Sentence view
Universal Dependencies - Estonian - EDT
| Language | Estonian |
|---|
| Project | EDT |
|---|
| Corpus Part | train |
|---|
| Annotation | Muischnek, Kadri; Müürisep, Kaili; Puolakainen, Tiina; Rääbis, Andriela; Torga, Liisi |
|---|
showing 201 - 300 of 946 • previous • next
Suurele kolmikule järgneb Jaapan.
s-201
aja_luup200202_201
Suurele kolmikule järgneb Jaapan.
Kõige nirumad on raporti järgi Slovakkia, Kreeka, Tshehhi, Itaalia ning Hispaania tulevikulootused.
s-202
aja_luup200202_202
Kõige nirumad on raporti järgi Slovakkia, Kreeka, Tshehhi, Itaalia ning Hispaania tulevikulootused.
Tippanalüütikud osutavad suurtele lõhedele liikmes- ja kandidaatmaade vahel.
s-203
aja_luup200202_203
Tippanalüütikud osutavad suurtele lõhedele liikmes- ja kandidaatmaade vahel.
Suurim lõhe valitseb harmoonia ja jätkusuutlikkuse osas.
s-204
aja_luup200202_204
Suurim lõhe valitseb harmoonia ja jätkusuutlikkuse osas.
Kuid lõhed ei ole pelgalt majanduslikud.
s-205
aja_luup200202_205
Kuid lõhed ei ole pelgalt majanduslikud.
Kuigi enamik Lääne-Euroopa riike edestab Ida-Euroopat, jäävad näiteks Kreeka ja Itaalia ometi alla mitmele kandidaatriigile - nii Sloveeniale, Tshehhile kui ka Slovakkiale.
s-206
aja_luup200202_206
Kuigi enamik Lääne-Euroopa riike edestab Ida-Euroopat, jäävad näiteks Kreeka ja Itaalia ometi alla mitmele kandidaatriigile - nii Sloveeniale, Tshehhile kui ka Slovakkiale.
Eeurokõneluste pidamine ei tähenda veel kõike.
s-207
aja_luup200202_207
Eeurokõneluste pidamine ei tähenda veel kõike.
Näiteks edestab Euroopa Liiduga liitumiskõnelusi seni veel mitte pidav Türgi nii Eestit, Leedut kui ka Bulgaariat.
s-208
aja_luup200202_208
Näiteks edestab Euroopa Liiduga liitumiskõnelusi seni veel mitte pidav Türgi nii Eestit, Leedut kui ka Bulgaariat.
Seega on Türgi nii Eestist, Leedust kui Bulgaariast küpsem.
s-209
aja_luup200202_209
Seega on Türgi nii Eestist, Leedust kui Bulgaariast küpsem.
Eesti tugevusena tuuakse välja üksnes suhteliselt väikest riigivõlga.
s-210
aja_luup200202_210
Eesti tugevusena tuuakse välja üksnes suhteliselt väikest riigivõlga.
Samas loetletakse üles rida nõrkusi.
s-211
aja_luup200202_211
Samas loetletakse üles rida nõrkusi.
Meie nõrkuste nimekiri algab kõrge individuaalse ja kollektiivse stressi, silmatorkava vägivalla ja märkimisväärselt lühikese elueaga ning lõpeb noorte kõrge tööpuuduse ja kiiresti vananeva elanikkonnaga.
s-212
aja_luup200202_212
Meie nõrkuste nimekiri algab kõrge individuaalse ja kollektiivse stressi, silmatorkava vägivalla ja märkimisväärselt lühikese elueaga ning lõpeb noorte kõrge tööpuuduse ja kiiresti vananeva elanikkonnaga.
Palju mõtteainet.
s-213
aja_luup200202_213
Palju mõtteainet.
Indeksi koostajad pakuvad maailma liidritele tõsist mõtlemisainet.
s-214
aja_luup200202_214
Indeksi koostajad pakuvad maailma liidritele tõsist mõtlemisainet.
