s-1
| Astronoomias läheb üha põnevamaks. |
s-2
| Alles see oli, kui elektrooniline pildistamine tõrjus välja 100 aastat astronoomiat teeninud fotograafia. |
s-3
| Nüüd lisanduvad moodsat juhtimis-, mõõtmis- ja arvutustehnikat väärikalt kasutavad hiigelteleskoobid. |
s-4
| Üle pika aja on Euroopast taas saanud Ameerikale vääriline partner ja uute tulemuste tulv on alanud. |
s-5
| Tutvume põgusalt vaid ühega päevakorda tõusnud probleemidest - musta augu otsingutega galaktikate tuumast. |
s-6
| Teleskoobid |
s-7
| Väidetakse, et vaatlevad astronoomid Maal jäävad peagi tööta - kõik vaatlused tehakse kosmosest. |
s-8
| Nüüd peaks olema selge, et seda aega pole ikka veel ette näha. |
s-9
| Näiteks kolmel viimasel aastal valminud 8 monstrumteleskoobi peegli pindala kokku on 565 m2. |
s-10
| Enne 1997. aastat valminud 33 suurema teleskoobi (2,2 kuni 6 m) kogupindala on 236 m2. |
s-11
| Pealegi on selles arvestuses Kecki teleskoobi kahest 10 m peeglist arvestatud vaid üht ja maailma suurimast 16meetrisest vaid seni valminud poolt. |
s-12
| Viimane, Euroopa Lõunaobservatooriumi Very Large Telescope (VLT) hakkab koosnema neljast 8,2 meetrisest peeglist, millest 1999 asus tööle juba teine. |
s-13
| Kui teleskoop valmis, on selles peegelpinda 211 m2. |
s-14
| Võrrelge oma korteri põrandapinnaga ja kujutage ette, kuidas näeksite taevast, kui teie silmade diafragma pindala oleks tegeliku 40 mm2 asemel 211 m2 ja silmadevaheline kaugus 100 meetrit! |
s-15
| Veelgi hämmastavam, et kvaliteedilt ületavad monstrumteleskoobid oma väikseid vendi mäekõrguselt: peegli (te) kuju vaatluse kestel pidevalt korrigeerides on see kogu aeg ideaalne, tähtede vilkumine elimineeritakse kavalate võtetega. |
s-16
| Klassikaliste teleskoopide lahutusvõime on ületatud 1000 korda, atmosfäärist nähakse läbi ligi 100 korda täpsemini kui see vahetu vaatlusega võimalik. |
s-17
| Ent loomisel on veelgi võimsamad optilised süsteemid, millega peaks nägema isegi teiste tähtede planeete. |
s-18
| Neile, nagu osaliselt monstrumteleskoopidelegi, jääb kindlalt alla ka Hubble'i Kosmoseteleskoop (HST). |
s-19
| Selle projekteerimisel 1970. aastatel ei osanud keegi ette näha, millised näevad teleskoobid välja 20 aasta pärast. |
s-20
| Otstarbekas tööjaotus on välja kujunemas: kiirgus, mis Maa atmosfäärist läbi ei tule, on kosmoseteleskoopide valdkond. |
s-21
| Kõik muu tehakse Maal. |
s-22
| Teleskoobid võiks jaotada nelja klassi. |
s-23
| - Klassikalised reflektorid. |
s-24
| - Uue tehnoloogia reflektorid (korrigeeritav õhuke peegel). |
s-25
| - Monstrumteleskoobid (mosaiik- ja mitmepeeglilised). |
s-26
| - Lähituleviku optilised interferomeetrid. |
s-27
| Mustad augud |
s-28
| Massi järgi võib nelja klassi jaotada ka mustad augud. |
s-29
| - Mass vähemalt 10 15 g (miljard tonni), raadius 10 -13 cm (elektroni raadius). |
s-30
| Need, mini- ehk reliktaugud on säilinud Suure Paugu alghetkedest. |
s-31
| Kui nad üldse olemas on, võivad nad moodustada nähtamatu aine ja olla universumi kõige levinumad objektid. |
s-32
| - Tähe massiga mustad augud, näiteks M=5 M!, R=15 km. |
s-33
| Läbi põlenud suure massiga tähe jäänukeid, peaaegu kindlaid musti auke on teada tosin. |
s-34
| - Massiivsed mustad augud:. |
s-35
| Niisugune objekt avastati alles 1999. aasta lõpul ühe galaktika keskme läheduses. |
s-36
| Arvatakse, et massiivsetes galaktikates kohtame selliseid edaspidigi. |
s-37
| - Kui mass on sada tuhat kuni miljard Päikese massi, näiteks, on tegemist supermassiivse musta augu ehk monstrumauguga. |
