| s-1
| Tänapäeva soolise võrdõiguslikkuse taustal on ikkagi õige, et naine maksab oma tarbitu ise. |
| s-2
| Teeb endale ukse lahti ise ja aitab endale palitu selga ise. |
| s-3
| Ega naine pole ju mingi alaarenenud nõrguke, naine saab ka ise kõigega hakkama. |
| s-4
| Soolise võrdõiguslikkuse nime all loodavad palju naised jätta alles varasemad klassikalised hüved (mees maksab) kui ka uuema aja võrdõiguslikkuse hüved (naistele meestega võrdne palk). |
| s-5
| See muidugi ei ole päris aus suhtumine. |
| s-6
| Kas kõik vanamoodi või kõik uutmoodi, mõlemast parimaid palasid pole ilus tahta. |
| s-7
| Olen selline vanakoolimees (vanuseks 30), et avan naistele uksi, aitan palitu selga, kotti tassida jne. |
| s-8
| Kohtlen naisi kui õrnemaid olendeid (mitte nõrgemaid), siiani pole keegi veel vastu tõrkuma hakanud. |
| s-9
| Otse vastupidi, kõigile on see väga meeldinud. |
| s-10
| Väljas söömisest arvan, et peaks maksma mees :) ja mitte sellepärast, et a) tal on võib-olla rohkem raha, b) tema on väljakutsuja, c) ta on 'tugevam' sugupool, vaid austusest naisterahva ees. |
| s-11
| Arvake, mis tahate, minule meeldib naisi hellitada ja meelitada ja austusega kohelda. |
| s-12
| Üksteise eest maksmine on kohane vaid väga lähedases suhtes olevate inimeste vahel - naine, mees, lähedane sõber etc. |
| s-13
| Esmakohtumisel nimelt peaks kumbki ise-enda eest maksma. |
| s-14
| Teise inimese eest maksmine, kes sinu elus (veel ja võib olla mitte kunagi) mingit rolli mängima ei hakka peaks ju pisut alandav olema? |
| s-15
| Erandjuhte on, aga selleks peaksid nad ka jääma. |
| s-16
| Kui keegi teise eest maksab, peab ju automaatselt tekkima võlgnevuse tunne? |
| s-17
| Millega seda heastada jne? |
| s-18
| Parem kui selliseid emotsioone vahel ei ole, vähemalt pool-võõraste inimeste puhul. |
| s-19
| Kui minu mees peaks mind mehena kohtlema hakkama, läheks suhe ilmselt lörri. |
| s-20
| Mulle meeldib, kui tema on mees ja mina naine. |
| s-21
| Mis teha, olen juba kord selline loll. |
| s-22
| Arve poolitamine on aus juhul, kui mees ja naine enne kulutuse tegemist niimoodi kokku lepivad ja eeldab ka samaväärset palgataset. |
| s-23
| Reaalsus on paraku selline, et mina oma 3813 ja mees oma ligi 30000 palga juures ealeski väljas süüa-juua ei saaks, kui arve peaks poolitama. |
| s-24
| Väike märkus: ühiskonnas kaasarääkimise, sõnaõiguse, rahalise sissetuleku jms võrdsust soovivad naised just ise. |
| s-25
| Kui aga 60% neist ei soovikski sealjuures võrdselt kulutada, siis võib öelda, et naised ei soovi kõikjal endale lihtsalt võrdseid õigusi kätte võidelda, vaid soovivad hoopis olla võrdsemast võrdsemad ehk n-ö kätel kantud. |
| s-26
| Loomulikult on see üldistus ja pisut hoogne sõnadega mängmine. |
| s-27
| Mida siin keerulist on ??? |
| s-28
| Esmakohtingul Väljakutsuja maksab... |
| s-29
| Õigemini peab olema valmis maksma ... |
| s-30
| aga viisakas oleks enne Daamilt küsida, kas ta tohib maksta !!! |
| s-31
| Kuid Daam peaks arvestama enne kutsele JAH vastamist et võibolla peab ta ise enda osa maksma! |
| s-32
| Kõike võib juhtuda! |
| s-33
