Sentence view

Universal Dependencies - Estonian - EDT

Language	Estonian
Project	EDT
Corpus Part	test

showing 201 - 300 of 443 • previous • next

[1] tree

Kui väiksema sissetulekuga elanike sissetulekud oleksid veidi suuremad, kulutataks täiendav sissetulek tarbimisele, suurema sissetulekuga elanike täiendav sissetulek aga suure tõenäosusega säästetakse (Champernowne ja Cowell, 1998, lk. 15).

s-201

tea_dr8020_201

[2] tree

~~Seega sissetulekute ebavõrdsuse mõju majanduskasvule ühiskonna kui terviku säästmismäära ja seeläbi investeerimisvõimaluste kaudu ei ole üheselt määratava iseloomuga.~~

s-202

tea_dr8020_202

Seega sissetulekute ebavõrdsuse mõju majanduskasvule ühiskonna kui terviku säästmismäära ja seeläbi investeerimisvõimaluste kaudu ei ole üheselt määratava iseloomuga.

[3] tree

~~Sissetulekute ebavõrdsuse majanduskasvu aeglustav mõju on seotud ka ebatäiuslike kapitaliturgudega.~~

s-203

tea_dr8020_203

Sissetulekute ebavõrdsuse majanduskasvu aeglustav mõju on seotud ka ebatäiuslike kapitaliturgudega.

[4] tree

Ebatäiuslike kapitaliturgude korral sõltub investeerimisvõimaluste kasutamine otseselt elanike isiklikest varadest ja sissetulekutest, kuna viimaste puudumisel ei ole laenu sageli võimalik saada (Barro, 1999).

s-204

tea_dr8020_204

[5] tree

~~Tänu ebatäiuslikele kapitaliturgudele on suurema ebavõrdsuse korral investeeringud inimkapitali väiksemad, seda just vaesemate ühiskonnaliikmete hulgas (Knowles, 2001).~~

s-205

tea_dr8020_205

Tänu ebatäiuslikele kapitaliturgudele on suurema ebavõrdsuse korral investeeringud inimkapitali väiksemad, seda just vaesemate ühiskonnaliikmete hulgas (Knowles, 2001).

[6] tree

~~Vaesematel elanikel ei ole võimalik saada laenu, et omandada kõrgema sissetuleku saamiseks vajalik haridus.~~

s-206

tea_dr8020_206

Vaesematel elanikel ei ole võimalik saada laenu, et omandada kõrgema sissetuleku saamiseks vajalik haridus.

[7] tree

~~Seega esiteks, süveneb omakorda ebavõrdsus ning teiseks, ei ole investeeringud inimkapitali sellisel juhul ühiskonna seisukohalt optimaalsel tasemel.~~

s-207

tea_dr8020_207

Seega esiteks, süveneb omakorda ebavõrdsus ning teiseks, ei ole investeeringud inimkapitali sellisel juhul ühiskonna seisukohalt optimaalsel tasemel.

[8] tree

~~Paljude inimeste potentsiaal jääb kasutamata, kuna neil ei ole võimalik omandada piisavat haridust (Ferreira, 1999b).~~

s-208

tea_dr8020_208

Paljude inimeste potentsiaal jääb kasutamata, kuna neil ei ole võimalik omandada piisavat haridust (Ferreira, 1999b).

[9] tree

~~Investeeringud inimkapitali on aga majanduse arenguks äärmiselt vajalikud.~~

s-209

tea_dr8020_209

Investeeringud inimkapitali on aga majanduse arenguks äärmiselt vajalikud.

[10] tree

~~Ka ei ole ebatäiuslike kapitaliturgude korral võimalik investeerida ettevõtlusse ja uutesse ideedesse neil, kelle enda sissetulekud ja varad ei luba seda teha.~~

s-210

tea_dr8020_210

Ka ei ole ebatäiuslike kapitaliturgude korral võimalik investeerida ettevõtlusse ja uutesse ideedesse neil, kelle enda sissetulekud ja varad ei luba seda teha.

[11] tree

~~Paratamatult on tootmistegevusse sisenemiseks vajalik teatav algkapital, mida aga vaesematel elanikel ei ole.~~

s-211

tea_dr8020_211

Paratamatult on tootmistegevusse sisenemiseks vajalik teatav algkapital, mida aga vaesematel elanikel ei ole.

[12] tree

~~Ebatäiuslike kapitaliturgude korral ei ole neil seda sageli ka võimalik laenata.~~

s-212

tea_dr8020_212

Ebatäiuslike kapitaliturgude korral ei ole neil seda sageli ka võimalik laenata.