Esiteks - miks on neljal väikesel riigil, kellest tervelt kolm on Põhjamaad - nõnda suured eeldused?
s-215
aja_luup200202_215
Esiteks - miks on neljal väikesel riigil, kellest tervelt kolm on Põhjamaad - nõnda suured eeldused?
Norra, Rootsi, Soome ja Shveits kuuluvad raporti koostajate hinnangul kõige suurema tulevikuga riikide hulka.
s-216
aja_luup200202_216
Norra, Rootsi, Soome ja Shveits kuuluvad raporti koostajate hinnangul kõige suurema tulevikuga riikide hulka.
Kuigi neis neljas elab kõigest 4,6% Euroopa elanikest, annavad nad üheskoos tervelt 7,4% kontinendil toodetud rikkusest.
s-217
aja_luup200202_217
Kuigi neis neljas elab kõigest 4,6% Euroopa elanikest, annavad nad üheskoos tervelt 7,4% kontinendil toodetud rikkusest.
Samal ajal jääb enamik Euroopa riike USAst ja Jaapanist kaugele maha.
s-218
aja_luup200202_218
Samal ajal jääb enamik Euroopa riike USAst ja Jaapanist kaugele maha.
Kolm suurt - Saksamaa, Inglismaa ja Prantsusmaa - paiknevad edetabeli keskosas.
s-219
aja_luup200202_219
Kolm suurt - Saksamaa, Inglismaa ja Prantsusmaa - paiknevad edetabeli keskosas.
Teiseks juhivad maailma tippanalüütikud tähelepanu asjaolule, et Euroopa pole sugugi nii ühtne, kui talle endale mõelda meeldib.
s-220
aja_luup200202_220
Teiseks juhivad maailma tippanalüütikud tähelepanu asjaolule, et Euroopa pole sugugi nii ühtne, kui talle endale mõelda meeldib.
Suur lõhe haigutab Põhja-Euroopa ja Lõuna-Euroopa, samuti liikmes- ja kandidaatmaade vahel.
s-221
aja_luup200202_221
Suur lõhe haigutab Põhja-Euroopa ja Lõuna-Euroopa, samuti liikmes- ja kandidaatmaade vahel.
Kolmandaks tuletab Davosi foorum meelde, et kõige tähtsam on nn tasakaalustatud areng.
s-222
aja_luup200202_222
Kolmandaks tuletab Davosi foorum meelde, et kõige tähtsam on nn tasakaalustatud areng.
Tänapäeva maailmas tasub edule lootes teha panus just viimasele.
s-223
aja_luup200202_223
Tänapäeva maailmas tasub edule lootes teha panus just viimasele.
Pole teada, kas Euroopa maade liidrid kavatsevad tulevikuks valmisolekuindeksist ka mingeid järeldusi teha.
s-224
aja_luup200202_224
Pole teada, kas Euroopa maade liidrid kavatsevad tulevikuks valmisolekuindeksist ka mingeid järeldusi teha.
Veel küsitavam on see Eesti liidrite puhul.
s-225
aja_luup200202_225
Veel küsitavam on see Eesti liidrite puhul.
VALIMINE.
s-226
aja_luup200202_226
VALIMINE.
Politoloog Rein Toomla ja sotsioloog Marti Taru arutlevad põhjuste üle, miks inimesed ei käi valimas.
s-227
aja_luup200202_227
Politoloog Rein Toomla ja sotsioloog Marti Taru arutlevad põhjuste üle, miks inimesed ei käi valimas.
Viimastel Riigikogu valimistel ei osalenud tervelt 364 914 valimisealist Eesti kodanikku.
s-228
aja_luup200202_228
Viimastel Riigikogu valimistel ei osalenud tervelt 364 914 valimisealist Eesti kodanikku.
Kohalikel valimistel oli seesuguseid veelgi rohkem - 527 951.
s-229
aja_luup200202_229
Kohalikel valimistel oli seesuguseid veelgi rohkem - 527 951.
