Universal Dependencies - Estonian - EDT

s-101

tea_dr8020_101

Analüüsitud on ka võimalikke muutusi tulemustes pärast mudelite taandamist statistiliselt ebaoluliste mõjude kustutamise teel.

s-102

tea_dr8020_102

Eraldi on käsitlemist leidnud erinevate mõjurite ja sissetulekute ebavõrdsuse vaheliste seoste koostis: põhjusliku ja mittepõhjusliku seose vahekord, põhjusliku seose jagunemine otseseks ja kaudseks mõjuks, samuti mudelipõhise seose ja andmepõhise seose erinevused.

s-103

tea_dr8020_103

Lõpuks on välja toodud kõigi analüüsitud mõjurite kogumõju sissetulekute ebavõrdsusele ceteris paribus ka graafiliselt ning võrreldud seda andmepõhist koguseost kirjeldava vaatluste pilvega.

s-104

tea_dr8020_104

Analüüsitud on saadud tulemuste sarnasusi ja erinevusi võrreldes varasemate uurimuste tulemustega.

s-105

tea_dr8020_105

Selleks on käesoleva uurimuse tulemused esitatud kokkuvõtlikult võrdluses varasemate uurimuste tulemustega.

s-106

tea_dr8020_106

Erinevuste korral on välja pakutud võimalikud selgitused varasematele tulemustele arvestades struktuurse modelleerimise abil selgunud seose koostist.

s-107

tea_dr8020_107

Samuti on vaadeldud võimalusi majanduspoliitiliste meetmetega analüüsitud mõjurite abil sissetulekute ebavõrdsust mõjutada.

s-108

tea_dr8020_108

Tänud

s-109

tea_dr8020_109

Autor tänab oma akadeemilist ema ja juhendajat, dotsent Helje Kaldaru, kes nõu ja toetusega alati olemas oli.

s-110

tea_dr8020_110

Tänu kuulub ka kõigile kolleegidele, kelle märkused tööd paremaks muuta aitasid.

s-111

tea_dr8020_111

Samuti tänab autor oma abikaasat, kelle kannatlikkus töö koostamise ajal oli imetlusväärne.

s-112

tea_dr8020_112

1.

s-113

tea_dr8020_113

1. Sissetulekute ebavõrdsus majandusteadusliku probleemina

s-114

tea_dr8020_114

1.1.1.

s-115

tea_dr8020_115

Sissetulekute ebavõrdsuse olemus ja selle käsitlemine teaduskirjanduses

s-116

tea_dr8020_116

Riigi rikkuse ja riigi elanike keskmise tulutaseme suurendamine on läbi aegade olnud üks olulisemaid majanduspoliitilisi eesmärke.

s-117

tea_dr8020_117

Siiski ei saa keskmine tulutase olla ainus ühiskonnaliikmete heaolu kirjeldav näitaja.

s-118

tea_dr8020_118

Elanikkonna keskmise tulutaseme kõrval ei ole sugugi vähemtähtis tulude jaotumine ühiskonnaliikmete vahel.

s-119

tea_dr8020_119

Majanduse kogutulu ei jaotu ühiskonnaliikmete vahel võrdselt: sissetulekute jaotus on alati rohkem või vähem ebavõrdne.

s-120

tea_dr8020_120

Mida suuremad on erinevused ühiskonnaliikmete sissetulekutes, seda suurem on sissetulekute ebavõrdsus.

s-121

tea_dr8020_121

Kui riigis on küll suhteliselt kõrgem keskmine tulutase, kuid tulujaotus on äärmiselt ebaühtlane, siis on vaesem osa ühiskonnast isegi halvemas seisus kui suhteliselt väiksema keskmise tulutaseme, kuid ühtlasema tulujaotusega riigis.

s-122

tea_dr8020_122

Seepärast peakski tulutaseme tõstmise kõrval samavõrd oluline eesmärk olema ka tulujaotuse ühtlustamine.

s-123

tea_dr8020_123

Täiesti võrdset sissetulekute jaotust ei esine kunagi.

s-124

tea_dr8020_124

Teatav sissetulekute ebavõrdsus on paratamatu, kuna eri inimeste soovid ja eelistused on erinevad.

