220 1511.
mihi utrumque probaretur: ego vero, mi Sturne, vellem tibi in rebus omnibus
morem gerere, et sicut consilio ita et auxilio adesse, si penes me tantum et
consili et autoritatis esset, quantum tu deceptus opinaris: sed cum utroque
parum possim, quomodo tibi de me certi aliquid, stabilis aut magni polliceri
valeo? Dicam tamen, sit utcunque, quod hac in re sentio: sentio autem ita,
quod consilium tuum in libro illo Maiestati Repiae iterum dedicando probem.
Quid enim obest experiri clementioris fortunae statum? Maxime vero si centu-
riae ipsi et libro epigrammatum adiunxeris aliquem ex illis libris Bohuslai
nostri nondum editis. Spero haec enim Maiestati Suae prout nova ita etiam
grata et accepta futura, Accepi etiam Celsitudinem Suam hac quadragesima
certis ex causis Pragae constituturam et statim e Wratislavia per Hexapolim
huc profecturam. Si igitur huc, ut ferunt, venerit, volo tua causa hanc provin-
ciam libenter suscipere, adhibitisque mihi his viris, qui sunt tam bonarum lite-
rarum quam studiosorum et eruditorum amatores, cum illis Sublimitati Suae
libros illos nomine tuo offere et hoc deinceps apud Serenitatem Suam agere,
ut te pro tali dono et tanto debitis muneribus honorare et ornare non dedi-
gnaretur, quo te laborum et studiorum tuorum non poeniteret, quos non modo
in tuo, sed etiam in alterius opere perficiundo non parvos impendisti. Eget
nempe princeps noster stimulo, si quid donare debet; raro aliquid cuipiam
proprio ductu largitur. Gratissimum mihi esset, ut tibi pro tanta in me bene-
volentia et spe reposita ita in negotiis tuis prodessem, quo amicitiae nostrae
certissimum fructum percipere possis. Quod autem mirificis me laudibus in car-
minibus tuis doctis extuleris, id singulari quadam et exuberati amoris abundantia
abs te factitatum existimo. Caeterum hoc te unum rogo, ut apud dominos de
Hasisteyn, qui sunt haeredes bibliothecae optimi ilius quondam amici nostri
Bohuslai, id impetrare cures, ut mihi ad non longum tempus libros Georgii
Trapezuntii (quos scripsit contra Platonem, divinum philosophum) commodare
velint. Est autem liber non impressus, sed scriptus, quem sibi Maiestas Regia,
dum adhuc in curia ageret, cum nonnullis alis libris dono dederat. Vellem
hunc ego descriptum habere, et quam primum describeretur, polliceor statim
me illum absque damno per certum hominem ipsis dominis remissurum. Facies
mihi rem gratissimam, si me in hac mea petitione voti compotem reddes.
Reliquum est, ut tibi persuadeas, te mihi esse charissimum, et eo magis in dies
fore, quo te animadvertero non oblivisci Sslechtae tui. Cupio te optime va-
lere. Data Kostelec ad Albim fluvium 6. Kl. Martii, anno 1511.
Z listu našeho vysvítá, že Sturnus brzy po smrti Bohuslavově jakousi sbírku básní
svých, nazvanou Centurii, králi Vladislavovi věnoval, ale kýžené odměny nedošel; proto
chtěl ji nyní okořeniti epigrammy Bohuslavovými. Žádost Šlechtova za půjčení rukopisného
díla z bibliothéky Hasišteinské týká se spisu pověstného dobrodruha řeckého na půdě
humanistické Italie, Jiřího Trapezuntského (ale naroz. na Kretě), v němž srovnávaje Pla-
tona s Aristotelem onomu ukřivdil (srovn. Voigt, Wiederbelebung der class. Alterthums,
2. Aufl. II, 138 a n.). Tak totiž smýšlela většina tehdejších humanistů, v jejichž čele stál
kardinál Bessarion, který zvláštním spisem »in calumniatorem Platonis« Jiřímu odpověděl.
Na počátku listu dotčený bratranec neb strýc Šlechtův jest nejspíš Řehoř ze Všehrd, při-
jatý a připuštěný majestátem ze dne 22. pros. 1503 (nyní v místodrž. arch. Pražském)
k společnému erbu s Janem Šlechtou, Augustinem Olomouckým a Janem Vlčíhrdlem
»patruelibus de Wssehrd«.
