Universal Dependencies - Estonian - EDT

s-1

aja_ee199920_1971

Palju olulisi komponente, nagu liha ja kala, hangime siiski Eestist.

s-2

aja_ee199920_1972

Loomulikult kuuluvad meie kohalikku ostusedelisse ka aedviljad.

s-3

aja_ee199920_1973

Meie peremehe Gesualdo Nava arvates saab hea roa ka ilma lihata ja nii paluski ta mul edastada sellise retsepti:

s-4

aja_ee199920_1974

Taglierini või tagliatelle (lintjad spagetid)

s-5

aja_ee199920_1975

Sool

s-6

aja_ee199920_1976

maitse järgi

s-7

aja_ee199920_1977

Must pipar

s-8

aja_ee199920_1978

maitse järgi

s-9

aja_ee199920_1979

Oliivõli

s-10

aja_ee199920_1980

10 g

s-11

aja_ee199920_1981

Sibul

s-12

aja_ee199920_1982

40 g

s-13

aja_ee199920_1983

Porgand

s-14

aja_ee199920_1984

50 g

s-15

aja_ee199920_1985

Kapsas

s-16

aja_ee199920_1986

50 g

s-17

aja_ee199920_1987

Tomat

s-18

aja_ee199920_1988

50 g

s-19

aja_ee199920_1989

Redis

s-20

aja_ee199920_1990

50 g

s-21

aja_ee199920_1991

Lehtsalat

s-22

aja_ee199920_1992

10 g

s-23

aja_ee199920_1993

Riivitud Parmigiano (Parmesani) juustu

s-24

aja_ee199920_1994

30 g

s-25

aja_ee199920_1995

Aedvilju võib asendada või välja vahetada vastavalt sellele, mis käesoleval hetkel käepärast on.

s-26

aja_ee199920_1996

Valmistamine:

s-27

aja_ee199920_1997

Asetame veega täidetud kastruli tulele ja ootame, kuni vesi hakkab keema.

s-28

aja_ee199920_1998

Seejärel lisame soola ja taglierinid/tagliatelled ning ühe supilusikatäie õli, mis tagab, et pasta ei lähe keetes tükki.

s-29

aja_ee199920_1999

Keedame 5--6 minutit ja kurname seejärel läbi sõela.

s-30

aja_ee199920_2000

Samal ajal, kui pasta keeb, valmistame kastme.

s-31

aja_ee199920_2001

Parima tulemuse saamiseks peaksid kaste ja pasta valmima üheaegselt.

s-32

aja_ee199920_2002

Soojendame oliivõli pannil, lisame viilutatud sibula ja pruunistame selle kergelt.

s-33

aja_ee199920_2003

Järgmisena lisame porgandi ja praeme, kuni õli omandab kollakas-oranži tooni.

s-34

aja_ee199920_2004

Seejärel lisame pidevalt segades kapsa, tomati ja redise ning kui kõik on pehmeks muutunud, lõpetame rohelise salatiga.

s-35

aja_ee199920_2005

Segame läbi ja maitsestame soola ning pipraga.

s-36

aja_ee199920_2006

Valmis kastmele lisame taglierinid/tagliatelled ja segame läbi.

s-37

aja_ee199920_2007

Lõpetuseks lisame parmesani juustu ning serveerime kohe.

s-38

aja_ee199920_2008

'Ma tulin Tallinki laevaga, sest sellel on parim köök,' ütleb mulle kuulus soome kirjandusteadlane.

s-39

aja_ee199920_2009

Ta on mitme laevafirma õhtusöömaaegu pruukinud, neid võrdleva kirjandusteaduse parimate traditsioonide järgi kõrvutanud ja valinud pakutavate köögikunstiteoste seast parima.

s-40

aja_ee199920_2010

Mai algul toimus EstLine'i Rootsi vahet sõitval reisilaeval Regina Baltica kokkade, baarmenide ja kelnerite võistlus.

s-41

aja_ee199920_2011

Osales seitse Läänemerel seilavat laevafirmat.

s-42

aja_ee199920_2012

Inimesele, kes uuemal ajal pole restoranikultuuriga palju kokku puutunud ja mäletab endisaegade ülbeid ja ignorantseid kelnereid, oleks niisuguse võistluse jälgimine iseäranis kasulik: ka koka, baarmeni ja kelneri amet on oma kutsele pühendunud andeka täismehe töö.

s-43

aja_ee199920_2013

Silme ees püsib siiani pilt, kuidas kolm Viking Line'i soomlast laulsid ja hõiskasid, kui nende mees Timo Hannukainen baarmenide konkursi võitis.

s-44

aja_ee199920_2014

See oli nende team'ile niisugune sündmus, nagu oleks mees kuu peal ära käinud.

