Sentence view
Universal Dependencies - Estonian - EDT
Language | Estonian |
---|
Project | EDT |
---|
Corpus Part | test |
---|
Annotation | Muischnek, Kadri; Müürisep, Kaili; Puolakainen, Tiina; Rääbis, Andriela; Torga, Liisi |
---|
showing 101 - 200 of 1975 • previous • next
Ühesõnaga, jook neile, kes oma raha eest (umbes 300 krooni pudel) tahavad võimalikult palju maitset saada.
s-101
aja_ee199920_2071
Ühesõnaga, jook neile, kes oma raha eest (umbes 300 krooni pudel) tahavad võimalikult palju maitset saada.
Huvilisel tasuks veini kõrvutada hiljuti meie turule saabunud teise tuntud Tšiili veinitootja Concha y Toro Don Melchoriga või Tarapaca Gran Reservaga.
s-102
aja_ee199920_2072
Huvilisel tasuks veini kõrvutada hiljuti meie turule saabunud teise tuntud Tšiili veinitootja Concha y Toro Don Melchoriga või Tarapaca Gran Reservaga.
Don Migueli veelgi auahnem ettevõtmine on aga samuti 1996. aastal valminud Grans Murales.
s-103
aja_ee199920_2073
Don Migueli veelgi auahnem ettevõtmine on aga samuti 1996. aastal valminud Grans Murales.
1980ndate keskpaigas hakkas selgeks saama, et vägevaid Cabernet'-veine osatakse valmistada kogu maailmas.
s-104
aja_ee199920_2074
1980ndate keskpaigas hakkas selgeks saama, et vägevaid Cabernet'-veine osatakse valmistada kogu maailmas.
See äratundmine sundis suurt modernisti juurte juurde tagasi pöörduma.
s-105
aja_ee199920_2075
See äratundmine sundis suurt modernisti juurte juurde tagasi pöörduma.
Ta võttis moest läinud ja alahinnatud ajaloolistest sortidest Monastrell, Garnacha, Garró ja Samsó tillukesed istikud, kasvatas need potis viinapuudeks ja istutas suurepärase pinnasega veinipõllule Priorato ja Penedèsi vahel.
s-106
aja_ee199920_2076
Ta võttis moest läinud ja alahinnatud ajaloolistest sortidest Monastrell, Garnacha, Garró ja Samsó tillukesed istikud, kasvatas need potis viinapuudeks ja istutas suurepärase pinnasega veinipõllule Priorato ja Penedèsi vahel.
Seal, 14. sajandil rajatud kloostri müüri varjus, valmib vein, mida on valmistatud 11 700 pudelit ning mis veinimeistri kinnitust mööda jääb mällu oma varjamatu isikupäraga.
s-107
aja_ee199920_2077
Seal, 14. sajandil rajatud kloostri müüri varjus, valmib vein, mida on valmistatud 11 700 pudelit ning mis veinimeistri kinnitust mööda jääb mällu oma varjamatu isikupäraga.
Eestisse jätkus erilisust vaid paarkümmend pudelit, aga arvestades ligi tuhande kroonini küündivat hinda, ongi see mõeldud vaid suurtele fännidele.
s-108
aja_ee199920_2078
Eestisse jätkus erilisust vaid paarkümmend pudelit, aga arvestades ligi tuhande kroonini küündivat hinda, ongi see mõeldud vaid suurtele fännidele.
Aroomis leidub mustsõstart, pipart, tüümiani ja mitmeid ürte.
s-109
aja_ee199920_2079
Aroomis leidub mustsõstart, pipart, tüümiani ja mitmeid ürte.
Maitses on esimene mulje magusus, mida täiendab tugev piprane õhetus (14% alkoholi) ja tubakane mõrkjus.
s-110
aja_ee199920_2080
Maitses on esimene mulje magusus, mida täiendab tugev piprane õhetus (14% alkoholi) ja tubakane mõrkjus.
Maitsepinge sünnib vürtsi ja magususe vahel, mitte happesuse toel nagu tavaliselt.
s-111
aja_ee199920_2081
Maitsepinge sünnib vürtsi ja magususe vahel, mitte happesuse toel nagu tavaliselt.