s-38
| Niisugune näikse resideerivat peaaegu kõigi suure massiga galaktikate keskmes. |
s-39
| Kui maa sees on auk, millest meil on villand, ajame selle täis, ja seda ei ole enam. |
s-40
| Kui tegemist on musta auguga, siis - mida enam me sellesse miskit loobime, seda suuremaks see auk läheb. |
s-41
| Et musta auku täis ajada, tuleb sellest ainet välja võtta. |
s-42
| Kuna see pole võimalik, saavad mustad augud ainult kasvada. |
s-43
| Musta augu raadius, täpsemini - gravitatsiooniline raadius (ehk sündmuste vaatlemise piir ehk singulaarsuse piir ehk lõkspind) on lihtsalt võrdeline musta augu massiga. |
s-44
| Musti auke reedabki nende aplus. |
s-45
| Nad on valmis ahmima endasse kõike, mis nende lähedusse satub. |
s-46
| Must auk galaktika keskmes |
s-47
| Gaas ja tähed tiirlevad ümber galaktika keskme. |
s-48
| Sattunud seal paikneva monstrumi lähedusse on neil ikka mingi hoog sees ja nad ei kuku auku otse, vaid jäävad tiirlema selle ümber ning moodustavad akretsiooniketta. |
s-49
| Musta augu magnetväljas tohutu kiirusega liikuvad laetud osakesed hakkavad kiirgama ja akretsiooniketas muutub nähtavaks. |
s-50
| Pöörases gravitatsiooniväljas ja üha lisanduvas gaasis ei saa olla rahu - akretsiooniketas on mitmes mõttes ebastabiilne, seal tekib tihendeid, lööklaineid ja peaaegu valguse kiirusega paiskuvad välja tohutud gaasipilved. |
s-51
| Akretsiooniketta pöörlemiskiirus võimaldab hinnata vaadeldavas ruumiosas sisalduvat massi. |
s-52
| Galaktikates, kus on õnnestunud määrata massi-heleduse suhe, on mass ikka tuhandeid või miljoneid kordi suurem sellest, milline oleks vaadeldavat valgust kiirgavate tähtede kogumass. |
s-53
| Tähendab - seal on must auk. |
s-54
| Päikesesüsteem ja spiraalne galaktika on sarnased. |
s-55
| Mõlemad on tekkinud gaasipilvest, mis kokku tõmbudes hakkas kiiremini pöörlema ja muutus üha lapikumaks. |
s-56
| Keskele koondus suurim osa massist (vastavalt Päike ja galaktika tuum/must auk), mille ümber tiirlevad väiksemad kehad (vastavalt planeedid ja tähed). |
s-57
| Kõik tähed on tekkinud kokkutõmbuvas gaasipilves, ja nagu me teame, tekib selles enamasti kaks tihendit - kaksiktäht. |
s-58
| Harvemini tekib kolmik- või neliktäht, kuid teame isegi kuuiktähti. |
s-59
| Kas galaktika keskel ei võiks moodustuda kaksiktuum, kaksik must auk? |
s-60
| Niisamuti kolmik- või nelikauk jne.? |
s-61
| Miks mitte. |
s-62
| Kaksiktuum on avastatud mitmel galaktikal, kuid asi pole veel selge. |
s-63
| Tegemist võib olla kahe erineva kokkupõrganud galaktika tuumaga, kahe musta auguga, mis pole (veel) ühte sulanud või näeme neid parajasti üksteisest mööduvat. |
s-64
| Mustade aukude tants |
s-65
| Vahest aitavad selgust tuua kvasarid ja raadiogalaktikad, mis nähtavas valguses ja raadiokiirguses tehtud fotol näevad välja täiesti erinevad. |
s-66
| Mitmed raadiogalaktikad on valgusfotol võrdlemisi tavalise väljanägemisega, raadiofotol aga paistab vaid üks, vahel kaks üliheledat punktikujulist kiirgusallikat. |
s-67
| Vahel on raadiokiirguses näha üks või kaks võimast gaasijuga või -pilve - kõrva, mis on välja paiskunud täpselt galaktika keskmest. |
s-68
| Sümmeetrilisi kahekõrvalisi galaktikaid, kui neis on toimunud hiigelplahvatus, võiks justkui pidada normaalseiks. |
s-69
| Ühekõrvalised oleks sel juhul vangoghid. |
s-70
| Hämmastav, et jõudnud ligi 100 miljoni valgusaasta kauguseni galaktikast, pole kõrvad ikka veel jahtunud ja hajunud. |
s-71