Kes nad sellised on ja miks nad on käega löönud?
s-230
aja_luup200202_230
Kes nad sellised on ja miks nad on käega löönud?
Läinud maikuus avanes uurijatele järgmine pilt.
s-231
aja_luup200202_231
Läinud maikuus avanes uurijatele järgmine pilt.
Umbusklik kolmandik.
s-232
aja_luup200202_232
Umbusklik kolmandik.
Tervelt kolmandik umbusaldavad kas olemasolevaid erakondi, Riigikogu või ei leia pakutavate kandidaatide seast endale meelepärast.
s-233
aja_luup200202_233
Tervelt kolmandik umbusaldavad kas olemasolevaid erakondi, Riigikogu või ei leia pakutavate kandidaatide seast endale meelepärast.
Erakondade ja Riigikogu usaldamatus paistab olevat üldine.
s-234
aja_luup200202_234
Erakondade ja Riigikogu usaldamatus paistab olevat üldine.
Seda kinnitavad praktiliselt kõik küsitlused.
s-235
aja_luup200202_235
Seda kinnitavad praktiliselt kõik küsitlused.
2000. aasta sügisel usaldas vaid 3% inimestest Riigikogu täielikult ja 36% üldiselt.
s-236
aja_luup200202_236
2000. aasta sügisel usaldas vaid 3% inimestest Riigikogu täielikult ja 36% üldiselt.
Erakondade puhul oli samasuguseid vastavalt 3% ja 28%.
s-237
aja_luup200202_237
Erakondade puhul oli samasuguseid vastavalt 3% ja 28%.
Ei ole alust arvata, et viimase aasta jooksul nende kahe institutsiooni maine oleks valijate seas tugevnenud.
s-238
aja_luup200202_238
Ei ole alust arvata, et viimase aasta jooksul nende kahe institutsiooni maine oleks valijate seas tugevnenud.
Selleks, et asja parandada - tõsta valimisaktiivsust -, tuleb ennekõike erakondadel oma tegevus niimoodi ümber mõtestada, et iga inimene võiks kaaluda oma kuulumist mingisse erakonda.
s-239
aja_luup200202_239
Selleks, et asja parandada - tõsta valimisaktiivsust -, tuleb ennekõike erakondadel oma tegevus niimoodi ümber mõtestada, et iga inimene võiks kaaluda oma kuulumist mingisse erakonda.
Siis paraneb loodetavasti ka parlamendi maine.
s-240
aja_luup200202_240
Siis paraneb loodetavasti ka parlamendi maine.
Erakonnad võiksid kasutada senisest märksa enam tarbekaupade turunduses edukalt pruugitavaid võtteid.
s-241
aja_luup200202_241
Erakonnad võiksid kasutada senisest märksa enam tarbekaupade turunduses edukalt pruugitavaid võtteid.
Ka sobiva kandidaadi leidmine peaks olema lahendatav.
s-242
aja_luup200202_242
Ka sobiva kandidaadi leidmine peaks olema lahendatav.
Ka varasematel aastatel on inimesed kurtnud, et näe, tahaksin hääletada selle-ja-selle kandidaadi poolt, kuid ta kandideerib hoopis Eesti teises otsas.
s-243
aja_luup200202_243
Ka varasematel aastatel on inimesed kurtnud, et näe, tahaksin hääletada selle-ja-selle kandidaadi poolt, kuid ta kandideerib hoopis Eesti teises otsas.
Miks mitte siis luua senise 11 valimisringkonna asemel üks suur ja üle-eestiline ringkond.
s-244
aja_luup200202_244
Miks mitte siis luua senise 11 valimisringkonna asemel üks suur ja üle-eestiline ringkond.
Siis saaks igaüks hääletada oma “ lemmiku ” poolt.
s-245
aja_luup200202_245
Siis saaks igaüks hääletada oma “ lemmiku ” poolt.