s-125

tea_dr8020_125

Samade võimetega inimeste sissetulekud võivad erineda näiteks seetõttu, et nende vajadused on erinevad ning nende vajaduste rahuldamiseks vajalik sissetulek on samuti erinev.

s-126

tea_dr8020_126

Samuti hindavad inimesed erinevalt vaba aega.

s-127

tea_dr8020_127

Seepärast on loomulik, et vaba aega kõrgemalt hindavate inimeste sissetulek on väiksem kui rohkem töötada soovivatel ja suurema tööpanusega inimestel.

s-128

tea_dr8020_128

Eelistustest tulenevaid erinevusi sissetulekutes tuleks pidada isikuvabaduse ja ühiskonna mitmepalgelisuse väljenduseks (Atkinson ja Borguignon, 2000, lk. 47).

s-129

tea_dr8020_129

Sellised erinevused on paratamatud ja põhjustavad ühe osa sissetulekute ebavõrdsusest, mida võib nimetada sissetulekute loomulikuks ebavõrdsuseks analoogiliselt loomuliku tööpuuduse mõistega.

s-130

tea_dr8020_130

Kui sissetulekute erinevused tuleneksidki ainult vaba aja ja tarbimise vaheliste eelistuste erinevustest, siis eksisteerikski ainult loomulik ebavõrdsus.

s-131

tea_dr8020_131

Tegelikkuses on lisaks eelistustele erinevad ka inimeste võimed ning võimalused oma võimeid arendada ja sissetuleku teenimiseks kasutada.

s-132

tea_dr8020_132

Ebavõrdsust viimatimainitud põhjustel peetakse vähem soovitavaks ja see ei kuulu sissetulekute loomuliku ebavõrdsuse alla.

s-133

tea_dr8020_133

Sissetulekute loomuliku ebavõrdsuse taseme määratlemine ei ole käesoleva töö eesmärgiks.

s-134

tea_dr8020_134

Küll aga võib arvata, et parasjagu eksisteeriv sissetulekute ebavõrdsus ühiskonnas on alati suurem loomulikust sissetulekute ebavõrdsusest, ükskõik milline see ka poleks.

s-135

tea_dr8020_135

Lisaks loomulikule sissetulekute ebavõrdsusele saab rääkida ka ühiskonna poolt aktsepteeritud ebavõrdsuse tasemest.

s-136

tea_dr8020_136

See tase sõltub riigi ajaloolisest ja kultuurilisest taustast, aga ka mediaanvalija tõekspidamistest ja sissetulekust.

s-137

tea_dr8020_137

Ka ühiskonna poolt aktsepteeritav ebavõrdsuse tase pole täpselt määratletav, kuid enamasti peetakse parasjagu eksisteerivat sissetulekute ebavõrdsust ka aktsepteeritud tasemest kõrgemaks.

s-138

tea_dr8020_138

Huvi ja tähelepanu ebavõrdsuse kui majanduspoliitilise probleemi vastu on olnud eri aegadel erinev.

s-139

tea_dr8020_139

Kanburi (2000) kohaselt võib vastava ala uurimistöö jaotada järgmistesse ajaperioodidesse.

s-140

tea_dr8020_140

Pärast Teist maailmasõda oli majandusteaduslikus uurimistöös rõhuasetus mitte niivõrd ebavõrdsuse problemaatikal kuivõrd pigem kiire majanduskasvu ja tööstuse arengu tagamisel, kuna seda peeti parimaks võimaluseks vaesuse vähendamisel.

s-141

tea_dr8020_141

Suurem tähelepanu ebavõrdsusega seotud küsimustele sai alguse Kuznetsi (1955) sissetulekute ebavõrdsust ja majanduskasvu seostavast tööst.

s-142

tea_dr8020_142

Huvi tulujaotuse küsimuste vastu kulmineerus 1960-ndatest kuni 1970-ndate keskpaigani.

s-143

tea_dr8020_143

Selgus, et ainuüksi majanduskasvust ei piisa vaesuse vähendamiseks, kuna kasvav rikkus jaotub ühiskonnaliikmete vahel ebaühtlaselt (Kanbur, 2000).

