Universal Dependencies - Estonian - EDT

s-301

ilu_vilep_301

' Tahaksin koju.

s-302

ilu_vilep_302

Kasvõi sellesse uude.

s-303

ilu_vilep_303

Ma ei suuda siin enam olla.

s-304

ilu_vilep_304

Ma lähen tõepoolest hulluks.

s-305

ilu_vilep_305

Peaksin põhjalikult tutvuma oma niiöelda uue minevikuga, uue perega, uute töökaaslastega ja üldse. '

s-306

ilu_vilep_306

' Hea küll, ma korraldan selle.

s-307

ilu_vilep_307

Homme.

s-308

ilu_vilep_308

Niikauaks on mul siin teie uue mineviku põhikava.

s-309

ilu_vilep_309

Olge lahked! '

s-310

ilu_vilep_310

Ta ulatas Janile õhukese toimiku. '

s-311

ilu_vilep_311

Ja veel.

s-312

ilu_vilep_312

Tõde on kusagil olemas.

s-313

ilu_vilep_313

Varem või hiljem ... '

s-314

ilu_vilep_314

'Hea küll, hea küll,' tõrjus Jan ja lonkis tagasi palatisse.

s-315

ilu_vilep_315

Tuul loopis pabereid ja lahtised uksed-aknad plaksusid tõmbusest vastu seinu ja piitasid.

s-316

ilu_vilep_316

Seintelt oli krohvi maha kukkunud ja lagedest koorus värvi.

s-317

ilu_vilep_317

Pikas koridoris, mis oli mehekõrguselt siniseks värvitud, oli mahajäetuse hingus, millest surus end läbi veel elada tahtmise püüe.

s-318

ilu_vilep_318

Köögiuksele nõjatus umbes neljakümne viie aastane brünett naisterahvas, kelle näkku oli vajutatud võit õeluse, kurjuse ja kättemaksuiha üle iseendas.

s-319

ilu_vilep_319

' Jah, eile viidi pliit ära.

s-320

ilu_vilep_320

Süüa pole enam nagunii.

s-321

ilu_vilep_321

Poiss nutab, aga küll me midagi välja mõtleme! '

s-322

ilu_vilep_322

Jan tundis kurgus kipitust.

s-323

ilu_vilep_323

'Kas laearmatuurid kadusid ammu?'

s-324

ilu_vilep_324

'Nädalapäevad tagasi.'

s-325

ilu_vilep_325

'Ma olen siis nädal aega ära olnud?'

s-326

ilu_vilep_326

'Kaheksa päeva.'

s-327

ilu_vilep_327

Jan lõi jalaga maas vedelevaid pabereid ja tõstis siis ühe üles.

s-328

ilu_vilep_328

Leht oli pärit tema päevikust.

s-329

ilu_vilep_329

Ta luges:

s-330

ilu_vilep_330

' Täna tundsin ma sügise lõhna.

s-331

ilu_vilep_331

Peatusin vihmast läikival munakiviteel ja sügis puhus mulle näkku.

s-332

ilu_vilep_332

Esimest korda elus haaras mind tunne, mis oli hulga võimsam ja melanhoolsem lahkumisvalust. '

s-333

ilu_vilep_333

See oli kirjutatud üle kahekümne aasta tagasi, ometi valdas teda praegu sama tunne.

s-334

ilu_vilep_334

'Kas sa politseisse ikka teatasid?' küsis Jan naisterahvalt, kelle nime ta ei teadnud.

s-335

ilu_vilep_335

' Ei.

s-336

ilu_vilep_336

Ükski riiklik ametkond ei võta sinu saatuselt midagi tagasi. '

s-337

ilu_vilep_337

'Saatust ei ole,' ütles Jan vaikselt, aga veendunult.

s-338

ilu_vilep_338

Ta astus kööki ja vaatas katkikistud juhtmestikku.

s-339

ilu_vilep_339

Kohal, kus oli asetsenud elektripliit, oli sein värvimata jäänud.

s-340

ilu_vilep_340

Maas vedeles jahu ja kruupe - ilmselt oli kappidest alkoholi otsitud.

s-341

ilu_vilep_341

'Tubadesse ma vist parem ei vaata?' pöördus ta brüneti poole.

s-342

ilu_vilep_342

'Kuidas soovid, ma koristasin juba ära,' vastas naine ja kadus susside lohisedes lähima ukse taha.

s-343

ilu_vilep_343

'Kas ma käin tihti niimoodi ära?' hõikas Jan talle järele.

s-344

ilu_vilep_344

'Kas sul on sedapuhku mälukaotus või?' hõikas naine vastu.

s-345

ilu_vilep_345

Jan sisenes ruumi, kust hääl tuli ja tundis korraga, et siin on ta küll kunagi viibinud.

s-346

ilu_vilep_346

Kuigi riiulile, kus pidi seisma televiisor, oli joonistunud tolmuvaba nelinurk, tundis ta toas ennast koduselt.

s-347

ilu_vilep_347

Sektsioon ja pehme mööbel asetsesid täpselt nii, nagu tema oleks need paigutanud.