Tehniliselt on see muidugi tülikas - inimene peab tegema valiku umbes paari tuhande kandidaadi seast.
s-246
aja_luup200202_246
Tehniliselt on see muidugi tülikas - inimene peab tegema valiku umbes paari tuhande kandidaadi seast.
Seni on igas ringkonnas tulnud valida paari-kolmesaja vahel.
s-247
aja_luup200202_247
Seni on igas ringkonnas tulnud valida paari-kolmesaja vahel.
Pettunud seltskond.
s-248
aja_luup200202_248
Pettunud seltskond.
Pettunud viiendik jaguneb omakorda kaheks: need, kelle arvates “ minu hääl ei otsusta õigupoolest midagi ”, ja need “ kes ei saa aru, kuidas hääled poliitikute vahel jagatakse ”.
s-249
aja_luup200202_249
Pettunud viiendik jaguneb omakorda kaheks: need, kelle arvates “ minu hääl ei otsusta õigupoolest midagi ”, ja need “ kes ei saa aru, kuidas hääled poliitikute vahel jagatakse ”.
Lõviosa on mõistagi veendunud, et tema hääl ei otsusta midagi.
s-250
aja_luup200202_250
Lõviosa on mõistagi veendunud, et tema hääl ei otsusta midagi.
Seda seisukohta on kõige keerulisem muuta, sest ratsionaalselt arutledes otsustab ühe inimese hääl eraldi võetuna ju tõepoolest vähe.
s-251
aja_luup200202_251
Seda seisukohta on kõige keerulisem muuta, sest ratsionaalselt arutledes otsustab ühe inimese hääl eraldi võetuna ju tõepoolest vähe.
Kui valimisaktiivsus langeb veelgi ja “ pettunute ” osatähtsus suureneb, peaks hakkama tõsiselt kaaluma näiteks rahva-algatuse taastamist, nagu ta oli olemas 1920. a põhiseaduses, ning võibolla ka reaalset võimalust konkreetse Riigikogu liikme umbusaldamiseks.
s-252
aja_luup200202_252
Kui valimisaktiivsus langeb veelgi ja “ pettunute ” osatähtsus suureneb, peaks hakkama tõsiselt kaaluma näiteks rahva-algatuse taastamist, nagu ta oli olemas 1920. a põhiseaduses, ning võibolla ka reaalset võimalust konkreetse Riigikogu liikme umbusaldamiseks.
See tähendaks küll rahvasaadiku staatuse sidumist mandaadiga ehk põhiseaduse § 62 muutmist, kuid demokraatia kriis võib anda veelgi hullema tulemuse.
s-253
aja_luup200202_253
See tähendaks küll rahvasaadiku staatuse sidumist mandaadiga ehk põhiseaduse § 62 muutmist, kuid demokraatia kriis võib anda veelgi hullema tulemuse.
Muidugi võivad sellised ettepanekud madalaid kirgi lõkkele puhuda, kuid reguleerimine ei tohiks keeruline olla.
s-254
aja_luup200202_254
Muidugi võivad sellised ettepanekud madalaid kirgi lõkkele puhuda, kuid reguleerimine ei tohiks keeruline olla.
Isiklike põhjuste taha varjub mittevalijatest 31%.
s-255
aja_luup200202_255
Isiklike põhjuste taha varjub mittevalijatest 31%.
Ühtesid takistab halb ilm, teisi töögraafik, kolmandaid vilets tervis.
s-256
aja_luup200202_256
Ühtesid takistab halb ilm, teisi töögraafik, kolmandaid vilets tervis.
Samas leidub ka neid, kes põhimõtteliselt ei taha valima minna, põhjuse leiavad nad alati.
s-257
aja_luup200202_257
Samas leidub ka neid, kes põhimõtteliselt ei taha valima minna, põhjuse leiavad nad alati.
Kas valimisi eiravad inimesed erinevad millegi poolest neist, kes valimas käivad?
s-258
aja_luup200202_258
Kas valimisi eiravad inimesed erinevad millegi poolest neist, kes valimas käivad?