Kuigi nooruse karmus ei luba veini küpsete päevade elegantsi kohta oletusi teha, on tegu ilmselgelt auahne veiniga, mille maitsepalett juba praegu külluslik.
s-112
aja_ee199920_2082
Kuigi nooruse karmus ei luba veini küpsete päevade elegantsi kohta oletusi teha, on tegu ilmselgelt auahne veiniga, mille maitsepalett juba praegu külluslik.
Don Miguel on tipptegijate hulgas tagasi.
s-113
aja_ee199920_2083
Don Miguel on tipptegijate hulgas tagasi.
Hasso Krull.
s-114
aja_ee199920_2084
Hasso Krull.
'Jazz: nelikümmend luuletust'.
s-115
aja_ee199920_2085
'Jazz: nelikümmend luuletust'.
Tallinn.
s-116
aja_ee199920_2086
Tallinn.
Vagabund, 1998. 54 lk.
s-117
aja_ee199920_2087
Vagabund, 1998. 54 lk.
Hoolimata sellest, et Hasso Krull on 80ndate keskpaigast peale meie kultuuripilti mõjutanud peamiselt kui kriitik, esseist, tutvustaja ja valgustaja, on ta loomingu keskmeks ikkagi luule.
s-118
aja_ee199920_2088
Hoolimata sellest, et Hasso Krull on 80ndate keskpaigast peale meie kultuuripilti mõjutanud peamiselt kui kriitik, esseist, tutvustaja ja valgustaja, on ta loomingu keskmeks ikkagi luule.
Hasso esimene, Max Harnooni nime all ilmunud kogu 'Must-valge' (1986) sisaldas hapraid dekadentlikke ja tihti väga naljakaid luuletusi.
s-119
aja_ee199920_2089
Hasso esimene, Max Harnooni nime all ilmunud kogu 'Must-valge' (1986) sisaldas hapraid dekadentlikke ja tihti väga naljakaid luuletusi.
Paar aastat hiljem ilmunud 'Pihlakate meri' seisab teistest Hasso kogudest hoopis eraldi.
s-120
aja_ee199920_2090
Paar aastat hiljem ilmunud 'Pihlakate meri' seisab teistest Hasso kogudest hoopis eraldi.
Selles on palju arbujaliku vormiga ja ootamatute riimide ning siiretega impressionistlikke värsse.
s-121
aja_ee199920_2091
Selles on palju arbujaliku vormiga ja ootamatute riimide ning siiretega impressionistlikke värsse.
Kolmas kogu 'Luuletused 1987--1991' on omamoodi reaktsioon 'Pihlakate mere' lõpetatud täiusele.
s-122
aja_ee199920_2092
Kolmas kogu 'Luuletused 1987--1991' on omamoodi reaktsioon 'Pihlakate mere' lõpetatud täiusele.
Seal rinnastatakse erinevatesse stiiliregistritesse kuuluvaid fraase, luuletused kubisevad tsitaatidest ja lausete tagant pole enam aimata selge sõnumiga terviklikku lausujat.
s-123
aja_ee199920_2093
Seal rinnastatakse erinevatesse stiiliregistritesse kuuluvaid fraase, luuletused kubisevad tsitaatidest ja lausete tagant pole enam aimata selge sõnumiga terviklikku lausujat.
Nende luuletuste loomisega samal ajal kandusid Hasso huvid fin de siecle'i dekadentidelt poststrukturalistidele, kelle käsitused keskmeta subjektist ja intertekstuaalsusest teda kahtlemata inspireerisid.
s-124
aja_ee199920_2094
Nende luuletuste loomisega samal ajal kandusid Hasso huvid fin de siecle'i dekadentidelt poststrukturalistidele, kelle käsitused keskmeta subjektist ja intertekstuaalsusest teda kahtlemata inspireerisid.
Ometigi ei hüljanud ta päriselt ka dekadentide maailma.
s-125
aja_ee199920_2095
Ometigi ei hüljanud ta päriselt ka dekadentide maailma.
Sadomasohhistlikku poeemi 'Swinburne' (1995), mis meenutab mõnd deliirset episoodi Joyce'i 'Ulyssesest', tulekski lugeda kui dekadentliku poeedi sisemonoloogi.
s-126
aja_ee199920_2096
Sadomasohhistlikku poeemi 'Swinburne' (1995), mis meenutab mõnd deliirset episoodi Joyce'i 'Ulyssesest', tulekski lugeda kui dekadentliku poeedi sisemonoloogi.