s-144

tea_dr8020_144

Sissetulekute ebavõrdsus ja ka vaesus võib seega majanduskasvu tagajärjel hoopis süveneda.

s-145

tea_dr8020_145

Sel ajal pooldati aktiivset majanduspoliitilist sekkumist ebavõrdsuse vähendamiseks.

s-146

tea_dr8020_146

Seejärel aga jäi ebavõrdsuse problemaatika tagaplaanile.

s-147

tea_dr8020_147

Levis ka mõtteviis, et sobivate majanduspoliitiliste meetmete korral ei pruugi ühtlasem tulujaotus ja majanduskasv olla üksteist välistavad eesmärgid.

s-148

tea_dr8020_148

Seejuures oli üheks argumendiks ka Ida-Aasia riikide arengus toimunu: vastupidiselt ootustele saavutati neis riikides suhteliselt võrdse sissetulekute jaotuse juures kiire majanduskasv ja sellega ei kaasnenud sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine (Kanbur, 2000).

s-149

tea_dr8020_149

Tähelepanu tulujaotusele ja selle ebavõrdsusele hakkas uuesti suurenema 1980-ndate keskpaigas, kuna paljud uurimused näitasid üldist sissetulekute ebavõrdsuse suurenemist kogu maailmas.

s-150

tea_dr8020_150

Sellele lisandus veel 1990-ndatel ilmnenud kiire sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine siirderiikides.

s-151

tea_dr8020_151

Nimetatud empiiriline kogemus sundis teadlasi uuesti kahtlema majanduskasvu ja samaaegse ebavõrdsuse vähendamise võimalikkuses.

s-152

tea_dr8020_152

Viimastel aastatel on ebavõrdsuse alane kirjandus oluliselt täienenud.

s-153

tea_dr8020_153

Käsitletud on nii sissetulekute ebavõrdsuse mõju majanduse arengule kui ka sissetulekute ebavõrdsust mõjutavaid tegureid.

s-154

tea_dr8020_154

Järgnevalt ongi antud põgus ülevaade sissetulekute ebavõrdsuse mõjust majanduse arengule selgitamaks huvi ebavõrdsuse mõjutamise vastu, et seejärel keskenduda sissetulekute ebavõrdsust mõjutavatele teguritele.

s-155

tea_dr8020_155

1.1.2..

s-156

tea_dr8020_156

Sissetulekute ebavõrdsuse mõju majandusele

s-157

tea_dr8020_157

On hulk põhjusi, miks peetakse teatavast kokkuleppelisest või loomulikust ebavõrdsusest suuremat sissetulekute ebavõrdsust ühiskonna seisukohalt ebasoovitavaks.

s-158

tea_dr8020_158

Kirjanduses on palju käsitletud sissetulekute ebavõrdsuse mõju majanduskasvule ja majanduse arengule ning enamasti rõhutatakse ebavõrdsuse majanduskasvu ja arengut aeglustavat mõju.

s-159

tea_dr8020_159

Võimalikke mõjumehhanisme on mitmeid.

s-160

tea_dr8020_160

Üks neist on seotud sellega, et sissetulekute jaotus ühiskonnas moodustab osa sotsiaalsest keskkonnast.

s-161

tea_dr8020_161

Sissetulekute ebavõrdsusega kaasneb väiksem sotsiaalne sidusus ja väiksem sotsiaalne stabiilsus.

s-162

tea_dr8020_162

Ebavõrdsus võib tekitada võõrandumist ja konflikte ühiskonnaliikmete vahel, kuna inimeste subjektiivselt tunnetatav heaolu on sageli enam seotud suhtelise heaoluga ümbritsevate isikutega võrreldes ja hoopis vähem absoluutse heaolu tasemega.

s-163

tea_dr8020_163

On leitud, et kui riigi keskmisest sissetulekust kõrgem sissetulek tähendab ka elanike suuremat rahulolu, siis üldise tulutaseme (kaasa arvatud ka konkreetse isiku tulutaseme) tõus elanike rahulolu oluliselt ei suurenda (Land, 1983).