| Mul esmakohtumised on tavaliselt nii välja näinud, et mees hirmsasti tahab ise maksta, mina siis luban tal ja tavaliselt siis lepime kokku, et järgmisel korral maksan mina ja olen ka maksnud siis. |
| s-34
| Ja siis jälle maksab mees ja siis jälle mina jne. |
| s-35
| Kui mees teeks ettepaneku esimesel kohtamisel pooleks maksta, siis oleks natuke imelik küll - pooldan vähemalt esimesel kohtamisel kes-kutsub-see-maksab lähenemist. |
| s-36
| Minu väike põhimõte, tõsiküll, mitte just reegel on järgmine: kui mina kutsun välja, arvestan alati sellega, et maksan nii enda kui ka naise (preili, daami) eest. |
| s-37
| Kui naine kutsub välja, võiks ta jätta endale väikese varjandi, et VÕIBOLLA peab ta ENDA eest ise tasuma seekord, rõhutan võibolla ... ei soovi et naine peab minu peale kulutusi tegema. |
| s-38
| Kui kutsun temakese välja, siis sellepärast, et mul on temaga hea olla või ma tahan teda tundma õppida .. |
| s-39
| Loomulikult on see minu privileeg mis ei peaks naisele rahalisi kulutusi tekitama :) |
| s-40
| Vastasel juhul võin minna käia olla alati ja igalpool üksi! |
| s-41
| On see siis rõõm!? |
| s-42
| Siin on see seeme, et naine peab elus ise hakkama saama ja mehele ei tasu iialgi loota. |
| s-43
| Kui mingil hetkel jõutakse lahutuseni siis lapsed on naise probleem ja mees maksab ainult enda arveid. |
| s-44
| Ei tasu koonriga suhet-peret luua kui oma tiivad ei kanna. |
| s-45
| Need naised, kes soovivad kangesti ise arveid maksta suruvad mehe varsti tuhvli alla ja kui mdagi ei meeldi siis uks on seal. |
| s-46
| Mina olen küll alati lubanud mehel maksta ja kui keegi mind kohtingule kutsub, siis eeldan samuti et tema maksab. |
| s-47
| Minu arvates on see ikkagi mehele ka uhkuse asi, et ta on majanduslikult võimeline maksma. |
| s-48
| Aga äkki ma olengi vanamoeline või ärahellitatud vms. |
| s-49
| Samamoodi eeldan, et mees on viisakas ja avab uksi jne. |
| s-50
| Kõik oleneb kindlasti kasvatusest :) |
| s-51
| minul pole küll probleemi, kui mees maksab. |
| s-52
| niikaua kui naised ja mehed võrdselt palka ei hakka saama, ei kavatse mina ka mingit võrdsust taga ajada. |
| s-53
| väljaminnes peaks arve tasuma see, kes välja kutsub. |
| s-54
| mõnikord võib ju juhtuda, et finantsid pole just kiita, aga siis kutsutakse välja ja pean siis piinlikkust tundma kui arve maksmiseks läheb? |
| s-55
| kui mul endal raha pole, siis ma lihtsalt ei hakkagi meest ise välja kutsuma, vaid vahin kodus. |
| s-56
| ja mida naised oma pideva nn võrdsusega tõestada tahavad, et pole nõus mehel maksta lasta, kui neile sama töö eest vähem makstakse, see nüüd küll mingi sõltuvuse näitaja pole, kui iga kord ise arveid maksad. |
| s-57
| nii võid mõne kaani endale külge saada, kes su arvel elama hakkab. |
| s-58
| Mulle tundub, et eesti naised on ääretult heal järjel. |
| s-59
| Käivad aga väljas ja lasevad veini ja head söögipoolist ette tuua. |
| s-60
| Raha pole karmil masuajal mingi probleem. |
| s-61
| Oleks mul ka nii :(( |
| s-62
| Ma ise väldin kohtinguid, sest mul pole lihtsalt võimalik panna ennast olukorda, kus peab hakkama maksma. |
| s-63
| Keegi ei kannata. |
| s-64
| Rääkides veel võrdõiguslikkusest ... |
| s-65