[13] tree

Vaesemad elanikud ei saa alustada ka riskantsemaid, kuid uudse tehnoloogiaga ja pikemas perspektiivis tootlikumaid ettevõtlusprojekte, kuna ebatäiusliku kindlustusturu tõttu ei saa nad endale lubada kindlustust võimalike riskide vastu (Ferreira, 1999b).

s-213

tea_dr8020_213

[14] tree

~~Seega, mida suurem on sissetulekute ebavõrdsus, seda vähem on võimalik ära kasutada vaesemate elanike tootmispotentsiaali ja seda aeglasem on seetõttu kokkuvõttes majanduskasv.~~

s-214

tea_dr8020_214

Seega, mida suurem on sissetulekute ebavõrdsus, seda vähem on võimalik ära kasutada vaesemate elanike tootmispotentsiaali ja seda aeglasem on seetõttu kokkuvõttes majanduskasv.

[15] tree

~~Toodud põhjustel püütakse sageli sissetulekute ebavõrdsust majanduspoliitiliste meetmete abil vähendada.~~

s-215

tea_dr8020_215

Toodud põhjustel püütakse sageli sissetulekute ebavõrdsust majanduspoliitiliste meetmete abil vähendada.

[16] tree

~~Sobivate meetmete väljatöötamiseks on aga vajalik mõista, millised tegurid mängivad kaasa ebavõrdsuse taseme kujunemisel.~~

s-216

tea_dr8020_216

Sobivate meetmete väljatöötamiseks on aga vajalik mõista, millised tegurid mängivad kaasa ebavõrdsuse taseme kujunemisel.

[17] tree

~~Siit tulenebki huvi ebavõrdsust mõjutavate tegurite ja nende mõju iseloomu vastu.~~

s-217

tea_dr8020_217

Siit tulenebki huvi ebavõrdsust mõjutavate tegurite ja nende mõju iseloomu vastu.

[18] tree

~~Lisaks sellele, et sissetulekuid on võimalik maksude ja siirete abil ümber jaotada, mõjutavad sissetulekute ebavõrdsust veel hulk muid tegureid.~~

s-218

tea_dr8020_218

Lisaks sellele, et sissetulekuid on võimalik maksude ja siirete abil ümber jaotada, mõjutavad sissetulekute ebavõrdsust veel hulk muid tegureid.

[19] tree

Kuigi kõik tegurid ei ole majanduspoliitiliste võtetega mõjutatavad, tuleb siiski tegurite mõju väljaselgitamiseks sissejuhatuses mainitud põhjustel hõlmata analüüsi kõik oletatavad mõjurid.

s-219

tea_dr8020_219

[20] tree

~~Käesoleva töö uurimisobjektiks ongi sissetulekute ebavõrdsuse mõjurid ja nende mõju sissetulekute ebavõrdsusele.~~

s-220

tea_dr8020_220

Käesoleva töö uurimisobjektiks ongi sissetulekute ebavõrdsuse mõjurid ja nende mõju sissetulekute ebavõrdsusele.

[21] tree

~~Sissetulekute ebavõrdsuse poolt teistele nähtustele avaldatavad mõjud jäävad edaspidi vaatluse alt välja.~~

s-221

tea_dr8020_221

Sissetulekute ebavõrdsuse poolt teistele nähtustele avaldatavad mõjud jäävad edaspidi vaatluse alt välja.

[22] tree

~~1.2..~~

s-222

tea_dr8020_222

1.2..

[23] tree

~~Sissetulekute ebavõrdsuse mõjurid~~

s-223

tea_dr8020_223

Sissetulekute ebavõrdsuse mõjurid

[24] tree

~~Sissetulekute ebavõrdsuse põhjusi on käsitletud paljudes varasemates uurimustes.~~

s-224

tea_dr8020_224

Sissetulekute ebavõrdsuse põhjusi on käsitletud paljudes varasemates uurimustes.

[25] tree

~~Sealjuures pakutakse erinevates töödes välja hulk erinevaid tegureid, mis sissetulekute ebavõrdsust suuremal või vähemal määral võiksid mõjutada.~~

s-225

tea_dr8020_225

Sealjuures pakutakse erinevates töödes välja hulk erinevaid tegureid, mis sissetulekute ebavõrdsust suuremal või vähemal määral võiksid mõjutada.

[26] tree

Vaatamata sellele, et varasemad uurimused on hõlmanud igaüks eraldi võetuna küllaltki vähe tegureid, erineb uurimisalune tegurite hulk uurimuseti küllaltki palju ja seetõttu on nende tegurite hulk, mida on vähemalt ühes uurimuses sissetulekute ebavõrdsuse mõjurina käsitletud, küllaltki suur.

s-226

tea_dr8020_226

[27] tree

~~Käesolevas töös on sisse toodud kõik autorile teadaolevates uurimustes teoreetiliste mõjuritena käsitletud ja/või empiirilisse kontrolli kaasatud sissetulekute ebavõrdsuse mõjurid.~~

s-227

tea_dr8020_227

Käesolevas töös on sisse toodud kõik autorile teadaolevates uurimustes teoreetiliste mõjuritena käsitletud ja/või empiirilisse kontrolli kaasatud sissetulekute ebavõrdsuse mõjurid.

