| s-101
| Saated, isegi kui neil on näiteks TV nimi sees (Kaos TV, Ehhee TV.), arvesse ei lähe. |
| s-102
| Programmi maht ei ole oluline, selles suhtes on skaala äärmiselt lai: 24tunnistest jaamadest kuni üks tund nädalas eetris oleva jaamani. |
| s-103
| Mõnikümmend logo on saadetud Svenile ka otse meili teel. |
| s-104
| “ Ausalt öeldes on uhke tunne küll, kui mingi Ameerika telejaama boss sind lehekülje puhul õnnitleb ja oma jaama logo saadab, ” räägib ta. |
| s-105
| Seesuguseid logokogumikke on Internetis üleval teisigi, kuid enamasti on tegu kommertsandmebaasidega, mida tehakse äriprojektina. |
| s-106
| Sven Soiver on üks väheseid maailmas, kel huvi nimetatud märkide vastu. |
| s-107
| Käesoleva näite põhjal võib öelda, et huvitavat on leida igalt poolt ja igast paigast. |
| s-108
| Internetis iseäranis. |
| s-109
| Sven Soiveri logokogu ning teiste elektrooniliste toimetamistega saab ennast kurssi viia aadressil. |
| s-110
| Zhongleerimine (inglise k. juggling) on üks neist harrastustest, mis pakuvad samaväärset rõõmu nii tegijaile kui pealtvaatajaile. |
| s-111
| Nii kummalisena kui see ka ei tundu, peetakse USAs zhongleerimist omaette väärikaks sportlikuks harrastuseks. |
| s-112
| Seda juba aastakümneid. |
| s-113
| 51 aastat kogemust |
| s-114
| 1947. aastal lõid seitse professionaalset USA zhonglööri organisatsiooni, mis nende ametioskusi tulevikus elus hoiaks. |
| s-115
| Organisatsiooni nimeks sai IJA - International Jugglers Association, mis tegutseb edukalt tänini. |
| s-116
| Möödunud aastal viiekümnenda juubeli tähistamiseks korraldatud festivalist võttis osa 1200 zhongleerijat. |
| s-117
| Pealtvaatajate sõnul olnud vaatepilt meeliülendav. |
| s-118
| Vahetati ja võrreldi ametioskusi ning esineti üheskoos pealtvaatajaile. |
| s-119
| Sportlik meelelahutus |
| s-120
| Kuigi enamik arvab, et zhongleerimine on eelkõige tsirkusetelki kuuluv lõbu, peetakse sellel alal ka spordivõistlusi ning edetabeliarvestust. |
| s-121
| Kuidas? |
| s-122
| Võimalusi on väga erinevaid. |
| s-123
| Levinuim on zhongleerimine joostes (joggling). |
| s-124
| Selles osas on legendaarseim oma ala meister Brooklinist pärit Bill Gillen, kelle tulemused on registreeritud Guinnessi rekordite raamatus. |
| s-125
| 1989. aastal läbis ta viit palli õhus hoides miilise jooksudistantsi ajaga 7.41. |
| s-126
| Viie palliga zhongleerides sai ta viie kilomeetri distantsi ajaks 28.11. |
| s-127
| Sama mees on viie palliga zhongleerides läbinud ka täispikkuses New Yorgi maratoni ning kolme palli käes hüpitades tõusnud 18 ja poole minutiga 107korruselise New Yorgi World Trade Center'i tippu. |
| s-128
| Võistlusi peetakse ka lühematel distantsidel nagu 100 meetrit, 400 meetrit jt. |
| s-129
| Loomulikult peetakse arvestust ka asjade osas, mida õhku loobitakse. |
| s-130
| Kui palju neid on õhus ja millega tegu. |
| s-131
| Mitmed shõumehed teevad seda publiku köitmiseks töötavate mootorsaagidega, elusate väikeloomadega, tegelikult ükskõik mille või kellega. |
| s-132