s-164

tea_dr8020_164

Oletatakse, et osa elanike ühiskonnast võõrandumise tagajärjel väheneb poliitiline legitiimsus ja järjest suurem osa ühiskonnast ei osale poliitiliste otsuste tegemisel (Osberg, 2000).

s-165

tea_dr8020_165

Suurema sissetulekute ebavõrdsusega kaasnev väiksem sotsiaalne sidusus tähendab madalamate sissetulekutega elanike suuremat tõrjutust ja psühhosotsiaalset stressi.

s-166

tea_dr8020_166

See kõik aga halvendab rahvastiku üldist tervislikku seisundit, suurendab elanike haigestumust ja ka suremust.

s-167

tea_dr8020_167

On leitud, et elanike tervisliku seisundi kujunemisel on olulisteks teguriteks sotsiaalne kuuluvus, eneseaustus, kindlustunne töökoha suhtes ja muud sellised tegurid (Wilkinson, Kawachi ja Kennedy, 1998).

s-168

tea_dr8020_168

Paljud uurimused on näidanud, et sissetulekute suurema ebavõrdsusega kaasneb ka suurem suremus; samuti on leitud, et suurema ebavõrdsuse korral on ka enesetappude määr suurem, kusjuures määravaks on just pigem suhteline vaesus ja vähem absoluutne vaesus (ibid.).

s-169

tea_dr8020_169

See näitab rahvastiku vaimse tervise halvenemist suurema sissetulekute ebavõrdsuse tõttu.

s-170

tea_dr8020_170

Suurem haigestumus ja suremus mõjub ühiskonna ja majanduse arengut pidurdavalt kahel viisil: esiteks koormab see enam tervishoiusüsteemi ja suurendab tervishoiule tehtavaid kulutusi vähendades seega näiteks võimalusi investeerida tehnoloogia arendamisse, teiseks aga kahandab rahva kehvem tervis riigis kasutada oleva inimkapitali väärtust elanike väiksema töövõime ja töötahte näol.

s-171

tea_dr8020_171

Sissetulekute suurem ebavõrdsus ja paljude ühiskonnaliikmete poolt tunnetatav ebaõiglus tekitab ühiskonnas ka enam konflikte, mis omakorda viib suurema poliitilise ja sotsiaalse ebastabiilsuseni.

s-172

tea_dr8020_172

Poliitiline ebastabiilsus kiirelt vahelduvate majanduspoliitiliste põhimõtete või koguni valitsuste vahetumiste näol suurendab investeeringuriski, mida on näidanud ka vastavasisulised uurimused (Alesina ja Perotti, 1996).

s-173

tea_dr8020_173

Ebakindlus sunnib investeerides ettevaatlikum olema.

s-174

tea_dr8020_174

Seega ei julge ettevõtted ette võtta riskantsemaid ja pikemas perspektiivis tehnoloogia arengule kaasa aitavaid projekte.

s-175

tea_dr8020_175

Et investeeringud ja tehnoloogia areng on oluliseks majanduskasvu teguriks, siis aeglustab sissetulekute ebavõrdsus selle mehhanismi kaudu majanduskasvu.

s-176

tea_dr8020_176

On räägitud ka sellest, et ebavõrdsusega kaasnev suurem poliitiline ebastabiilsus võib kaasa tuua kõrgema inflatsiooni, ja isegi, et suurema ebavõrdsuse korral on keskmine valija vaesem ja seetõttu soovitakse rikaste sissetulekute suhtelist suurust inflatsiooni abil vähendada (Al-Marhubi, 2000).

s-177

tea_dr8020_177

Siiski on sissetulekute ebavõrdsuse mõju inflatsioonile veel vähe uuritud ja seetõttu ei saa viimast eriti tõsise argumendina vaadelda.

s-178

tea_dr8020_178

Suurema sotsiaalse ebastabiilsusega kaasneb enam vägivalda ja suurem kuritegevus.

s-179

tea_dr8020_179

Blau ja Blau (1982) kohaselt on enamus uurimusi on näidanud, et sissetulekute suurema ebavõrdsusega kaasneb ka suurem kuritegevus.

