Sentence view

Universal Dependencies - Estonian - EDT

Language	Estonian
Project	EDT
Corpus Part	train
Annotation	Muischnek, Kadri; Müürisep, Kaili; Puolakainen, Tiina; Rääbis, Andriela; Torga, Liisi

showing 901 - 1000 of 1124 • previous • next

[1] tree

Töötuse ja töötajate mobiilsuse vaheliste seoste analüüsi puhul on meie fookuses eelkõige makrotasandil avalduvate struktuursete muutuste toime, kuigi struktuursete muutuste kõrval on liikumine tööturul mõjustatud ka individuaalsetest valikutest.

s-901

tea_toohoive_979

[2] tree

Tööjõu mobiilsuse vajadus on enamasti tingitud struktuursetest teguritest, mis võivad põhjustada majanduse laienemise ja kokkutõmbumise tsükleid, mis omakorda toovad kaasa nõudluse muutuse tööjõu järele.

s-902

tea_toohoive_980

[3] tree

Struktuursete muutuste perioodide kõrgem mobiilsus võib põhjustada (lühiajalise) töötuse kasvu, eeldades, et töötajate liikumine tööturul toimub teatud osas tööturu erinevate seisundite kaudu, k.a läbi töötuse perioodide.

s-903

tea_toohoive_981

[4] tree

Sorenseni vabadele töökohtadele konkureerimise mudeli järgi moodustab töökohtade struktuur rohkem või vähem piiratud võimaluste süsteemi, milles leiduvad vakantsid loovad võimalused liikumiseks (Rosenfeld, 1992).

s-904

tea_toohoive_983

[5] tree

Kutsestruktuuride põhise tööturu puhul piirab diferentseeritud haridussüsteem ja kutsekvalifikatsioonisüsteem mobiilsust, ettevõttepõhise tööturuga riikides seevastu toimub tööturul vajalike oskuste omandamine reeglina töötamise käigus, mis loob eeldused suuremaks mobiilsuseks (Tessaring, 1998)

s-905

tea_toohoive_984

[6] tree

Erinevate riikide võrdluses on USA tööturul kõige kõrgem töötajate mobiilsuse aste, st USA tööturg on kõige paindlikum struktuursete muutuste ja töötajate tööturu ressursside sobitamise suhtes.

s-906

tea_toohoive_985

[7] tree

~~Holland on selle vastand, kus töötajate liikumine tööturul on suhteliselt isoleeritud struktuursetest jõudude toimest.~~

s-907

tea_toohoive_986

Holland on selle vastand, kus töötajate liikumine tööturul on suhteliselt isoleeritud struktuursetest jõudude toimest.

[8] tree

Saksamaa tööturu tugevad sektoritevahelised piirid aga piiravad liikumise sektorisiseseks või sunnivad inimesi liikuma hõive ja mittehõive vahel (DiPrete, T.A., de Graaf, P.M., Luijkx, R., Tahlin, M., Blossfeld, H-P, 1997).

s-908

tea_toohoive_987

[9] tree

~~Inimkapitali teooriatest võrsunud lähenemised rõhutavad hariduse jt inimkapitali liikide olulisust liikumisel.~~

s-909

tea_toohoive_988

Inimkapitali teooriatest võrsunud lähenemised rõhutavad hariduse jt inimkapitali liikide olulisust liikumisel.

[10] tree

Eesti tööturu analüüsides on järeldatud, et kõrgem haridustase on seotud kõrgema liikumisega, samas aga ei pruugi eelneval töökogemusel (tööstaažil) olla positiivset mõju liikumisele (Toomse, 2000, Eamets, 2001).

s-910

tea_toohoive_989

[11] tree

Kuna üleminekukonteksti mobiilsuse seletamiseks on raske leida head mudelit, püüame järgnevalt iseloomustada töötuse ja mobiilsuse seost erinevate empiiriliste näitajate alusel, vaadates, kas ja milliseid erinevusi mobiilsuses võib leida meie poolt eristatud tööturu arengu erinevatel perioodidel: ühelt poolt esmase ümberstruktureerumise perioodil kuni suhtelise stabiliseerumiseni 1995. a. ning teisalt perioodil, mil globaalse majanduse tsükliliste muutuste mõju on hakanud domineerima (alates 1998. a.).

s-911

tea_toohoive_990

[12] tree

~~Selleks kasutame tööturu trende, töölevõtmise ja vallandamise andmeid ning liikumise tõenäosusi tööturu erinevate seisundite vahel.~~

s-912

tea_toohoive_991

Selleks kasutame tööturu trende, töölevõtmise ja vallandamise andmeid ning liikumise tõenäosusi tööturu erinevate seisundite vahel.

