| s-1
| Ühe aegumatu reegli järgi võib külastaud paikade väärtust määrata kaunis lihtsal viisil – kas on soovi sinna tagasi minna või mitte. |
| s-2
| Esimese sõidu järel heiastusid vaimusilmas aina ja aina Hiina-pildid. |
| s-3
| Tahtele allumatu kujutluslend peatus otsekui sähvatustena Hiinas juhtunul ja Hiinas nähtul, peast voolasid läbi jutukatked, mälestused roogade maitsest, ent eelkõige suurejoonelised ehitised, maastikud ja toredad inimesed. |
| s-4
| Ma mõistsin: tegelikult pressib peale kange tahtmine näha Hiinat uuesti ... |
| s-5
| Ja see unistus läks täide. |
| s-6
| Hiinas on kaks monumentaalset vaatamisväärsust, mis on kujunenud selle suure riigi ja tema pika-pika ajaloo sümboleiks. |
| s-7
| Esimest teavad kõik, see on Hiina müür, mis on kunagi olnud koos paralleelmüüridega 5000 kilomeetri pikkune. |
| s-8
| Teine aga oli veel ulatuslikum (koos paralleelharudega umbes 10 000 kilomeetrit), küündis Aasiast Euroopasse, aga seda teist teatakse praegu natuke vähem. |
| s-9
| Teise nimi on Suur Siiditee ja see on olnud aastakümneid varjus, sest teda kui võrdkuju ei läinud vaja. |
| s-10
| Tulevikus teame Siiditeest rohkem ja müürist vähem. |
| s-11
| Asi on selles, et minevik on ikkagi meie endi teha, Hiina valib ise sümboleid, mida tal on tarvis. |
| s-12
| Suur müür sümboliseerib Hiina eraldatust, isegi ksenofoobiat, vanaajal koguni muule maailmale vastandumist ja sellele ülalt alla vaatamist. |
| s-13
| Kõik võõrad olid kõrgesti arenenud Hiina jaoks kunagi barbarid ning need võisid Hiinale tuua kaela ainult pahandusi. |
| s-14
| Ja tõidki. |
| s-15
| Impeeriumid ei ole nii erinevad, nagu me arvame – Hiina keisrid suhtusid välismaalastesse täpselt samuti nagu Rooma keisrid, ainult et viimased ei ehitanud 10 000 li pikkust müüri, kuigi mõnel pool nad väiksemaid juppe rajasid. |
| s-16
| Ka ei ole rahva hoiak paari tuhande aastaga muutunud – inimesed ihkavad sinna, kus on parem elu. |
| s-17
| Ja kohapeal olijad suhtuvad uustulnukaisse parimal juhul umbusuga kui mitte päris vaenulikult. |
| s-18
| Hiinas oli vana- ja keskajal elu parem kui enamikus muus maailmas ning see tõmbas magnetina kõiksugu rahvast – nii vallutajaid kui ka muidu sisseimbujaid. |
| s-19
| Nende tõrjeks ehitatigi Hiina müür. |
| s-20
| Kui Rooma keisrid oleksid lasknud keset Euroopat rajada Rooma müüri, siis oleks Rooma keisririik püsinud märksa kauem – mine tea, ehk olnuks alles tänase päevani. |
| s-21
| Suurel Siiditeel oli aga hoopis vastupidine funktsioon, mis tõestab, et kaubavahetus ja rahvastevaheline kooselu teeb kõiki rikkamaks, ka kõige rikkamat. |
| s-22
| Siiditee ühendas Hiinat Kesk- ja Ees-Aasiaga ning Euroopaga. |
| s-23
| Viskame korraks pilgu Euraasia kaardile. |
| s-24
| Odavaim ja kõige turvalisem viis reisida on sõita laevaga mööda meresid. |
| s-25
| Hiinast Pärsiasse jõudmine tähendanuks väga ohtlikku ja peaaegu tundmatut teed mööda Vaikse ookeani meresid, mis tänapäeval kannavad nimesid Kollane, Ida-Hiina ja Lõuna-Hiina meri, ning mööda India ookeani meresid, mida me kutsume Bengali laheks ning Araabia mereks. |
| s-26
| Tormid avameredel ja piraadid kitsastes väinades oleksid nii laevakaravanidele kui ka meremeestele kiire lõpu teinud. |
| s-27
| Seda teed hakati kasutama alles esimesel aastatuhandel pärast Kristust. |
| s-28
| Hiinast Euroopasse jõuda oli aga vanasti hoopis võimatu. |
| s-29
| Pärsia teekonda oleks olnud vaja jätkata ümber Aafrika ja sellega saadi hakkama alles 16. sajandil. |
| s-30