[28] tree

Nagu sissejuhatuses mainitud, ei ole senises kirjanduses küllaldaselt tähelepanu pööratud asjaolule, et erinevad tegurid mõjutavad ka üksteist ning seega võib ühe teguri mõju sissetulekute ebavõrdsusele avalduda ka kaude ehk teiste tegurite kaudu.

s-228

tea_dr8020_228

[29] tree

~~Seega koosneb iga teguri kogumõju sissetulekute ebavõrdsusele otsesest mõjust ja kaudsest mõjust.~~

s-229

tea_dr8020_229

Seega koosneb iga teguri kogumõju sissetulekute ebavõrdsusele otsesest mõjust ja kaudsest mõjust.

[30] tree

~~Viimane omakorda võib koosneda mitmest erinevaid tegureid läbivast mõjuahelast.~~

s-230

tea_dr8020_230

Viimane omakorda võib koosneda mitmest erinevaid tegureid läbivast mõjuahelast.

[31] tree

~~Käesolevas töös pööratakse tähelepanu nii sissetulekute ebavõrdsuse erinevate mõjurite otsesele kui ka võimalikule kaudsele mõjule teiste mõjurite kaudu.~~

s-231

tea_dr8020_231

Käesolevas töös pööratakse tähelepanu nii sissetulekute ebavõrdsuse erinevate mõjurite otsesele kui ka võimalikule kaudsele mõjule teiste mõjurite kaudu.

[32] tree

Pärast sissetulekute ebavõrdsuse oletatavate mõjurite ülevaadet selles peatükis, on järgnevas peatükis eraldi käsitlust leidnud ka sissetulekute ebavõrdsusele avaldatava kaudse mõju ahelaid moodustavad mõjurite võimalikud omavahelised mõjud.

s-232

tea_dr8020_232

[33] tree

~~Niisiis on selles peatükis vaatluse all sissetulekute ebavõrdsuse erinevad mõjurid, teoreetilised oletused nende mõju iseloomu osas ja varasemates uurimustes saadud tulemused.~~

s-233

tea_dr8020_233

Niisiis on selles peatükis vaatluse all sissetulekute ebavõrdsuse erinevad mõjurid, teoreetilised oletused nende mõju iseloomu osas ja varasemates uurimustes saadud tulemused.

[34] tree

~~Samuti on vajaduse ja võimaluse korral käsitletud kõnealuste nähtuste kirjeldamiseks varem kasutatud näitajaid.~~

s-234

tea_dr8020_234

Samuti on vajaduse ja võimaluse korral käsitletud kõnealuste nähtuste kirjeldamiseks varem kasutatud näitajaid.

[35] tree

~~Et vastavasisuliste artiklite kogum on suur, siis ei pretendeeri käesolev ülevaade nende täielikule loetelule, vaid toob pigem näiteid ühe või teise teguri uurimise kohta.~~

s-235

tea_dr8020_235

Et vastavasisuliste artiklite kogum on suur, siis ei pretendeeri käesolev ülevaade nende täielikule loetelule, vaid toob pigem näiteid ühe või teise teguri uurimise kohta.

[36] tree

~~Erinevad teoreetilistes ja empiirilistes töödes välja pakutud sissetulekute ebavõrdsuse mõjurid on autori arvates otstarbekas jaotada viide rühma järgnevalt.~~

s-236

tea_dr8020_236

Erinevad teoreetilistes ja empiirilistes töödes välja pakutud sissetulekute ebavõrdsuse mõjurid on autori arvates otstarbekas jaotada viide rühma järgnevalt.

[37] tree

~~Esmalt tasub esile tuua kirjanduses enim tähelepanu pälvinud majanduse arenguga seotud tegureid.~~

s-237

tea_dr8020_237

Esmalt tasub esile tuua kirjanduses enim tähelepanu pälvinud majanduse arenguga seotud tegureid.

[38] tree

~~Samuti on kirjanduses küllaltki põhjalikku käsitlust leidnud demograafilised tegurid.~~

s-238

tea_dr8020_238

Samuti on kirjanduses küllaltki põhjalikku käsitlust leidnud demograafilised tegurid.

[39] tree

~~Eraldi saab välja tuua veel poliitilised tegurid ning peamiselt andmete vähesuse tõttu vähem käsitlust leidnud kultuurilised ja looduslikud tegurid.~~

s-239

tea_dr8020_239

Eraldi saab välja tuua veel poliitilised tegurid ning peamiselt andmete vähesuse tõttu vähem käsitlust leidnud kultuurilised ja looduslikud tegurid.

