Universal Dependencies - Estonian - EDT

s-1

ilu_vilep_1

Oli tipptund ja liinibuss rahvast puupüsti täis.

s-2

ilu_vilep_2

Jan komposteeris pikka kasvu mehe kaenla alt kätt läbi surudes talongi ja pressis end bussi tagumisse otsa akna alla seisma.

s-3

ilu_vilep_3

Talle meeldis vaadata, kuidas sõidutee bussi alt välja voolas ning jalakäijad koos ümberkaudsete majadega kaugenesid.

s-4

ilu_vilep_4

Iga peatusega jäi reisijaid järjest vähemaks ja varsti hakkasid ka istekohad vabanema.

s-5

ilu_vilep_5

Jan valis välja rahuliku olemisega vanema meesterahva ja sättis ennast tema kõrvale.

s-6

ilu_vilep_6

Mõnda aega vaikisid mõlemad, siis pöördus mees uurival pilgul Jani poole:

s-7

ilu_vilep_7

'Töölt?'

s-8

ilu_vilep_8

'Töölt,' vastas Jan väsinult.

s-9

ilu_vilep_9

'Ammu?'

s-10

ilu_vilep_10

'Kümme aastat.'

s-11

ilu_vilep_11

'Tülpinud?' rohkem nentis kui küsis kõrvalistuja.

s-12

ilu_vilep_12

'Kohutavalt!'

s-13

ilu_vilep_13

'Aeg-ajalt peab kõike muutma, muidu läheb eluisu ära,' ütles mees lõpuks ootamatult pika lause.

s-14

ilu_vilep_14

'Kõike?' ei saanud Jan aru.

s-15

ilu_vilep_15

' Kõik muutub ükskord niigi.

s-16

ilu_vilep_16

Siis, kui sa enam ei jõua.

s-17

ilu_vilep_17

Parem on ise muuta. '

s-18

ilu_vilep_18

Jan ei mõistnud päris täpselt, mida mees silmas pidas.

s-19

ilu_vilep_19

Tal oli juba kümme aastat päevast päeva olnud naine, töö ja kodu.

s-20

ilu_vilep_20

Kokkuvõttes oli see ju õnn!

s-21

ilu_vilep_21

Vähemalt oleks pidanud olema.

s-22

ilu_vilep_22

Tülpimus tülpimuseks, aga tema ei kavatse küll päeva pealt kõike jätta ja uuesti alustada.

s-23

ilu_vilep_23

'Selle üle peab mõtlema,' vaatas Jan mehele otsa ja märkas tolle silmis ebatavaliselt tarka ja kelmikat, samas metsikut ja ükskõikset pilku.

s-24

ilu_vilep_24

Justnagu oleks mees elu käest peksa saanud ja samas oma saatuse üle naernud.

s-25

ilu_vilep_25

'Võib-olla ongi juba hilja,' poetas vana mokaotsast ja tõusis, et taaruda bussi tagaakna juurde.

s-26

ilu_vilep_26

Ka Jan tõusis, sest järgmises peatuses pidi ta väljuma.

s-27

ilu_vilep_27

'Näe!' osutas mees peaga akna suunas.

s-28

ilu_vilep_28

'Sa vaata, kui kiiresti kõik taganeb!'

s-29

ilu_vilep_29

Buss peatus, Jan hüppas eelviimaselt astmelt üle rentsli, vaatas poolkõõrdi üle õla tagasi ja nägi vana-mehe muigel nägu.

s-30

ilu_vilep_30

'Poo ennast üles, kui tahad!' nähvas ta endamisi ja tõstis tibutava vihma eest nägu varjates jopekrae ninaotsani üles.

s-31

ilu_vilep_31

Kuuskümmend üks sammu väravani, kaksteist tagaukseni, neliteist trepiastet ja viimased viis uksekellani.

s-32

ilu_vilep_32

'Kes seal on?' kostis seest täiesti võõras mehehääl.

s-33

ilu_vilep_33

' Mi-mina olen!

s-34

ilu_vilep_34

Jan muidugi.

s-35

ilu_vilep_35

' Asi võttis Jani kogelema.

s-36

ilu_vilep_36

Oli kuulda jutupominat ja mõne hetke pärast avanes uks.

s-37

ilu_vilep_37

Sellel seisis matsakas, karvase rinnaga, dressipükste väel keskealine mehemürakas.

s-38

ilu_vilep_38

'Millega saan teid aidata?'

s-39

ilu_vilep_39

'Ma, ma peaksin siin nagu elama!' oli Jan jahmunud.

s-40

ilu_vilep_40

'Huvitav küll,' sügas mees oma karvast kõhtu, 'kus kuradi kohas siis mina viimased kümme aastat elanud olen?'

s-41

ilu_vilep_41

Jan piilus ukse vahelt sisse ja tõepoolest - tapeet oli teine, mööbel oli teine ja lõhnadki olid hoopis teised.

s-42

ilu_vilep_42

Nende peres igatahes kasse ei olnud.

s-43

ilu_vilep_43

' Oi, andke andeks!

s-44

ilu_vilep_44

Ma siis vist ikka tõesti eksisin!

s-45

ilu_vilep_45

Veelkord, palun vabandust! '

s-46

ilu_vilep_46

Ta taganes midagi mõistmata trepini ja kuulis veel seljatagant öeldavat:

s-47

ilu_vilep_47

'Võtke heaks!'