| See on vaatemäng. |
| s-133
| Õpib lihtsalt |
| s-134
| Kuigi zhongleerimine võib tunduda paljudele ületamatuna, seisneb tegelikult kogu kunst kättevõtmises ja südis pealehakkamises. |
| s-135
| Kolme palli hüpitamise õppisin ära kahe päevaga. |
| s-136
| Ma ei tea, on seda vähe või palju, ilmselt sõltub see iga inimese koordinatsioonist ja visadusest. |
| s-137
| Kogu tehnika seisneb selles, kuidas palli diagonaalis õhku visates see teise käega kinni püütakse. |
| s-138
| Pallid peavad moodustuma õhus mõttelise kaheksa. |
| s-139
| Zhongleerimise ajalugu |
| s-140
| Kui vana traditsiooniga tegu, ei saa kindlalt öelda. |
| s-141
| Paljus on andmed ebatäielikud, eriti, mis puudutab kaugemat ajalugu. |
| s-142
| Mingi ülevaate siiski saab. |
| s-143
| Kasutatud on IJA sekretäri Richard Dingamani sellekohast raportit. |
| s-144
| 2000 aastat e.m.a - Egiptuse hauakambritest on leitud joonistusi zhongleerivatest naistest. |
| s-145
| 2000 aastat e.m.a kuni 1000 m.a.j - zhonglöörid on ühendunud omamoodi kultusreligioossesse ühendusse, rännates ringi ja esinedes rahvaüritustel koos laulikute ja poeetidega. |
| s-146
| 1500ndad aastad - zhonglööride levik Euroopas, neid ei peeta enam alamklassi kuuluvaks. |
| s-147
| Mehhikos saavad pärismaalastest zhonglööridest pühade rituaalide juures lahutamatud osalised. |
| s-148
| 1800ndad aastad - zhongleerimise võidukäik Euroopas. |
| s-149
| Orientaalse huvi levikuga maailmas hakatakse zhongleerimise vastu elavamalt huvi tundma nii Vana kui Uue Maailma teatrites. |
| s-150
| 1900ndad aastad - zhonglöörid leiavad tööd tsirkustes ning vodevilliteatrites. |
| s-151
| 1950-60ndad aastad - vodevilliteatrite allakäigu ja kadumise tõttu kaotavad paljud professionaalsed zhonglöörid töökoha ning esinemisvõimalused. |
| s-152
| 1960ndatest aastatest kaasajani - televisiooni ja meelelahutustööstuse kiire arenguga saab zhongleerimisest taas nii USAs kui Euroopas populaarne meelelahutustegevus. |
| s-153
| Kunstiteraapia on kunsti kasutamine sisemiste jõuvarude vabastamiseks. |
| s-154
| Hea moodus, kuidas õppida ennast mõistma ja valitsema. |
| s-155
| Kunstiteraapia sai alguse 1940ndatel aastatel Inglismaal. |
| s-156
| Meile jõudis see Soomest, kus kunstiteraapiat hakati kasutama 1960ndatel aastatel. |
| s-157
| Kunstiteraapial on seoseid gestaltteraapiaga, kuid vahendid eesmärgile jõudmiseks on erinevad. |
| s-158
| Kunstiteraapial on mitmeid suundi sõltuvalt teraapia eesmärgist ja kasutatavatest vahenditest. |
| s-159
| Tuntakse pilditeraapiat, kunstipsühhoteraapiat, varjuteraapiat, antroposoofilist kunstiteraapiat ja Jungi kunstiteraapiat. |
| s-160
| Terapeut Külli Loomann on Soomes õppinud varjuteraapiat: “ See on lõpetamata probleemide ja protsesside lõpetamine ning tähendab enamat kui lihtsalt värvi kasutamine. |
| s-161
| Alustame oma seanssi alati energiakanaleid avavate liikumisharjutustega. |
| s-162
| Kasutame jooga täishingamist, stressi leevendavaid asendeid, muusikat. |
| s-163
