõige kodumaise nõudluse rahuldamise teel, mis eeldatavasti on töömahukas ja teatud määral ka nn 'otseeksportijate' arvel.
Allhanketootjate-eksportijate panus on olnud peaaegu aasta lõpuni ju tagasihoidlik.
s-1010
tea_toohoive_1094
Allhanketootjate-eksportijate panus on olnud peaaegu aasta lõpuni ju tagasihoidlik.
eeldame, et allhanke tegijad saavad varsti hoo sisse; samas on kahtlane, kas see oluliselt töökohtade juurdekasvu tekitab, kuna eriti kõrgtehnoloogia sektori allhanke osa üldises tööhõives on perifeerne oletame, et 'otseeksportijad' (mitte -allhanke tegijad) jätkavad enam-vähem normaalselt.
s-1011
tea_toohoive_1095
eeldame, et allhanke tegijad saavad varsti hoo sisse; samas on kahtlane, kas see oluliselt töökohtade juurdekasvu tekitab, kuna eriti kõrgtehnoloogia sektori allhanke osa üldises tööhõives on perifeerne oletame, et 'otseeksportijad' (mitte -allhanke tegijad) jätkavad enam-vähem normaalselt.
Nad on aga valdavalt low-tech ettevõtted ning nende tööhõive on Eestis viimase 6-7 a jooksul tasapisi langenud.
s-1012
tea_toohoive_1096
Nad on aga valdavalt low-tech ettevõtted ning nende tööhõive on Eestis viimase 6-7 a jooksul tasapisi langenud.
Ilmselt jätkub tehnologiseerumine ja ratsionaliseerumine nii, et ka siis kui toodang (eksport) kasvab, ei pruugi uusi töökohti palju juurde tekkida.
s-1013
tea_toohoive_1097
Ilmselt jätkub tehnologiseerumine ja ratsionaliseerumine nii, et ka siis kui toodang (eksport) kasvab, ei pruugi uusi töökohti palju juurde tekkida.
eksportiv teenindus on mitmepalgeline.
s-1014
tea_toohoive_1098
eksportiv teenindus on mitmepalgeline.
Näiteks transiidisektoris ta eriti tööjõumahukas ei ole, mitmetes muudes harudes aga küll.
s-1015
tea_toohoive_1099
Näiteks transiidisektoris ta eriti tööjõumahukas ei ole, mitmetes muudes harudes aga küll.
Teatud tõenäosus tööhõive juurdekasvuks on seega siin olemas.
s-1016
tea_toohoive_1100
Teatud tõenäosus tööhõive juurdekasvuks on seega siin olemas.
Tööhõivet tõstva tegurina tuleb käsitleda ka EL poolseid kavandatavaid abinõusid, mis on esitatud Riikliku Arengukava projektis (RAK projekt) eelkõige sellistes harudes nagu keskkonnakaitse, transport, põllumajandus.
s-1017
tea_toohoive_1101
Tööhõivet tõstva tegurina tuleb käsitleda ka EL poolseid kavandatavaid abinõusid, mis on esitatud Riikliku Arengukava projektis (RAK projekt) eelkõige sellistes harudes nagu keskkonnakaitse, transport, põllumajandus.
[18]
Järeldused
s-1018
tea_toohoive_1102
Järeldused
Tööturu ja majandustegurite dünaamika näitab, et esmane, turumajanduslik ümberstruktureerumine, mis mõjutas tööturgu 90ndate alguses, on asendumas üha enam tsükliliste muutuste mehhanismidega, mis tulenevad paljuski globaalse iseloomuga muutustest majanduses ja mõjutavad Eesti tööturgu peamiselt oluliste välisturgude seisundi muutumise kaudu.
s-1019
tea_toohoive_1103
Tööturu ja majandustegurite dünaamika näitab, et esmane, turumajanduslik ümberstruktureerumine, mis mõjutas tööturgu 90ndate alguses, on asendumas üha enam tsükliliste muutuste mehhanismidega, mis tulenevad paljuski globaalse iseloomuga muutustest majanduses ja mõjutavad Eesti tööturgu peamiselt oluliste välisturgude seisundi muutumise kaudu.
Tööturu arengus alates aastast 1989 eristada 3 perioodi:
s-1020
tea_toohoive_1104
Tööturu arengus alates aastast 1989 eristada 3 perioodi:
I esmane, turumajanduslik ümberstruktureerumine, millega kaasnes tööjõu sektoritevaheline ümberpaiknemine (ca 1989-1995).
s-1021
tea_toohoive_1105
I esmane, turumajanduslik ümberstruktureerumine, millega kaasnes tööjõu sektoritevaheline ümberpaiknemine (ca 1989-1995).