Hasso saateluuletused Toomas Kalve fotodele raamatus 'Kaalud' (1997) on seevastu hoopis selginenumad ja meditatiivsemad -- katsed minna piltide sisse ning asjade eneste juurde.
s-127
aja_ee199920_2097
Hasso saateluuletused Toomas Kalve fotodele raamatus 'Kaalud' (1997) on seevastu hoopis selginenumad ja meditatiivsemad -- katsed minna piltide sisse ning asjade eneste juurde.
Hasso 90. aastate luule pole olnud kerge lugemine.
s-128
aja_ee199920_2098
Hasso 90. aastate luule pole olnud kerge lugemine.
Luuletaja on sageli teadlikult hoolitsenud selle eest, et ta tekst ei väljendaks terviklikku tunnet ega võtaks ümmargust ilmet.
s-129
aja_ee199920_2099
Luuletaja on sageli teadlikult hoolitsenud selle eest, et ta tekst ei väljendaks terviklikku tunnet ega võtaks ümmargust ilmet.
Dissonantsete kujundite loogilise seostamisega jääb lugeja enamasti jänni.
s-130
aja_ee199920_2100
Dissonantsete kujundite loogilise seostamisega jääb lugeja enamasti jänni.
Seda kõike korvab aga alati aimdus, et nende luuletuste mõistmine on siiski kusagil käeulatuses -- et kui veel puurida, siis langeb kõik oma kohale.
s-131
aja_ee199920_2101
Seda kõike korvab aga alati aimdus, et nende luuletuste mõistmine on siiski kusagil käeulatuses -- et kui veel puurida, siis langeb kõik oma kohale.
Hasso on kunagi kirjutanud 'Grammatilise luule manifesti', mida võib tõlgendada kui pürgimust luule poole, mis midagi vahetult ei tähistaks, vaid seisaks koos ainult grammatikast.
s-132
aja_ee199920_2102
Hasso on kunagi kirjutanud 'Grammatilise luule manifesti', mida võib tõlgendada kui pürgimust luule poole, mis midagi vahetult ei tähistaks, vaid seisaks koos ainult grammatikast.
Selle elementideks oleksid lausekulg, fraaside põimumine ja põkkumine.
s-133
aja_ee199920_2103
Selle elementideks oleksid lausekulg, fraaside põimumine ja põkkumine.
Säärane luule meenutab muidugi muusikat, kuid mitte harmoonilist muusikat nagu sümbolistlike poeetide kõlamaalingud, vaid atonaalset muusikat.
s-134
aja_ee199920_2104
Säärane luule meenutab muidugi muusikat, kuid mitte harmoonilist muusikat nagu sümbolistlike poeetide kõlamaalingud, vaid atonaalset muusikat.
Äsja ilmunud kuues luuleraamat 'Jazz' on ülesehituselt seda sorti seriaalne ja terviklik kogu, nagu 90ndatel on olnud Kivisildniku 'Dawa vita' ja Kesküla 'Vabariigi laulud'.
s-135
aja_ee199920_2105
Äsja ilmunud kuues luuleraamat 'Jazz' on ülesehituselt seda sorti seriaalne ja terviklik kogu, nagu 90ndatel on olnud Kivisildniku 'Dawa vita' ja Kesküla 'Vabariigi laulud'.
Juba Hasso esikkogu oivaline nimiluuletus näib jazzist inspireeritud:
s-136
aja_ee199920_2106
Juba Hasso esikkogu oivaline nimiluuletus näib jazzist inspireeritud:
Uues kogus lähtuvad aga kõik nelikümmend luuletust mõnest jazzi suurkujust.
s-137
aja_ee199920_2107
Uues kogus lähtuvad aga kõik nelikümmend luuletust mõnest jazzi suurkujust.
Hasso on Vikerkaares kirjutanud: ' Kahekümnendal sajandil on läänemaailmas valitsenud korraga kaks muusikat.
s-138
aja_ee199920_2108
Hasso on Vikerkaares kirjutanud: ' Kahekümnendal sajandil on läänemaailmas valitsenud korraga kaks muusikat.
