Sentence view

Universal Dependencies - Estonian - EDT

LanguageEstonian
ProjectEDT
Corpus Parttrain
AnnotationMuischnek, Kadri; Müürisep, Kaili; Puolakainen, Tiina; Rääbis, Andriela; Torga, Liisi


showing 1101 - 1200 of 1124 • previous


[1] tree
Tööturu trendide tabelid
s-1101
tea_toohoive_1196
Tööturu trendide tabelid
[2] tree
Andmeallikad: ESA andmebaas (?), teabenõuded ESA-st, Eesti tööjõu-uuringud 1995 ja 1997, Eesti tööjõu-uuring.
s-1102
tea_toohoive_1197
Andmeallikad: ESA andmebaas (?), teabenõuded ESA-st, Eesti tööjõu-uuringud 1995 ja 1997, Eesti tööjõu-uuring.
[3] tree
Tööjõud Eestis 1997. aasta II kvartalis, Tööjõud 1998 - Tööjõud 2001
s-1103
tea_toohoive_1198
Tööjõud Eestis 1997. aasta II kvartalis, Tööjõud 1998 - Tööjõud 2001
[4] tree
osaajatööaeg - tavaline nädalatööaeg põhitööl alla 35 tunni, v.a seadusega ettenähtud juhud
s-1104
tea_toohoive_1200
osaajatööaeg - tavaline nädalatööaeg põhitööl alla 35 tunni, v.a seadusega ettenähtud juhud
[5] tree
vaeghõivatud - soovivad rohkem töötada ja on valmis lisatööd kohe (kahe nädala jooksul) vastu võtma
s-1105
tea_toohoive_1201
vaeghõivatud - soovivad rohkem töötada ja on valmis lisatööd kohe (kahe nädala jooksul) vastu võtma
[6] tree
Osaajatöötajad põhitööl osaajatöö põhjuse järgi, % 1989-2001
s-1106
tea_toohoive_1202
Osaajatöötajad põhitööl osaajatöö põhjuse järgi, % 1989-2001
[7] tree
Kõrvaltöödega hõivatud soo, majandussektori, hõivestaatuse, kõrvaltöö pidevuse, rahvuse järgi
s-1107
tea_toohoive_1203
Kõrvaltöödega hõivatud soo, majandussektori, hõivestaatuse, kõrvaltöö pidevuse, rahvuse järgi
[8] tree
Kõrvaltöödega hõivatud hariduse järgi, 1989-2001
s-1108
tea_toohoive_1204
Kõrvaltöödega hõivatud hariduse järgi, 1989-2001
[9] tree
Eesti haridustase: esimene tase - alg- ja põhiharidus; teine tase - keskharidus, kutseharidus, keskeriharidus pärast põhiharidust; kolmas tase - keskeriharidus pärast keskharidust, kõrgharidus, magistri- ja doktorikraad.
s-1109
tea_toohoive_1205
Eesti haridustase: esimene tase - alg- ja põhiharidus; teine tase - keskharidus, kutseharidus, keskeriharidus pärast põhiharidust; kolmas tase - keskeriharidus pärast keskharidust, kõrgharidus, magistri- ja doktorikraad.
[10] tree
Hõivatud põhitöö kestuse järgi, 1995-2001, %
s-1110
tea_toohoive_1206
Hõivatud põhitöö kestuse järgi, 1995-2001, %
[11] tree
Viimase 12 kuu jooksul töö saanud hõivatud töösaamisviisi järgi, 1989-2001
s-1111
tea_toohoive_1207
Viimase 12 kuu jooksul töö saanud hõivatud töösaamisviisi järgi, 1989-2001
[12] tree
15-74aastased mittetöötavad (töötud ja mitteaktiivsed) viimaselt töökohalt lahkumise põhjuse järgi, %, 1995-2001
s-1112
tea_toohoive_1208
15-74aastased mittetöötavad (töötud ja mitteaktiivsed) viimaselt töökohalt lahkumise põhjuse järgi, %, 1995-2001
[13] tree
1995: töötasid rohkem kui 6 aastat tagasi
s-1113
tea_toohoive_1209