s-45

aja_ee199920_2015

Imeline filee

s-46

aja_ee199920_2016

Ka kokkade võistluse võit läks Viking Line'ile.

s-47

aja_ee199920_2017

'Kasutatud oli sea välisfileed ja sellega oli imet tehtud,' selgitas žüriiliige Dmitri Demjanov.

s-48

aja_ee199920_2018

' Ürtidega kaetud paksud lõigud säilitasid liha mahlasust, mee- ja balsamikaste sobis liha loomuliku maitsega suurepäraselt.

s-49

aja_ee199920_2019

Lisandiks serveeritud klaasjaks küpsetatud sibul, tomat ja šampinjon olid poolpehmed, mitte vedelad. '

s-50

aja_ee199920_2020

Võitnud roog oli ka kohtunik Demjanovi vaieldamatu lemmik.

s-51

aja_ee199920_2021

Seevastu tekitas temas ühtaegu õudust ja nõutust võistkond, kes valmistas sea sisefileest kebabi -- hakkliha.

s-52

aja_ee199920_2022

Allakirjutanul õnnestus serveerimiskohtuniku rollis olla pidulikul õhtusöögil, kus pakuti eelmise aasta võidumenüüd: lihtsad, aga harmoonilised road lõhest ja kanast sobivate maitselisanditega.

s-53

aja_ee199920_2023

Lõhe oli mõistagi Läänemerest, sinna juurde pakutav vein Californiast: Beaulieu Vineyardi toodetud Chardonnay ja Merlot.

s-54

aja_ee199920_2024

Rootslasest kelneri serveerimiskunsti kallal võinuks ju noridagi: kogu veinipudel valati võrdselt nelja lauas istuja klaasi ära, hoolimata, et valge vein ju sel moel klaasis soojaks läheb.

s-55

aja_ee199920_2025

Nagu tunnistas kohtunikutööd teinud restorani Egoist kelner Orm Puks tehti serveerimisvigu igas lauas, aga vahest aetaksegi ujuvrestoranides lihtsamalt läbi kui maapealsetes.

s-56

aja_ee199920_2026

Meie laudkonna meeleolu kerkis aga Läänemere roogade ja California veini toel jõuliselt.

s-57

aja_ee199920_2027

Fennoskandia gurmaanid väljendasid usku, et restoranide annid lähevad aina paremaks ja naudinguvõimalustel ei ole mingit piiri.

s-58

aja_ee199920_2028

Ja kui mu lauanaabrid veendusid, et ma veini maitset kirjeldada oskan, kinnitasid nad, et Eesti kuulub erinevalt Lätist ja Leedust kahtlemata Põhjamaade kultuuriruumi.

s-59

aja_ee199920_2029

Sada aastat Soomest maas?

s-60

aja_ee199920_2030

'Eesti on restoraniasjanduses Soomest 100 ja Rootsist 150 aastat maas,' kinnitab konkursi eelõhtul Egoisti chef Demjanov.

s-61

aja_ee199920_2031

'No ma armastan muidugi liialdada.'

s-62

aja_ee199920_2032

Demjanovi sõnul on eesti ja rootsi või soome restoranikultuuri põhiline erinevus selles, et Põhjamaad on arenenud rahulikult oma rahvuslikule köögile toetudes.

s-63

aja_ee199920_2033

Isegi kui tuleb moodi vahemereline köök, ühendatakse seda oma söögitraditsiooniga.

s-64

aja_ee199920_2034

Eestis on seevastu areng eklektiline.

s-65

aja_ee199920_2035

'Vahel tundub nii, et restoraniomanik pakub seda, mida kõige odavamalt kätte saab.'

s-66

aja_ee199920_2036

Põhjamaade kokkade põhikoolitus on parem, nad saavad hea ülevaate maailma köögist.

s-67

aja_ee199920_2037

Teisalt on koka prestiiž kõrge ja tema töö seeläbi hästi motiveeritud.

s-68

aja_ee199920_2038

Konkurents on halastamatu, mugavad inimesed tippu ei tõuse.

s-69

aja_ee199920_2039

Rootsis on moodustatud rahvuslik kokkade võistkond aastaeelarvega kümmekond miljonit Rootsi krooni ja nad osalevad kõikvõimalikel erialakonkurssidel.

s-70

aja_ee199920_2040

' Rootsi on rikas riik ja nende juhtmõtteks on, et neile sobib vaid parim.

s-71

aja_ee199920_2041

Kokandus on Rootsis suur bisnis, ' kinnitab Demjanov.

s-72

aja_ee199920_2042

Ei saa teha head sööki ilma esmaklassilise tooraineta ja just selles osas on Rootsi meist võimsalt ees.

s-73

aja_ee199920_2043

Aasta läbi on saada värskeid seeni ja marju, aga ka mereande ja ulukeid.

