Sentence view
Universal Dependencies - Estonian - EDT
| Language | Estonian |
|---|
| Project | EDT |
|---|
| Corpus Part | train |
|---|
| Annotation | Muischnek, Kadri; Müürisep, Kaili; Puolakainen, Tiina; Rääbis, Andriela; Torga, Liisi |
|---|
showing 301 - 400 of 946 • previous • next
Kuigi ametiühingud korraldavad sageli suuremaid protestiaktsioone, ei krooni neid tavaliselt otsene edu.
s-301
aja_luup200202_301
Kuigi ametiühingud korraldavad sageli suuremaid protestiaktsioone, ei krooni neid tavaliselt otsene edu.
Streigid ja piketid on seni vaid kauplemisvahendiks läbirääkimistel riigi või erafirmadega.
s-302
aja_luup200202_302
Streigid ja piketid on seni vaid kauplemisvahendiks läbirääkimistel riigi või erafirmadega.
Hämmastav, et streike, mis annavad oma huvide eest seismisel parima tulemuse, kasutatakse tänapäeva Eestis üliharva ja needki on enamjaolt käegakatsutava tulemuseta hoiatusstreigid.
s-303
aja_luup200202_303
Hämmastav, et streike, mis annavad oma huvide eest seismisel parima tulemuse, kasutatakse tänapäeva Eestis üliharva ja needki on enamjaolt käegakatsutava tulemuseta hoiatusstreigid.
Vaid kolmel korral viie aasta jooksul on majanduslikel põhjustel tööseisakut kasutanud rohkem kui 500 inimest.
s-304
aja_luup200202_304
Vaid kolmel korral viie aasta jooksul on majanduslikel põhjustel tööseisakut kasutanud rohkem kui 500 inimest.
1997. aastal streikisid kahel korral haridustöötajad ja 2000. aastal meditsiiniõed.
s-305
aja_luup200202_305
1997. aastal streikisid kahel korral haridustöötajad ja 2000. aastal meditsiiniõed.
Kui eelmisel aastal streikisid Soome arstid mitu kuud palgatõusu nimel seni, kuni olid oma tahtmise saavutanud, siis meditsiiniõdede tunniajaline hoiatusstreik Eesti haiglates paar aastat tagasi ei mõjutanud olukorda eriti palju.
s-306
aja_luup200202_306
Kui eelmisel aastal streikisid Soome arstid mitu kuud palgatõusu nimel seni, kuni olid oma tahtmise saavutanud, siis meditsiiniõdede tunniajaline hoiatusstreik Eesti haiglates paar aastat tagasi ei mõjutanud olukorda eriti palju.
Kolm mässumeelset paika.
s-307
aja_luup200202_307
Kolm mässumeelset paika.
Suuremad protestid on enamasti põhjustatud nn avalikest probleemidest ehk teisisõnu pole tegu kitsa survegrupi huvidega.
s-308
aja_luup200202_308
Suuremad protestid on enamasti põhjustatud nn avalikest probleemidest ehk teisisõnu pole tegu kitsa survegrupi huvidega.
Selliseid üritusi, kus meeleavaldajaid oli rohkem kui sada, oli viie aasta peale kokku 49.
s-309
aja_luup200202_309
Selliseid üritusi, kus meeleavaldajaid oli rohkem kui sada, oli viie aasta peale kokku 49.
Samal ajal oli suuremaid erahuvides korraldatud proteste kokku 37.
s-310
aja_luup200202_310
Samal ajal oli suuremaid erahuvides korraldatud proteste kokku 37.
Protestimine on koondunud Tallinna (viisteist korda aastas), Ida-Virumaale (kümme korda aastas) ja Tartusse (viis korda aastas).
s-311
aja_luup200202_311
Protestimine on koondunud Tallinna (viisteist korda aastas), Ida-Virumaale (kümme korda aastas) ja Tartusse (viis korda aastas).
Kõik need on suunatud keskvõimu vastu.
s-312
aja_luup200202_312
Kõik need on suunatud keskvõimu vastu.
Kolmandik pealinna meeleavaldustest koondub omakorda Toompeale.
s-313
aja_luup200202_313
Kolmandik pealinna meeleavaldustest koondub omakorda Toompeale.