s-48

ilu_vilep_48

'No on ju sama trepp!'

s-49

ilu_vilep_49

Ta jõudis alla ja seisis keset õue.

s-50

ilu_vilep_50

' Täpselt!

s-51

ilu_vilep_51

Kõik on sama!

s-52

ilu_vilep_52

See on minu maja! '

s-53

ilu_vilep_53

Igaks juhuks läks ta väravast välja ja vaatas hoone eestpoolt üle.

s-54

ilu_vilep_54

'Siiski, kardinad meie akende ees on teised ...'

s-55

ilu_vilep_55

Üle tee lähenes naaber esimeselt korruselt - kena mutikene, kes igal võimalusel Janiga suhelda püüdis, mis siis, et Jan alati midagi ettekäändeks tuues käest ära libises.

s-56

ilu_vilep_56

'Tere, tädi Alma!'

s-57

ilu_vilep_57

'Tere, jah!' vastas see võõrastavalt ja seiras möödudes Jani altkulmu.

s-58

ilu_vilep_58

Õue sisenedes sulges ta isegi värava ja kadus rutates majanurga taha.

s-59

ilu_vilep_59

'Tohoh!' ei saanud Jan enam millestki aru.

s-60

ilu_vilep_60

' Kas ma olen valesse aega sattunud?

s-61

ilu_vilep_61

Või hoopis mõnda teise dimensiooni? '

s-62

ilu_vilep_62

Ta astus kiiruga üle tänava, istus kõnniteeservale maha ja hakkas käsipõsakil oma endist kodu ja selle ümbrust uurima.

s-63

ilu_vilep_63

' Mis kuradi jama see on?

s-64

ilu_vilep_64

Nii ei saa lihtsalt olla!

s-65

ilu_vilep_65

Ma ei maga ju! '

s-66

ilu_vilep_66

Ta näpistas ennast käsivarrest, raputas pead ja lõi lõpuks lahtise käega vastu põski.

s-67

ilu_vilep_67

Võõrad kardinad olid ja jäid tema akende ette.

s-68

ilu_vilep_68

'Aitab!' otsustas ta lõpuks ja seadis sammud lähima telefoniputka poole.

s-69

ilu_vilep_69

'Tsau, ema!'

s-70

ilu_vilep_70

'Tere, Jan-poiss!'

s-71

ilu_vilep_71

Jan oli õnnelik, et keegi teda vähemalt äragi tundis.

s-72

ilu_vilep_72

'Ema, ütle, kus ma elan?'

s-73

ilu_vilep_73

' Nalja teed või?

s-74

ilu_vilep_74

Kui sa joodik oleksid, saaksin aru, aga ... '

s-75

ilu_vilep_75

Ta viivitas veidi ja justkui taipas:

s-76

ilu_vilep_76

' Läksite tülli?

s-77

ilu_vilep_77

Noojah.

s-78

ilu_vilep_78

Viskas su välja?

s-79

ilu_vilep_79

See nüüd küll tema moodi pole! '

s-80

ilu_vilep_80

' Ema, ütle mulle mu aadress, palun!

s-81

ilu_vilep_81

Või oled unustanud? '

s-82

ilu_vilep_82

'Kummeli 24-6,' tuli vurinal.

s-83

ilu_vilep_83

Siis lisas ta veidi solvunult:

s-84

ilu_vilep_84

' Mul ei ole veel skleroosi, kallis poeg.

s-85

ilu_vilep_85

Ja kui see nüüd nali oli, siis on sul küll veidrad naljad viimasel ajal! '

s-86

ilu_vilep_86

' Ära solvu, ema!

s-87

ilu_vilep_87

Tegin lihtsalt pulli!

s-88

ilu_vilep_88

Võtsime sõpradega siin ühe õlle ...

s-89

ilu_vilep_89

Okei, pean nüüd minema.

s-90

ilu_vilep_90

Eks ma astu läbi, kui aega saan.

s-91

ilu_vilep_91

Tervita papsi! '

s-92

ilu_vilep_92

'Mida?!' kostis ärev ja ehmunud hääl teises otsas, aga Jan oli jõudnud juba toru hargile panna.

s-93

ilu_vilep_93

'Millest selline reaktsioon?' mõtles ta endamisi ja astus pikkade sammudega tagasi bussipeatusse.

s-94

ilu_vilep_94

Ta oli küll hakanud viimase kahe aasta jooksul rohkem viina võtma ja ega need tülidki kodus tulemata jäänud, aga välja polnud teda veel visatud.

s-95

ilu_vilep_95

Oma treialitööga teenis ta piisavalt, et naise rahaarmastust rahuldada ja niimoodi lapsega koos lihtsalt kaduda - seda ei uskunud ta Evest iialgi.

s-96

ilu_vilep_96

Bussi oodates jalutas ta veelkord oma majani ja tagasi.

s-97

ilu_vilep_97

Kardinad olid endiselt võõrad.

s-98

ilu_vilep_98

' Ah et mina elan hoopis linna teises otsas?

s-99

ilu_vilep_99

No me veel vaatame seda asja!

s-100

ilu_vilep_100

Kui ma hulluks olen läinud, siis pole ju hullu midagi.