| Kaks teist võimalust – kas Põhja-Jäämere või Vaikse ja Atlandi ookeani kaudu ümber Ameerika lõunatipu – ei tulnud üldse kõne alla, need ei ole tänagi kasutusel. |
| s-31
| Jäi üle ainult maismaatee, ükskõik kui ohtlik ja vaevaline see ka polnud. |
| s-32
| Inimene lihtsalt ei saa paigal püsida, inimest kihutavad tagant seiklushimu, huvi võõraste maade vastu ning soov jõukamalt elada. |
| s-33
| Siiditeed kaudu vedas Hiina välja peamiselt siidi, aga ka vaskpeegleid, bambustooteid, tervendavaid rohtusid, maaviljelus- ja metallisulatustehnikat, hiljem ka portselani ja muud kaupa, vastu sai Hiina kulda ja hõbedat, aga ka põllu- ja aiakultuure ning loomi – lutserni, puuvilju, viinamarja, granaatõuna, pähkleid, kurki, porgandit, safrani ja vürtse ning lõvisid, paabulinde, elevante, kaameleid ja paremaid võidusõiduhobuseid. |
| s-34
| Siiditee ümbruses leidus mitmel pool üsna rikkalikult nefriiti ehk jaadi, mida vanad tsivilisatsioonid on hinnanud kullast kallimaks. |
| s-35
| Jaadi pandi koos muu vajamineva varustusega (näiteks naised, teenrid ja sõjamehed) keisritele ja teistele ülikutele kaasa hauakambrisse, just jaadikostüüm või vähemalt jaadipadi pidi palsameeritud surnu teises elus uuesti äratama. |
| s-36
| Ei reisi ainult kaup, reisivad ka ideoloogiad ja religioonid. |
| s-37
| Mööda Siiditeed on Hiinasse tulnud manihheism, budism, kristlus (nestoriaanluse ja monofüsiitluse vormis) ja islam (viimane jõudis Ida-Hiinasse küll ka merd mööda). |
| s-38
| Guangzhousse jõudis islam juba 9. sajandil, kristlus sama teed pidi ametliku katoliikluse näol 16. sajandil. |
| s-39
| Teada on, et 65. aastal m.a.j. oli Shandongi provintsis budistlik kogudus juba olemas ja see usk oli saabunud Siiditeed pidi. |
| s-40
| Järgmistel sajanditel toodi Hiinasse budausu manuskripte ning neid hakati hoolega tõlkima. |
| s-41
| 73. aastal saatis Hiina 36-liikmelise delegatsiooni eesotsas Ban Chao'ga Läände, Ban Chao asetäitja Gan Ying jõudis Rooma keisririiki ning külastas tagasiteel Pärsia lahe äärseid linnu. |
| s-42
| Hiinast on Kesk-Aasiasse mööda Siiditeed jõudnud taoism ja konfutsianism, ent nende levik ja mõju on seal olnud tunduvalt tagasihoidlikum kui manihheismil ja islamil, eriti aga budismil Hiinas. |
| s-43
| Näete nüüd, maailmas pole midagi muutunud, meie päevadelgi on valida täpselt samade tingimuste vahel mis muiste – kes tahab teistega läbi käia, peab arvestama, et ta muutub ka ise, kes aga tahab täpselt enda moodi jääda, peab eemale tõmbuma ning üksi elama. |
| s-44
| Kui keegi kardab, et tema puhtus ja ilu saavad rikutud, siis peab ta piiri kinni lööma; kui aga ollakse salliv teistsuguste, algul kole kummalistena tunduvate elulaadide suhtes, siis hoitakse piir lahti. |
| s-45
| Kuidas on lood Euroopa Liiduga? |
| s-46
| Kas jääme pigem vaesteks ja puhasteks eestlasteks või oleme jõukamad koos siia tuleva muu rahva ja mõtteviisidega? |
| s-47
| Tänases Hiinas kerkivad pilvelõhkujad, kõikjal näeme kvaliteetseid kiirteid, Hiina muutub üha avatumaks ja avatumaks ühiskonnaks, sarnanedes väljanägemiselt Ameerikale, nüüd ei sobi Hiina müür enam kuidagi Hiinat sümboliseerima. |
| s-48
| Nüüd tõuseb esiplaanile Suur Siiditee, mille olemasolu tõestab, et hoolimata tohutust kaugusest, mis Hiinat on lahutanud teistest kultuurriikidest, pole Hiina kunagi olnud päris täielik erak, vaid on sõltuvalt siseolukorrast alati olnud kas suuremas või väiksemas läbikäimises muu maailmaga. |
| s-49