1995: töötasid rohkem kui 6 aastat tagasi
[14] tree
Allikas: ESA teabenõue
s-1114
tea_toohoive_1210
Allikas: ESA teabenõue
[15] tree
15-69aastased mitteaktiivsed soo ja mitteaktiivsuse põhjuse järgi, (aastakeskmine, tuhat) 1989-2001
s-1115
tea_toohoive_1211
15-69aastased mitteaktiivsed soo ja mitteaktiivsuse põhjuse järgi, (aastakeskmine, tuhat) 1989-2001
[16] tree
Töötuse määr, 15-74. a., 1989-2001, % (aastakeskmine)
s-1116
tea_toohoive_1212
Töötuse määr, 15-74. a., 1989-2001, % (aastakeskmine)
[17] tree
Töötud töötusperioodi kestuse järgi protsentides, %, 1991-2001
s-1117
tea_toohoive_1213
Töötud töötusperioodi kestuse järgi protsentides, %, 1991-2001
[18] tree
Töötud töötuseelse seisundi järgi, %, 1991-2001
s-1118
tea_toohoive_1214
Töötud töötuseelse seisundi järgi, %, 1991-2001
[19] tree
Töötud riiklikku tööhõivetalitusse pöördumise ja mittepöördumise järgi, %, 1995-2000
s-1119
tea_toohoive_1215
Töötud riiklikku tööhõivetalitusse pöördumise ja mittepöördumise järgi, %, 1995-2000
[20] tree
Töötud töö otsimise meetodi järgi, %, 1995-2000
s-1120
tea_toohoive_1216
Töötud töö otsimise meetodi järgi, %, 1995-2000
[21] tree
Teisena püüdsime leida tegurid, mis võiksid mõjutada tööhõivet positiivselt, kuid millel on hinnanguliselt negatiivne mõju ülejäänud heaolu komponentidele.
s-1121
tea_toohoive_320
Teisena püüdsime leida tegurid, mis võiksid mõjutada tööhõivet positiivselt, kuid millel on hinnanguliselt negatiivne mõju ülejäänud heaolu komponentidele.
[22] tree
Kolmandaks toome välja tegurid, mis mõjutavad tööhõivet ja töötust, kuid on valdavalt väliselt kontrollitavad tegurid ja mille üle Eesti riigil on seega limiteeritud kontroll:
s-1122
tea_toohoive_322
Kolmandaks toome välja tegurid, mis mõjutavad tööhõivet ja töötust, kuid on valdavalt väliselt kontrollitavad tegurid ja mille üle Eesti riigil on seega limiteeritud kontroll:
[23] tree
Tööjõu mobiilsuse olulised tegurid on ka tööturu struktuur, institutsioonid ning regulatsioon, mis omakorda sõltuvad paljuski domineerivast heaolu mudelist erinevates riikides.
s-1123
tea_toohoive_982
Tööjõu mobiilsuse olulised tegurid on ka tööturu struktuur, institutsioonid ning regulatsioon, mis omakorda sõltuvad paljuski domineerivast heaolu mudelist erinevates riikides.
[24] tree
Praegune täiendkoolituse peamiselt turumehhanismidele tuginev korraldus soosib eelkõige neid elanikkonna kategooriaid, kes on nooremad, kõrgharidusega, paiknevad sotsiaalses ja ametialases hierarhias kõrgemal, kelle materiaalne olukord on parem - kellel on enam kapitali.
s-1124
tea_toohoive_644
Praegune täiendkoolituse peamiselt turumehhanismidele tuginev korraldus soosib eelkõige neid elanikkonna kategooriaid, kes on nooremad, kõrgharidusega, paiknevad sotsiaalses ja ametialases hierarhias kõrgemal, kelle materiaalne olukord on parem - kellel on enam kapitali.

Edit as listText viewDependency trees