[13] tree

~~Tööturu näitajate hulka, mis võivad selgitada tööturu seisundite vahelist mobiilsust, kuuluvad eelkõige mittetöötavate eelmiselt töölt lahkumise põhjused ja mitteaktiivsuse põhjused.~~

s-913

tea_toohoive_992

Tööturu näitajate hulka, mis võivad selgitada tööturu seisundite vahelist mobiilsust, kuuluvad eelkõige mittetöötavate eelmiselt töölt lahkumise põhjused ja mitteaktiivsuse põhjused.

[14] tree

Hõivest töötusse või mitteaktiivsusesse liikumises (joonis 9) oli tööandja poolt algatatud protsesside (ettevõtte/asutuse likvideerimine, reorganiseerimine, pankrotistumine, erastamine; vallandamine, koondamine tööandja algatusel; tähtajalise töölepingu lõppemine, katseaja lõppemine) osakaal olnud ligikaudu 1/5.

s-914

tea_toohoive_993

[15] tree

~~Kõige kõrgem oli see aastal 2000, ulatudes 22,8%-ni.~~

s-915

tea_toohoive_994

Kõige kõrgem oli see aastal 2000, ulatudes 22,8%-ni.

[16] tree

~~Töövõtja poolsed põhjused (töötingimuste parandamise soov, pensionileminek ja perekondlikud põhjused) seletavad ära ligikaudu 30% sellest liikumisest.~~

s-916

tea_toohoive_995

Töövõtja poolsed põhjused (töötingimuste parandamise soov, pensionileminek ja perekondlikud põhjused) seletavad ära ligikaudu 30% sellest liikumisest.

[17] tree

~~Viimaste osakaal on pidevalt langenud (ilmselt pensionile mineku languse tõttu).~~

s-917

tea_toohoive_996

Viimaste osakaal on pidevalt langenud (ilmselt pensionile mineku languse tõttu).

[18] tree

~~Tööandja poolt algatatud liikumisest on kaalukaim vallandamine, mis langes suhtelise stabiilsuse perioodil 1995-1998. a. tõusis aga aastail 1998-2000, ulatudes 9,8%-ni 2000. a..~~

s-918

tea_toohoive_997

Tööandja poolt algatatud liikumisest on kaalukaim vallandamine, mis langes suhtelise stabiilsuse perioodil 1995-1998. a. tõusis aga aastail 1998-2000, ulatudes 9,8%-ni 2000. a..

[19] tree

~~Ettevõtete reorganiseerimisest, pankrotistumisest, likvideerimisest tulenev töölt lahkumine on üle perioodi üldiselt kasvanud.~~

s-919

tea_toohoive_998

Ettevõtete reorganiseerimisest, pankrotistumisest, likvideerimisest tulenev töölt lahkumine on üle perioodi üldiselt kasvanud.

[20] tree

~~Selle näitaja kõrgeim punkt oli 2000. a..~~

s-920

tea_toohoive_999

Selle näitaja kõrgeim punkt oli 2000. a..

[21] tree

~~Need mõlemad trendid on pöördunud langusesse 2001. aastal.~~

s-921

tea_toohoive_1000

Need mõlemad trendid on pöördunud langusesse 2001. aastal.

[22] tree

~~Tähtajalise töölepingu või katseaja lõppemine töölt lahkumise põhjusena vähenes kuni 1998. a., alates sellest ajast on see näitaja pidevalt tõusnud.~~

s-922

tea_toohoive_1001

Tähtajalise töölepingu või katseaja lõppemine töölt lahkumise põhjusena vähenes kuni 1998. a., alates sellest ajast on see näitaja pidevalt tõusnud.

[23] tree

~~Joonis 3.6. 15-74aastased mittetöötavad (töötud ja mitteaktiivsed) viimaselt töökohalt lahkumise põhjuse järgi, 1995-2001~~

s-923

tea_toohoive_1002

Joonis 3.6. 15-74aastased mittetöötavad (töötud ja mitteaktiivsed) viimaselt töökohalt lahkumise põhjuse järgi, 1995-2001

[24] tree

~~Mitteaktiivsuse põhjustest on tööturu seisundite vahelise liikumise aspektist domineerivad pensionile siirdumine ja õpingud.~~

s-924

tea_toohoive_1004

Mitteaktiivsuse põhjustest on tööturu seisundite vahelise liikumise aspektist domineerivad pensionile siirdumine ja õpingud.