Üks neist on akadeemiline modernism
s-139
aja_ee199920_2109
Üks neist on akadeemiline modernism
Teine on afroameerika muusika, sisuliselt samuti teatav modernism, kuid hoopis plahvatuslikuma tekke ja levikuga
s-140
aja_ee199920_2110
Teine on afroameerika muusika, sisuliselt samuti teatav modernism, kuid hoopis plahvatuslikuma tekke ja levikuga
Afroameerika muusika suurim, mahukaim ja võimalusterohkeim vool on jazz. '
s-141
aja_ee199920_2111
Afroameerika muusika suurim, mahukaim ja võimalusterohkeim vool on jazz. '
Jazzluule on pika traditsiooniga žanr, mis tekkis juba enne sõda, kuid saavutas haripunkti umbes samal ajal kui jazzki, so 50ndate lõpul, 60ndate algul.
s-142
aja_ee199920_2112
Jazzluule on pika traditsiooniga žanr, mis tekkis juba enne sõda, kuid saavutas haripunkti umbes samal ajal kui jazzki, so 50ndate lõpul, 60ndate algul.
Tollal korraldasid biitnikud jazz-kohvikutes muusika saatel luulelugemisi, milles püüti tabada jazzile iseloomulikku spontaansust.
s-143
aja_ee199920_2113
Tollal korraldasid biitnikud jazz-kohvikutes muusika saatel luulelugemisi, milles püüti tabada jazzile iseloomulikku spontaansust.
Tollase New Yorgi elev atmosfäär ongi jäänud üheks viimaseks loomingulise keemise kõrgpunktiks sel sajandil, millesarnast hiljem nähtud ei ole.
s-144
aja_ee199920_2114
Tollase New Yorgi elev atmosfäär ongi jäänud üheks viimaseks loomingulise keemise kõrgpunktiks sel sajandil, millesarnast hiljem nähtud ei ole.
Hasso põlvkonna autoritest on beat-generatsiooni vaimusugulane meil veel näiteks Peeter Sauter.
s-145
aja_ee199920_2115
Hasso põlvkonna autoritest on beat-generatsiooni vaimusugulane meil veel näiteks Peeter Sauter.
Teekond prantsuse dekadentide juurest ameerika jazzini ei ole midagi ebaloomulikku.
s-146
aja_ee199920_2116
Teekond prantsuse dekadentide juurest ameerika jazzini ei ole midagi ebaloomulikku.
Jazzi hakati Prantsusmaal tõsise kunstina hindama varemgi kui Ühendriikides.
s-147
aja_ee199920_2117
Jazzi hakati Prantsusmaal tõsise kunstina hindama varemgi kui Ühendriikides.
Eksistentsialistide silmis olid elu põletavad ja sageli uimastite küüsis geniaalsed neegermuusikud omamoodi poétes maudits, oma meeli süstemaatiliselt hävitanud dekantlike poeetide uuskehastused.
s-148
aja_ee199920_2118
Eksistentsialistide silmis olid elu põletavad ja sageli uimastite küüsis geniaalsed neegermuusikud omamoodi poétes maudits, oma meeli süstemaatiliselt hävitanud dekantlike poeetide uuskehastused.
Jazz oli midagi rohkemat kui lihtsalt üks musitseerimisviis.
s-149
aja_ee199920_2119
Jazz oli midagi rohkemat kui lihtsalt üks musitseerimisviis.
Kui enne sõda sümboliseeris saksofoniga neeger paljude õpetatud meeste silmis Õhtumaa allakäiku, siis sõjajärgses Euroopas hakkas ta tähistama pigem vabanemist lämmatavast konventsioonide koorikust.
s-150
aja_ee199920_2120
Kui enne sõda sümboliseeris saksofoniga neeger paljude õpetatud meeste silmis Õhtumaa allakäiku, siis sõjajärgses Euroopas hakkas ta tähistama pigem vabanemist lämmatavast konventsioonide koorikust.
Kuid 40ndatel jõudis jazz juba ise nii rafineeritud väljendusviisideni, mis ei jäänud mingis mõttes maha muust kõrgmodernistlikust kunstist.
s-151
aja_ee199920_2121
Kuid 40ndatel jõudis jazz juba ise nii rafineeritud väljendusviisideni, mis ei jäänud mingis mõttes maha muust kõrgmodernistlikust kunstist.
Tänaseks on jazz muutunud üpris vähemuslikuks muusikaks (kui just mitte lugeda jazzi alla acid-jazzi jm klubimuusikat).
s-152
aja_ee199920_2122
Tänaseks on jazz muutunud üpris vähemuslikuks muusikaks (kui just mitte lugeda jazzi alla acid-jazzi jm klubimuusikat).
