| s-1
| Sügise saabumine teeb lõpu suveajal igapäevasele sebimisele vaheldust pakkunud õhtustele piknikele ja väljasõitudele ning sunnib jälle ahelduma oma igapäevase voodi-töö-kodu-voodi trajektoori kammitsaisse. |
| s-2
| Pinguta, palju sa pingutad, oktoobri lõpuks on kõigest kõrini ja elus aitab püsida vaid unistus kunagi saabuvatest jõuludest ning veel väga kauges tulevikus kätte jõudvast kevadest-päästjast. |
| s-3
| Pole miskit pääsu - kuus kuud tuleb kuidagi üle elada, kuidas küll? |
| s-4
| Igapäevarutiinist välja kaevumise lihtsaim variant on loobuda mugavusest ja laiskusest ning lubada endale aeg-ajalt mõni pisike rosin. |
| s-5
| Võtke südameasjaks korraldada iga kuu üks ebatavaline elamus: kui kardate kõrgust, proovige ära langevarjuhüpe; kui aga vett, käige sukeldumiskursustel; kui kiirust, sõitke kardiga või mootorkelguga. |
| s-6
| Tundke uhkust iseenda üle, saage lahti hirmudest ja ühtlasi koguge ports energiat. |
| s-7
| Üks kolleeg otsustas pikkade tööpäevade vaheldusrikkamaks muutmiseks paar korda nädalas keset tööpäeva tunnikese nabatantsu õppimas käima hakata. |
| s-8
| Naba veel ei tantsi, kuid igasugusest liigutamisest läheb olemine aina paremaks, naerab ta iga kord energiapommina tööle tagasi jõudes. |
| s-9
| Kaua sa ikka kadedalt pealt vaatad, nüüd on teisedki endale mõne “ keskpäevase meelelahutuse ” leidnud. |
| s-10
| Kindel on see, et kaotatud aeg saab pärast topelt tasa tehtud. |
| s-11
| Kel nabatantsuks soovi või eeldusi ei ole, võib ju natuke ujumist, jõusaalis kangide tõstmist või mõnd muud liikumist lubada. |
| s-12
| Hädapärast aitab ka see, kui aeg-ajalt sõita või jalutada tööle-koju lihtsalt teist teed pidi kui tavaliselt. |
| s-13
| Ja pealegi, ei ole veel keegi kehtestanud seadust, et nii kui suvi läbi, tuleb lõpetada piknike pidamine. |
| s-14
| Võin kinnitada, et üks sügisene kuldsete vahtralehtede hunnikus või talvine lumehanges peetud piknik mõjub värskendavamalt, kui ükskõik milline luksuslik lõuna mõnes restoranis. |
| s-15
| Ei peagi selleks ju teab mis pikka ettevalmistust tegema. |
| s-16
| Võtke mõnel lõunaajal paar pitsat kaasa ja sõitke koos sõprade või töökaaslastega linnast paariks tunniks välja. |
| s-17
| Te ei kahetse. |
| s-18
| Keset talve tuleks aga tingimata nädalaks aeg maha võtta ja kuhugi oma tavapärasest keskkonnast pageda: olgu siis soojale maale päikeseenergiat koguma või mägedesse suusatama. |
| s-19
| Tõhusalt mõjuvad mõlemad. |
| s-20
| Kõigile firmadele tuleks lausa kohustuslikuks muuta töötajaile nädalase talvepuhkuse andmine, paljud tööandjad on selle kasulikkusest juba arugi saanud. |
| s-21
| Alati ei peagi sõitma kuhugi kaugele. |
| s-22
| Piisab paarist päevast kusagil looduse keskel maa-majas, värskendavaist ilupäevadest mõnes ilukeskuses, sanatooriumis vms. |
| s-23
| Tuleb ainult viitsida otsida võimalusi, küll siis leiab ka. |
| s-24
| Üks eesti näitleja-lavastaja-reklaamteksti koostaja ja veel mitmegi asjaga tegelev mees võrdles oma elu kummutiga, kui olin avaldanud imestust, kuidas ta seda kõike küll jõuab ja ikka veel nii energiast pulbitsev on. |
| s-25
| Kummutis on palju erinevaid sahtleid ning see tema elu huvitavaks teebki. |
| s-26
