| s-1
| Palju olulisi komponente, nagu liha ja kala, hangime siiski Eestist. |
| s-2
| Loomulikult kuuluvad meie kohalikku ostusedelisse ka aedviljad. |
| s-3
| Meie peremehe Gesualdo Nava arvates saab hea roa ka ilma lihata ja nii paluski ta mul edastada sellise retsepti: |
| s-4
| Taglierini või tagliatelle (lintjad spagetid) |
| s-5
| Sool |
| s-6
| maitse järgi |
| s-7
| Must pipar |
| s-8
| maitse järgi |
| s-9
| Oliivõli |
| s-10
| 10 g |
| s-11
| Sibul |
| s-12
| 40 g |
| s-13
| Porgand |
| s-14
| 50 g |
| s-15
| Kapsas |
| s-16
| 50 g |
| s-17
| Tomat |
| s-18
| 50 g |
| s-19
| Redis |
| s-20
| 50 g |
| s-21
| Lehtsalat |
| s-22
| 10 g |
| s-23
| Riivitud Parmigiano (Parmesani) juustu |
| s-24
| 30 g |
| s-25
| Aedvilju võib asendada või välja vahetada vastavalt sellele, mis käesoleval hetkel käepärast on. |
| s-26
| Valmistamine: |
| s-27
| Asetame veega täidetud kastruli tulele ja ootame, kuni vesi hakkab keema. |
| s-28
| Seejärel lisame soola ja taglierinid/tagliatelled ning ühe supilusikatäie õli, mis tagab, et pasta ei lähe keetes tükki. |
| s-29
| Keedame 5--6 minutit ja kurname seejärel läbi sõela. |
| s-30
| Samal ajal, kui pasta keeb, valmistame kastme. |
| s-31
| Parima tulemuse saamiseks peaksid kaste ja pasta valmima üheaegselt. |
| s-32
| Soojendame oliivõli pannil, lisame viilutatud sibula ja pruunistame selle kergelt. |
| s-33
| Järgmisena lisame porgandi ja praeme, kuni õli omandab kollakas-oranži tooni. |
| s-34
| Seejärel lisame pidevalt segades kapsa, tomati ja redise ning kui kõik on pehmeks muutunud, lõpetame rohelise salatiga. |
| s-35
| Segame läbi ja maitsestame soola ning pipraga. |
| s-36
| Valmis kastmele lisame taglierinid/tagliatelled ja segame läbi. |
| s-37
| Lõpetuseks lisame parmesani juustu ning serveerime kohe. |
| s-38
| 'Ma tulin Tallinki laevaga, sest sellel on parim köök,' ütleb mulle kuulus soome kirjandusteadlane. |
| s-39
| Ta on mitme laevafirma õhtusöömaaegu pruukinud, neid võrdleva kirjandusteaduse parimate traditsioonide järgi kõrvutanud ja valinud pakutavate köögikunstiteoste seast parima. |
| s-40
| Mai algul toimus EstLine'i Rootsi vahet sõitval reisilaeval Regina Baltica kokkade, baarmenide ja kelnerite võistlus. |
| s-41
| Osales seitse Läänemerel seilavat laevafirmat. |
| s-42
| Inimesele, kes uuemal ajal pole restoranikultuuriga palju kokku puutunud ja mäletab endisaegade ülbeid ja ignorantseid kelnereid, oleks niisuguse võistluse jälgimine iseäranis kasulik: ka koka, baarmeni ja kelneri amet on oma kutsele pühendunud andeka täismehe töö. |
| s-43
| Silme ees püsib siiani pilt, kuidas kolm Viking Line'i soomlast laulsid ja hõiskasid, kui nende mees Timo Hannukainen baarmenide konkursi võitis. |
| s-44
| See oli nende team'ile niisugune sündmus, nagu oleks mees kuu peal ära käinud. |
| s-45
| Imeline filee |
| s-46
| Ka kokkade võistluse võit läks Viking Line'ile. |
| s-47
| 'Kasutatud oli sea välisfileed ja sellega oli imet tehtud,' selgitas žüriiliige Dmitri Demjanov. |
| s-48
| ' Ürtidega kaetud paksud lõigud säilitasid liha mahlasust, mee- ja balsamikaste sobis liha loomuliku maitsega suurepäraselt. |
| s-49
| Lisandiks serveeritud klaasjaks küpsetatud sibul, tomat ja šampinjon olid poolpehmed, mitte vedelad. ' |
| s-50
| Võitnud roog oli ka kohtunik Demjanovi vaieldamatu lemmik. |
| s-51
| Seevastu tekitas temas ühtaegu õudust ja nõutust võistkond, kes valmistas sea sisefileest kebabi -- hakkliha. |
| s-52
| Allakirjutanul õnnestus serveerimiskohtuniku rollis olla pidulikul õhtusöögil, kus pakuti eelmise aasta võidumenüüd: lihtsad, aga harmoonilised road lõhest ja kanast sobivate maitselisanditega. |
| s-53
| Lõhe oli mõistagi Läänemerest, sinna juurde pakutav vein Californiast: Beaulieu Vineyardi toodetud Chardonnay ja Merlot. |
| s-54