Et ka luule on üpris vähemuslik kunstiliik, siis peaks jazz-luule viitama millelegi ülivähemuslikule.
s-153
aja_ee199920_2123
Et ka luule on üpris vähemuslik kunstiliik, siis peaks jazz-luule viitama millelegi ülivähemuslikule.
Õnneks on Hasso luuletused loetavad ka ilma muusikasaateta ja enamik luuletusi on nauditavad isegi siis, kui seda inspireerinud jazzmuusikust kuulnudki ei olda.
s-154
aja_ee199920_2124
Õnneks on Hasso luuletused loetavad ka ilma muusikasaateta ja enamik luuletusi on nauditavad isegi siis, kui seda inspireerinud jazzmuusikust kuulnudki ei olda.
(Hasso on oma luuletused pühendanud peamiselt Charlie Parkeri põlvkonna muusikutele, kuigi sekka on sattunud ka koguni mõned rock- ja rap-mehed.
s-155
aja_ee199920_2125
(Hasso on oma luuletused pühendanud peamiselt Charlie Parkeri põlvkonna muusikutele, kuigi sekka on sattunud ka koguni mõned rock- ja rap-mehed.
Mul on mingi kuulamismulje vähem kui kolmandiku Hasso mainitud tegelaste muusikast, ent tubli veerand on mulle nimedenagi tundmatud.)
s-156
aja_ee199920_2126
Mul on mingi kuulamismulje vähem kui kolmandiku Hasso mainitud tegelaste muusikast, ent tubli veerand on mulle nimedenagi tundmatud.)
Need luuletused ei ole seega katsed tõlkida muusikat teise meediumisse, vaid iseseisvad improvisatoorsed arendused.
s-157
aja_ee199920_2127
Need luuletused ei ole seega katsed tõlkida muusikat teise meediumisse, vaid iseseisvad improvisatoorsed arendused.
Neil on mõistagi palju suurem sarnasus jazz-luulega kui jazz-muusikaga.
s-158
aja_ee199920_2128
Neil on mõistagi palju suurem sarnasus jazz-luulega kui jazz-muusikaga.
Võrreldagu näiteks katkendeid tänapäeva ühe olulisema ameerika luuletaja Rita Dove'i luuletusest, mis on inspireeritud Billie Holidayst, ja Hasso luuletust, mis on pühendatud Dinah Washingtonile, ning mõlemat teksti omakorda lauljataride häälega:
s-159
aja_ee199920_2129
Võrreldagu näiteks katkendeid tänapäeva ühe olulisema ameerika luuletaja Rita Dove'i luuletusest, mis on inspireeritud Billie Holidayst, ja Hasso luuletust, mis on pühendatud Dinah Washingtonile, ning mõlemat teksti omakorda lauljataride häälega:
Billie Holiday kõrbenud hääles oli sama palju varjundeid kui helke, kurb kandelaaber sileda klaveri taustal, gardeenia, ta signatuur selle räsitud näo all ...
s-160
aja_ee199920_2130
Billie Holiday kõrbenud hääles oli sama palju varjundeid kui helke, kurb kandelaaber sileda klaveri taustal, gardeenia, ta signatuur selle räsitud näo all ...
(Rita Dove, 'Kanaarilind',
s-161
aja_ee199920_2131
(Rita Dove, 'Kanaarilind',
tlk Hasso Krull)
s-162
aja_ee199920_2132
tlk Hasso Krull)
gardeeniad õitsevad ja nende lõhn on nii täpselt ühtemoodi kui ta tuleb vaesuse sügavalt südamest ja keerab külje päikese poole mis keerab külje saksofoni poole ...
s-163
aja_ee199920_2133
gardeeniad õitsevad ja nende lõhn on nii täpselt ühtemoodi kui ta tuleb vaesuse sügavalt südamest ja keerab külje päikese poole mis keerab külje saksofoni poole ...
(Hasso Krull, 'Dinah Washington').
s-164
aja_ee199920_2134
(Hasso Krull, 'Dinah Washington').
MÄRT VÄLJATAGA
s-165
aja_ee199920_2135
MÄRT VÄLJATAGA
Hasso Krull.
s-166
aja_ee199920_2136
Hasso Krull.