Peamised tööturu protsesside majanduslikud mõjurid olid seotud ettevõtete kohanemisega turumajanduslike printsiipidega
s-1022
tea_toohoive_1106
Peamised tööturu protsesside majanduslikud mõjurid olid seotud ettevõtete kohanemisega turumajanduslike printsiipidega
II suhtelise stabiilsuse perioodil (ca 1995-1998)
s-1023
tea_toohoive_1107
II suhtelise stabiilsuse perioodil (ca 1995-1998)
III tsükliliste muutuste mõju kasvu periood alates umbes aastast 1998.
s-1024
tea_toohoive_1108
III tsükliliste muutuste mõju kasvu periood alates umbes aastast 1998.
Ülemineku-spetsiifiliste struktuursete tegurite mõju vähenemine ja tsükliliste, eelkõige välisturgude käitumisest tingitud mõjude kasv töötuturu protsessidele
s-1025
tea_toohoive_1109
Ülemineku-spetsiifiliste struktuursete tegurite mõju vähenemine ja tsükliliste, eelkõige välisturgude käitumisest tingitud mõjude kasv töötuturu protsessidele
Inflatsioon, palgad ja töötus
s-1026
tea_toohoive_1110
Inflatsioon, palgad ja töötus
Viimase 10 aasta jooksul on Eestis tervikuna valitsenud märkimisväärne negatiivne korrelatsioon (-0,65) inflatsiooni ja töötuse vahel.
s-1027
tea_toohoive_1111
Viimase 10 aasta jooksul on Eestis tervikuna valitsenud märkimisväärne negatiivne korrelatsioon (-0,65) inflatsiooni ja töötuse vahel.
Ilmselt on mõlemad näitajad siiski mõjutatud kolmandatest teguritest, sh hinnataseme konvergentsist.
s-1028
tea_toohoive_1112
Ilmselt on mõlemad näitajad siiski mõjutatud kolmandatest teguritest, sh hinnataseme konvergentsist.
Eesti miinimumpalga ja keskmise palga suhe on viimasel kaheksal aastal muutunud väga sarnaselt töötusega.
s-1029
tea_toohoive_1113
Eesti miinimumpalga ja keskmise palga suhe on viimasel kaheksal aastal muutunud väga sarnaselt töötusega.
Miinimumpalgal tundub olema normatiivne roll palgataseme kohandumisele - lisaks sellele, et see võib takistada tööandjatel tööle võtmast vähemproduktiivset tööjõudu, suurendab ta ka reservatsioonipalga määra.
s-1030
tea_toohoive_1115
Miinimumpalgal tundub olema normatiivne roll palgataseme kohandumisele - lisaks sellele, et see võib takistada tööandjatel tööle võtmast vähemproduktiivset tööjõudu, suurendab ta ka reservatsioonipalga määra.
Selle potentsiaalset ohtu kätkeva seose (hinnakonvergentsi jätkumise tingimustes) nõrgenemine eeldaks toodangu lisandväärtuse ja tootlikkuse tõusu.
s-1031
tea_toohoive_1117
Selle potentsiaalset ohtu kätkeva seose (hinnakonvergentsi jätkumise tingimustes) nõrgenemine eeldaks toodangu lisandväärtuse ja tootlikkuse tõusu.
Kuna Eesti keskmise palga pideva nominaalkasvu tingimustes on pidevalt kasvanud ka töötus, siis võiks oletada ka põhjuslikku seost palkade (liiga) kiire kasvu ja töötuse vahel.
s-1032
tea_toohoive_1118
Kuna Eesti keskmise palga pideva nominaalkasvu tingimustes on pidevalt kasvanud ka töötus, siis võiks oletada ka põhjuslikku seost palkade (liiga) kiire kasvu ja töötuse vahel.
Töötute palgasoovid (reservatsioonipalga näitajana) on samuti pidevalt kasvanud - osaliselt samuti keskmise palga kasvu tõttu.
s-1033
tea_toohoive_1119
Töötute palgasoovid (reservatsioonipalga näitajana) on samuti pidevalt kasvanud - osaliselt samuti keskmise palga kasvu tõttu.
Teisalt viitab 2002. a. areng ka siseturu võimele genereerida majanduskasvu ja tööhõivet.
s-1034
tea_toohoive_1120
Teisalt viitab 2002. a. areng ka siseturu võimele genereerida majanduskasvu ja tööhõivet.
Võib eeldada, et vaadeldav seos on majanduse erinevatel arenguperioodidel erinev.
s-1035
tea_toohoive_1121
Võib eeldada, et vaadeldav seos on majanduse erinevatel arenguperioodidel erinev.
Eesti keskmise palga väline ostujõud on viimasel kümnendil väga palju kordi tõusnud, kuid sisemine ostujõud on käitunud erinevate toodete ja varade lõikes väga erinevalt.
s-1036
tea_toohoive_1122
Eesti keskmise palga väline ostujõud on viimasel kümnendil väga palju kordi tõusnud, kuid sisemine ostujõud on käitunud erinevate toodete ja varade lõikes väga erinevalt.