Meie küsitluse järgi valimas käijad ja sellele käega löönud ei erine omavahel kuigivõrd.
s-259
aja_luup200202_259
Meie küsitluse järgi valimas käijad ja sellele käega löönud ei erine omavahel kuigivõrd.
Mõlemast poolest on seitse inimest kümnest kaotanud usu poliitikutesse ja poliitikategemisse.
s-260
aja_luup200202_260
Mõlemast poolest on seitse inimest kümnest kaotanud usu poliitikutesse ja poliitikategemisse.
Valimas käinute ja mittekäinute üldise sarnasuse taustal leidsime siiski mõned erinevused.
s-261
aja_luup200202_261
Valimas käinute ja mittekäinute üldise sarnasuse taustal leidsime siiski mõned erinevused.
Väliskapitali sissetungi ja pidevat konkureerimist pelgavad rohkem need, kes valimas ei käinud.
s-262
aja_luup200202_262
Väliskapitali sissetungi ja pidevat konkureerimist pelgavad rohkem need, kes valimas ei käinud.
Ka suurte muutuste läbiviimine peaks selliste inimeste arvates toimuma läbikaalutult, mitte aga ratsarünnakuna.
s-263
aja_luup200202_263
Ka suurte muutuste läbiviimine peaks selliste inimeste arvates toimuma läbikaalutult, mitte aga ratsarünnakuna.
Väike vahe oli sees ka lootustes mõjutada ühiskonda - seda meelt oli 61% valimas käinutest, kuid teises grupis oli sellel arvamusel 52%.
s-264
aja_luup200202_264
Väike vahe oli sees ka lootustes mõjutada ühiskonda - seda meelt oli 61% valimas käinutest, kuid teises grupis oli sellel arvamusel 52%.
Kui ongi toimunud Eesti kahestumine, siis veelahe ei paista jooksvat mööda valimisaktiivsuse telge.
s-265
aja_luup200202_265
Kui ongi toimunud Eesti kahestumine, siis veelahe ei paista jooksvat mööda valimisaktiivsuse telge.
PROTEST.
s-266
aja_luup200202_266
PROTEST.
Vaatamata tõsiste probleemide rohkusele ei kipu eestimaalased eriti protestima.
s-267
aja_luup200202_267
Vaatamata tõsiste probleemide rohkusele ei kipu eestimaalased eriti protestima.
Aastas piketeeritakse, streigitakse ja kirjutatakse avalikke kirju vaid neljakümnel korral.
s-268
aja_luup200202_268
Aastas piketeeritakse, streigitakse ja kirjutatakse avalikke kirju vaid neljakümnel korral.
Eestis ei ole avalik protestimine eriti levinud.
s-269
aja_luup200202_269
Eestis ei ole avalik protestimine eriti levinud.
Taasiseseisvudes saavutas enamik protestirühmi oma peaeesmärgi ning hiljem on peetud paremaks võidelda parteide või liikumiste kaudu.
s-270
aja_luup200202_270
Taasiseseisvudes saavutas enamik protestirühmi oma peaeesmärgi ning hiljem on peetud paremaks võidelda parteide või liikumiste kaudu.
Paljudele seostub protestipoliitika ka nõukogude võimu tõttu mainet kaotanud vasakpoolsusega.
s-271
aja_luup200202_271
Paljudele seostub protestipoliitika ka nõukogude võimu tõttu mainet kaotanud vasakpoolsusega.
Ent tasapisi on vasakpoolsus end rehabiliteerimas ja sotsiaalsest võrdusest rääkimine pole enam nii suur tabu kui 1990. aastate algupoolel.
s-272
aja_luup200202_272
Ent tasapisi on vasakpoolsus end rehabiliteerimas ja sotsiaalsest võrdusest rääkimine pole enam nii suur tabu kui 1990. aastate algupoolel.
201 aktsiooni.
s-273
aja_luup200202_273
201 aktsiooni.