[40] tree

~~Viimasel paaril aastakümnel on sissetulekute ebavõrdsuse mõjuritena enam käsitlemist leidnud ka makroökonoomilised tegurid.~~

s-240

tea_dr8020_240

Viimasel paaril aastakümnel on sissetulekute ebavõrdsuse mõjuritena enam käsitlemist leidnud ka makroökonoomilised tegurid.

[41] tree

~~Järgnevalt käsitletaksegi nimetatud teguriterühmi lähemalt.~~

s-241

tea_dr8020_241

Järgnevalt käsitletaksegi nimetatud teguriterühmi lähemalt.

[42] tree

~~1.2.1.~~

s-242

tea_dr8020_242

1.2.1.

[43] tree

~~Majanduse areng~~

s-243

tea_dr8020_243

Majanduse areng

[44] tree

Esimesse tegurite gruppi võib liigitada riigi rikkuse ehk SKP suuruse elaniku kohta, samuti selle kasvutempo ehk majanduskasvu, tehnoloogilise arengu (sealhulgas tuuakse mõnikord eraldi esile infotehnoloogia areng) ja muuhulgas ka tehnoloogilist arengut peegeldava majanduse struktuuri (põllumajanduse, tööstuse ja teeninduse osa kogu majanduses).

s-244

tea_dr8020_244

[45] tree

~~Neist tegureist on kirjanduses enim käsitlemist leidnud riigi rikkus.~~

s-245

tea_dr8020_245

Neist tegureist on kirjanduses enim käsitlemist leidnud riigi rikkus.

[46] tree

On hulk uurimusi, kus on keskendutud riigi rikkuse ja sissetulekute ebavõrdsuse seosele, neist enamus tuginevad Kuznetsi pööratud U kujulise seose hüpoteesile (Kuznets, 1955), mille kohaselt majanduskasvu ehk SKP suurenemise korral ebavõrdsus esmalt suureneb ning seejärel uuesti väheneb.

s-246

tea_dr8020_246

[47] tree

Sellise oletuse taga olid andmed, mis näitasid ebavõrdsuse suurenemist, kui tööjõu liikumine põllumajandussektorist tööstussektorisse algas, ning ebavõrdsuse vähenemist hiljem, kui sektoritevaheline liikumine hakkas jõudma lõpule.

s-247

tea_dr8020_247

[48] tree

Selliste muutuste seletuseks on pakutud, et kui sissetulekute ebavõrdsus sektorite vahel (näiteks madala tootlikkusega põllumajandussektori ja kõrgema tootlikkusega tööstussektori vahel) on suurem kui sektorite sees, siis esmalt sektoritevahelise liikumise alguses sissetulekute ebavõrdsus suureneb ning väheneb hiljem, kui enamus tööjõust on juba uues sektoris või kui liikumine sektorite vahel on võrdsustanud tulumäära mõlemas sektoris (Ferreira, 1999b).

s-248

tea_dr8020_248

[49] tree

~~Lisaks eelnenule võib sissetulekute ebavõrdsuse ja riigi rikkuse vahelisele seosele olla ka teisi seletusi.~~

s-249

tea_dr8020_249

Lisaks eelnenule võib sissetulekute ebavõrdsuse ja riigi rikkuse vahelisele seosele olla ka teisi seletusi.

[50] tree

~~Näiteks on pakutud, et rikkuse suurenedes on rikastel enam võimalusi sellest kasu saada, kuna riigi rikkuse suurenemine suurendab enam just ettevõtjate tulusid (Chang ja Ram, 2000).~~

s-250

tea_dr8020_250

Näiteks on pakutud, et rikkuse suurenedes on rikastel enam võimalusi sellest kasu saada, kuna riigi rikkuse suurenemine suurendab enam just ettevõtjate tulusid (Chang ja Ram, 2000).

[51] tree

~~Kuznetsi hüpoteesi kontrollimisele on pühendatud palju uurimusi, samuti on enamikus mitmeid erinevaid tegureid hõlmavates analüüsides kaasatud muuhulgas ka SKP inimese kohta.~~

s-251

tea_dr8020_251

Kuznetsi hüpoteesi kontrollimisele on pühendatud palju uurimusi, samuti on enamikus mitmeid erinevaid tegureid hõlmavates analüüsides kaasatud muuhulgas ka SKP inimese kohta.

[52] tree

~~Mõned neist töödest on leidnud hüpoteesile kinnitust, mõned mitte.~~

s-252

tea_dr8020_252

Mõned neist töödest on leidnud hüpoteesile kinnitust, mõned mitte.