Lisaks leidis aset paar tervet Eestit haaranud üritust - allkirjade kogumine NRG-tehingu vastu ning haridus- ja meditsiinitöötajate hoiatusstreigid, kuid need kujutasid endast pigem erandit.
s-314
aja_luup200202_314
Lisaks leidis aset paar tervet Eestit haaranud üritust - allkirjade kogumine NRG-tehingu vastu ning haridus- ja meditsiinitöötajate hoiatusstreigid, kuid need kujutasid endast pigem erandit.
Pärmiks, millel avalikud protestid kerkivad, on Eestis valitsev madal usaldusfoon.
s-315
aja_luup200202_315
Pärmiks, millel avalikud protestid kerkivad, on Eestis valitsev madal usaldusfoon.
See viib ka inimesed poliitikast eemale.
s-316
aja_luup200202_316
See viib ka inimesed poliitikast eemale.
Paljud on veendunud, et tavainimesel on väga vähe võimalusi mõjutada Toompeal langetatud otsuseid.
s-317
aja_luup200202_317
Paljud on veendunud, et tavainimesel on väga vähe võimalusi mõjutada Toompeal langetatud otsuseid.
Linnades ja valdades on usaldusnivoo veidi kõrgem - sealsete võimurite mõjutamist usuvad ligi pooled.
s-318
aja_luup200202_318
Linnades ja valdades on usaldusnivoo veidi kõrgem - sealsete võimurite mõjutamist usuvad ligi pooled.
Siiski on inimeste lootus viie aastaga kindlalt kahanenud.
s-319
aja_luup200202_319
Siiski on inimeste lootus viie aastaga kindlalt kahanenud.
Protestikultuur on Eestis alles kujunemisjärgus, selle käigus muutuvad aktsioonid üha professionaalsemaks.
s-320
aja_luup200202_320
Protestikultuur on Eestis alles kujunemisjärgus, selle käigus muutuvad aktsioonid üha professionaalsemaks.
Mida aasta edasi, seda paremini õnnestub korraldajatel oma murele laia tähelepanu tõmmata.
s-321
aja_luup200202_321
Mida aasta edasi, seda paremini õnnestub korraldajatel oma murele laia tähelepanu tõmmata.
Seni pole protestijatel aga pahatihti õnnestunud oma nõudmisi maksma panna.
s-322
aja_luup200202_322
Seni pole protestijatel aga pahatihti õnnestunud oma nõudmisi maksma panna.
See on tugevasti pärssinud uute väljaastumiste korraldamist.
s-323
aja_luup200202_323
See on tugevasti pärssinud uute väljaastumiste korraldamist.
Eesti protestijad on nutikad erinevate sümbolitega tähelepanu tõmbama.
s-324
aja_luup200202_324
Eesti protestijad on nutikad erinevate sümbolitega tähelepanu tõmbama.
Põllumeestel on õnnestunud püüda ajakirjanike tähelepanu nii sigade, kitsede kui ka kootide ja vikatitega.
s-325
aja_luup200202_325
Põllumeestel on õnnestunud püüda ajakirjanike tähelepanu nii sigade, kitsede kui ka kootide ja vikatitega.
Ida-Virumaal lookles 48 km pikkune inimkett, valitsuse aususe mälestuseks on asetatud pärgasid, Eesti Rindemeeste Ühendus avas olematu mälestusmärgi.
s-326
aja_luup200202_326
Ida-Virumaal lookles 48 km pikkune inimkett, valitsuse aususe mälestuseks on asetatud pärgasid, Eesti Rindemeeste Ühendus avas olematu mälestusmärgi.
Mida atraktiivsemad sümbolid on, seda rohkem suudetakse silma paista.
s-327
aja_luup200202_327
Mida atraktiivsemad sümbolid on, seda rohkem suudetakse silma paista.
Pole kahtlust, et tulevikus kasvab nii protestiaktsioonide arv kui nende intensiivsus.
s-328
aja_luup200202_328
Pole kahtlust, et tulevikus kasvab nii protestiaktsioonide arv kui nende intensiivsus.
Samas pole õhus märke, et vägivaldsed meeleavaldused populaarsust võiksid koguda.
s-329
aja_luup200202_329
Samas pole õhus märke, et vägivaldsed meeleavaldused populaarsust võiksid koguda.