| Kui liigume, äratame oma tunded üles ja saame nendega paremini kontakti. |
| s-164
| Harjutused ongi mõeldud tundemaailma äratamiseks. |
| s-165
| Muusika aitab tundeid võimendada. |
| s-166
| Lõpuks kasutame värve ja tunded tuuakse paberile. ” |
| s-167
| Pintslit pole vaja |
| s-168
| Üldjuhul ei vajata kunstiteraapias abivahendina pintslit, sest inimesel on sõrmed ja varbad. |
| s-169
| Käte-jalgadega tuleb tunnetada värve ja paberit. |
| s-170
| Enamasti kasutatakse spetsiaalseid sõrmevärve, mis ei tekita allergiat, aga ka savi ja süsi või rasvatust piimast ja värvipulbrist tehtud joonistuspulki. |
| s-171
| Varjuteraapias ei anta värvidele üheseid tähendusi. |
| s-172
| Must ei pruugi ilmtingimata tähendada masendust ega kaduvikku. |
| s-173
| Võibolla kannab must hoopis positiivseid emotsioone, seostub sooja kevadise mullaga ja tähendab kindlustunnet. |
| s-174
| Värvide tähendused võivad muutuda vastavalt meie meeleoludele. |
| s-175
| Vaid inimene ise teab, mis tähendus on ühel või teisel värvil. |
| s-176
| Värvile omadused |
| s-177
| Seega ei pea terapeut ennast teraapias osalejast targemaks. |
| s-178
| Küsimusi esitades aitab ta anda värvile rohkem omadusi: kas sa leiad selle rohelise, mis on pildil, ka enda seest? |
| s-179
| Kus ta asub? |
| s-180
| Kui suur ta on? |
| s-181
| Kui raske ta on? |
| s-182
| Kas ta on soe või külm? |
| s-183
| Mida rohkem antakse värviga märgitud tundele omadusi, seda kergem on selle tundega tööd teha. |
| s-184
| “ Inimestel on raske töötada millegi abstraktsega, aga kui tundele on antud omadused, siis saab neid muuta. |
| s-185
| Nii nagu plastiliinitükist, mis algul on neljakandiline, voolime lõpuks täpselt sellise asja, mis meile meeldib, ” selgitab Külli Loomann |
| s-186
| Kunstiteraapiat kasutatakse kurvameelsusest, pingeseisunditest ja ärevusest vabanemiseks. |
| s-187
| Kunstiteraapiat võib soovitada eneseusu taastamiseks inimestele, kes ei väärtusta oma tegemisi. |
| s-188
| Ja ka neile, kel oma positsiooni tõttu või mõnel muul põhjusel on raske oma tunnetest rääkida. |
| s-189
| Kes ei taha, ei pea üldse rääkima, aga teraapiaprotsessis osaledes on ikkagi võimalik oma probleemidega tööd teha. |
| s-190
| Külli Loomann on teraapiaprotsessi jaganud neljaks viiepäevaseks tsükliks. |
| s-191
| Iga päev kulub teraapiale viis tundi. |
| s-192
| Tsükli lõppedes peab ta kliendiga piltide põhjal dialoogi - esitab küsimusi ning juhib vestlust neurolingvistilise programmeerimise ja gestaltteraapia põhimõtteid kasutades. |
| s-193
| Iga päev tehakse eri teemal abstraktseid pilte. |
| s-194
| Näiteks võib ühel päeval teemaks olla õnnetunne. |
| s-195
| Terapeut annab esialgu kaks kindlat värvi: kollase ja punase. |
| s-196
| Nende värvidega tuleb paber katta. |
| s-197
| Silmad kinni tunnetatakse värvide soojust või külmust ning paberi pinda. |
| s-198
| Töötatakse, kuni vajaminev värvikogus otsa saab. |
| s-199
| Seejärel võib igaüks ise valida värvid, mida soovib, et oma õnnetunne lõpuni paberile panna. |
| s-200
| EHA RÜÜTEL, psühholoog |