Kõige rohkem on Eesti keskmise palga Eestimaine ostujõud tõusnud importseadmete osas ja kõige rohkem langenud energiakandjate osas.
s-1037
tea_toohoive_1123
Kõige rohkem on Eesti keskmise palga Eestimaine ostujõud tõusnud importseadmete osas ja kõige rohkem langenud energiakandjate osas.
Investeeringud ja tööhõive
s-1038
tea_toohoive_1124
Investeeringud ja tööhõive
Välismaailmale suunatud ettevõtted, kellel on palju välisinvesteeringuid ja kõrge ekspordikäibe tase, on tekitanud oluliselt rohkem tööhõivet kui koduturule suunatud ettevõtted.
s-1039
tea_toohoive_1125
Välismaailmale suunatud ettevõtted, kellel on palju välisinvesteeringuid ja kõrge ekspordikäibe tase, on tekitanud oluliselt rohkem tööhõivet kui koduturule suunatud ettevõtted.
See efekt ei ole siiski nii oluline kaua turul püsinud (ja keskmisest suuremate) ettevõtete puhul, kus väliskapitali ja ekspordi (viitajaga 1 aasta) tööhõivet suurendav mõju on täheldatav vaid aastatel 1998-1999.
s-1040
tea_toohoive_1126
See efekt ei ole siiski nii oluline kaua turul püsinud (ja keskmisest suuremate) ettevõtete puhul, kus väliskapitali ja ekspordi (viitajaga 1 aasta) tööhõivet suurendav mõju on täheldatav vaid aastatel 1998-1999.
Kuigi ettevõtete andmete empiiriline uuring näitas, et kodumaine nõudlus ei ole suutnud olulist hõive kasvu tekitada (mis on ilmselt tingitud kodumaise majanduse madalseisust, mille tingimustes võimendus ka likviidsuskriis), viitas kauem turul püsinud ettevõtete 4 aastat hõlmava perioodi analüüs aga ka sellele, et tegemist võis olla 1999-2000. a. alguse lokaalse nähtusega, ning pikemas perspektiivis hakkab nii kodumaise käibe tase kui kasv tööhõivet positiivses suunas mõjutama.
s-1041
tea_toohoive_1127
Kuigi ettevõtete andmete empiiriline uuring näitas, et kodumaine nõudlus ei ole suutnud olulist hõive kasvu tekitada (mis on ilmselt tingitud kodumaise majanduse madalseisust, mille tingimustes võimendus ka likviidsuskriis), viitas kauem turul püsinud ettevõtete 4 aastat hõlmava perioodi analüüs aga ka sellele, et tegemist võis olla 1999-2000. a. alguse lokaalse nähtusega, ning pikemas perspektiivis hakkab nii kodumaise käibe tase kui kasv tööhõivet positiivses suunas mõjutama.
Tõenäoliselt tekib tööhõive kasvu efekt eelkõige töömahukate kohalike teenuste kasvu kaudu (sama efekt oli täheldatava Iirimaal 90ndate lõpul).
s-1042
tea_toohoive_1128
Tõenäoliselt tekib tööhõive kasvu efekt eelkõige töömahukate kohalike teenuste kasvu kaudu (sama efekt oli täheldatava Iirimaal 90ndate lõpul).
Tõenäoliselt võib tõsisem vastava tööhõive tõus toimuda siiski praegusest tunduvalt kõrgemate sissetulekute kasvu puhul.
s-1043
tea_toohoive_1129
Tõenäoliselt võib tõsisem vastava tööhõive tõus toimuda siiski praegusest tunduvalt kõrgemate sissetulekute kasvu puhul.
Ka Eesti Panga viimased analüüsid, mis on tehtud aastate 2001 ja 2002 kohta, näitavadki, et majanduskasvu 'mootoreiks' on peale 2001. aastat üha enam olnud sisemaine nõudlus.
s-1044
tea_toohoive_1130
Ka Eesti Panga viimased analüüsid, mis on tehtud aastate 2001 ja 2002 kohta, näitavadki, et majanduskasvu 'mootoreiks' on peale 2001. aastat üha enam olnud sisemaine nõudlus.
Ehitistesse tehtud investeeringud on suurendanud oluliselt tööhõivet.
s-1045
tea_toohoive_1131
Ehitistesse tehtud investeeringud on suurendanud oluliselt tööhõivet.
Masinatesse tehtud investeeringute mõju hõivele sõltub aga üldisest tehnoloogia tasemest.
s-1046
tea_toohoive_1132
Masinatesse tehtud investeeringute mõju hõivele sõltub aga üldisest tehnoloogia tasemest.
Siin võib olla tegemist asendusefektiga, mille toimel tehnoloogia asendab teatud tingimustel ja teatud määral tööjõudu.
s-1047
tea_toohoive_1134
Siin võib olla tegemist asendusefektiga, mille toimel tehnoloogia asendab teatud tingimustel ja teatud määral tööjõudu.