| Astudes ühest sahtlist teise, unustab ta kõik eelmises sahtlis olevad probleemid ja vaatab neile pärast hoopis uue pilguga. |
| s-27
| Lahendused muredele tekivad iseenesest, mingit rutiini ei teki ja alati on vaim värske. |
| s-28
| Pealegi näitab elu, et kõige rohkem väsitab tegevusetus. |
| s-29
| Nii et tuleb otsida erinevaid töid, tegemisi ja elamusi. |
| s-30
| Siis ei hirmuta ka pime sügis ja külm talv. |
| s-31
| Asterixi uus koomiks. |
| s-32
| Koomiksid ei ole enam ammu ainult laste lõbu. |
| s-33
| Nagu näitab pikem piiritagune kogemus, on täiskasvanute seas piltjuttude lugemise huvi võrreldav poisikeste omaga. |
| s-34
| Lastele laste koomiksid, suurtele suurte koomiksid. |
| s-35
| Eestis pikem koomiksilugemise traditsioon puudub, seetõttu on nimetatud lõbu jäänud eelkõige noorema generatsiooni rõõmuks. |
| s-36
| Üks väheseid universaalseid meelelahutajaid on Asterixi koomiksid. |
| s-37
| Väga vaimuka teksti ning äärmiselt mõnusa kunstnikukäega tõmmatud joonisraamat pakub samaväärset naudingut isale ja pojale. |
| s-38
| Uus number värskete seiklustega on müügil. |
| s-39
| Gripi vastu vaktsineerimine. |
| s-40
| Varsti algab jälle jahihooaeg. |
| s-41
| Eks ikka medikamentidele, ravimteedele, vitamiinitablettidele, sest kui valitsev kliima juhtpositsioonilt tagasi ei suvatse astuda, on haigused ja viirused sel aastal eriti varmad tulema. |
| s-42
| Neist vägevaim on gripp. |
| s-43
| Ja kuigi tõve tippaeg jääb tavaliselt veel jahedamatele kuudele, võiks profülaktika mõttes ennast juba praegu vaktsineerida lasta. |
| s-44
| Sajaprotsendilist garantiid see ei anna, kuid kindlama enesetunde loob ikka. |
| s-45
| Suurematesse asutustesse saab süstlatädi kohalegi kutsuda. |
| s-46
| Ettevaatus ei ole eales kurjast olnud. |
| s-47
| Mälumängimine. |
| s-48
| “ Olen ise väike, kuid mu vaim on suur, ” võiks ümiseda eestlane mõnele suurele vennasrahvale. |
| s-49
| Vaimusuuruse võidukäiku on kena vaadata, tark inimene on igal juhul sümpaatsem kui lausloll. |
| s-50
| Mälumängude mängimise ja telerist vaatamise komme hakkab meil tasapisi tagasi tulema. |
| s-51
| Vahepeal varjusurmas olnud harrastusele on uut hoogu andnud kasvõi “ Kuldvillak ” või “ 100 % ”. |
| s-52
| Arvan, et seesuguseid nuputamissaateid võiks olla enam kui mõni. |
| s-53
| Sest lisaks põnevale rebimisele osalejate vahel saab sealt vahel päris põnevaid asju teada. |
| s-54
| Teadmised on suur jõud. |
| s-55
| Uuri! |
| s-56
| Loe! |
| s-57
| Avasta! |
| s-58
| Mälumängimine on sheff tegevus. |
| s-59
| Ka passiivselt tugitoolis vaadatuna. |
| s-60
| Diroli närimiskumm VALGE. |
| s-61
| Ikka ja jälle on esile tõstetud mõnd uudistoodet, mida on trendikas närida või maitsta. |
| s-62
| Kaasaegse inimese taskupõhja ja suukoopasse võiks ära mahutada Diroli firmamärki kandva hõbedasse pakitud VALGE närimiskummi. |
| s-63
| Maitselt pehmed ja mälumissõbralikud padjakesed hoiavad head maitset kauem kui mõned teised. |
| s-64
| Sümpaatne asi hammaste vahele visata, pealegi üsna lahedas ümbrises. |
| s-65
| Sügislehised kaunistused. |
| s-66
| Väiksed lihtsad asjad võivad tubli portsu rõõmu ja head meeleolu valmistada. |
| s-67
| Tänu kättejõudnud sügisele (palju õnne!) saab kenasti ära kasutada puulehti. |