[53] tree

~~Kuznetsi hüpoteesile ilmnes tugev toetus Higginsi ja Williamsoni (1999) töös erinevate riikide paneelandmete põhjal aastatest 1960 kuni 1990.~~

s-253

tea_dr8020_253

Kuznetsi hüpoteesile ilmnes tugev toetus Higginsi ja Williamsoni (1999) töös erinevate riikide paneelandmete põhjal aastatest 1960 kuni 1990.

[54] tree

~~Et majanduse arenedes sissetulekute ebavõrdsus esmalt suureneb ja siis väheneb, leidis analoogiliste andmete põhjal ka Barro (1999).~~

s-254

tea_dr8020_254

Et majanduse arenedes sissetulekute ebavõrdsus esmalt suureneb ja siis väheneb, leidis analoogiliste andmete põhjal ka Barro (1999).

[55] tree

~~Nielsen ja Alderson (1997) leidsid toetust Kuznetsi hüpoteesile uurides USA osariike aastatel 1970, 1980 ja 1990.~~

s-255

tea_dr8020_255

Nielsen ja Alderson (1997) leidsid toetust Kuznetsi hüpoteesile uurides USA osariike aastatel 1970, 1980 ja 1990.

[56] tree

~~Weede ja Tiefenbach (1981) analüüsisid 1965. aasta ristandmeid ning tulemuseks oli samuti kinnitus pööratud U kujulise seose hüpoteesile.~~

s-256

tea_dr8020_256

Weede ja Tiefenbach (1981) analüüsisid 1965. aasta ristandmeid ning tulemuseks oli samuti kinnitus pööratud U kujulise seose hüpoteesile.

[57] tree

~~Ka Clark, Xu ja Zou (2003) leidsid oma analüüsis 1960.-1995. aastate paneelandmetel muuhulgas pööratud U kujulise seose.~~

s-257

tea_dr8020_257

Ka Clark, Xu ja Zou (2003) leidsid oma analüüsis 1960.-1995. aastate paneelandmetel muuhulgas pööratud U kujulise seose.

[58] tree

Samas kasutas Ram (1997) arenenud riikide paneelandmeid aastatest 1951-1992 ning leidis, et seos sissetulekute ebavõrdsuse ja riigi rikkuse vahel on hoopis (mitte pööratud) U-kujuline: majanduse arenedes sissetulekute ebavõrdsus vähenes 1950-ndatel ja 1960ndatel, alates 1970-ndatest aga hakkas uuesti suurenema.

s-258

tea_dr8020_258

[59] tree

~~Analüüsides USA osariikide andmeid analoogilisest ajavahemikust sai Ram (1991) samuti tulemuseks U-kujulise seose.~~

s-259

tea_dr8020_259

Analüüsides USA osariikide andmeid analoogilisest ajavahemikust sai Ram (1991) samuti tulemuseks U-kujulise seose.

[60] tree

~~Seos sissetulekute ebavõrdsuse ja riigi rikkuse vahel ei osutunud üldse oluliseks Gustafssoni ja Johanssoni (1997) uurimuses, mis kasutas OECD riikide andmeid aastatest 1966-1994.~~

s-260

tea_dr8020_260

Seos sissetulekute ebavõrdsuse ja riigi rikkuse vahel ei osutunud üldse oluliseks Gustafssoni ja Johanssoni (1997) uurimuses, mis kasutas OECD riikide andmeid aastatest 1966-1994.

[61] tree

~~Põhjalikuma ülevaate riigi rikkuse mõju sissetulekute ebavõrdsusele uurivatest töödest annab näiteks Glomm (1997).~~

s-261

tea_dr8020_261

Põhjalikuma ülevaate riigi rikkuse mõju sissetulekute ebavõrdsusele uurivatest töödest annab näiteks Glomm (1997).

[62] tree

~~Kirjeldatud vastuolulisus võib tuleneda sellest, et Kuznetsi hüpotees tekkis ajal, mil tööjõud liikus põllumajandusest tööstusesse.~~

s-262

tea_dr8020_262

Kirjeldatud vastuolulisus võib tuleneda sellest, et Kuznetsi hüpotees tekkis ajal, mil tööjõud liikus põllumajandusest tööstusesse.

[63] tree

~~Tänapäeval on toimunud või toimumas juba suure osa tööjõu liikumine tööstussektorist teenindussektorisse.~~

s-263

tea_dr8020_263

Tänapäeval on toimunud või toimumas juba suure osa tööjõu liikumine tööstussektorist teenindussektorisse.

[64] tree

~~Seepärast oleks õige oletada, et see muutus majanduse struktuuris on tekitanud omakorda pööratud U kujulise seose sissetulekute ebavõrdsuse ja riigi rikkuse vahel.~~

s-264

tea_dr8020_264

Seepärast oleks õige oletada, et see muutus majanduse struktuuris on tekitanud omakorda pööratud U kujulise seose sissetulekute ebavõrdsuse ja riigi rikkuse vahel.