Ehitistesse investeerimine annab kiirema kasvu (aastase viitajaga) ka juhul, kui jagada ettevõtted nelja gruppi:
s-1048
tea_toohoive_1135
Ehitistesse investeerimine annab kiirema kasvu (aastase viitajaga) ka juhul, kui jagada ettevõtted nelja gruppi:
ettevõtted, kes on investeerinud nii ehitistesse kui masinatesse;
s-1049
tea_toohoive_1136
ettevõtted, kes on investeerinud nii ehitistesse kui masinatesse;
ettevõtted, kes on investeerinud ainult masinatesse;
s-1050
tea_toohoive_1137
ettevõtted, kes on investeerinud ainult masinatesse;
ettevõtted, kes on investeerinud ainult ehitistesse ning ettevõtted, kes ei ole investeerinud ei ehitistesse ega ka masinatesse).
s-1051
tea_toohoive_1138
ettevõtted, kes on investeerinud ainult ehitistesse ning ettevõtted, kes ei ole investeerinud ei ehitistesse ega ka masinatesse).
Eriti tugevat positiivset mõju avaldavad kõigil aastatel tööhõivele need ettevõtted, kes on investeerinud nii ehitistesse kui ka masinatesse, mis viitab otseselt tootmise laienemisele.
s-1052
tea_toohoive_1139
Eriti tugevat positiivset mõju avaldavad kõigil aastatel tööhõivele need ettevõtted, kes on investeerinud nii ehitistesse kui ka masinatesse, mis viitab otseselt tootmise laienemisele.
Palkade taseme ja tõusu tööhõivet vähendav mõju tuleb ilmsiks ka pikemate aegridade tingimustes, kuigi siin esineb mõningaid kõrvalekaldeid üksikute aastate lõikes.
s-1053
tea_toohoive_1143
Palkade taseme ja tõusu tööhõivet vähendav mõju tuleb ilmsiks ka pikemate aegridade tingimustes, kuigi siin esineb mõningaid kõrvalekaldeid üksikute aastate lõikes.
Kuigi kapitali sissevoolu mõju tööhõivele ei ole ilmselt ühemõtteliselt positiivne (kapitali sissevool Eestisse on toimunud ikkagi koos tööpuuduse kasvuga viimase kümnendi jooksul), näitab meie empiiriline analüüs pigem kapitali sissevoolu positiivset mõju (mis oli eriti ilmne 1999. a. ja pigem neutraalne 2000. a.).
s-1054
tea_toohoive_1146
Kuigi kapitali sissevoolu mõju tööhõivele ei ole ilmselt ühemõtteliselt positiivne (kapitali sissevool Eestisse on toimunud ikkagi koos tööpuuduse kasvuga viimase kümnendi jooksul), näitab meie empiiriline analüüs pigem kapitali sissevoolu positiivset mõju (mis oli eriti ilmne 1999. a. ja pigem neutraalne 2000. a.).
Mobiilsus ja töötus
s-1055
tea_toohoive_1147
Mobiilsus ja töötus
Eesti tööturu näitajate andmeil tehtud analüüside põhjal esineb seos, mille alusel madalam töötuse määr seondub kõrgema mobiilsuse tõenäosusega.
s-1056
tea_toohoive_1148
Eesti tööturu näitajate andmeil tehtud analüüside põhjal esineb seos, mille alusel madalam töötuse määr seondub kõrgema mobiilsuse tõenäosusega.
Mobiilsuse tingimused ja iseloom esmase ümberstruktureerumise perioodil olid oluliselt teistsugused kui peale 1998/1999. a..
s-1057
tea_toohoive_1149
Mobiilsuse tingimused ja iseloom esmase ümberstruktureerumise perioodil olid oluliselt teistsugused kui peale 1998/1999. a..
Võib eeldada, et kuna üleminekuperioodi alguses oli liikumine suurem ja esines enam töölt tööle liikumist, siis töötajate oskuste sobimatus uute töödega polnud väga suur.
s-1058
tea_toohoive_1150
Võib eeldada, et kuna üleminekuperioodi alguses oli liikumine suurem ja esines enam töölt tööle liikumist, siis töötajate oskuste sobimatus uute töödega polnud väga suur.
Liikumine oli 90ndate alguses lihtsam nii seetõttu, et töökohti oli suhteliselt rohkem, tehnoloogia muutused sel perioodil polnud veel nii laiaulatuslikud, kvaliteedinõuded ja töötajatele esitatavad nõudmised polnud nii kõrged kui 90ndate teisel poolel.
s-1059
tea_toohoive_1151
Liikumine oli 90ndate alguses lihtsam nii seetõttu, et töökohti oli suhteliselt rohkem, tehnoloogia muutused sel perioodil polnud veel nii laiaulatuslikud, kvaliteedinõuded ja töötajatele esitatavad nõudmised polnud nii kõrged kui 90ndate teisel poolel.