[25] tree

~~Esimene neist tõusis kuni 1995. aastani, hakates seejärel pidevalt langema.~~

s-925

tea_toohoive_1005

Esimene neist tõusis kuni 1995. aastani, hakates seejärel pidevalt langema.

[26] tree

~~Õpingutega seotud mitteaktiivsete arv on aga alates 1995. aastast pidevalt kasvanud.~~

s-926

tea_toohoive_1006

Õpingutega seotud mitteaktiivsete arv on aga alates 1995. aastast pidevalt kasvanud.

[27] tree

~~Töötuse seisukohalt on oluline asjaolu, et heidutatute arv on alates 1989. aastast peaaegu pidevalt kasvanud.~~

s-927

tea_toohoive_1007

Töötuse seisukohalt on oluline asjaolu, et heidutatute arv on alates 1989. aastast peaaegu pidevalt kasvanud.

[28] tree

~~Mitteaktiivsed mitteaktiivsuse põhjuste järgi, tuhat~~

s-928

tea_toohoive_1009

Mitteaktiivsed mitteaktiivsuse põhjuste järgi, tuhat

[29] tree

~~Vallandamine ja töölevõtmine.~~

s-929

tea_toohoive_1011

Vallandamine ja töölevõtmine.

[30] tree

Nagu eelnevalt öeldud, ETU mittetöötavate viimaselt töökohalt lahkumise põhjuste statistika näitab, et vallandamise ja koondamise osakaal mittetöötamise põhjustena 1995-1998. a. langes, alates 1998-2000. a. vallandamine ja koondamine kasvas, langedes 2001. a. uuesti.

s-930

tea_toohoive_1012

[31] tree

~~Üldiseid muutusi hõives ja seega ka mobiilsust näitab ka vallandamiste ja töölevõtmiste agregeeritud tasemete analüüs.~~

s-931

tea_toohoive_1013

Üldiseid muutusi hõives ja seega ka mobiilsust näitab ka vallandamiste ja töölevõtmiste agregeeritud tasemete analüüs.

[32] tree

~~Esmase ümberstruktureerumise perioodil kasvas vallandamise määr kiiremini kui hõivamise määr (1989-1994. a. andmetel).~~

s-932

tea_toohoive_1014

Esmase ümberstruktureerumise perioodil kasvas vallandamise määr kiiremini kui hõivamise määr (1989-1994. a. andmetel).

[33] tree

~~Seejuures oli töölevõtmise määr veidi kõrgem kui vallandamise määr.~~

s-933

tea_toohoive_1015

Seejuures oli töölevõtmise määr veidi kõrgem kui vallandamise määr.

[34] tree

~~Ka 1997. a. oli töölevõtmise määr veel veidi kõrgem kui vallandamise määr.~~

s-934

tea_toohoive_1016

Ka 1997. a. oli töölevõtmise määr veel veidi kõrgem kui vallandamise määr.

[35] tree

~~Alates 1998. a., mil eeldatavalt tõusid enam domineerivaiks globaalsed ja tsüklilised mõjud majanduses, olid mõlemad näitajad võrreldes eelneva perioodiga langenud.~~

s-935

tea_toohoive_1017

Alates 1998. a., mil eeldatavalt tõusid enam domineerivaiks globaalsed ja tsüklilised mõjud majanduses, olid mõlemad näitajad võrreldes eelneva perioodiga langenud.

[36] tree

~~Samas aga kui 1998-1999. a. vallandamiste tase jäi samaks, vähenes töölevõtmiste tase märgatavalt, mille tulemusel vallandamise tase ületas töölevõtmiste taseme 1998. ja 1999. a..~~

s-936

tea_toohoive_1018

Samas aga kui 1998-1999. a. vallandamiste tase jäi samaks, vähenes töölevõtmiste tase märgatavalt, mille tulemusel vallandamise tase ületas töölevõtmiste taseme 1998. ja 1999. a..

[37] tree

~~(Halltwanger & Vodopivec, 1999 refereeritud Rõõm, 2000 järgi ja Rõõm, 2000: 8).~~

s-937

tea_toohoive_1019

(Halltwanger & Vodopivec, 1999 refereeritud Rõõm, 2000 järgi ja Rõõm, 2000: 8).

[38] tree

~~Töötajate liikumise tõenäosused tööturu erinevate seisundite vahel.~~

s-938

tea_toohoive_1020

Töötajate liikumise tõenäosused tööturu erinevate seisundite vahel.