[65] tree

Sellele võimalusele on viidanud oma töös ka List ja Gallet (1999), kasutades sissetulekute ebavõrdsuse ja majanduse arengu vahelise seose uurimisel arenenud maades aastatel 1961-1992 erinevalt tavapärasest U-kujulisele seosele vastavast ruutfunktsioonist kuupfunktsiooni: majanduse arenedes sissetulekute ebavõrdsus esmalt suurenes, siis vähenes ning hiljem suurenes jälle.

s-265

tea_dr8020_265

[66] tree

Pikaajaline seos sissetulekute ebavõrdsuse ja riigi rikkuse vahel võiks siis autori arvates lihtsustatult olla kirjeldatav lainelise graafikuga, kus iga kumer laine vastab ühele sektoritevahelisele üleminekule.

s-266

tea_dr8020_266

[67] tree

Kui näiteks andmed katavad nii perioodi, kus liikumine põllumajandusest tööstusesse jõudis lõpule, kui ka järgnevat perioodi, kus algas liikumine teenindussektorisse, siis on U-kujuline seos Kuznetsi hüpoteesi loogikaga igati kooskõlas.

s-267

tea_dr8020_267

[68] tree

Siinjuures tuleb arvestada sellega, et kui seost sissetulekute ebavõrdsuse ja riigi rikkuse vahel põhjendatakse liikumisega majandussektorite vahel, siis tegelikult on tegu pigem ühiste põhjustega: liikumine põllumajandussektorist tööstussektorisse ja edasi teenindussektorisse ehk tehnoloogiline areng suurendab riigi rikkust ja samal ajal mõjutab ka sissetulekute ebavõrdsust.

s-268

tea_dr8020_268

[69] tree

~~Seega, kui üldse oletada riigi rikkuse mõju sissetulekute ebavõrdsusele, siis peaks see toimima mingite muude mehhanismide toimel.~~

s-269

tea_dr8020_269

Seega, kui üldse oletada riigi rikkuse mõju sissetulekute ebavõrdsusele, siis peaks see toimima mingite muude mehhanismide toimel.

[70] tree

~~Mõnedes uurimustes on riigi majandusliku arengutaseme näitajana kasutatud energia tarbimist elaniku kohta.~~

s-270

tea_dr8020_270

Mõnedes uurimustes on riigi majandusliku arengutaseme näitajana kasutatud energia tarbimist elaniku kohta.

[71] tree

~~Näiteks Muller (1988) leidis Kuznetsi hüpoteesile vastava pööratud U kujulise seose energiatarbimise ja sissetulekute ebavõrdsuse vahel 1965.-1975. aasta ristandmete põhjal.~~

s-271

tea_dr8020_271

Näiteks Muller (1988) leidis Kuznetsi hüpoteesile vastava pööratud U kujulise seose energiatarbimise ja sissetulekute ebavõrdsuse vahel 1965.-1975. aasta ristandmete põhjal.

[72] tree

Nielsen (1994) kasutas oma 1970. aasta ristandmeid kasutavas uurimuses majanduse arengutaseme näitajatena kordamööda nii energiatarbimist kui tavapärast SKP-d inimese kohta, seejuures osutuvad mõlemad sissetulekute ebavõrdsuse mõjuritena ebaoluliseks.

s-272

tea_dr8020_272

[73] tree

~~Nielsen ja Alderson (1995) leidsid toetust Kuznetsi hüpoteesile paneelandmete põhjal 88 riigi kohta aastatest 1952-1988 kasutades majandusarengu näitajana vaid energiatarbimist elaniku kohta.~~

s-273

tea_dr8020_273

Nielsen ja Alderson (1995) leidsid toetust Kuznetsi hüpoteesile paneelandmete põhjal 88 riigi kohta aastatest 1952-1988 kasutades majandusarengu näitajana vaid energiatarbimist elaniku kohta.

[74] tree

~~Siiski eelistatakse enamasti riigi rikkuse näitajana SKP-d inimese kohta, seda arvatavasti andmete lihtsa kättesaadavuse tõttu.~~

s-274

tea_dr8020_274

Siiski eelistatakse enamasti riigi rikkuse näitajana SKP-d inimese kohta, seda arvatavasti andmete lihtsa kättesaadavuse tõttu.

[75] tree

~~Eeltoodust tulenevalt on oluline arvestada sissetulekute ebavõrdsust mõjurina ka majanduse struktuuri ehk põllumajandus-, tööstus- ja teenindussektori osakaalusid kogu majandusest.~~

s-275

tea_dr8020_275

Eeltoodust tulenevalt on oluline arvestada sissetulekute ebavõrdsust mõjurina ka majanduse struktuuri ehk põllumajandus-, tööstus- ja teenindussektori osakaalusid kogu majandusest.