Viie aasta jooksul, 1996-2000 korraldati Eestimaal ühtekokku 201 erinevat protestiaktsiooni.
s-274
aja_luup200202_274
Viie aasta jooksul, 1996-2000 korraldati Eestimaal ühtekokku 201 erinevat protestiaktsiooni.
Vaid mõni üksik neist ühendas suurt hulka inimesi, enamasti seisid meeleavaldajaid oma väikese huvirühma eest.
s-275
aja_luup200202_275
Vaid mõni üksik neist ühendas suurt hulka inimesi, enamasti seisid meeleavaldajaid oma väikese huvirühma eest.
Haruharva püüti kaitsta eri piirkondades elavaid inimesi või erinevaid sotsiaalseid rühmi.
s-276
aja_luup200202_276
Haruharva püüti kaitsta eri piirkondades elavaid inimesi või erinevaid sotsiaalseid rühmi.
Paljude jaoks olid nõudmised ka liiga radikaalsed.
s-277
aja_luup200202_277
Paljude jaoks olid nõudmised ka liiga radikaalsed.
Kõigele lisaks on Eestis tüüpiline, et meeleavaldajad ei oska oma nõudmisi täpselt sõnastada ega keskenduda paarile kindlale nõudmisele.
s-278
aja_luup200202_278
Kõigele lisaks on Eestis tüüpiline, et meeleavaldajad ei oska oma nõudmisi täpselt sõnastada ega keskenduda paarile kindlale nõudmisele.
Seetõttu saavutavad radikaalsed soovid tavaliselt negatiivse vastukaja.
s-279
aja_luup200202_279
Seetõttu saavutavad radikaalsed soovid tavaliselt negatiivse vastukaja.
Mujal maailmas on tavaks, et pikettide ja miitingute tarvis hangitakse raha väljastpoolt liikumist ja üritusi veavad kinnimakstud professionaalid.
s-280
aja_luup200202_280
Mujal maailmas on tavaks, et pikettide ja miitingute tarvis hangitakse raha väljastpoolt liikumist ja üritusi veavad kinnimakstud professionaalid.
Eestis pole protestiaktsioonide korraldamine pahatihti juba rahapuudusel võimalik.
s-281
aja_luup200202_281
Eestis pole protestiaktsioonide korraldamine pahatihti juba rahapuudusel võimalik.
Majandusinimesed pole huvitatud, et ühiskonnas tekiks vastuseis parempoolsele poliitikale, ning seetõttu hoiduvad nad protestijaid toetamast.
s-282
aja_luup200202_282
Majandusinimesed pole huvitatud, et ühiskonnas tekiks vastuseis parempoolsele poliitikale, ning seetõttu hoiduvad nad protestijaid toetamast.
Erandiks on põllumehed, kes soovivad riigi protektsiooni.
s-283
aja_luup200202_283
Erandiks on põllumehed, kes soovivad riigi protektsiooni.
Poliitiline eliit jaguneb ses küsimuses kaheks - võideldes oma huvide eest, kasutavad protestiaktsioone just vasakpoolsemad parteid.
s-284
aja_luup200202_284
Poliitiline eliit jaguneb ses küsimuses kaheks - võideldes oma huvide eest, kasutavad protestiaktsioone just vasakpoolsemad parteid.
Samal ajal on tasapisi kosumas ametiühingud, kes on viimastel aastatel toetanud paljusid aktsioone ja kaitsevad üha tugevamini oma liikmete huve.
s-285
aja_luup200202_285
Samal ajal on tasapisi kosumas ametiühingud, kes on viimastel aastatel toetanud paljusid aktsioone ja kaitsevad üha tugevamini oma liikmete huve.
Miitingud rahvarohkemaks.
s-286
aja_luup200202_286
Miitingud rahvarohkemaks.
Viie aasta jooksul langes nii demonstratsioonide kui ka avalike kirjade arv pidevalt ja märgatavalt.
s-287
aja_luup200202_287
Viie aasta jooksul langes nii demonstratsioonide kui ka avalike kirjade arv pidevalt ja märgatavalt.