[39] tree

Tööjõu liikumise tõenäosusi tööturu erinevate seisundite (hõive, töötus, mitteaktiivsus) vahel on Eesti tööjõu uuringu andmetel analüüsitud nii 90ndate esimese kui teise poole kohta (vastavalt Eamets, 2001 ja Rõõm, 2002).

s-939

tea_toohoive_1021

[40] tree

~~Joonisel 7 on esitatud töötajate erinevate tööturu seisundite vahelise liikumise tõenäosused.~~

s-940

tea_toohoive_1022

Joonisel 7 on esitatud töötajate erinevate tööturu seisundite vahelise liikumise tõenäosused.

[41] tree

Mõningate reservatsioonidega võib siin vaadelda Eametsa ja Rõõmu arvutusi liikumiste tõenäosuste kohta üle kogu perioodi, kuigi Raul Eametsa arvutused (joonisel 7 1989. ja 1994. a. kohta) ning Marit Rõõmu vastavad arvutused (joonisel 7 1997. a., 1998. a., 1999. a.) on tehtud mõnevõrra erinevate metoodikatega

s-941

tea_toohoive_1023

[42] tree

1989., 1994. a. tõenäosused on mõõdetud kui brutovoog, inimeste arv, kes muudavad positsiooni aasta vältel) või jäävad samale positsioonile jagatud inimeste arvuga lähtepositsioonil kui ülemineku tõenäosus.

s-942

tea_toohoive_1024

[43] tree

1997., 1998., 1999. a. on mobiilsust mõõdetud kui netovoogu, inimese tõenäosust liikuda erinevate kategooriate vahel antud aasta vältel, arvutatud kui antud liiki üleminekute arv / inimeste arvuga, kes olid selles seisundis antud perioodi algul.

s-943

tea_toohoive_1025

[44] tree

~~Tööturu erinevate seisundite vaheliste liikumiste tõenäosused~~

s-944

tea_toohoive_1027

Tööturu erinevate seisundite vaheliste liikumiste tõenäosused

[45] tree

~~Allikad: Eamets, 2001; Rõõm, 2002~~

s-945

tea_toohoive_1028

Allikad: Eamets, 2001; Rõõm, 2002

[46] tree

~~Seletused joonise juurde.~~

s-946

tea_toohoive_1029

Seletused joonise juurde.

[47] tree

Liikumiste tõenäosused: ee - töölt tööle, UE - töötus -hõive, UI - töötus-mitteaktiivsus, IE - mitteaktiivsus-hõive, IU - mitteaktiivsus-töötus, EI - hõive-mitteaktiivsus, EU - hõive-töötus

s-947

tea_toohoive_1030

[48] tree

~~Tööjõu mobiilsus, mõõdetuna seisundite vahelise liikumise tõenäosusega, oli üldiselt kõrgem 90ndate alguses ja langes 90ndate lõpul (Eamets, 2001: 161 ja Rõõm, 2002: 7).~~

s-948

tea_toohoive_1031

Tööjõu mobiilsus, mõõdetuna seisundite vahelise liikumise tõenäosusega, oli üldiselt kõrgem 90ndate alguses ja langes 90ndate lõpul (Eamets, 2001: 161 ja Rõõm, 2002: 7).

[49] tree

~~Kuigi pea kõikide liikumiste tõenäosused on üle kogu perioodi kahanenud, on liikumine hõivest töötusesse kasvanud.~~

s-949

tea_toohoive_1032

Kuigi pea kõikide liikumiste tõenäosused on üle kogu perioodi kahanenud, on liikumine hõivest töötusesse kasvanud.

[50] tree

~~Esmase ümberstruktureerumise perioodi (90ndate algus) kõrgem ja tsükliliste muutuste (90ndate lõpp) madalam mobiilsus on seletatav tõenäoliselt järgmiste asjaoludega.~~

s-950

tea_toohoive_1033

Esmase ümberstruktureerumise perioodi (90ndate algus) kõrgem ja tsükliliste muutuste (90ndate lõpp) madalam mobiilsus on seletatav tõenäoliselt järgmiste asjaoludega.

[51] tree

~~1. 90ndate alguse suhteliselt suur tõenäosus liikuda töölt tööle.~~

s-951

tea_toohoive_1034

1. 90ndate alguse suhteliselt suur tõenäosus liikuda töölt tööle.

[52] tree

~~Eestis moodustasid töölt tööle liikumised esmasel üleminekuperioodil kõigist liikumistest 30% (Eamets, 2001: 166).~~

s-952

tea_toohoive_1035

Eestis moodustasid töölt tööle liikumised esmasel üleminekuperioodil kõigist liikumistest 30% (Eamets, 2001: 166).