[76] tree

Näiteks Gustafsson ja Johansson (1997) on analüüsi kaasanud lisaks riigi rikkusele ka tööstuses ja teeninduses hõivatute osakaalu, mis võib selgitada ka seda, miks riigi rikkus osutus nende uurimuses ebaoluliseks mõjuriks.

s-276

tea_dr8020_276

[77] tree

~~Et SKP ja majandusstruktuuri näitajate mõju võib mingis osas kattuda, lubavad oletada ka Doesseli ja Valadkhani (1998) ja Clarki, Xu ja Zou (2003) tööd.~~

s-277

tea_dr8020_277

Et SKP ja majandusstruktuuri näitajate mõju võib mingis osas kattuda, lubavad oletada ka Doesseli ja Valadkhani (1998) ja Clarki, Xu ja Zou (2003) tööd.

[78] tree

~~Chevan ja Stokes (2000) on lisaks tööstussektorile analüüsi kaasanud infrastruktuuri (ehitus, transport ja side) ning kolm teenindussektori osa.~~

s-278

tea_dr8020_278

Chevan ja Stokes (2000) on lisaks tööstussektorile analüüsi kaasanud infrastruktuuri (ehitus, transport ja side) ning kolm teenindussektori osa.

[79] tree

Selline detailsus võimaldab küll selgitada, millist mõju sissetulekute ebavõrdsusele omavad erinevate tegevusalade osakaalud majanduses, samas aga on sellisel juhul tulemuste tõlgendamine võrdluses teoreetiliste seisukohtadega komplitseeritud.

s-279

tea_dr8020_279

[80] tree

~~Kirjeldamaks majanduse struktuuri üldist arengutaset on sageli kasutatud ka selleks otstarbeks tuletatud näitajaid.~~

s-280

tea_dr8020_280

Kirjeldamaks majanduse struktuuri üldist arengutaset on sageli kasutatud ka selleks otstarbeks tuletatud näitajaid.

[81] tree

~~Abdel-Ghany (1996) kasutas oma töös ühe tegurina näiteks tööstussektoris ja teenindussektoris hõivatute suhet.~~

s-281

tea_dr8020_281

Abdel-Ghany (1996) kasutas oma töös ühe tegurina näiteks tööstussektoris ja teenindussektoris hõivatute suhet.

[82] tree

Mõnedes töödes (Nielsen, 1994; Nielsen ja Alderson, 1995; Nielsen ja Alderson, 1997) on kasutatud ka n.ö. sektoraalse dualismi näitajat, mis kirjeldab sektoritevahelist sissetulekute ebavõrdsust.

s-282

tea_dr8020_282

[83] tree

~~Kui vaadelda ainult kahte sektorit, siis on näitaja lihtsalt leitav ühe sektori osakaalu koguhõives ja osakaalu kogutoodangus vahelise erinevusena (Nielsen ja Alderson, 1995).~~

s-283

tea_dr8020_283

Kui vaadelda ainult kahte sektorit, siis on näitaja lihtsalt leitav ühe sektori osakaalu koguhõives ja osakaalu kogutoodangus vahelise erinevusena (Nielsen ja Alderson, 1995).

[84] tree

~~Kaasaja andmeid analüüsides tuleb aga arvesse võtta juba kolme sektorit, mis teeb näitaja leidmise keerulisemaks.~~

s-284

tea_dr8020_284

Kaasaja andmeid analüüsides tuleb aga arvesse võtta juba kolme sektorit, mis teeb näitaja leidmise keerulisemaks.

[85] tree

Nielsen ja Alderson (1995, 1997) on oma analüüsi kaasanud nii sektoraalse dualismi näitaja kirjeldamaks sektoritevahelist sissetulekute ebavõrdsust kui ka hõivatute osakaalu põllumajanduses või tööstuses võtmaks arvesse asjaolu, et põllumajandussektoris on sissetulekute ebavõrdsus reeglina väiksem kui tööstussektoris.

s-285

tea_dr8020_285

[86] tree

~~Sissetulekute ebavõrdsust mõjutava tegurina tuuakse sageli eraldi välja ka tehnoloogiline areng ning selle ühe olulise osana infotehnoloogia areng ja levik.~~

s-286

tea_dr8020_286

Sissetulekute ebavõrdsust mõjutava tegurina tuuakse sageli eraldi välja ka tehnoloogiline areng ning selle ühe olulise osana infotehnoloogia areng ja levik.

[87] tree

~~Nii leidsid Cornia ja Kiiski (2001), et tehnoloogilised muutused on üks olulisemaid sissetulekute ebavõrdsuse suurenemise põhjuseid arenenud riikides; ülejäänud riikides on mõju nõrgem.~~

s-287

tea_dr8020_287

Nii leidsid Cornia ja Kiiski (2001), et tehnoloogilised muutused on üks olulisemaid sissetulekute ebavõrdsuse suurenemise põhjuseid arenenud riikides; ülejäänud riikides on mõju nõrgem.