Läänes laialt levinud aktsioonid rahu, looduse, naiste, vähemuste õiguste jms kaitseks pole meil seni kandepinda leidnud.
s-330
aja_luup200202_330
Läänes laialt levinud aktsioonid rahu, looduse, naiste, vähemuste õiguste jms kaitseks pole meil seni kandepinda leidnud.
Tõenäoliselt ei leia ka lähitulevikus, ehkki vähemusrahvuste ja roheliste liikumisel oleks potentsiaali.
s-331
aja_luup200202_331
Tõenäoliselt ei leia ka lähitulevikus, ehkki vähemusrahvuste ja roheliste liikumisel oleks potentsiaali.
Protestiaktsioonid muutuvad tavapärasemaks ühes inimeste teadlikkuse kasvu ja kodanikuühiskonna arenguga.
s-332
aja_luup200202_332
Protestiaktsioonid muutuvad tavapärasemaks ühes inimeste teadlikkuse kasvu ja kodanikuühiskonna arenguga.
Sven Tarn on Tartu Ülikooli politoloogiamagistrant
s-333
aja_luup200202_333
Sven Tarn on Tartu Ülikooli politoloogiamagistrant
INTERVJUU.
s-334
aja_luup200202_334
INTERVJUU.
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Kadi Pärnitsa hinnangul on Eesti tööinimene streikimiseks liiga alalhoidlik ja kardab juba ette väljaastumise võimalikke tagajärgi.
s-335
aja_luup200202_335
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Kadi Pärnitsa hinnangul on Eesti tööinimene streikimiseks liiga alalhoidlik ja kardab juba ette väljaastumise võimalikke tagajärgi.
Arenenud riikides on tavalisi töötülisid ja sellest tulenevaid protestiaktsioone varasema ajaga võrreldes päris väheks jäänud.
s-336
aja_luup200202_336
Arenenud riikides on tavalisi töötülisid ja sellest tulenevaid protestiaktsioone varasema ajaga võrreldes päris väheks jäänud.
Põhjuseks asjaolu, et tänu sotsiaaldialoogi arengule, korralikule tööhõivepoliitikale, sotsiaalkindlustussüsteemile, lepingutele, läbirääkimistavadele jm on seal välja kujunenud teatav stabiilsus.
s-337
aja_luup200202_337
Põhjuseks asjaolu, et tänu sotsiaaldialoogi arengule, korralikule tööhõivepoliitikale, sotsiaalkindlustussüsteemile, lepingutele, läbirääkimistavadele jm on seal välja kujunenud teatav stabiilsus.
Esile on aga tõusnud uued teemad - protestitakse globaliseerumise vastu jms.
s-338
aja_luup200202_338
Esile on aga tõusnud uued teemad - protestitakse globaliseerumise vastu jms.
Eesti seisu võiks võrrelda olukorraga Läänes ajal, kui seal oli protestiliikumine haripunktis - samasugused töötingimused, ebastabiilsus jms.
s-339
aja_luup200202_339
Eesti seisu võiks võrrelda olukorraga Läänes ajal, kui seal oli protestiliikumine haripunktis - samasugused töötingimused, ebastabiilsus jms.
Aga meil pole protestiliikumine olnud kunagi nii aktiivne kui omal ajal Läänes.
s-340
aja_luup200202_340
Aga meil pole protestiliikumine olnud kunagi nii aktiivne kui omal ajal Läänes.
Euroopa tavade mõjud, individualiseerumine tööelus, suur tööpuudus teatud piirkondades, kõrgem konkurentsimäär ettevõtluses - kõik see ei võimalda võrrelda meie olukorda sellega, mis valitses 1970. aastatel lääneriikides.
s-341
aja_luup200202_341
Euroopa tavade mõjud, individualiseerumine tööelus, suur tööpuudus teatud piirkondades, kõrgem konkurentsimäär ettevõtluses - kõik see ei võimalda võrrelda meie olukorda sellega, mis valitses 1970. aastatel lääneriikides.
Ehk teisisõnu, protestil võib täna väikeses Eestis olla palju kõrgem hind nii tööandjale kui töötajale kui 70. aastate Euroopas.
s-342
aja_luup200202_342
Ehk teisisõnu, protestil võib täna väikeses Eestis olla palju kõrgem hind nii tööandjale kui töötajale kui 70. aastate Euroopas.