| Veelgi enam - mõni kõrv kiirgab osaliselt ka valgust ja isegi röntgenikiirgust. |
s-72
| Selge on vaid see, et kõrvade kiirgus ei ole soojuslik. |
s-73
| Ei plahvatustele galaktikate tuumas ega kõrvadele ole korralikku seletust. |
s-74
| Sel alal on märkimisväärset tööd teinud meie põhjanaabrid. |
s-75
| Helsingi tähetorni assistent Mauri Valtonen innustus kohe, kui 1969. aastal esmakordselt kuulis mustadest aukudest. |
s-76
| Sõitnud Cambridge'i, ei õnnestunud tal saada oma doktoritöö juhendajaks kumbagi ala parimaist asjatundjaist, ei Stephen Hawkingit ega praegust Inglise kuninglikku astronoomi sir Martin Reesi, kuid piisas töötamisestki sealses ülisoodsas teadusõhkonnas. |
s-77
| Kasutades tolle aja täpsemaid galaktikamudeleid koostanud Sverre Aarsethi programme, paigutas ta galaktika keskmesse supermassiivsete mustade aukude erinevaid kombinatsioone ja sai huvitavaid tulemusi. |
s-78
| Selle järgi ei ole mitmest mustast august koosnev süsteem galaktika keskmes dünaamiliselt stabiilne. |
s-79
| Varem või hiljem visatakse sealt üks või kaks väiksemat musta auku välja (gravitatsiooniling toimib sarnaselt linguga, mille abil heidetakse kivi). |
s-80
| Oma teekonnal galaktika keskmest ääreni korjab must auk endale uhke gaasist ja tähtedest koosneva saatjaskonna. |
s-81
| Kümnete tuhandete valgusaastate kaugusele lendava väljaheidetu ümber toimuvad samad protsessid, mis galaktika tuumas, vaid väiksemas mõõtkavas. |
s-82
| Väljaheidetud must auk või augud võivad galaktika ümber pendeldada miljardeid aastaid. |
s-83
| Galaktikate kõrvad oleksid siis mustade aukude tantsuga kaasnev nähtus. |
s-84
| Professor Mauri Valtoneni juhtimisel uuritakse nüüd kaksiktuumaga kvasareid Turu Ülikooli Tuorla observatooriumis. |
s-85
| Näiteks kvasari OJ287 vaatluste põhjal arvutatud mudel on leidnud parima võimaliku kinnituse: kaksiktuumaga kvasari heledus on muutunud just selliselt, nagu mudelist ette ennustatud. |
s-86
| Juuresolevad fotod peaks asjade hetkeseisust andma põgusa ülevaate. |
s-87
| Need on esimesed pääsukesed viljakast koostööst maapealsete monstrumteleskoopide ja raadioteleskoopide ning kosmoseteleskoopide vahel. |
s-88
| Kui kaht esimest tüüpi mustade aukude korral on praegu monstrumteleskoopide rolli raske näha, siis massiivsetest ja supermassiivsetest mustadest aukudest teame paari aasta pärast kindlasti märksa rohkem. |
s-89
| 1 Teleskoopidest on kirjutanud Uno Veismann, galaktikatest Mihkel Jõeveer, Peeter Tenjes ja Peeter Traat kogumikus “ Universum ”. |
s-90
| Kirjastus HORISONT, Tallinn 1997. |
s-91
| PEEP KALV (1934) on Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituudi vanemteadur. |
s-92
| Füüsika-matemaatikakandidaat. |
s-93
| Pildid: |
s-94
| -. VLT esimene meistritöö 1999. a. märtsist: 15 miljoni v.a. kaugusel Hüdra tähtkujus asuv galaktika M83. |
s-95
| -. Detsembris 1999 lennutati orbiidile Euroopa Kosmose-agentuuri X-ray Multi-Mirror tehiskaaslane (XMM), väärikas täiendus NASA röntgeniteleskoobile Chandra. |
s-96
| XMMi kolmes torus on igaühes 58 kontsentrilist silindrilist kullatud peeglit, mille kogu-pindala on sama kui tenniseväljakul. |
s-97
| Põhitöö: mustad augud galaktikate keskmes. |
s-98
| -. Märtsis 1999 läks käiku Euroopa Lõunaobservatooriumi (Tšiilis) 16meetrisest Very Large Telescopeist (VLT) teine 8,2 m teleskoop Kueyen (keskmine torn). |
s-99
| Vasakpoolsem, Antu, on ametis maist 1998. |
s-100
| Kui ka Melipal ja Yepun valmis, on VLT lahutusvõimelt sama hea kui 200meetrine teleskoop. |