s-348

ilu_vilep_348

'Jah, mul on sedapuhku mälukaotus,' lausus ta rahulikult ja istus tugitooli.

s-349

ilu_vilep_349

Kui nad olid vähemalt viis minutit vaikinud, leidis Jan, et peab minema.

s-350

ilu_vilep_350

Kuhu?

s-351

ilu_vilep_351

'Kus ma tavaliselt ära käin?' püüdis ta juttu teha.

s-352

ilu_vilep_352

'Eks ikka seda elu otsimas, millest sa unistanud oled,' tuli lõpuks vastus.

s-353

ilu_vilep_353

'Ja on selline siis olemas?'

s-354

ilu_vilep_354

'Arvestades sellega, et sa kakskümmend aastat järjekindlalt siia tagasi satud - ilmselt mitte.'

s-355

ilu_vilep_355

'Kas meil lapsi ka on?'

s-356

ilu_vilep_356

'Ah, ära viitsi!'

s-357

ilu_vilep_357

'Palun!' tegi Jan anuva grimassi.

s-358

ilu_vilep_358

Naine vaatas kogu selle aja kohta, kus oli asunud televiisor ja pärast minutilist pausi keeras lõpuks pead:

s-359

ilu_vilep_359

'Sa ei teegi vist nalja?'

s-360

ilu_vilep_360

'Ei,' püüdis Jan veenev olla.

s-361

ilu_vilep_361

Asi on naljast väga kaugel! '

s-362

ilu_vilep_362

'Näe!' ulatas naine talle sektsioonkapi riiulilt fotoalbumi.

s-363

ilu_vilep_363

'See siin on su esimene elu.'

s-364

ilu_vilep_364

'Aga praegune?'

s-365

ilu_vilep_365

Tülpinud ilmel ulatati talle veel kolm albumit.

s-366

ilu_vilep_366

Jan süvenes vaatamisse.

s-367

ilu_vilep_367

Luitunud pargipingil istus Eve, põlvedel umbes kolmeaastane poiss.

s-368

ilu_vilep_368

Pulmapildid, sünnipäevad, matused.

s-369

ilu_vilep_369

Eve siis ikkagi oli!

s-370

ilu_vilep_370

'Mul on esimesest abielust poeg?'

s-371

ilu_vilep_371

' On.

s-372

ilu_vilep_372

Peeter.

s-373

ilu_vilep_373

Abielus, aastane tütar. '

s-374

ilu_vilep_374

Jõudnud kolmanda albumini, küsis Jan:

s-375

ilu_vilep_375

'Sinuga on meil ka poeg?'

s-376

ilu_vilep_376

' Õige.

s-377

ilu_vilep_377

Ja enne sind oli mul neid kaks. '

s-378

ilu_vilep_378

'Kus meie poeg praegu on?'

s-379

ilu_vilep_379

' Saatsin ta sinu vanemate juurde.

s-380

ilu_vilep_380

Saab vähemalt kõhu täis. '

s-381

ilu_vilep_381

'Kas mu isa on siis elus?'

s-382

ilu_vilep_382

'Miks ta surnud peaks olema?'

s-383

ilu_vilep_383

'Ma lihtsalt ...'

s-384

ilu_vilep_384

Jan takerdus ja lõi käega: 'Äh!'

s-385

ilu_vilep_385

' Aga Agnes?

s-386

ilu_vilep_386

Kas sa Agnese-nimelisest oled midagi kuulnud? ' asetas Jan albumid lauale.

s-387

ilu_vilep_387

'Selline blond, nutikas ja pehme?'

s-388

ilu_vilep_388

'Sul on neid nii palju olnud, et ma nimesid enam ei mäletagi.'

s-389

ilu_vilep_389

Naise ilme väljendas täielikku ükskõiksust.

s-390

ilu_vilep_390

Jan võttis järjekorras teise albumi uuesti kätte, kangutas pulmapildi nurkade seest välja ja luges:

s-391

ilu_vilep_391

'Jan ja Kati, 10 tk.'

s-392

ilu_vilep_392

'Kati!' pöördus ta mesimagusal häälel naise poole, tundes tillukest uhkust, et sai teda nimepidi kõnetada, ilma et oleks pidanud seda küsima.

s-393

ilu_vilep_393

Kati võpatas ja vaatas kulme kergitades mehe poole.

s-394

ilu_vilep_394

' Kati!

s-395

ilu_vilep_395

Kas me lahku minna oleme proovinud? '

s-396

ilu_vilep_396

'Me pole ju sisuliselt kunagi abiellunudki!' vastas naine ja kergitas ühe suupoolega muiates kulme.

s-397

ilu_vilep_397

'Ahsoo!'

s-398

ilu_vilep_398

Jan sügas kukalt ja mõtles, mida kuradit nüüd ette võtta.

s-399

ilu_vilep_399

Ta ei teadnud, kuidas oli siia sattunud ja kui kauaks.

s-400

ilu_vilep_400

Lõpuks ei olnudki see ju nii oluline!