Väliskapitalile kuuluvate ettevõtete osakaal on samuti suurenenud, mis omakorda on mõjutanud tööjõu nõudmise iseloomu.
s-1060
tea_toohoive_1152
Väliskapitalile kuuluvate ettevõtete osakaal on samuti suurenenud, mis omakorda on mõjutanud tööjõu nõudmise iseloomu.
Kuni 1994 /1995 langes lühiajaline tööpuudus järsult ja kasvas pikaajaline tööpuudus.
s-1061
tea_toohoive_1153
Kuni 1994 /1995 langes lühiajaline tööpuudus järsult ja kasvas pikaajaline tööpuudus.
Selle tendentsi seos liikumisega võib olla kahene: ühelt poolt kaasnes kiirete muutustega lühiajalise tööpuuduse suhteliselt kõrge tase (eriti enne 1992/1993), võrreldes pikaajalise tööpuudusega.
s-1062
tea_toohoive_1154
Selle tendentsi seos liikumisega võib olla kahene: ühelt poolt kaasnes kiirete muutustega lühiajalise tööpuuduse suhteliselt kõrge tase (eriti enne 1992/1993), võrreldes pikaajalise tööpuudusega.
Pika- ja lühiajalise tööpuuduse osakaalude muutumine pikaajalise tööpuuduse kasvu suunas teisalt näitab, et hiljem hakkas koos stabiliseerumisega toimima nii hõivatute kui ka töötuks jäänute 'kapseldumine' ning eriti töötusest hõivesse liikumise võimalused hakkasid vähenema.
s-1063
tea_toohoive_1155
Pika- ja lühiajalise tööpuuduse osakaalude muutumine pikaajalise tööpuuduse kasvu suunas teisalt näitab, et hiljem hakkas koos stabiliseerumisega toimima nii hõivatute kui ka töötuks jäänute 'kapseldumine' ning eriti töötusest hõivesse liikumise võimalused hakkasid vähenema.
On selge, et liikumine tööturul ja selle seos töötusega on palju keerukam kui see peegeldub seisundite vahelises liikumises.
s-1064
tea_toohoive_1156
On selge, et liikumine tööturul ja selle seos töötusega on palju keerukam kui see peegeldub seisundite vahelises liikumises.
Nii näiteks ei pruugi uute töökohtade teke vähendada töötust, samas aga võib kaasa tuua suurema liikumise ja ümberpaiknemise, eriti kui pidada silmas hariduslikku ekspansiooni, mis tõenäoliselt toob kaasa edasise vähem haritute väljatõrjumise.
s-1065
tea_toohoive_1157
Nii näiteks ei pruugi uute töökohtade teke vähendada töötust, samas aga võib kaasa tuua suurema liikumise ja ümberpaiknemise, eriti kui pidada silmas hariduslikku ekspansiooni, mis tõenäoliselt toob kaasa edasise vähem haritute väljatõrjumise.
Kuigi mittetraditsiooniliste töövormide osakaal ei ole suur, on nende osakaal suurenemas.
s-1066
tea_toohoive_1159
Kuigi mittetraditsiooniliste töövormide osakaal ei ole suur, on nende osakaal suurenemas.
On küllaltki tõenäoline, eriti kui eeldame, et majanduse tsükliliste muutuste komponendi mõju tööhõivele võib edaspidi pigem kasvada, et ka mittetraditsiooniliste tööviiside ja -vormide osa tööhõives kasvab.
s-1067
tea_toohoive_1160
On küllaltki tõenäoline, eriti kui eeldame, et majanduse tsükliliste muutuste komponendi mõju tööhõivele võib edaspidi pigem kasvada, et ka mittetraditsiooniliste tööviiside ja -vormide osa tööhõives kasvab.
Mittetraditsioonilist, k.a ajaliselt paindlikku (ja samas ebastabiilset) tööhõivet esineb kõige enam teenindussektoris.
s-1068
tea_toohoive_1161
Mittetraditsioonilist, k.a ajaliselt paindlikku (ja samas ebastabiilset) tööhõivet esineb kõige enam teenindussektoris.
Kui osaajaga töö ja ajutine töö kaldub olema rohkem nende osaks, kes on tööturul üldiselt ebasoodsamal positsioonil (äärmuslikud vanuserühmad ja naised), siis kõrvaltööde dünaamika näitab kõrvaltööde kandumist kõrgematele ametipositsioonidele ja kõrgema haridustasemega töötajate kätte.
s-1069
tea_toohoive_1162
Kui osaajaga töö ja ajutine töö kaldub olema rohkem nende osaks, kes on tööturul üldiselt ebasoodsamal positsioonil (äärmuslikud vanuserühmad ja naised), siis kõrvaltööde dünaamika näitab kõrvaltööde kandumist kõrgematele ametipositsioonidele ja kõrgema haridustasemega töötajate kätte.