| Ka Marco Polo reisis aastatel 1271–1274 koos isa ja onuga mööda Siiditeed, tuli Itaaliast Väike-Aasia, Pärsia, Afganistani ja Pamiiri kaudu Hiinasse, läbis Taklimakani ja Gobi kõrbe, jäi Hiinasse 17 aastaks, õppis selgeks hiina keele, käis paljudes Hiina piirkondades, tagasiteel purjetas mööda merd Pärsiasse, sealt ratsutas kaamelitega Genuasse, kus ta pandi vangi. |
| s-50
| Vanglas dikteeris Marco Polo üleskirjutajatele oma reisimälestused, mis jäid kuni 17. sajandini eurooplaste peamiseks infoallikaks Sise-Aasia, sealhulgas Kesk- ja Lääne-Hiina kohta. |
| s-51
| Marco Polot peeti suureks luiskajaks, hulluks, aferistiks, bluffijaks ja fantasööriks, tema teost pööraseks väljamõeldiseks. |
| s-52
| Eurooplane ei tahtnud uskuda, et kuskil maailmas elatakse jõukamalt ja õnnelikumalt kui tema kodumaal. |
| s-53
| Euroopas usuti sedasama mis Hiinas – meie oleme maailma keskkoht, meie järgi joondub muu maailm. |
| s-54
| Just Marco Polo teose vastuvõtt Euroopas kinnistas lõplikult Hiina ja Euroopa vastandumise, mis oli alguse saanud mööda Siiditeed rändavate kaupmeeste suust suhu liikunud imelugudest. |
| s-55
| See kestab mingil määral tänase päevani ning ei Hiina ega Euroopa ole seda kuidagi ära teeninud. |
| s-56
| Eesti keeles ja meeleski on juurdunud, tõsi küll mujalt laenatud, ütlused ja müüdid, mille sisuks on enese vastandamine sellega, mida teati Hiina kohta. |
| s-57
| Leidub neid nii häid kui ka halbu. |
| s-58
| Hiina viisakus tähendab meil üliagarust teenindamisel, hiina keel arusaamatust, hiina mõistatus lahendamatust, hiina piinamine aga koledust ülekuulamisel. |
| s-59
| Ka meieni on jõudnud anekdoodid hiina söömakommetest ja toitudest. |
| s-60
| Olgem leebed ja ärgem nimetagem seda rassismiks, andkem sellele nähtusele pehmem nimetus – teadmatusest sündinud rahvuslik eelarvamus. |
| s-61
| Kogu seesugune udune mütoloogia saab kunagi tänu tihedamale suhtlemisele asenduma adekvaatse informatsiooniga. |
| s-62
| Ja eks seesugune eesmärk on mulgi, muidu ma seda reisikirja ei kirjutaks. |
| s-63
| Mööda elutuid kõrbeid ja kõrgeid mägesid kulgev Siiditee oli kasutusel ligi 2000 aastat järjest, kindlasti juba alates 2. sajandist enne Kristust (ositi varem) kuni pideva laevatee avamiseni Hiinast Euroopasse 16. sajandil. |
| s-64
| Siiditee oli antiikmaailma pikim ja rikkaim karavanitee, mis läbis rohkem riike ja kultuure kui ükskõik missugune teine tolleaegne tee. |
| s-65
| Riikide arv on aja jooksul muutunud, ent puhuti oli neid üle kolmekümne. |
| s-66
| Tee algas Kesk-Hiinast, tollasest Hiina pealinnast Changanist (Hiinas on pika ajaloo jooksul pealinnu olnud õige mitmeid), mis nüüd kannab nime Xi'an, siidiliblika kasvandustest, suundus praeguse Gansu provintsi aladele, läks kas põhja või lõuna poolt Taklimakani kõrbe Pamiiri, sealt kulges põhjapoolne haru Kašgari (Kaši) kaudu läbi Turkestani Pärsiasse, edasi Konstantinoopoli kaudu Euroopasse. |
| s-67
| Lõunapoolne haru läbis Afganistani, seejärel Pärsia, jõudis Antiookiasse, kust pöördus kas Konstantinoopoli või Aleksandria poole. |
| s-68
| Üks väiksem põhjapoolne haru riivas Kaspia merd, läbis Kaukasuse ja jõudis isegi Krimmi. |
| s-69
| Pisemaid kõrvalharusid oli teisigi. |
| s-70
| Siid oli toonase maailma kõige tähtsam kaup, mis tõi rikkuse nii keisrile kui ka tervele riigile. |
| s-71
| Siiditee kaudu jõudsid Euroopasse jutud imepärastest riikidest idas. |
| s-72
| Siidist on juttu Vanas Testamendist (Hesekiel 16: 10,14): ' Ma riietasin sind kirjatud riidesse, sidusin sulle jalga sandaalid, mähkisin sulle linase peakatte ja katsin sind siidiga. |
| s-73
| [...] Nõnda olid sa ehitud kulla ja hõbedaga ja su riieteks olid linased, siidised ja kirjatud riided. |