s-74

aja_ee199920_2044

'Eesti toorainebaas ei ole suureks hüppeks kokanduses valmis,' ohkab edasipüüdlikkusest pakatav Demjanov.

s-75

aja_ee199920_2045

Näiteks Eestis kasvatatavad lambad on villa-, mitte lihalambad ja seepärast gastronoomilist väärtust endast ei kujuta.

s-76

aja_ee199920_2046

Delikatesside sissevedu piirab omakorda klientuuri hulk.

s-77

aja_ee199920_2047

Demjanovi hinnangul on Eestis heal tasemel pubindus ja tex-mex.

s-78

aja_ee199920_2048

Põhjamaades on nii kokad kui ka baarmenid ja kelnerid koondunud erialaliitudesse, restoranid võistlevad Michelini restoraniketi tärnide ja rotissööride gildi kuulumise pärast.

s-79

aja_ee199920_2049

Nautimismeelsust toetab ka rahvahulkades populaarne gastronoomia-ajakirjandus.

s-80

aja_ee199920_2050

Et töötasud kõrged ja ametiühingute järelvalve tugev, tegutseb Põhjamaade restoranides optimaalne tiim: igaüks teab, mida teeb, ja teeb täie pingega, liigse inimese jaoks köögis kohta ei ole.

s-81

aja_ee199920_2051

Mis puutub restoraniprae hinda, siis peegeldavad need praegu riikide elatustaset: Rootsis umbes 380 sealset krooni, Soomes keskeltläbi 150 marka ja Eestis 200 krooni.

s-82

aja_ee199920_2052

Üheks ülesandeks Estline'i konkursil oli millenniumilaua katmine: rõhutamaks sündmuse erilisust, asetasid mõned meeskonnad laudadele ka peegleid, pitse-satse ja klaasskulptuure.

s-83

aja_ee199920_2053

Ülekatmine, arvasid professionaalid.

s-84

aja_ee199920_2054

Aga vahest nõuabki millenniumilõpp midagi erilist?

s-85

aja_ee199920_2055

Millises lokaalis veedad sa millenniumiõhtu?

s-86

aja_ee199920_2056

Põhjamaades olevat restoranid enamasti kinni -- liiga kallis aeg, et personali tööl hoida.

s-87

aja_ee199920_2057

Tallinnas ei ole aeg tõenäoliselt veel nii kalliks läinud.

s-88

aja_ee199920_2058

Kataloonlane Miguel Torres on Pürenee poolsaare küllap üldtuntuim veiniheeros, eriti armastatud Põhjamaades, sealhulgas Eestis.

s-89

aja_ee199920_2059

1960. aastatel hakkas Burgundias veinihariduse saanud noormees isaisade traditsioone revideerides Penedèsis moodsaid viinamarjasorte juurutama.

s-90

aja_ee199920_2060

1979. aastal valiti tema esindusvein Gran Coronas Mas La Plana mainekal võistlusel parimaks Cabernet'-veiniks maailmas.

s-91

aja_ee199920_2061

Paraku on sest ajast palju veini kõrist alla voolanud ja Mas La Plana uuemad aastakäigud ei mõju enam nii vägevana kui varem.

s-92

aja_ee199920_2062

Siiski ei ole suurtootjaks (20 miljonit pudelit aastas) kasvanud Torres leppinud masstootjaks muutumisega.

s-93

aja_ee199920_2063

Oma Tšiili valduste saagist on ta nüüd valmistanud järjekordse ülivõimsa tippveini Manso de Velasco.

s-94

aja_ee199920_2064

See vein on valmistatud marjadest, mis kasvanud 1904. aastal rajatud viinamarjaaias.

s-95

aja_ee199920_2065

Just nii vanad on ka sealsed viinapuud (tavaliselt on väätide iga umbes 30 aastat), Torrese esindaja Robert Hunteri sõnul jämedad nagu telefonipostid.

s-96

aja_ee199920_2066

Saagikus on madal, aga mari ülimalt kontsentreeritud.

s-97

aja_ee199920_2067

Tulemuseks on vein, mis lõhnab eriti jõuliselt mustsõstra järele, aroomis võib aimata ka pipart, tubakat, alkoholi ja isegi sõnnikut.

s-98

aja_ee199920_2068

Maitse on 1996. aastakäigu veinil vaatamata pooleteistaastasele laagerdumisele prantsuse tammes veel väga noor, lausa söövituseni intensiivne.

s-99

aja_ee199920_2069

Veini korpus on täidlane, struktuur pehme, järelmaitses domineerivad massiivsed, tubakaselt mõrkjad tanniinid.

s-100

aja_ee199920_2070

Marjasusele lisaks leidub maitses ka parajal määral kriiti.