s-180

tea_dr8020_180

Ka kuritegevus mõjub majanduse arengut pidurdavalt.

s-181

tea_dr8020_181

Suurema kuritegevuse korral suurenevad kulutused seoses kuriteoohvritele meditsiinilise abi andmisega ja kuritegude tagajärgede likvideerimise või leevendamisega.

s-182

tea_dr8020_182

Samuti suurenevad kulutused kuritegevuse ärahoidmisele ja potentsiaalsete ohvrite kaitsmisele.

s-183

tea_dr8020_183

Lisaks jääb majanduses kasutamata nii kurjategijate kui ka kuritegevuse ohvrite (ajutise töövõimetuse või surma tõttu) tööpotentsiaal.

s-184

tea_dr8020_184

Lõpuks suurendab väiksem kindlustunne omandiõiguse suhtes ka investeeringuriski.

s-185

tea_dr8020_185

Kõigi nende mõjude tõttu majanduse tootlikkus tervikuna väheneb.

s-186

tea_dr8020_186

Järgmine sissetulekute ebavõrdsuse ja majanduskasvu vaheline mõjumehhanism on seotud sissetulekute võimaliku ümberjaotusega.

s-187

tea_dr8020_187

Nimelt on suurema sissetulekute ebavõrdsuse korral nõudlus sissetulekute ümberjaotuse järele ilmselt suurem.

s-188

tea_dr8020_188

See tuleneb sellest, et mida suurem on sissetulekute ebavõrdsus, seda vaesem on mediaanvalija ehk sissetulekute järgi järjestatud valijate hulgas keskmisel positsioonil olija.

s-189

tea_dr8020_189

Viimase eelistused aga saavad määravaks poliitiliste otsuste tegemisel.

s-190

tea_dr8020_190

Vaesema mediaanvalija poolt vajalikuks peetav üldine maksumäär on suurem ja seega ka ümberjaotus suurem (Alesina ja Rodrik, 1994).

s-191

tea_dr8020_191

Suurema üldise maksumäära ja sageli ka progressiivse maksusüsteemiga kaasnevad suuremad moonutused majanduslikes otsustes: vähenevad stiimulid investeeringute tegemiseks ja muudeks majanduskasvu soodustavateks tegevusteks (Persson ja Tabellini, 1994).

s-192

tea_dr8020_192

Mida suurem osa täiendavast sissetulekust tuleb maksudena ära maksta, seda väiksem on indiviidi soov seda täiendavat sissetulekut teenida.

s-193

tea_dr8020_193

See võib kahandada ettevõtete võimalusi meelitada ligi arenguks vajalikku tööjõudu.

s-194

tea_dr8020_194

Seega võib väheneda ka huvi uuenduste ja tehnoloogia arendamise vastu.

s-195

tea_dr8020_195

Ümberjaotuse kaudu avalduvat sissetulekute ebavõrdsuse majanduskasvu pidurdavat mõju võib vähendada see, et suuremad majanduslikud ressursid annavad ka suurema poliitilise võimu ja suurema sissetulekuga elanikel on lobitööga võimalik ümberjaotust vähendada.

s-196

tea_dr8020_196

Kuigi sellisel juhul on ümberjaotus väiksem ja seega majanduskasvu aeglustav mõju seeläbi samuti väiksem, võib sellisel juhul majanduse areng aeglustuda muudel põhjustel.

s-197

tea_dr8020_197

Nimelt nõuab lobitöö täiendavaid ressursse ja soodustab korruptsiooni, mis samuti võib omakorda pidurdada majanduse arengut (Barro, 1999).

s-198

tea_dr8020_198

Sissetulekute ebavõrdsuse majanduskasvu pidurdavat mõju selgitatakse ka säästmisvõimalustega.

s-199

tea_dr8020_199

Väidetakse, et kuna säästmismäärad on kõrgemad just suuremate sissetulekutega elanikel, siis vähendab ümberjaotus sääste ja seega ka investeeringuid (Knowles, 2001).

s-200

tea_dr8020_200

Samas, kui ümberjaotust mitte arvestada, siis on sissetulekute suurema ebavõrdsuse korral ka säästud majanduses suuremad.