Tööturg näib reageerivat ka tööhõive kokkutõmbumisele mittetraditsioonilise tööhõive kasvuga.
s-1070
tea_toohoive_1164
Tööturg näib reageerivat ka tööhõive kokkutõmbumisele mittetraditsioonilise tööhõive kasvuga.
Nii näiteks 2000. aastal, kui tööpuudus oli kõrge ja hõive madalseisus, võis täheldada osaajaga töö kasvu, enam oli neid, kes ei leidnud täisajaga tööd, suurenes ajutise töö osakaal, hõivatud uue töö otsijate osakaal oli perioodi kõrgeim ning otsiti enam alalist tööd ajutise asemel.
s-1071
tea_toohoive_1165
Nii näiteks 2000. aastal, kui tööpuudus oli kõrge ja hõive madalseisus, võis täheldada osaajaga töö kasvu, enam oli neid, kes ei leidnud täisajaga tööd, suurenes ajutise töö osakaal, hõivatud uue töö otsijate osakaal oli perioodi kõrgeim ning otsiti enam alalist tööd ajutise asemel.
Töö 'koguhulk' on vahemikus 1989-2001. a. vähenenud mitme ETU näitaja alusel nagu näiteks keskmine nädala töötundide arv ja kõrvaltööde osakaal; inimeste osakaal, kes soovivad rohkem töötada kasvab nii nagu ka uue ja lisatöö otsijate osakaal ning inimeste osakaal, kes töötavad osaajaga, kuna ei leia täisaja tööd.
s-1072
tea_toohoive_1166
Töö 'koguhulk' on vahemikus 1989-2001. a. vähenenud mitme ETU näitaja alusel nagu näiteks keskmine nädala töötundide arv ja kõrvaltööde osakaal; inimeste osakaal, kes soovivad rohkem töötada kasvab nii nagu ka uue ja lisatöö otsijate osakaal ning inimeste osakaal, kes töötavad osaajaga, kuna ei leia täisaja tööd.
Sama tendentsi on kinnitanud ka tööde loomise ja kadumise määra analüüs (tabel 2.1, osa II).
s-1073
tea_toohoive_1167
Sama tendentsi on kinnitanud ka tööde loomise ja kadumise määra analüüs (tabel 2.1, osa II).
Teatud normaliseerumist võib täheldada ka töökeskkondi iseloomustavate näitajate muutumist vaadates ..
s-1074
tea_toohoive_1168
Teatud normaliseerumist võib täheldada ka töökeskkondi iseloomustavate näitajate muutumist vaadates ..
Töölt ajutises puudumises on vähenenud sundpuhkuste osakaal ja suurenenud puhkuste osakaal ning majanduslikel põhjustel on selles üha vähem rolli.
s-1075
tea_toohoive_1169
Töölt ajutises puudumises on vähenenud sundpuhkuste osakaal ja suurenenud puhkuste osakaal ning majanduslikel põhjustel on selles üha vähem rolli.
Õppimises ja kursustel osalus on suhteliselt vähene ja täienduskoolituses osalemine ebaühtlane.
s-1076
tea_toohoive_1171
Õppimises ja kursustel osalus on suhteliselt vähene ja täienduskoolituses osalemine ebaühtlane.
Analüüsitud välismaiste analoogiate ja nende Eesti seisundiga suhtestamise baasil võib teha järgmised järeldused.
s-1077
tea_toohoive_1172
Analüüsitud välismaiste analoogiate ja nende Eesti seisundiga suhtestamise baasil võib teha järgmised järeldused.
Taustriikide tööhõivealase dünaamika analüüs näitas palgataseme dünaamika kahesugust seost tööhõivega, seda tulenevalt palgadünaamika ja tootluse vahekorrast ja palgakulude üldtasemest teiste tootmiskuludega võrreldes.
s-1078
tea_toohoive_1173
Taustriikide tööhõivealase dünaamika analüüs näitas palgataseme dünaamika kahesugust seost tööhõivega, seda tulenevalt palgadünaamika ja tootluse vahekorrast ja palgakulude üldtasemest teiste tootmiskuludega võrreldes.
Iiri majandusarengu kogemus 1980. aastate teisel poolel näitas, et makromajanduslikult kriitilises seisus võib tekkida olukord, kus palgataseme tõusu pidurdamise poliitika võib osutuda oluliseks (kui ei tahetakse minna maksukoormuse tõusule), pidurdamaks tööpuuduse kasvu ja tasakaalustamaks makromajanduslikult ohtlikuks muutunud situatsiooni.
s-1079
tea_toohoive_1174
Iiri majandusarengu kogemus 1980. aastate teisel poolel näitas, et makromajanduslikult kriitilises seisus võib tekkida olukord, kus palgataseme tõusu pidurdamise poliitika võib osutuda oluliseks (kui ei tahetakse minna maksukoormuse tõusule), pidurdamaks tööpuuduse kasvu ja tasakaalustamaks makromajanduslikult ohtlikuks muutunud situatsiooni.