| s-68
| Olgu siinkohal näitena toodud Tallinna vanalinnas asuv väike pood, mille aknalaud omapärase lehevanikuga dekoreeritet. |
| s-69
| Kas pole omapärane ja huvitav? |
| s-70
| Ehk aitab pilt fantaasial lennata lasta ning endalegi seesuguseid mõtteid pähe tuua. |
| s-71
| Koostanud VALDO JAHILO |
| s-72
| Sven Soiveri nimi, nägu ja hääl peaks olema tuttavad mitmetest meediakanalitest. |
| s-73
| Lisaks halduse- ja reklaamiõpingutele Pedas töötab ta TV 1-s uudistediktor-toimetajana. |
| s-74
| Samuti toimetab Sven elektroonilist meelelahutusväljaannet “ Maailma Hääl ”, millel oli suvise seisuga üle saja lugejaliikme. |
| s-75
| Materjal saadetakse tellijale laiali E-posti pidi. |
| s-76
| Teine Internetis eksisteeriv projekt on Eesti skandaalikroonika lehekülg “ Banaani-Skandaali Vabariik ”, mida külastab päevas umbes 50 huvilise ringis. |
| s-77
| Eraisiku lehekülje kohta ei ole see sugugi halb tulemus. |
| s-78
| Miks peaks üks noor inimene endale seesuguseid lisakohustusi võtma, rahalist kasu need projektid ju sisse ei too? |
| s-79
| “ “ Maailma Häält ” sai kunagi lihtsalt tegema hakatud, nüüd jätkan kohusetundest. |
| s-80
| Mõnikord on see puhas rõõm - materjali on palju ning mul on ainult tekstide sissetoksimise vaev, ” seletab Sven mulle meiliintervjuus. |
| s-81
| Iga viies “ Maailma Hääle ” lugeja on statistika järgi ajakirjanik ning mõni ajaleht on sealt võtnud materjali oma naljarubriikidesse. |
| s-82
| Globaalne meediahuvi |
| s-83
| Kui mõlemad elektrooniliselt toimetatavad väljaanded on peamiselt meelelahutusliku suunitlusega ja mõeldud teistele ajaviiteks ning lõõgastuseks, kogub Sven ise enda huviks teistsugust kraami, täpsemalt maailma tele- ja raadiojaamade logosid. |
| s-84
| “ Sattusin kord ühele internetileheküljele, kus koguti kindla maa meedijaamade logosid. |
| s-85
| Arvasin, et suudan sellest paremini teha ja nii hakkasingi peale. |
| s-86
| Tegelikult on mu meediahuvi laiem kui pelgalt logode vastu. |
| s-87
| Põnev on uurida, kuidas on välismaal marketing, saatevõrk jms üles ehitatud. ” |
| s-88
| Teadaolevalt on Sven Soiveri logokogu suurim. |
| s-89
| Enamik neist on tõmmatud vahetult raadio- ja telejaamade kodulehekülgedelt. |
| s-90
| “ Paljudel juhtudel tuleb neid omakorda lõigata ja kohendada, sest ilmselt ei tulda selle peale, et keegi käib nende koduleheküljel sellepärast, et sealt endale logo tõmmata, ” kommenteerib Soiver. |
| s-91
| Üle tuhande meedialogo |
| s-92
| Et kogu täieneb pidevalt, ei ole ratsionaalne logosid füüsilisel kujul säilitada. |
| s-93
| Hõlpsam on neid kategoriseerida ning sorteerida virtuaalselt. |
| s-94
| Sveni koduarvutis on logosid veidi üle tuhande, tema internetileheküljel üleval laias laastus 600. |
| s-95
| See arv on tinglik, sest mõned logod kipuvad korduma. |
| s-96
| “ Meie TV 3 logo on täpselt sama mis Rootsi, Taani ja Norra TV programmi logo. |
| s-97
| Kuidas seda siis võtta, kas see on üks või neli erinevat logo? ” kirjutab Sven raskustest. |
| s-98
| Seni on Sven kogumisel lähtunud jaama nimest, mitte selle logo kujust. |
| s-99
| Meediajaamu on igasuguseid |
| s-100
| Iseäraliku logokogumise põhimõte on lihtne - tegu peab olema raadio- või telejaamaga. |