[53] tree

Töölt tööle liikumise suhteliselt suur tõenäosus üleminekuperioodi algul oli seotud töökohtade intensiivse ümberpaiknemisega sektorite vahel, olles kõige kõrgem aastal 1994, kui struktuursed muutused olid väga intensiivsed.

s-953

tea_toohoive_1036

[54] tree

~~Sel ajal veel alaarenenud teenuste sektoris tekkis suhteliselt palju uusi töökohti (näiteks müügitööd), mis ei nõudnud olulist ümberkvalifitseerumist või sai seda teha töö käigus.~~

s-954

tea_toohoive_1037

Sel ajal veel alaarenenud teenuste sektoris tekkis suhteliselt palju uusi töökohti (näiteks müügitööd), mis ei nõudnud olulist ümberkvalifitseerumist või sai seda teha töö käigus.

[55] tree

~~Hiljem hakkas nõukogude perioodi pärandina alaarenenud teenuste sektoris nõudmine teenuste järele stabiliseeruma~~

s-955

tea_toohoive_1038

Hiljem hakkas nõukogude perioodi pärandina alaarenenud teenuste sektoris nõudmine teenuste järele stabiliseeruma

[56] tree

2. Nõudmine kõrgema kvaliteedi ja seega ka kõrgemate oskuste järele on tõusnud nii seetõttu, et tehnoloogia muutused 90ndate algul polnud veel nii laiaulatuslikud ega seega ka kvaliteedinõuded nii kõrged kui 90ndate teisel poolel.

s-956

tea_toohoive_1039

[57] tree

~~Ka väliskapitalile kuuluvate ettevõtete osakaal on suurenenud, mis on mõjutanud tööjõu nõudluse iseloomu~~

s-957

tea_toohoive_1040

Ka väliskapitalile kuuluvate ettevõtete osakaal on suurenenud, mis on mõjutanud tööjõu nõudluse iseloomu

[58] tree

~~3. Seega oskuste sobimatus uute ja vanade tööde vahel esmase ümberstruktureerumise perioodil ei olnud nii suur kui 90ndate lõpus.~~

s-958

tea_toohoive_1041

3. Seega oskuste sobimatus uute ja vanade tööde vahel esmase ümberstruktureerumise perioodil ei olnud nii suur kui 90ndate lõpus.

[59] tree

~~4. Töökohtade vähenemine.~~

s-959

tea_toohoive_1042

4. Töökohtade vähenemine.

[60] tree

Kuigi tööjõud on vähenenud kogu perioodi 1989-2001 vältel, toimus langus 1995. aastani kiiremini kui sellele järgnenud perioodil nii rahvaarvu vähenemise kui ka mitmete gruppide (pensionärid) tööturult välja tõrjumise tõttu.

s-960

tea_toohoive_1043

[61] tree

~~Ka tööturu trendides on näha, et pensionäride arv mitteaktiivsuse põhjusena kasvas kiiresti just ajavahemikul 1989-1995.~~

s-961

tea_toohoive_1044

Ka tööturu trendides on näha, et pensionäride arv mitteaktiivsuse põhjusena kasvas kiiresti just ajavahemikul 1989-1995.

[62] tree

~~Osas II tehtud analüüs näitas, et töökohtade kadu nii esmase ümberstruktureerumise kui suhtelise stabiilsuse perioodil on olnud märkimisväärne.~~

s-962

tea_toohoive_1045

Osas II tehtud analüüs näitas, et töökohtade kadu nii esmase ümberstruktureerumise kui suhtelise stabiilsuse perioodil on olnud märkimisväärne.

[63] tree

See omakorda tähendab konkurentsi kasvu (vabadele) töökohtadele, kõrgemaid nõudeid töötajate kompetentsusele ja paindlikkusele, aga ka muude liikumise võimalusi piiravate mehhanismide rakendumist.

s-963

tea_toohoive_1046

[64] tree

~~Suhteliselt suur tõenäosus püsida hõive, mitteaktiivsuse ja töötuse seisundeis koos kõrge tõenäosusega liikuda töölt-tööle, on seotud pikaajalise töötuse osakaalu kasvuga.~~

s-964

tea_toohoive_1047

Suhteliselt suur tõenäosus püsida hõive, mitteaktiivsuse ja töötuse seisundeis koos kõrge tõenäosusega liikuda töölt-tööle, on seotud pikaajalise töötuse osakaalu kasvuga.