(Iiri näite puhul õnnestusid need eesmärgid saavutada küllalt lühikese aja jooksul ja seejärel hakkas palk koos tootluse tõusu ja majanduskasvuga uuesti tõusma.)
s-1080
tea_toohoive_1175
(Iiri näite puhul õnnestusid need eesmärgid saavutada küllalt lühikese aja jooksul ja seejärel hakkas palk koos tootluse tõusu ja majanduskasvuga uuesti tõusma.)
Teiselt poolt, just nii palga kui muude elanikkonna sissetulekute kasv peale hoogsat majanduskasvu oli teguriks, mis tõstis nõudlust kodumaistele teenustele ja aitas hüppeliselt tõsta tööhõivet.
s-1081
tea_toohoive_1176
Teiselt poolt, just nii palga kui muude elanikkonna sissetulekute kasv peale hoogsat majanduskasvu oli teguriks, mis tõstis nõudlust kodumaistele teenustele ja aitas hüppeliselt tõsta tööhõivet.
Hollandi näide 1980. aastatest kirjeldab olukorda, kus palgatase on tõusnud, võrreldes tootluse dünaamikaga juba liiga kõrgele ning seetõttu osutus vajalikuks kompleks abinõusid, kus palgakasvu pidurdumine oli võrreldes abiraha maksmise piiramise ja tööturu liberaliseerimisega üheks paketi elemendiks.
s-1082
tea_toohoive_1177
Hollandi näide 1980. aastatest kirjeldab olukorda, kus palgatase on tõusnud, võrreldes tootluse dünaamikaga juba liiga kõrgele ning seetõttu osutus vajalikuks kompleks abinõusid, kus palgakasvu pidurdumine oli võrreldes abiraha maksmise piiramise ja tööturu liberaliseerimisega üheks paketi elemendiks.
Tšehhi materjali alusel võib eeldada, et võrreldes tootlusega suhteliselt kõrgeks kerkinud palgakulud olid üheks põhjuseks tööpuuduse tõusule 1990. aastate teisel poolel.
s-1083
tea_toohoive_1178
Tšehhi materjali alusel võib eeldada, et võrreldes tootlusega suhteliselt kõrgeks kerkinud palgakulud olid üheks põhjuseks tööpuuduse tõusule 1990. aastate teisel poolel.
Milline oli aga selle teguri suhteline tähtsus tööpuuduse suurenemisel, on siiski kättesaadava materjali baasil raske öelda.
s-1084
tea_toohoive_1179
Milline oli aga selle teguri suhteline tähtsus tööpuuduse suurenemisel, on siiski kättesaadava materjali baasil raske öelda.
Seega sõltuvalt palga ja tootluse tõusu dünaamikast ja palga üldtasemest võib palga kasv anda tööhõivele täiesti vastassuunalisi sisendeid.
s-1085
tea_toohoive_1180
Seega sõltuvalt palga ja tootluse tõusu dünaamikast ja palga üldtasemest võib palga kasv anda tööhõivele täiesti vastassuunalisi sisendeid.
Eesti situatsiooni aastal 2002 võib interpreteerida mõlemat pidi: esiteks, analoogiliselt Iiri situatsioonile 1980. aastate teisel poolel, mil olukorra makromajanduslik ohtlikkus (kui eeldada, et tarbimine jätkub ja allhankeeksport ei taastu) võib panna kiirenevale palgakasvule vaatama kriitilise pilguga); teiseks, analoogiliselt Iirimaa olukorraga 1990. aastate lõpul (palgakasv toimis kui kodumaistele teenustele täiendava nõudluse ja sealtkaudu ka täiendava tööhõive genereerija).
s-1086
tea_toohoive_1181
Eesti situatsiooni aastal 2002 võib interpreteerida mõlemat pidi: esiteks, analoogiliselt Iiri situatsioonile 1980. aastate teisel poolel, mil olukorra makromajanduslik ohtlikkus (kui eeldada, et tarbimine jätkub ja allhankeeksport ei taastu) võib panna kiirenevale palgakasvule vaatama kriitilise pilguga); teiseks, analoogiliselt Iirimaa olukorraga 1990. aastate lõpul (palgakasv toimis kui kodumaistele teenustele täiendava nõudluse ja sealtkaudu ka täiendava tööhõive genereerija).
Väliskapitali (Iirimaa puhul kallima, Tšehhi näite puhul odavama allhanke tootmisesse investeeritud kapital) otsest tööhõivet loova võime suhtes kutsuvad nii Iirimaa näide (mõlemad ajaperioodid) kui Tšehhi näide (1990. aastate teine pool) üles ettevaatusele.
s-1087
tea_toohoive_1182
Väliskapitali (Iirimaa puhul kallima, Tšehhi näite puhul odavama allhanke tootmisesse investeeritud kapital) otsest tööhõivet loova võime suhtes kutsuvad nii Iirimaa näide (mõlemad ajaperioodid) kui Tšehhi näide (1990. aastate teine pool) üles ettevaatusele.