Võib olla, et väikerahvana ja alahoidliku tööinimesena tunneb eestlane vastutust tagajärgede ees, mida streik võib endaga kaasa tuua.
s-343
aja_luup200202_343
Võib olla, et väikerahvana ja alahoidliku tööinimesena tunneb eestlane vastutust tagajärgede ees, mida streik võib endaga kaasa tuua.
Siinsetes tingimustes on töötaja sageli lojaalsem tööandjale kui tööandja oma töötajale.
s-344
aja_luup200202_344
Siinsetes tingimustes on töötaja sageli lojaalsem tööandjale kui tööandja oma töötajale.
Sageli küsib töötaja enne protestide alustamist endalt, kas kavandatav aktsioon ikka toob kohe kaasa eesmärgi saavutamise.
s-345
aja_luup200202_345
Sageli küsib töötaja enne protestide alustamist endalt, kas kavandatav aktsioon ikka toob kohe kaasa eesmärgi saavutamise.
Eesti töötajate seas domineerib valdavalt pragmaatiline suhtumine aktsioonidesse.
s-346
aja_luup200202_346
Eesti töötajate seas domineerib valdavalt pragmaatiline suhtumine aktsioonidesse.
Protestimine pole eesmärk omaette, seda ei naudita kui protsessi, etendust või võimalust oma pingeid lihtsalt välja elada.
s-347
aja_luup200202_347
Protestimine pole eesmärk omaette, seda ei naudita kui protsessi, etendust või võimalust oma pingeid lihtsalt välja elada.
Mis puutub rahvuslikku omapärasse, siis pole ka näiteks Lätis või teistes endistes liiduvabariikides protestiaktsioone rohkem kui Eestis.
s-348
aja_luup200202_348
Mis puutub rahvuslikku omapärasse, siis pole ka näiteks Lätis või teistes endistes liiduvabariikides protestiaktsioone rohkem kui Eestis.
Rahvuslik omapära võib siin mingit mõju avaldada, aga tegelikkuses on inimesel vaja ikkagi teatavat sisemist vabadust ja kodanikujulgust, et suhtuda protestimisse kui normaalsesse nähtusesse.
s-349
aja_luup200202_349
Rahvuslik omapära võib siin mingit mõju avaldada, aga tegelikkuses on inimesel vaja ikkagi teatavat sisemist vabadust ja kodanikujulgust, et suhtuda protestimisse kui normaalsesse nähtusesse.
Kui seda pole arendatud, siis prevaleerib kõik muu: pseudovastutus, vabandused, põhjuste otsimised, hirm, käegalöömine, vähene usk, et olukord võiks muutuda jne.
s-350
aja_luup200202_350
Kui seda pole arendatud, siis prevaleerib kõik muu: pseudovastutus, vabandused, põhjuste otsimised, hirm, käegalöömine, vähene usk, et olukord võiks muutuda jne.
Meie tänane seis protestiliikumises on ka seotud minevikuga.
s-351
aja_luup200202_351
Meie tänane seis protestiliikumises on ka seotud minevikuga.
50 aastat omariikluse puudumist, võimaluse ja õiguste puudumine olla kodanik, st reaalse õigustega streigile ja avalikule koosolekule, on meie eneseteadvusesse jälje jätnud.
s-352
aja_luup200202_352
50 aastat omariikluse puudumist, võimaluse ja õiguste puudumine olla kodanik, st reaalse õigustega streigile ja avalikule koosolekule, on meie eneseteadvusesse jälje jätnud.
50 aastat ilma tõeliste ühinguteta, tööandjateta (selleks oli riik), läbirääkimisteta palga osas.
s-353
aja_luup200202_353
50 aastat ilma tõeliste ühinguteta, tööandjateta (selleks oli riik), läbirääkimisteta palga osas.
Praegu alles õpitakse olema teistlaadses ametiühingus, pidama palgaläbirääkimisi.
s-354
aja_luup200202_354
Praegu alles õpitakse olema teistlaadses ametiühingus, pidama palgaläbirääkimisi.
Vaid kümme aastat oma riiki ja veel lühem aeg kapitalismist arusaamiseks pole võimaldanud eneseteadvust arendada, väärarusaamadest vabaneda, kodanikuks saada.
s-355
aja_luup200202_355
Vaid kümme aastat oma riiki ja veel lühem aeg kapitalismist arusaamiseks pole võimaldanud eneseteadvust arendada, väärarusaamadest vabaneda, kodanikuks saada.