[88] tree

~~Sealjuures võib sissetulekute ebavõrdsust suurendavaid tehnoloogilisi muutusi jaotada intensiivseteks ja ekstensiivseteks (Snower, 1999).~~

s-288

tea_dr8020_288

Sealjuures võib sissetulekute ebavõrdsust suurendavaid tehnoloogilisi muutusi jaotada intensiivseteks ja ekstensiivseteks (Snower, 1999).

[89] tree

~~Intensiivsete muutuste korral suurenevad oskustööliste palgad, samal ajal kui mitteoskustööliste palgad jäävad samaks ja seega keskmine palk suureneb.~~

s-289

tea_dr8020_289

Intensiivsete muutuste korral suurenevad oskustööliste palgad, samal ajal kui mitteoskustööliste palgad jäävad samaks ja seega keskmine palk suureneb.

[90] tree

~~Ekstensiivsete muutuste puhul võtavad oskustöölised üle osa mitteoskustööliste töökohtadest.~~

s-290

tea_dr8020_290

Ekstensiivsete muutuste puhul võtavad oskustöölised üle osa mitteoskustööliste töökohtadest.

[91] tree

Nõudlus oskustööliste järele suureneb ja nende palgad tõusevad, samal ajal mitteoskustööliste nõudlus väheneb ja palgad vähenevad, keskmine palk võib aga jääda selliste muutuste korral samale tasemele (Snower, 1999).

s-291

tea_dr8020_291

[92] tree

~~Mõlemal juhul sissetulekute ebavõrdsus suureneb, kuid muutus on arvatavasti suurem teisel juhul.~~

s-292

tea_dr8020_292

Mõlemal juhul sissetulekute ebavõrdsus suureneb, kuid muutus on arvatavasti suurem teisel juhul.

[93] tree

~~Personaalarvutite leviku mõju sissetulekute ebavõrdsusele on põhjalikumalt käsitlenud Bresnahan (1997).~~

s-293

tea_dr8020_293

Personaalarvutite leviku mõju sissetulekute ebavõrdsusele on põhjalikumalt käsitlenud Bresnahan (1997).

[94] tree

Tema teooria kohaselt asendub suur osa väheseid ja keskmisi oskusi nõudvatest töökohtadest arvutitega, samas suureneb nõudlus kõrgelt haritud tööliste järele pidades silmas eeskätt just infotehnoloogia arendamisega seotud töökohti.

s-294

tea_dr8020_294

[95] tree

~~Ka siin on tulemuseks haridusest tulenevate erinevuste suurenemine sissetulekutes ja seega sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine.~~

s-295

tea_dr8020_295

Ka siin on tulemuseks haridusest tulenevate erinevuste suurenemine sissetulekutes ja seega sissetulekute ebavõrdsuse suurenemine.

[96] tree

Kahjuks on tehnoloogia arengu ja eriti infotehnoloogia leviku mõju sissetulekute ebavõrdsusele seni analüüsitud pigem teoreetilist laadi uurimustes, ka pole välja kujunenud näitajaid, mida võiks näiteks infotehnoloogia leviku kirjeldamiseks empiirilises analüüsis kasutada.

s-296

tea_dr8020_296

[97] tree

Wolff (2002) näiteks analüüsis sissetulekute ebavõrdsuse võimaliku mõjurina investeeringuid seadmetesse ja kontori- ja arvutustehnikasse, mis mõlemad osutusid oluliseks mõjuriks, ning tööjõu tootlikkust, mis ei osutunud oluliseks sissetulekute ebavõrdsuse mõjutajaks.

s-297

tea_dr8020_297

[98] tree

~~Samas võib alternatiivseid näitajaid kasutades arvatavasti saavutada ka teistsuguseid tulemusi.~~

s-298

tea_dr8020_298

Samas võib alternatiivseid näitajaid kasutades arvatavasti saavutada ka teistsuguseid tulemusi.

[99] tree

~~Lisaks SKP-le inimese kohta on uuritud ka majanduskasvu kirjeldava SKP kasvutempo seost sissetulekute ebavõrdsusega.~~

s-299

tea_dr8020_299

Lisaks SKP-le inimese kohta on uuritud ka majanduskasvu kirjeldava SKP kasvutempo seost sissetulekute ebavõrdsusega.

[100] tree

~~Ka siin on eri autorid saanud erinevaid tulemusi.~~

s-300

tea_dr8020_300

Ka siin on eri autorid saanud erinevaid tulemusi.

Edit as list • Text view • Dependency trees