| Kallid naised, te olete meestega võrdsed alles siis kui te saate ka püstijalu seina peale pissida. |
| s-66
| paljud mehed arvavad et naised tahavadki võrdsust igas asjas ja automaatselt nõuavad kõige 50/50 poolitamist, tulemata selle peale, et naisel võib olla väiksem sissetulek ja naine ei pruugi suuta elada vastavalt mehe elustandarditele. |
| s-67
| On õudne sattuda sellise mehe otsa, kes ei saa aru, et üksteise võimalustega tuleb arvestada mitte mingi maniakina kõige võrdset poolitamist nõuda. |
| s-68
| Muidugi tahan osaleda ühiste arvete maksmises ja tavaliselt ütlen ka seda, kui suhe on edasi arenenud, aga sattusin kogemata hullumeelse juhtumi otsa, kus mu mees mõtleb, et minu osalemine tähendab nüüd et pean poole KÕIGEST maksma .. mis siis et temal on laristaja elustiil ja minu rahakott seda ei kannata. |
| s-69
| ja see pidev temale meeldetuletamine (et mul pole selleks või tolleks piisavalt raha) viib igasuguse suhteisu ära, sest see näitab, et ta ei oska minuga arvestada. |
| s-70
| Pidevalt teeb midagi teisiti kui oli kokku lepitud, nii et mina pean ka rohkem plekkima jälle ja kõik arvel olev raha kahaneb kohutava kiirusega. |
| s-71
| Rääkimata närviminekutest ja stressist. |
| s-72
| Vastik, et pean sellepärast suhte lõpetama, aga seksiisu ka enam pole selle rahajama pärast. |
| s-73
| Ma olen väga jahmunud, et nii palju naisi nõuavad, et nemad ise maksavad ja kannavad ja avavad ja jne. |
| s-74
| Mulle meeldib väga-väga olla naine, kelle eest mees maksab, kannab ja avab. |
| s-75
| Võlgu ma ei jää. |
| s-76
| Olen ka ise täiesti maksevõimeline ja arvan, et minupoolne rahaline panus ei olegi väiksem. |
| s-77
| Aga kohvikus ja üheskoos toidupoes käies meeldib mul küll rahast üldse mitte välja teha. |
| s-78
| Seda vist ilmsel põhjusel, et mu esimene abikaasa, kellega väga noorena suurest pirrutulearmastusest abiellusin, lasi umbes 97% kõigist kuludest mul kanda, 98% kõigist töödest mul teha ja koos uksest sisse minnes pidin kord peaaegu peadpidi ukse vahele jääma tema järel minnes. |
| s-79
| Kandsin süles korraga last ja suurt kotti. |
| s-80
| Tegelikult on sedapidi, et on naisi, kellega suheldes enamik mehi tahab ust avada, mantlit selga aidata ja raskemid asju kanda ja on naisi, kelle puhul enamikul meestel ei tule see pähegi. |
| s-81
| Esimest tüüpi naised peaksid seda võtma kui komplimenti oma naiselikkusele. |
| s-82
| Kus see kirjas on, et naine peab meeletult oma välimusele kulutama? |
| s-83
| Olge nii lihtsa välimusega nagu olete, oma viga kui investeerite välimusse, et kõigile meeldida :) |
| s-84
| sellepärast te vanatüdrukud oletegi, et nõuate meestelt imesi, samas nõuate võrdset palka. |
| s-85
| Kui olete võrdsed, siis olge igal alal. |
| s-86
| Meestel pole sellist rahakotti, mida teie ootate. |
| s-87
| Oodake edasi! |
| s-88
| no tahta eesti naiselt, et see miskit maksaks ..... tule taevas appi, need kuramuse rahakaanid imevad mehest viimase ja siis veel näägutavad ka hommikust õhtuni ega viitsi oma poritiibu laiali ajada? |
| s-89
| mehed ja naised olevat võrdsete õigustega, seega on naisel ka õigus maksta oma osa arvest. |
| s-90
| küsimus on põhimõtteline. |