Ta on olnud majanduslikult väga kasulik, kuid loonud tööhõivet loodetust vähem.
s-1088
tea_toohoive_1183
Ta on olnud majanduslikult väga kasulik, kuid loonud tööhõivet loodetust vähem.
Pealegi on allhankel baseeruv tööhõive, eriti kõrgtehnoloogiasektoris, rahvusvahelise majanduskonjunktuuri halvenedes kiirelt vähenev.
s-1089
tea_toohoive_1184
Pealegi on allhankel baseeruv tööhõive, eriti kõrgtehnoloogiasektoris, rahvusvahelise majanduskonjunktuuri halvenedes kiirelt vähenev.
Eesti ekspordi, s.h välismaistel otseinvesteeringutel baseeruva ekspordi, tööhõiveloomise alast jätkusuutlikkust võiks, arvestades ka praegust palkade madalat taset, lugeda siiski suhteliselt kõrgeks.
s-1090
tea_toohoive_1185
Eesti ekspordi, s.h välismaistel otseinvesteeringutel baseeruva ekspordi, tööhõiveloomise alast jätkusuutlikkust võiks, arvestades ka praegust palkade madalat taset, lugeda siiski suhteliselt kõrgeks.
Iirimaa kogemus näitas aktiivsete tööturupoliitika meetmete üliolulist rolli.
s-1091
tea_toohoive_1186
Iirimaa kogemus näitas aktiivsete tööturupoliitika meetmete üliolulist rolli.
Perioodil, mis eelnes tööpuuduse hüppelisele langusele, investeeriti neisse poliitikatesse vägagi palju (1996. aastal 1,75% SKP-st).
s-1092
tea_toohoive_1187
Perioodil, mis eelnes tööpuuduse hüppelisele langusele, investeeriti neisse poliitikatesse vägagi palju (1996. aastal 1,75% SKP-st).
Aastad 2000 ja 2001 on olnud näide sellest, kuidas majanduse tsüklilisus võib tööhõive suhtes toimida.
s-1093
tea_toohoive_1188
Aastad 2000 ja 2001 on olnud näide sellest, kuidas majanduse tsüklilisus võib tööhõive suhtes toimida.
Majanduse madalseisus (1999) oli peamiseks tööhõive tekitajaks välissektor (väliskapital kui eksport).
s-1094
tea_toohoive_1189
Majanduse madalseisus (1999) oli peamiseks tööhõive tekitajaks välissektor (väliskapital kui eksport).
2000. a. oli kodumaise käibe osa juba olulisem kui 1999. a. ja väliskäibe osa juba vähem oluline.
s-1095
tea_toohoive_1190
2000. a. oli kodumaise käibe osa juba olulisem kui 1999. a. ja väliskäibe osa juba vähem oluline.
2000. a. alguses hakkas väliskonjuktuur ebasoodsamaks muutuma, see mõju ei avaldunud veel ekspordimahus ja 2000. a. oli allhanke ekspordi osatähtsus SKP-s suur.
s-1096
tea_toohoive_1191
2000. a. alguses hakkas väliskonjuktuur ebasoodsamaks muutuma, see mõju ei avaldunud veel ekspordimahus ja 2000. a. oli allhanke ekspordi osatähtsus SKP-s suur.
Ka tootlikkus oli 2000. a. kõrgem kui 1999. a. ja 2000. a., st masinatesse (tehnoloogiasse) tehtud investeeringud väljendusid 2000. a. kõrges tootlikkuses, tekitamata aga täiendavat tööhõivet, kuna üldise kõrgema tehnoloogia taseme juures hakati eeldatavalt enam tootmist ratsionaliseerima.
s-1097
tea_toohoive_1192
Ka tootlikkus oli 2000. a. kõrgem kui 1999. a. ja 2000. a., st masinatesse (tehnoloogiasse) tehtud investeeringud väljendusid 2000. a. kõrges tootlikkuses, tekitamata aga täiendavat tööhõivet, kuna üldise kõrgema tehnoloogia taseme juures hakati eeldatavalt enam tootmist ratsionaliseerima.
2001. aasta nõudluse orientatsiooniga koduturule aga kaasnes madalam tootlikkus ja tööhõive kasv
s-1098
tea_toohoive_1193
2001. aasta nõudluse orientatsiooniga koduturule aga kaasnes madalam tootlikkus ja tööhõive kasv
Kasutatud allikad
s-1099
tea_toohoive_1194
Kasutatud allikad
LISA 1.
s-1100
tea_toohoive_1195
LISA 1.
Edit as list • Text view • Dependency trees