Javascript seems to be turned off, or there was a communication error. Turn on Javascript for more display options.
1502. 135
decernentem sed quasi amicum rogantem obsecrantemque, ut contentionibus
his, donec radices agant, abiectis quamprimum amici sitis. Estis enim eiusdem
nationis, in eadem urbe alti educatique, in eadem praeterea instituti academia.
Multa etiam (ut audio) familiaritas inter vos fuit, multa beneficiorum ultro
citroque. collatorum vicissitudo, quae omnia momento temporis extinguere
atque delere vix providorum atque sapientum est. Dura sunt forsitan haec, sed
malo ingenue aperteque tecum agere et amici animum mordaci radere vero,
quam a tergo ciconiae rostrum aut aselli auriculas ostentare; precorque, ut,
quae scribo, in bonam partem accipias, neque tibi solum verumetiam Martino
scripta existimes. Quod ad versus tuos attinet, scito non esse consuetudinis
meae aut imitari eos, qui in aliis operibus lynces capreaeque, in suis talpae
sunt, aut quenquam reprehendendo mihi gloriam quaerere. Neque arbitror Mar-
finum meum quicquam huiusmodi de me loquutum esse, quando vel mea,
quam citas, epistola facile ostendit, quod sit meum de te carminibusque tuis
iudicium. Cuperem plura scribere, sed non est mihi hoc tempore otium, quon-
iam sarcinulas versus Pannoniam colligo, et perendie illuc profecturus sum.
Vale et me, ut coepisti, dilige. Maii XI.
Poněvadž vročení listu našeho jest zcela bezpečné, musí býti roztržka mezi oběma
starší, než uvádějí jiní, kladouce ji na r. 1594. Toho roku nebyl již Pollich v Lipsku, stav
se na zimu 1502 prvním rektorem nově zřízené university Wittenberské. Wimpina pak
v téže hodnosti dostal se r. 1506 do Frankfurtu nad Oderou. Tento patrně stěžoval si byl
zvláštním listem Bohuslavovi na Pollicha, ale, jak odpovčď dokazuje, hrubč nepochodil.
Podle našeho listu stěhoval se Bohuslav 13. května 1502 ke dvoru do Budína.
98.
Bohuslav Bernhardu Adelmannovi.
Z Budína (I502) — I. srpna. Odmítá díky sobě vzdané, jsa prý ještě velký dlužník;
i vypisuje Život svůj při dvoře a líčí panstvo uherské, církevní hodnostáře a drobnou
šlechtu, konečně slabost královu. Pouze tomu se těší, že v Uhrách našel mnoho učených
mužů, s nimiž rád obcuje. (Luc. 955, Vinařický 56.)
Bernhardo Adelmanno s. p. d. Literae tuae diu peregrinatae sunt, nam
XI. Maii datae vix tandem Budae VII. Cal. Augusti repererunt me, et quidem
nonnihil adversa valetudine laborantem. Innatum est enim fere omnibus nostra-
tibus, ut huius aéris intemperiem vix ferre possint. Agis mihi gratias, caeterum
ego non sum mihi tanti in te meriti conscius, ut verbis tam magnificis gratias
te mihi agere oporteat; nempe si mutua nostra beneficia in statera appende-
rentur, mea vix centesimam tuorum partem aequabunt. Alchoranum nondum
vidi, nesciebat enim Joannes In-Hof, hucne an in patriam eum mihi mitti
velim. Quod ad me attinet, versor hic inter aulicos purpuratosque, honoro
alios, honoror et ipse, arrideo arrideturque mihi. Haec an mei stomachi sint, facile
existimare potes; certe pauca, quae probem, hic invenio, et saeculares feritatem
gentis, unde oriundi sunt, redolent, foris blandi, intus pleni dolo et perfidia
esse dicuntur. Ecclesiastici crebrius de nummis quam de coelo loquuntur,
saepiusque Nemesim et Laidem quam Christum in ore habent, quodque vix