Teadlikkus solidaarsusest, õigusest koguneda, streikida jm samme astuda on seniajani väike nii tööandjatel kui ka töötajatel.
s-356
aja_luup200202_356
Teadlikkus solidaarsusest, õigusest koguneda, streikida jm samme astuda on seniajani väike nii tööandjatel kui ka töötajatel.
Õpetamine võtab aega.
s-357
aja_luup200202_357
Õpetamine võtab aega.
Aga ilma teadlike töötajateta ja solidaarsuseta ei tee ka liidrid suurt midagi.
s-358
aja_luup200202_358
Aga ilma teadlike töötajateta ja solidaarsuseta ei tee ka liidrid suurt midagi.
See on areng ja protsess, kus liidritel on suur roll, kuid streigi korraldamine ja selles kaasalöömise on sügavalt isiklik otsus - vabadus pigem mitte teha tööd kui teha seda tingimustel, mida tööandja mulle pakub.
s-359
aja_luup200202_359
See on areng ja protsess, kus liidritel on suur roll, kuid streigi korraldamine ja selles kaasalöömise on sügavalt isiklik otsus - vabadus pigem mitte teha tööd kui teha seda tingimustel, mida tööandja mulle pakub.
2001. aasta suuremad aktsioonid olid kaevurite miiting, õdede hoiatusstreik, vedurimeeste hoiatusstreik ja raudteetranspordi taastamise miitingud.
s-360
aja_luup200202_360
2001. aasta suuremad aktsioonid olid kaevurite miiting, õdede hoiatusstreik, vedurimeeste hoiatusstreik ja raudteetranspordi taastamise miitingud.
2000. aastal toimus Ida-Virumaa tööpuuduse vastu suunatud kett ja Tallinnas Toompeal korraldati miiting võlaõiguse vastu.
s-361
aja_luup200202_361
2000. aastal toimus Ida-Virumaa tööpuuduse vastu suunatud kett ja Tallinnas Toompeal korraldati miiting võlaõiguse vastu.
Enne seda ei tea.
s-362
aja_luup200202_362
Enne seda ei tea.
Vastav ametiühing, kes on korraldaja.
s-363
aja_luup200202_363
Vastav ametiühing, kes on korraldaja.
Eesti Ametiühingute Keskliidul on toetuseks oma reserv.
s-364
aja_luup200202_364
Eesti Ametiühingute Keskliidul on toetuseks oma reserv.
Emotsionaalselt mitte eriti jõuliselt, kuid üldjoontes oskab, kui tahab ja kui olukord on tema jaoks tõsine.
s-365
aja_luup200202_365
Emotsionaalselt mitte eriti jõuliselt, kuid üldjoontes oskab, kui tahab ja kui olukord on tema jaoks tõsine.
Streikimine sõltub väga paljudest asjaoludest.
s-366
aja_luup200202_366
Streikimine sõltub väga paljudest asjaoludest.
Aga kui rääkida otseselt Eestist, siis töötajad ei streigi juhul, kui nad ise ja aeg pole selleks küpsed, olgu siis töötingimused nii kehvad kui tahes.
s-367
aja_luup200202_367
Aga kui rääkida otseselt Eestist, siis töötajad ei streigi juhul, kui nad ise ja aeg pole selleks küpsed, olgu siis töötingimused nii kehvad kui tahes.
ESSEE.
s-368
aja_luup200202_368
ESSEE.
Harley Davidson ei müü oma tippjuhi sõnul mitte mootorratast, vaid 43-aastasele raamatupidajale võimalust riietuda üleni musta nahka, kihutada läbi väikelinnade ja panna inimesed ennast kartma.
s-369
aja_luup200202_369
Harley Davidson ei müü oma tippjuhi sõnul mitte mootorratast, vaid 43-aastasele raamatupidajale võimalust riietuda üleni musta nahka, kihutada läbi väikelinnade ja panna inimesed ennast kartma.
Harley Davidson müüb elamust ning inimesed on nõus selle eest maksma auto, mitte mootorratta hinda.
s-370
aja_luup200202_370
Harley Davidson müüb elamust ning inimesed on nõus selle eest maksma auto, mitte mootorratta hinda.