'Jazz: nelikümmend luuletust'.
s-167
aja_ee199920_2137
'Jazz: nelikümmend luuletust'.
Tallinn.
s-168
aja_ee199920_2138
Tallinn.
Vagabund, 1998. 54 lk.
s-169
aja_ee199920_2139
Vagabund, 1998. 54 lk.
Seost jazziga ma Hasso Krulli luuletustel ei näe: pean lausa mitu korda vaatama pealkirju -- muusikute nimesid -- algul uskumata, et keegi võib niimoodi jazzmuusikat kirjeldada.
s-170
aja_ee199920_2140
Seost jazziga ma Hasso Krulli luuletustel ei näe: pean lausa mitu korda vaatama pealkirju -- muusikute nimesid -- algul uskumata, et keegi võib niimoodi jazzmuusikat kirjeldada.
Eks igaüks võta kunsti vastu erinevalt, kuid jazz ja 'Jazz' on nagu kaks eri planeeti, kus ka elanikud on erikujulised.
s-171
aja_ee199920_2141
Eks igaüks võta kunsti vastu erinevalt, kuid jazz ja 'Jazz' on nagu kaks eri planeeti, kus ka elanikud on erikujulised.
Ja kui nad satuksid siia, siis tulnuka esmamuljed jazzist võiksid ju niisugused olla.
s-172
aja_ee199920_2142
Ja kui nad satuksid siia, siis tulnuka esmamuljed jazzist võiksid ju niisugused olla.
Kuid ka sel juhul tuleks täpsustada -- kirjutamiskoht: Tartu ('pikutan ... see lükkab asju natuke edasi ... nii läheb õhtugi vaikselt mööda ...' lk 34) või kusagil maal Põhjamaal; aeg: hilissügis või talv.
s-173
aja_ee199920_2143
Kuid ka sel juhul tuleks täpsustada -- kirjutamiskoht: Tartu ('pikutan ... see lükkab asju natuke edasi ... nii läheb õhtugi vaikselt mööda ...' lk 34) või kusagil maal Põhjamaal; aeg: hilissügis või talv.
Ehk teiste sõnadega: autori jahe raskemeelne maailm on luules, jazz aga põhiliselt vaid pealkirjades (vahel harva on sama pealkirjanime, või sõna saksofon, leida ka tekstis).
s-174
aja_ee199920_2144
Ehk teiste sõnadega: autori jahe raskemeelne maailm on luules, jazz aga põhiliselt vaid pealkirjades (vahel harva on sama pealkirjanime, või sõna saksofon, leida ka tekstis).
Kujundid on raamatus üldsõnalised, täpsustused ja detailid puuduvad.
s-175
aja_ee199920_2145
Kujundid on raamatus üldsõnalised, täpsustused ja detailid puuduvad.
See on, jah, lihtsalt selline luule, kuid jazzi puhul on just detailid need, mis teda žanriliselt eristavad kõigest muust.
s-176
aja_ee199920_2146
See on, jah, lihtsalt selline luule, kuid jazzi puhul on just detailid need, mis teda žanriliselt eristavad kõigest muust.
Jazzis, erinevalt 'Jazzist', on igale noodile/sõnale antud alati eriline, täpsustatud karakter.
s-177
aja_ee199920_2147
Jazzis, erinevalt 'Jazzist', on igale noodile/sõnale antud alati eriline, täpsustatud karakter.
Jazz koosneb, kirjapildis vaadatuna, täiesti tavalistest nootidest; mängitult on need aga õigest helikõrgusest väljalibistatud; kõla on määritud: lisatud on isikupärane ragin ja vaevumärgatavad valenoodid.
s-178
aja_ee199920_2148
Jazz koosneb, kirjapildis vaadatuna, täiesti tavalistest nootidest; mängitult on need aga õigest helikõrgusest väljalibistatud; kõla on määritud: lisatud on isikupärane ragin ja vaevumärgatavad valenoodid.
NOODIPILDI HARILIKUD RüTMID on esituses hüplema pandud, nihutatud, teravate rõhkudega hakitud ...
s-179
aja_ee199920_2149
NOODIPILDI HARILIKUD RüTMID on esituses hüplema pandud, nihutatud, teravate rõhkudega hakitud ...