[65] tree

~~Viimane hakkas tõusma kiiresti alates 1992. a. kuni 1996. a., va. 1995. a., mil pikaajalise tööpuuduse osakaal kahanes hüppeliselt ning lühiajaline sama ajal kasvas.~~

s-965

tea_toohoive_1048

Viimane hakkas tõusma kiiresti alates 1992. a. kuni 1996. a., va. 1995. a., mil pikaajalise tööpuuduse osakaal kahanes hüppeliselt ning lühiajaline sama ajal kasvas.

[66] tree

~~Nimetatud hüpe 1995. a. võis olla seotud erastamisega, kuna sel erioodil müüdi rida suurettevõtteid, samas aga tööhõive säilitamise piiranguid enam eriti ei rakendatud.~~

s-966

tea_toohoive_1049

Nimetatud hüpe 1995. a. võis olla seotud erastamisega, kuna sel erioodil müüdi rida suurettevõtteid, samas aga tööhõive säilitamise piiranguid enam eriti ei rakendatud.

[67] tree

~~Peale 1995. a. on pikaajalise töötuse osakaal ületanud lühiajalise töötuse osakaalu kogutöötuses.~~

s-967

tea_toohoive_1050

Peale 1995. a. on pikaajalise töötuse osakaal ületanud lühiajalise töötuse osakaalu kogutöötuses.

[68] tree

~~Joonis 3.9.~~

s-968

tea_toohoive_1051

Joonis 3.9.

[69] tree

~~Majanduskasv, töötuse määr ja töötus töötusperioodi pikkuse järgi,~~

s-969

tea_toohoive_1052

Majanduskasv, töötuse määr ja töötus töötusperioodi pikkuse järgi,

[70] tree

~~Kokkuvõtteks võib mobiilsuse ja töötuse seose kohta öelda järgmist.~~

s-970

tea_toohoive_1054

Kokkuvõtteks võib mobiilsuse ja töötuse seose kohta öelda järgmist.

[71] tree

~~Eesti tööturu näitajate andmeil tehtud analüüside põhjal esineb küll seos, mille alusel madalam töötuse määr seondub kõrgema mobiilsuse tõenäosusega tööturu erinevate seisundite vahel.~~

s-971

tea_toohoive_1055

Eesti tööturu näitajate andmeil tehtud analüüside põhjal esineb küll seos, mille alusel madalam töötuse määr seondub kõrgema mobiilsuse tõenäosusega tööturu erinevate seisundite vahel.

[72] tree

~~Võib järeldada ka seda, et mobiilsuse tingimused üleminekuperioodi algul (kiire ümberkujunemise aastail) olid oluliselt teistsugused kui peale 1998/1999. a..~~

s-972

tea_toohoive_1056

Võib järeldada ka seda, et mobiilsuse tingimused üleminekuperioodi algul (kiire ümberkujunemise aastail) olid oluliselt teistsugused kui peale 1998/1999. a..

[73] tree

~~Kuna üleminekuperioodi alguses oli mobiilsus kõrgem ja esines ka enam töölt tööle liikumist, siis töötajate oskuste sobimatus uute töödega polnud tõenäoliselt väga suur.~~

s-973

tea_toohoive_1057

Kuna üleminekuperioodi alguses oli mobiilsus kõrgem ja esines ka enam töölt tööle liikumist, siis töötajate oskuste sobimatus uute töödega polnud tõenäoliselt väga suur.

[74] tree

~~Seega oli liikumine 90ndate alguses lihtsam nii seetõttu, et töökohti oli suhteliselt rohkem kui ka seetõttu, et töötajatele esitatavad nõudmised olid madalamad.~~

s-974

tea_toohoive_1058

Seega oli liikumine 90ndate alguses lihtsam nii seetõttu, et töökohti oli suhteliselt rohkem kui ka seetõttu, et töötajatele esitatavad nõudmised olid madalamad.

[75] tree

Mobiilsuse kahanemise üks näitaja on ka pikaajalise ja lühiajalise tööpuuuduse 'positsioonide' vahetus töötuses, kus pikaajalise töötuse osakaal ületab lühiajalise tööpuuduse osakaalu peale 1995. a., st koos stabiliseerumisega hakkas toimima ka mehhanism, mille järgi nii hõivatud kui ka töötuks jäänud 'kapseldusid' ning eriti töötusest hõivesse liikumise võimalused hakkasid vähenema.

s-975

tea_toohoive_1059

[76] tree

~~Samas on selge, et liikumine tööturul ja selle seos töötusega on palju keerukam kui see peegeldub seisundite vahelises liikumises.~~

s-976

tea_toohoive_1060

Samas on selge, et liikumine tööturul ja selle seos töötusega on palju keerukam kui see peegeldub seisundite vahelises liikumises.