Seega on praeguses majandussituatsioonis jõupositsioonil kultuuritegijad.
s-371
aja_luup200202_371
Seega on praeguses majandussituatsioonis jõupositsioonil kultuuritegijad.
Nad müüvad elamusi, kusjuures tohutult väiksemate kuludega, sest ei pea igale tarbijale mootorratast kaasa andma.
s-372
aja_luup200202_372
Nad müüvad elamusi, kusjuures tohutult väiksemate kuludega, sest ei pea igale tarbijale mootorratast kaasa andma.
Kõige kõvem valuuta on ideed, loovus müüb paremini kui teadmised.
s-373
aja_luup200202_373
Kõige kõvem valuuta on ideed, loovus müüb paremini kui teadmised.
Tööandjal on vähe kasu doktorandist, kes ei oska originaalselt mõelda.
s-374
aja_luup200202_374
Tööandjal on vähe kasu doktorandist, kes ei oska originaalselt mõelda.
Samas on hulk kesk- ja põhiharidusega inimesi, kes loonud suuri väärtusi ja need hiigelkasumite vastu vahetanud.
s-375
aja_luup200202_375
Samas on hulk kesk- ja põhiharidusega inimesi, kes loonud suuri väärtusi ja need hiigelkasumite vastu vahetanud.
Ometi doteeritakse Eestis professionaalseid loojaid teiste, nende hinnangul vähem loovate inimeste käest administratiivselt äravõetud rahaga.
s-376
aja_luup200202_376
Ometi doteeritakse Eestis professionaalseid loojaid teiste, nende hinnangul vähem loovate inimeste käest administratiivselt äravõetud rahaga.
Kultuur moodustab avaliku sektori eelarvest 3%.
s-377
aja_luup200202_377
Kultuur moodustab avaliku sektori eelarvest 3%.
Rahanduslik reaalsus on selline, et erasektoris töötavad inimesed loovad väärtusi ja müüvad neid, ning nende teenitud tulust kolmandik laekub riigikassasse.
s-378
aja_luup200202_378
Rahanduslik reaalsus on selline, et erasektoris töötavad inimesed loovad väärtusi ja müüvad neid, ning nende teenitud tulust kolmandik laekub riigikassasse.
Avalik sektor elab tulust, mis on teiste inimeste käest administratiivsete vahenditega ära võetud.
s-379
aja_luup200202_379
Avalik sektor elab tulust, mis on teiste inimeste käest administratiivsete vahenditega ära võetud.
Inimeste sissetulekud avalikus sektoris sõltuvad sellest, kui osavalt nad ise või nende huvigrupp riigipiruka jagamisel lobby teevad.
s-380
aja_luup200202_380
Inimeste sissetulekud avalikus sektoris sõltuvad sellest, kui osavalt nad ise või nende huvigrupp riigipiruka jagamisel lobby teevad.
Väärtusloomevõime pole nii ultimatiivne kui erasektoris.
s-381
aja_luup200202_381
Väärtusloomevõime pole nii ultimatiivne kui erasektoris.
Selle asemel, et ministeeriumikoridorides lobby teha ja riigikassast raha välja viia, võiks kultuuriringkonnad mõelda sellele, kuidas sarnaselt erasektoriga keskenduda väärtuste loomisele ja nende müümisele ning nõnda riigikassasse raha juurde tuua.
s-382
aja_luup200202_382
Selle asemel, et ministeeriumikoridorides lobby teha ja riigikassast raha välja viia, võiks kultuuriringkonnad mõelda sellele, kuidas sarnaselt erasektoriga keskenduda väärtuste loomisele ja nende müümisele ning nõnda riigikassasse raha juurde tuua.
Ajud müüvad.
s-383
aja_luup200202_383
Ajud müüvad.
Järelikult ainsad inimesed, kes vältimatult riigikassast raha vajavad, on vaimse puudega inimesed.
s-384
aja_luup200202_384
Järelikult ainsad inimesed, kes vältimatult riigikassast raha vajavad, on vaimse puudega inimesed.
Kõik teised on viimase kümne aasta jooksul pidanud kohanema vaba turumajandusega.
s-385
aja_luup200202_385
Kõik teised on viimase kümne aasta jooksul pidanud kohanema vaba turumajandusega.