Kas saaks 'Jazzi' jazziks teha eteldes (või räppides)?
s-180
aja_ee199920_2150
Kas saaks 'Jazzi' jazziks teha eteldes (või räppides)?
Kindlasti, kuid nii saaks igat teksti.
s-181
aja_ee199920_2151
Kindlasti, kuid nii saaks igat teksti.
Ikkagi autori asi oleks sõnade ja rütmide valikuga oma jazzluule oigama ja gruuvima panna.
s-182
aja_ee199920_2152
Ikkagi autori asi oleks sõnade ja rütmide valikuga oma jazzluule oigama ja gruuvima panna.
Mitmed jazzivõtted, näiteks riff, võiks anda selleks inspiratsiooni.
s-183
aja_ee199920_2153
Mitmed jazzivõtted, näiteks riff, võiks anda selleks inspiratsiooni.
Jazzi peetakse kõigist kunstidest parimaks ameerika vaimu väljendajaks.
s-184
aja_ee199920_2154
Jazzi peetakse kõigist kunstidest parimaks ameerika vaimu väljendajaks.
Kõik ameerikalik on aga alati hästi konkreetne, detailselt ja äratuntavalt määratletud ajas, ning eriti ruumis; lausa numbriliselt lõpuniminev: mitte, et annan talle natuke raha (lk 49), vaid, näiteks, et annan 4 dollarit ja 35 senti.
s-185
aja_ee199920_2155
Kõik ameerikalik on aga alati hästi konkreetne, detailselt ja äratuntavalt määratletud ajas, ning eriti ruumis; lausa numbriliselt lõpuniminev: mitte, et annan talle natuke raha (lk 49), vaid, näiteks, et annan 4 dollarit ja 35 senti.
Kuid raamatus valitseb üldisus; näiteks päikest, ühte sagedamini esinevat kujundit, pole kunagi lähemalt iseloomustatud; ühesõnalisena mõjub päike kui lapsejoonis varre otsas, kui mitte-eriti-vajalik liiklusmärk kuskil põlluteel; ta pole vinguse suurlinna kõrvetav subtroopiline päike, vaid selline, mis lahkelt valgustab meile välja need 'pisikesed pardipojad, kes tulevad pats-pats' (lk 46).
s-186
aja_ee199920_2156
Kuid raamatus valitseb üldisus; näiteks päikest, ühte sagedamini esinevat kujundit, pole kunagi lähemalt iseloomustatud; ühesõnalisena mõjub päike kui lapsejoonis varre otsas, kui mitte-eriti-vajalik liiklusmärk kuskil põlluteel; ta pole vinguse suurlinna kõrvetav subtroopiline päike, vaid selline, mis lahkelt valgustab meile välja need 'pisikesed pardipojad, kes tulevad pats-pats' (lk 46).
Luulekujundid 'Jazzis' on leplikud, hästikasvatatud ja häbelikud (seda muljet ei kõiguta ka erandlikud kodunurka kusemine (lk 47) ja 'oma vittude pehmetel patjadel' hüppamine (lk 29).
s-187
aja_ee199920_2157
Luulekujundid 'Jazzis' on leplikud, hästikasvatatud ja häbelikud (seda muljet ei kõiguta ka erandlikud kodunurka kusemine (lk 47) ja 'oma vittude pehmetel patjadel' hüppamine (lk 29).
Kuid jazz -- väliselt on ta lodev, käitumiselt väljakutsuv, kohati labanegi: sündis ta ju lõbumajas ja kasvas üles kõrtsis.
s-188
aja_ee199920_2158
Kuid jazz -- väliselt on ta lodev, käitumiselt väljakutsuv, kohati labanegi: sündis ta ju lõbumajas ja kasvas üles kõrtsis.
SISEMISELT ON JAZZ aga väga pingestatud: soolos täpselt reegleid ja meetodeid jälgiv; nagu malepartii alguses: kombinatsioonidest ning paljudest ettevalmistatud nippidest valiv.
s-189
aja_ee199920_2159
SISEMISELT ON JAZZ aga väga pingestatud: soolos täpselt reegleid ja meetodeid jälgiv; nagu malepartii alguses: kombinatsioonidest ning paljudest ettevalmistatud nippidest valiv.