[77] tree

Nii näiteks ei pruugi uute töökohtade teke vähendada töötust, samas aga võib kaasa tuua suurema liikumise ja ümberpaiknemise, eriti kui pidada hariduslikku ekspansiooni, mis tõenäoliselt toob kaasa edasise vähem haritute väljatõrjumise.

s-977

tea_toohoive_1061

[78] tree

~~3.5. Trendide jätkuvusest~~

s-978

tea_toohoive_1062

3.5. Trendide jätkuvusest

[79] tree

~~Küsimusele, kas aastatel 1997-2000 tuvastatud tööhõivet puudutavad seosed toimivad edasi ka järgnevatel aastatel, ei saa anda rangelt teaduslikult põhjendatud vastust.~~

s-979

tea_toohoive_1063

Küsimusele, kas aastatel 1997-2000 tuvastatud tööhõivet puudutavad seosed toimivad edasi ka järgnevatel aastatel, ei saa anda rangelt teaduslikult põhjendatud vastust.

[80] tree

~~Esiteks on periood, mida ettevõtete andmete alusel analüüsida oli võimalik, liiga lühike.~~

s-980

tea_toohoive_1064

Esiteks on periood, mida ettevõtete andmete alusel analüüsida oli võimalik, liiga lühike.

[81] tree

~~Teiseks on küsimus sellest, kuivõrd põhimõtteliselt majanduses 'vedavad jõud' lähiaastatel vahelduvad, tegelikult lahtine.~~

s-981

tea_toohoive_1065

Teiseks on küsimus sellest, kuivõrd põhimõtteliselt majanduses 'vedavad jõud' lähiaastatel vahelduvad, tegelikult lahtine.

[82] tree

~~Loogilise analüüsi alusel võib aga teatud arenguid siiski eeldada.~~

s-982

tea_toohoive_1066

Loogilise analüüsi alusel võib aga teatud arenguid siiski eeldada.

[83] tree

Järgnevas analüüsis on toetutud ka arutelu tulemustele, mille viisime läbi pärast ettevõtete andmete ökonomeetrilist analüüsi mitmete Eesti juhtivate majandusteadlastega, nagu Teet Rajasalu, Urmas Varblane, Erik Terk, Jaanus Raim jt.

s-983

tea_toohoive_1067

[84] tree

Üks keskseid küsimusi on ilmselt see, kas eksportivad, suurelt osalt väliskapitalil baseeruvad ettevõtted, kelle panus tööhõive loomisel analüüsitud perioodil oli väga oluline, suudavad tööhõivet luua ka järgmistel aastatel.

s-984

tea_toohoive_1068

[85] tree

~~Teoreetiliselt võib tööhõive seisukohalt näha siin kahte ohtu.~~

s-985

tea_toohoive_1069

Teoreetiliselt võib tööhõive seisukohalt näha siin kahte ohtu.

[86] tree

~~Esiteks, kallineva tootmissisendi puhul võivad nad kättesaadavatele turgudele müügi tõstmiseks suurendada pigem tootlust kui töökohti.~~

s-986

tea_toohoive_1070

Esiteks, kallineva tootmissisendi puhul võivad nad kättesaadavatele turgudele müügi tõstmiseks suurendada pigem tootlust kui töökohti.

[87] tree

~~Eeldused peamiselt tootluse tõstmise strateegia realiseerimiseks on taolistel ettevõtetel olemas.~~

s-987

tea_toohoive_1071

Eeldused peamiselt tootluse tõstmise strateegia realiseerimiseks on taolistel ettevõtetel olemas.

[88] tree

~~Teiseks, kas tootmisisendi kallinemise surve või konkureerivate asukohtade tõmbe tõttu võivad taolised ettevõtted liikuda 'parematele jahimaadele' või siis lihtsalt lõpetada tootmise.~~

s-988

tea_toohoive_1072

Teiseks, kas tootmisisendi kallinemise surve või konkureerivate asukohtade tõmbe tõttu võivad taolised ettevõtted liikuda 'parematele jahimaadele' või siis lihtsalt lõpetada tootmise.