Kultuuritegijad on need pühad lehmad, kes ei pea majanduse struktuurimuutustest mitte midagi teadma ja kellel on riigieelarve kaudu õigus teiste kulul parasiteerida.
s-386
aja_luup200202_386
Kultuuritegijad on need pühad lehmad, kes ei pea majanduse struktuurimuutustest mitte midagi teadma ja kellel on riigieelarve kaudu õigus teiste kulul parasiteerida.
Hoolimata sellest, et nad on tegelikult praeguse ja tulevase majandussituatsiooni jaoks kõige paremini relvastatud.
s-387
aja_luup200202_387
Hoolimata sellest, et nad on tegelikult praeguse ja tulevase majandussituatsiooni jaoks kõige paremini relvastatud.
Michael Goldhaber peseb konservatiivsete äriringkondade ajusid sõnadega: “ Kui sinu töös ei ole mitte midagi erilist, ükskõik kui väga sa pingutad, siis sind ei panda tähele ja see tähendab aina enam, et sulle ka ei maksta midagi. ”
s-388
aja_luup200202_388
Michael Goldhaber peseb konservatiivsete äriringkondade ajusid sõnadega: “ Kui sinu töös ei ole mitte midagi erilist, ükskõik kui väga sa pingutad, siis sind ei panda tähele ja see tähendab aina enam, et sulle ka ei maksta midagi. ”
Kui kunstniku töös on midagi erilist ehk tal on mingi sõnum, siis teda pannakse tähele ja tema loomingut tarbitakse.
s-389
aja_luup200202_389
Kui kunstniku töös on midagi erilist ehk tal on mingi sõnum, siis teda pannakse tähele ja tema loomingut tarbitakse.
Kusjuures elamuste ja emotsioonide eest makstakse kordi rohkem kui kaupade ja teenuste eest.
s-390
aja_luup200202_390
Kusjuures elamuste ja emotsioonide eest makstakse kordi rohkem kui kaupade ja teenuste eest.
Kultuuritegijate positsioonid paranevad muide iga päevaga.
s-391
aja_luup200202_391
Kultuuritegijate positsioonid paranevad muide iga päevaga.
Kui kunagi võitis kaupade turg toorainete turu ning seejärel hakkasid laiendatud kaubad ja teenused võtma üle valmiskaupade turgu, siis praegu ja tulevikus võidavad tarbimismahte elamused.
s-392
aja_luup200202_392
Kui kunagi võitis kaupade turg toorainete turu ning seejärel hakkasid laiendatud kaubad ja teenused võtma üle valmiskaupade turgu, siis praegu ja tulevikus võidavad tarbimismahte elamused.
Kultuur ju pakubki elamusi ehk “ midagi hingele ”.
s-393
aja_luup200202_393
Kultuur ju pakubki elamusi ehk “ midagi hingele ”.
Robotid teevad ära füüsilise töö, arvutitarkvara vahetab välja pintsaklipslased.
s-394
aja_luup200202_394
Robotid teevad ära füüsilise töö, arvutitarkvara vahetab välja pintsaklipslased.
Ainus, mida inimene praegu ja tulevikus teeb, on väärtuste loomine.
s-395
aja_luup200202_395
Ainus, mida inimene praegu ja tulevikus teeb, on väärtuste loomine.
Elamuste majandus on seega kultuuri päralt.
s-396
aja_luup200202_396
Elamuste majandus on seega kultuuri päralt.
Kultuuriminister on kultuuri riigieelarvest väljatõstmisele vastu vaielnud argumendiga, et loovisiksus tahab olla sõltumatu.
s-397
aja_luup200202_397
Kultuuriminister on kultuuri riigieelarvest väljatõstmisele vastu vaielnud argumendiga, et loovisiksus tahab olla sõltumatu.
Esiteks pole tänapäeval kunstnik kaugeltki ainus loovisiksus.
s-398
aja_luup200202_398
Esiteks pole tänapäeval kunstnik kaugeltki ainus loovisiksus.
Erasektoris murravad inimesed iga päev pead selle üle, kuidas nõudlust leida ning seda kasumiks konverteerida.
s-399
aja_luup200202_399
Erasektoris murravad inimesed iga päev pead selle üle, kuidas nõudlust leida ning seda kasumiks konverteerida.
Loovus ja ideekus on seejuures otsustava tähtsusega.
s-400
aja_luup200202_400
Loovus ja ideekus on seejuures otsustava tähtsusega.
Text view • Dependency trees • Edit as list