Javascript seems to be turned off, or there was a communication error. Turn on Javascript for more display options.
118 1500.
successura, ut nihil sit praeterea requirendum nobis. Rebus enim tandem ex
sententia compositis cupio reliquum ingravescentis aetatis una tecum traducere,
modo tu mihi quodcunque hoc regnum, tu sceptra lovemque tua autoritate
et gratia concilies, ex quo uno, perinde ut ex magnete ferrei annuli, pendemus.
Nec dubito, quin clarissimus ille princeps in optatis habeat suas res gestas ab
omni prorsus oblivione vindicare. Qui enim virtuti studet, et comiti virtutis
gloriae studeat necesse est: gloriam vero perennem aut etiam diuturnam sub-
latis literarum monumentis propagare nemo potest. Age igitur, o spes et prae-
sidium meum, hanc mihi quam primum operam navare non praetermittas,
eundemque in me exornando te praesta, quem in salute recuperanda cognovi,
ne capite meo (velut Apelles) expolito reliquum corpus rude inchoatumque
relinquas.
Mnohomluvnou tuto parafrasi zmíněného již v listé 13 rozvláéného elogia nechtéli
jsme v listáři tomto vynechati, poněvadž Bohuslava našeho se dotýká a již ve vydání
Mitisově se nachází, konečně k poznání té doby a pisatele nevšedně přispívá. O žáku
Balbově, mladém pánu Jindřichovi z Šelnberka, mluví již list 66. List 76 nachází se též
před vydáním téhož elogia, které r. 1560 v Praze pořídil Vavřinec Špan ze Španova pod
titulem: Hieronymi Balbi liber continens Bohemiae et procerum eius laudem.
77.
Jeronym Balbus Bohuslavovi.
(Z Prahy 1500 — na zimu.) Skromně a žertovně omlouvá svou nedostatečnost bás-
nickou naproti výtečnosti Bohuslavově, a posílá Šlechtův Mikrokosmus, aby o něm Bohu-
slav napřed podal úsudek. Líčí nesnáze své hmotné a ohlašuje brzkou mu návštěvu. (Bohu-
slai Vita p. Th. Mitem coll. & Balbi opera ed. Retzer I, 56.)
Hieronymus Balbus ad Hasistenium. Nae tu praevaricator es egregius,
qui libellos tuae fidei et patrocinio commissos non modo subsannas, sed
plane prodis. Quanto es Demosthene nequior! Ille, ne Milesiis obesset, faucibus
integris synanchen simulavit: tu, cum sis vel elephante validior, ne cuipiam
prosis, in ranas et culices usque te deformas. En cui aliquid oneris imponas,
qui ab ipso statim limine sarcinas simul atque clitellas abiecerit: et tamen
adhuc meos libellos efflagitas, suadesque, ut ad te versus, hoc est Athenas
noctuam mittam. Qui cedo? an ut tuum munus isthoc pensem? Nunquam,
me hercule, Glaucus et Diomedes tam dissimilia permutarunt. (Ego vero non
permittam inter Catullianos sales Suffeni venena diffundi, siquidem in poé-
matis illo sum nihilo melior). An, quod verisimilius est, de mea inscitia tibi
risum paras? At, ut es petulanti splene, cave cachinno istud agas: nam qui
incipit esse derisor, continuo amicus esse desinit. Unum erat, cur optarem ad
te meas nugas mittere, ut castigarentur, ut vapularent, ut erratorum poenas
et ungue et obelis luerent. Tu vero (ne a Socratico instituto discedas) sapien-
tem dissimulans insipientem agis, et qua vafredine, infra calceum te quoque
demittis. Dicis, ni fallor, cur ego amicum offendam in nugis. Hae nugae, mi
Bohuslae, ad seria ducunt. Neque tamen adeo sum mollis et delicati ingenii,