[89] tree

~~Nende ohtude võimalikkusele me järgnevas arutelus trendide võimaliku jätkuvuse üle ka keskendume.~~

s-989

tea_toohoive_1073

Nende ohtude võimalikkusele me järgnevas arutelus trendide võimaliku jätkuvuse üle ka keskendume.

[90] tree

Majandusteadlaste diskussioonis, kus tugineti ka erinevate analüütikute käsutuses olevaile andmetele, jäi domineerima siiski seisukoht, et Eesti palgatase on siiski veel sedavõrd madal, et palga prognoositava kasvu tempoga (eeldatav reaalkasv ca 5%), ei tohiks lähiperioodil tekkida olukorda, mis viiks tootmissisendi hinna tõusu tõttu vajamineva tööjõu vähenemisele.

s-990

tea_toohoive_1074

[91] tree

~~Ettevõtted on ka lähiaastatel turgude olemasolu korral huvitatud investeerima pigem täiendava tööjõu palkamisse kui tootluse tõstmisse (näiteks seadmetesse).~~

s-991

tea_toohoive_1075

Ettevõtted on ka lähiaastatel turgude olemasolu korral huvitatud investeerima pigem täiendava tööjõu palkamisse kui tootluse tõstmisse (näiteks seadmetesse).

[92] tree

~~Tootmine ei muutu väga kapitalimahukaks.~~

s-992

tea_toohoive_1076

Tootmine ei muutu väga kapitalimahukaks.

[93] tree

~~Kas seda olukorda majanduse kui terviku seisukohalt ühemõtteliselt positiivseks lugeda, on muidugi teine küsimus.~~

s-993

tea_toohoive_1077

Kas seda olukorda majanduse kui terviku seisukohalt ühemõtteliselt positiivseks lugeda, on muidugi teine küsimus.

[94] tree

~~Kui jõupingutused, sh innovatsioon ei ole suunatud kulude, sh tööjõu kokkuhoidmisele, siis võib see hilisemal perioodil, kui kallinemine muutub tõsiseks probleemiks, anda tagasilöögi.~~

s-994

tea_toohoive_1078

Kui jõupingutused, sh innovatsioon ei ole suunatud kulude, sh tööjõu kokkuhoidmisele, siis võib see hilisemal perioodil, kui kallinemine muutub tõsiseks probleemiks, anda tagasilöögi.

[95] tree

Hiljuti läbi viidud Eesti ettevõtete innovatsiooni uuring näitas, et reeglina ei kuulu kulude, sh tööjõukulude kokkuhoid innovatsiooni (toote - ja tehnoloogiauuenduse ja sellega seotud protsessiuuenduse kesksete eesmärkide hulka).

s-995

tea_toohoive_1079

[96] tree

~~Olukord on erinevates sektorites muidugi erinev, kuid tervikuna ei peaks siin tööhõivele suurt ohtu olema.~~

s-996

tea_toohoive_1080

Olukord on erinevates sektorites muidugi erinev, kuid tervikuna ei peaks siin tööhõivele suurt ohtu olema.

[97] tree

Ka sellised eksportivad sektorid, kus odavamatesse maadesse liikumine on tõenäoline, nagu näiteks õmblus- ja tekstiilitööstus, peaksid kallinemise seisukohalt hinnates veel 3-4 aastat vastu pidama.

s-997

tea_toohoive_1081

[98] tree

~~Samal ajal näiteks masinaehituses on selgelt limiteerivaks teguriks mitte tööjõu maksumus vaid puudujääk.~~

s-998

tea_toohoive_1082

Samal ajal näiteks masinaehituses on selgelt limiteerivaks teguriks mitte tööjõu maksumus vaid puudujääk.

[99] tree

~~Positiivset efekti peaks andma kombinatsioon kahest tegurist, millest üheks on edu EL liitumisel, ja teiseks Eesti ettevõtete tulumaksu säilumine, vähemalt esialgsel perioodil.~~

s-999

tea_toohoive_1083

Positiivset efekti peaks andma kombinatsioon kahest tegurist, millest üheks on edu EL liitumisel, ja teiseks Eesti ettevõtete tulumaksu säilumine, vähemalt esialgsel perioodil.

[100] tree

~~Edu EL-iga liitumisel aitab kaasa sellele, et Eestis asuvad või siia loodavad ettevõtted haaratakse enam kaasa EL turule tootvatesse võrgustikesse.~~

s-1000

tea_toohoive_1084

Edu EL-iga liitumisel aitab kaasa sellele, et Eestis asuvad või siia loodavad ettevõtted haaratakse enam kaasa EL turule tootvatesse võrgustikesse.

Edit as list • Text view • Dependency trees