Universal Dependencies - Estonian - EDT

s-101

ilu_vilep_101

Mõtlemine näikse korras olevat ja küll me selle mälukesegi paika paneme! '

s-102

ilu_vilep_102

Talle tükkis naer peale, kui ta kujutles, et Eve kuuleb pealt tema sellist eneselohutamist.

s-103

ilu_vilep_103

Buss oli peaaegu tühi.

s-104

ilu_vilep_104

Ainult tagumises otsas istus üksik vanem meesterahvas ja vaatas kaugenevaid maju.

s-105

ilu_vilep_105

'See on ju seesama targutaja!' tundis Jan mehe seljatagant ära ja taarus meremehekõnnakuga läbi tühja vahekäigu.

s-106

ilu_vilep_106

'Tere jälle!' alustas ta sedapuhku ise.

s-107

ilu_vilep_107

'Muutuski, näe!'

s-108

ilu_vilep_108

'Misasi?' tegi mees võlts-mõistmatu näo.

s-109

ilu_vilep_109

' Kõik muutus!

s-110

ilu_vilep_110

Korraga! '

s-111

ilu_vilep_111

'Kuda nii?'

s-112

ilu_vilep_112

' Kuda, kuda ...

s-113

ilu_vilep_113

Jõle kähku ja jumala vaikselt. '

s-114

ilu_vilep_114

'Nagu kõige suuremad asjad või?' muheles vanamees.

s-115

ilu_vilep_115

'Mismoodi?'

s-116

ilu_vilep_116

'Kähku ja vaikselt, muidugi,' jätkas mees muhelemist.

s-117

ilu_vilep_117

Jani hakkas tema muhelemine lõpuks häirima ja ta küsis otse:

s-118

ilu_vilep_118

'Olete mõni sule sappa saanud eluteadlane või?'

s-119

ilu_vilep_119

Vanamees ei solvunud sugugi.

s-120

ilu_vilep_120

Ta vaatas jällegi kaugenevaid maju ja sõnas rahulikult:

s-121

ilu_vilep_121

'Ma esindan lõhet inimliku igatsuse ja maailma julma vaikimise vahel.'

s-122

ilu_vilep_122

'Mis mõttega te jama suust välja ajate?' läks Janil nüüd juba hari punaseks.

s-123

ilu_vilep_123

' Ängistusest ja rahutusest, kallis laps.

s-124

ilu_vilep_124

Inimese mõte on eelkõige tema igatsus. '

s-125

ilu_vilep_125

Jan ei osanud enam midagi kosta.

s-126

ilu_vilep_126

Ta vaatas samuti kaugesse punkti kokkujooksvat majaderida ja küsis nagu lepitust otsides:

s-127

ilu_vilep_127

'Kas see taganemine kunagi lõppeb ka?' ja osutas tagaaknale.

s-128

ilu_vilep_128

'Järgmises peatuses,' vastas vana ja tõusis, et taas akna juurde kakerdada.

s-129

ilu_vilep_129

'Sinu peatuses,' lisas ta pead pööramata.

s-130

ilu_vilep_130

Tummana astus Jan bussist välja ja luges majanurgale naelutatud tumesiniselt tahvlikeselt:

s-131

ilu_vilep_131

'KUMMELI TEE'.

s-132

ilu_vilep_132

Tahtmatult tõi ta esile naeruturtsatuse, surus käed sügavale taskutesse ja vaatas bussile järele nagu oleks see olnud tema viimane side reaalse eluga.

s-133

ilu_vilep_133

'Noo teate, poisid!' ühmas ta omaette.

s-134

ilu_vilep_134

'Nalja saab!'

s-135

ilu_vilep_135

Majanumbreid loendades jõudis ta lõpuks kahekümne neljandani ja astus ärevusega kahekordse puumaja välisuksest sisse.

s-136

ilu_vilep_136

Miskipärast kergitas ta korter kuuele kuuluva postkasti kaant, kontrollides, kas seal pole midagi sees.

s-137

ilu_vilep_137

'Küll inimene harjub ikka kõigega ruttu!' viskas Jan ise enda üle nalja.

s-138

ilu_vilep_138

' Siin on minu postkast, näe!

s-139

ilu_vilep_139

Siin on minu kodu!

s-140

ilu_vilep_140

Mõtet naiseni arendades jõudis ta korteri number kuus ukse taha ja tardus.

s-141

ilu_vilep_141

' Naine?

s-142

ilu_vilep_142

Minu? '

s-143

ilu_vilep_143

Ehmatusega taipas ta asjade võimalikku pööret ja jäi kuulatama.

s-144

ilu_vilep_144

Toas mängis televiisor.

s-145

ilu_vilep_145

'Kurat, kõht on tühi!' tuletas too koht ennast korinaga meelde ja Jan tõstis otsustavalt käe kellanupu juurde.

s-146

ilu_vilep_146

'Jan, kallis!' langes jumala võõras naine Janile kaela.

s-147

ilu_vilep_147

' Kuhu sa ometi täna nii kauaks jäid?

s-148

ilu_vilep_148

Koolist helistati, et õpetaja Raag unustas 6B lastevanemate koosoleku ära.

s-149

ilu_vilep_149

See toimub nüüd nädala pärast.

s-150

ilu_vilep_150

Pole hullu - sul oli tõepoolest viimastel päevadel palju rabelemist.

s-151

ilu_vilep_151

Võta nüüd lahti ja tule sööma!