Igal aastal toimus pisut vähem üritusi kui eelmisel.
s-288
aja_luup200202_288
Igal aastal toimus pisut vähem üritusi kui eelmisel.
Kuna erinevate protestivormide esinemissagedus kahaneb ühtlaselt, võib järeldada, et üldine valmisolek protestimiseks on langenud.
s-289
aja_luup200202_289
Kuna erinevate protestivormide esinemissagedus kahaneb ühtlaselt, võib järeldada, et üldine valmisolek protestimiseks on langenud.
Sellele vaatamata muutuvad demonstratsioonid tasapisi aina rahvarohkemaks.
s-290
aja_luup200202_290
Sellele vaatamata muutuvad demonstratsioonid tasapisi aina rahvarohkemaks.
Kui 1996. aastal oli vaid kuus rahvarohket, üle tuhande osavõtjaga protestiaktsiooni, siis ülemöödunud aastal oli selliseid juba üheksa.
s-291
aja_luup200202_291
Kui 1996. aastal oli vaid kuus rahvarohket, üle tuhande osavõtjaga protestiaktsiooni, siis ülemöödunud aastal oli selliseid juba üheksa.
Kui sama trend jätkub, muutuvad tulevikus meeleavaldused üha rahvarohkemaks.
s-292
aja_luup200202_292
Kui sama trend jätkub, muutuvad tulevikus meeleavaldused üha rahvarohkemaks.
Tõeliselt suuri meeleavaldusi, mis tõid kodust välja üle viie tuhande protestija, õnnestus korraldada vaid kaheksal korral, need olid õigeusklike ristikäik, haridustöötajate streik, NRG-vastased meeleavaldused, Ida-Virumaa tööpuudus, pensionäride meeleavaldus ja meditsiiniõdede streik.
s-293
aja_luup200202_293
Tõeliselt suuri meeleavaldusi, mis tõid kodust välja üle viie tuhande protestija, õnnestus korraldada vaid kaheksal korral, need olid õigeusklike ristikäik, haridustöötajate streik, NRG-vastased meeleavaldused, Ida-Virumaa tööpuudus, pensionäride meeleavaldus ja meditsiiniõdede streik.
Kohalike omavalitsustega protestitakse kirjade abil.
s-294
aja_luup200202_294
Kohalike omavalitsustega protestitakse kirjade abil.
Vallas või oma linnas on väga raske kutsuda inimesi meelt avaldama, protestikirja saatmine on palju mugavam.
s-295
aja_luup200202_295
Vallas või oma linnas on väga raske kutsuda inimesi meelt avaldama, protestikirja saatmine on palju mugavam.
Nii protestijad kui ka nende vastased on kohapeal ju täpselt teada.
s-296
aja_luup200202_296
Nii protestijad kui ka nende vastased on kohapeal ju täpselt teada.
Enam kui saja osalejaga aktsioonides annavad tooni õpilased ja üliõpilased.
s-297
aja_luup200202_297
Enam kui saja osalejaga aktsioonides annavad tooni õpilased ja üliõpilased.
Neile järgnevad ametiühingud, erakonnad, põllumehed ning üürnikud.
s-298
aja_luup200202_298
Neile järgnevad ametiühingud, erakonnad, põllumehed ning üürnikud.
Paraku ei saa sellest teha liiga suuri üldistusi, sest tihtipeale ei korralda parteid või ametiühingud ise aktsioone, vaid on nende korraldajatega solidaarsed.
s-299
aja_luup200202_299
Paraku ei saa sellest teha liiga suuri üldistusi, sest tihtipeale ei korralda parteid või ametiühingud ise aktsioone, vaid on nende korraldajatega solidaarsed.
Üks seltskond, kes endale alati suurt tähelepanu tõmbab, on Eestis põllumehed.
s-300
aja_luup200202_300
Üks seltskond, kes endale alati suurt tähelepanu tõmbab, on Eestis põllumehed.
Edit as list • Text view • Dependency trees