Nii ei vastandu jazzi vorm mitte ainult 'Jazzi' tekstile, vaid ka autori avaldusele eessõnas (eessõna oleks võinud küll trükkimata jätta!), kus ta ilmselt õigustab oma sihitust, hõredust ja kergekäelisust: 'jazzmuusikaga seob improviseerimise vabadus: ükski tekst pole olnud ette planeeritud, luuletus võib korduvalt muuta suunda ...'.
s-190
aja_ee199920_2160
Nii ei vastandu jazzi vorm mitte ainult 'Jazzi' tekstile, vaid ka autori avaldusele eessõnas (eessõna oleks võinud küll trükkimata jätta!), kus ta ilmselt õigustab oma sihitust, hõredust ja kergekäelisust: 'jazzmuusikaga seob improviseerimise vabadus: ükski tekst pole olnud ette planeeritud, luuletus võib korduvalt muuta suunda ...'.
Sellest nähtub ta tegelik jazzi-kaugus: luuletaja tunnistab oma usku improvisatsiooni-müüti.
s-191
aja_ee199920_2161
Sellest nähtub ta tegelik jazzi-kaugus: luuletaja tunnistab oma usku improvisatsiooni-müüti.
Asi on aga nii, et kuigi noodistamata, on jazzisoolo kulg ette ära määratletud; ta koosneb nii laenatud kui ka oma, kuid igal juhul hästi-läbiproovitud elementidest (vabam, nn spontaanne improvisatsioon on erand, mis ei mahugi hästi jazzi sisse: avangard ja Keith Jarretti sooloesinemised; aga neid muusikuid ju raamatus pole).
s-192
aja_ee199920_2162
Asi on aga nii, et kuigi noodistamata, on jazzisoolo kulg ette ära määratletud; ta koosneb nii laenatud kui ka oma, kuid igal juhul hästi-läbiproovitud elementidest (vabam, nn spontaanne improvisatsioon on erand, mis ei mahugi hästi jazzi sisse: avangard ja Keith Jarretti sooloesinemised; aga neid muusikuid ju raamatus pole).
Oleks võinud pigem lähtuda ühest palast (ja vahel plaadist), mitte (peaaegu) alati vaid esineja nimest.
s-193
aja_ee199920_2163
Oleks võinud pigem lähtuda ühest palast (ja vahel plaadist), mitte (peaaegu) alati vaid esineja nimest.
Ning pole vahet luulelaadil eri muusikunimede all: näib, nagu oleks enamik pealkirju paigutatud juhuslikult -- kuid, minugipoolest, võib ju ka nii teha! (vahel siiski on väline põhjendus: John Lewis, 'iga pisimgi detail', lk 40).
s-194
aja_ee199920_2164
Ning pole vahet luulelaadil eri muusikunimede all: näib, nagu oleks enamik pealkirju paigutatud juhuslikult -- kuid, minugipoolest, võib ju ka nii teha! (vahel siiski on väline põhjendus: John Lewis, 'iga pisimgi detail', lk 40).
JA MA EI NäE, nagu väidetud lk 20, mingit välist sarnasust moonil ja tromboonil ...
s-195
aja_ee199920_2165
JA MA EI NäE, nagu väidetud lk 20, mingit välist sarnasust moonil ja tromboonil ...
Kuid võibolla olen hoopis mina teiselt planeedilt, või olen liiga raskemeelne neid lullasid nautimaks, või kritiseerin liiga kergekäeliselt.
s-196
aja_ee199920_2166
Kuid võibolla olen hoopis mina teiselt planeedilt, või olen liiga raskemeelne neid lullasid nautimaks, või kritiseerin liiga kergekäeliselt.
Või tahan teab mis avastuslikust (kuigi ju võiks, eks!).
s-197
aja_ee199920_2167
Või tahan teab mis avastuslikust (kuigi ju võiks, eks!).
Ning kirjutan liiga esmamulje põhjal: kui rohkem üle lugeda, tulevad mitmed kujundid juba tuttavatena vastu ja hakkavad isegi meeldima.
s-198
aja_ee199920_2168
Ning kirjutan liiga esmamulje põhjal: kui rohkem üle lugeda, tulevad mitmed kujundid juba tuttavatena vastu ja hakkavad isegi meeldima.
Muusikat võib küll proovida sõnadesse panna!
s-199
aja_ee199920_2169
Muusikat võib küll proovida sõnadesse panna!
REIN RANNAP
s-200
aja_ee199920_2170
REIN RANNAP
Edit as list • Text view • Dependency trees