s-152

ilu_vilep_152

Ma hoidsin kana soojas.

s-153

ilu_vilep_153

Signe läks naabri-Merikesega kinno. '

s-154

ilu_vilep_154

Jan ei jõudnud isegi suud lahti teha, kui tal jope seljast võeti ja sussid jalga pandi.

s-155

ilu_vilep_155

'Einoh,' mõtles ta endamisi, 'ega sellisel kohtlemisel muidugi viga ei ole, aga mis kuradi koolist ta räägib?'

s-156

ilu_vilep_156

' Su ema helistas ja ütles, et sa ajasid läbi telefoni veidrat juttu.

s-157

ilu_vilep_157

Olevat isegi kadunud isa tervitanud.

s-158

ilu_vilep_158

Mul on tunne, et peaksid nädalavahetusel lihtsalt lebama ja puhkama. '

s-159

ilu_vilep_159

'Kõht on pagana tühi!' arvas Jan heaks kõigepealt esmased asjad korda ajada.

s-160

ilu_vilep_160

'Tule, kallis, ma söödan sul kõhukese täis!'

s-161

ilu_vilep_161

Huvitav, mis ta nimi võiks olla - arutles üleöö kooliõpetajaks saanud treial - ja mis aine õpetaja ma olen?

s-162

ilu_vilep_162

Kes on Signe ja millal isa ära jõudis surra?

s-163

ilu_vilep_163

' Kuidas sul täna muidu päev läks?

s-164

ilu_vilep_164

Kas see võrukael Tiit ka midagi kokku keeras? '

s-165

ilu_vilep_165

'Tead, ma olen nii väsinud ...'

s-166

ilu_vilep_166

' Hea küll, hea küll!

s-167

ilu_vilep_167

Ma ei päri rohkem!

s-168

ilu_vilep_168

Homme pean kindlasti arsti juures ära käima.

s-169

ilu_vilep_169

Neliteist nädalat saab täis. '

s-170

ilu_vilep_170

Jan jättis tahtmatult mälumise järgi ja vaatas väsinud silmadega vakstu ruudulist mustrit.

s-171

ilu_vilep_171

'Mm!' püüdis ta kuidagi reageerida ja neelas suutäie tervelt alla.

s-172

ilu_vilep_172

Mu nii-öelda-naisel on siis nii-öelda teine laps tulemas - arutles ta endamisi edasi - ja mina olen nüüd kooliõpetaja, kes unustab ära lastevanemate koosolekuid, selle, kas isa on elus või mitte ning lõppude lõpuks astub töö käigus jumala vabalt ühest elust teise ja tagasi, unustades sealjuures ühe neist täiesti.

s-173

ilu_vilep_173

Nüüd hakkas ta taipama.

s-174

ilu_vilep_174

See siin on tema ise ja kõik muu on samuti päris.

s-175

ilu_vilep_175

Ta on lihtsalt üle töötanud ja tahtis alateadvuses pageda teise ellu, lihtsama ameti peale ja üldse ...

s-176

ilu_vilep_176

Sisendus oli niivõrd tugev, et see teine elu tundub nüüd tegelikkusena ja tegelik väljamõeldisena.

s-177

ilu_vilep_177

Amneesia?

s-178

ilu_vilep_178

Sellega on raskem lugu.

s-179

ilu_vilep_179

Ta ei mäletanud isegi oma naise tegu ja nägu, rääkimata nimest.

s-180

ilu_vilep_180

'Kallis,' püüdis ta ääriveeri juttu alustada, 'mul on tunne, et seekord vajan ma psühhiaatrilist ravi.'

s-181

ilu_vilep_181

' Issand, ' tuli nutuvõre ümber naise suu, ' ma arvasin, et see ükskord juhtub!

s-182

ilu_vilep_182

Mu süda aimas!

s-183

ilu_vilep_183

Juba tookord, kui sa jõe ääres poole hommikuni edasi-tagasi jalutasid ja koduteed ei leidnud.

s-184

ilu_vilep_184

Juba tookord ütlesid arstid, et sellise koormuse juures võivad taolised häired korduda.

s-185

ilu_vilep_185

Oh, issand!

s-186

ilu_vilep_186

Nüüd on see siis käes!

s-187

ilu_vilep_187

Tule pealegi ära sealt koolist!

s-188

ilu_vilep_188

Küll me midagi välja mõtleme!

s-189

ilu_vilep_189

Kallikene!

s-190

ilu_vilep_190

Oh, issand, issand! '

s-191

ilu_vilep_191

Jani hakkas see vanainimeselik halamine ära tüütama.

s-192

ilu_vilep_192

Ta toppis viimase kartuli vägisi sisse ja tegi ettepaneku:

s-193

ilu_vilep_193

' Hommik on õhtust targem.

s-194

ilu_vilep_194

Läheks täna ilusti tuttu ja homme on äkki kõik omal kohal? '

s-195

ilu_vilep_195

' Hea küll, kallis!

s-196

ilu_vilep_196

Kuidas sa ainult soovid!

s-197

ilu_vilep_197

Tahad ehk unerohtu? '

s-198

ilu_vilep_198

'Ei mingit rohtu!' oli Jan kategooriline.

s-199

ilu_vilep_199

'Ütle parem, mis su nimi on?'

s-200

ilu_vilep_200

Naise tumepruunid silmad värvusid mustaks ja suu vajus pisut paokile.