| s-74
| [...] Su nimi sai kuulsaks paganate hulgas, sest see oli täiuslik kaunistuste tõttu, mille ma olin su ümber pannud, ' ütleb Issand Jehoova. |
| s-75
| Hesekieli elust on teada fakt, et ta viidi 597. aastal enne Kristust Paabelisse vangi, järelikult oli tollal siid Lähis-Idas juba olemas. |
| s-76
| Siidist ei saa mööda ka Aristoteles (surnud 322 e.Kr.), Aleksander Suure kasvataja, tema kirjeldab siidiusside metamorfoose enam-vähem õigesti. |
| s-77
| Järelikult oli tal informatsiooni, kuigi siidiliblika kasvatamisoskused, samuti võtted, kuidas kookonist siidniiti kätte saada, olid Hiina suurimad saladused, mida varjati kiivalt. |
| s-78
| Tänapäeval öeldakse kõige selle kohta know-how ning seda kaitsevad patendid. |
| s-79
| Ja kes ei suuda või ei taha patenti osta, see peab ülal tööstusspionaažikontoreid. |
| s-80
| Kindlasti tegeldi nii luuramise kui ka vastuluuramisega juba tollal. |
| s-81
| Ka vanad sanskriti tekstid räägivad siidist ja siidiussidest. |
| s-82
| Leidub siiski uurijaid, kes arvavad, et siidiussidest siidniidi saamise saladust Hiinas keegi ei reetnud, see avastati Indias ja Iisraelis iseseisvalt, sõltumatult Hiinast. |
| s-83
| Looduslikult kasvab siidiliblikas Jaapanis, Koreas ja Hiinas. |
| s-84
| Euroopasse jõudis Hiina siid 2. sajandil pärast Kristust, läks veel mõnisada aastat ning araablaste kaudu jõudsid Euroopasse siidiussid ning oskus neid kasvatada. |
| s-85
| Siidrõivastest sai ka Euroopas võimu, rikkuse ja luksuse märk, nagu see oli aastasadu varem juhtunud Aasias. |
| s-86
| Inimene, kes tahtis, et temast lugu peetakse ja talle allutakse, pidi end näitama siidrõivastes, muidu poleks tema ambitsioonidele keegi tähelepanu pööranud. |
| s-87
| Nimi Siiditee on pandud tagantjärele, selle andis iidsele karavaniteele 1870. aastal saksa geograaf Ferdinand von Richthofen, kes kaardistas arheoloogide poolt väljakaevatud linnu Sise-Aasias. |
| s-88
| Täna peame tõdema, et Siiditeel on lisaks kauba- ja kultuurivahetusteele olnud ka mingi eksistentsiaalne ja geopoliitiline tähendus. |
| s-89
| Siiditeed pidi liikus Aristotelese õpilane Makedoonia Aleksander maailma vallutama, ja olekski seda teinud, kui maailm poleks olnud liiga suur ning tema elu väga lühike. |
| s-90
| Ta suri 323. aastal e.Kr. 33-aastasena! |
| s-91
| Põhjapoolset Siiditeed pidi liikusid Tšingis-khaan ja tema järeltulijad, peale selle veel hästi suur hulk väiksemaid maailmavallutajaid. |
| s-92
| Siiditee jagas kaheks isegi 19. sajandi Aasia, lõunapoolseid maid püüdis koloniseerida Suurbritannia, põhjapoolseid Venemaa. |
| s-93
| Ka N. Liidu kallaletung (kommunistlikule!) Afganistanile 1980. aastal oli katse võtta kontrolli alla kunagise Siiditee piirkond, et rajada endale pääs soojade veteni, India ookeanini, see tähendab jätkata Venemaa kunagi pooleli jäänud vallutusi. |
| s-94
| Sulgeme hetkeks silmad ja kujutleme kaamelite lõputuid karavane liikumas mööda ääretuid kõrbi ning kõrgeid mägesid. |
| s-95
| Kellad helisesid öös, koerad haukusid, kuu heitis pikki varje lainjale liivale. |
| s-96
| Kaamelite õõtsumine uinutas kaupmehed. |
| s-97
| Igas kurus varitses röövlisalk. |
| s-98
| Aga kaupmeestel olid relvad ja relvastatud saatjad, keegi sõdureist pidas valvekorda, harilikult jäid Siiditeele lebama ründajate laibad. |
| s-99
| Need ei vedelenud kaua, varsti lendasid kohale raisakotkad, kelle pojad pesades ootasid toitu. |
| s-100
| Mõnikord karavan laulis, tihti peatuti, et juua teed, siis jutustati imepäraseid muinasjutte – mäed, öö ja kõrb õhutasid fantaasiat. |