| Rootslasest kelneri serveerimiskunsti kallal võinuks ju noridagi: kogu veinipudel valati võrdselt nelja lauas istuja klaasi ära, hoolimata, et valge vein ju sel moel klaasis soojaks läheb. |
| s-55
| Nagu tunnistas kohtunikutööd teinud restorani Egoist kelner Orm Puks tehti serveerimisvigu igas lauas, aga vahest aetaksegi ujuvrestoranides lihtsamalt läbi kui maapealsetes. |
| s-56
| Meie laudkonna meeleolu kerkis aga Läänemere roogade ja California veini toel jõuliselt. |
| s-57
| Fennoskandia gurmaanid väljendasid usku, et restoranide annid lähevad aina paremaks ja naudinguvõimalustel ei ole mingit piiri. |
| s-58
| Ja kui mu lauanaabrid veendusid, et ma veini maitset kirjeldada oskan, kinnitasid nad, et Eesti kuulub erinevalt Lätist ja Leedust kahtlemata Põhjamaade kultuuriruumi. |
| s-59
| Sada aastat Soomest maas? |
| s-60
| 'Eesti on restoraniasjanduses Soomest 100 ja Rootsist 150 aastat maas,' kinnitab konkursi eelõhtul Egoisti chef Demjanov. |
| s-61
| 'No ma armastan muidugi liialdada.' |
| s-62
| Demjanovi sõnul on eesti ja rootsi või soome restoranikultuuri põhiline erinevus selles, et Põhjamaad on arenenud rahulikult oma rahvuslikule köögile toetudes. |
| s-63
| Isegi kui tuleb moodi vahemereline köök, ühendatakse seda oma söögitraditsiooniga. |
| s-64
| Eestis on seevastu areng eklektiline. |
| s-65
| 'Vahel tundub nii, et restoraniomanik pakub seda, mida kõige odavamalt kätte saab.' |
| s-66
| Põhjamaade kokkade põhikoolitus on parem, nad saavad hea ülevaate maailma köögist. |
| s-67
| Teisalt on koka prestiiž kõrge ja tema töö seeläbi hästi motiveeritud. |
| s-68
| Konkurents on halastamatu, mugavad inimesed tippu ei tõuse. |
| s-69
| Rootsis on moodustatud rahvuslik kokkade võistkond aastaeelarvega kümmekond miljonit Rootsi krooni ja nad osalevad kõikvõimalikel erialakonkurssidel. |
| s-70
| ' Rootsi on rikas riik ja nende juhtmõtteks on, et neile sobib vaid parim. |
| s-71
| Kokandus on Rootsis suur bisnis, ' kinnitab Demjanov. |
| s-72
| Ei saa teha head sööki ilma esmaklassilise tooraineta ja just selles osas on Rootsi meist võimsalt ees. |
| s-73
| Aasta läbi on saada värskeid seeni ja marju, aga ka mereande ja ulukeid. |
| s-74
| 'Eesti toorainebaas ei ole suureks hüppeks kokanduses valmis,' ohkab edasipüüdlikkusest pakatav Demjanov. |
| s-75
| Näiteks Eestis kasvatatavad lambad on villa-, mitte lihalambad ja seepärast gastronoomilist väärtust endast ei kujuta. |
| s-76
| Delikatesside sissevedu piirab omakorda klientuuri hulk. |
| s-77
| Demjanovi hinnangul on Eestis heal tasemel pubindus ja tex-mex. |
| s-78
| Põhjamaades on nii kokad kui ka baarmenid ja kelnerid koondunud erialaliitudesse, restoranid võistlevad Michelini restoraniketi tärnide ja rotissööride gildi kuulumise pärast. |
| s-79
| Nautimismeelsust toetab ka rahvahulkades populaarne gastronoomia-ajakirjandus. |
| s-80
| Et töötasud kõrged ja ametiühingute järelvalve tugev, tegutseb Põhjamaade restoranides optimaalne tiim: igaüks teab, mida teeb, ja teeb täie pingega, liigse inimese jaoks köögis kohta ei ole. |
| s-81
| Mis puutub restoraniprae hinda, siis peegeldavad need praegu riikide elatustaset: Rootsis umbes 380 sealset krooni, Soomes keskeltläbi 150 marka ja Eestis 200 krooni. |
| s-82
| Üheks ülesandeks Estline'i konkursil oli millenniumilaua katmine: rõhutamaks sündmuse erilisust, asetasid mõned meeskonnad laudadele ka peegleid, pitse-satse ja klaasskulptuure. |
| s-83
| Ülekatmine, arvasid professionaalid. |
| s-84
| Aga vahest nõuabki millenniumilõpp midagi erilist? |
| s-85
| Millises lokaalis veedad sa millenniumiõhtu? |
| s-86
| Põhjamaades olevat restoranid enamasti kinni -- liiga kallis aeg, et personali tööl hoida. |
| s-87
| Tallinnas ei ole aeg tõenäoliselt veel nii kalliks läinud. |
| s-88
| Kataloonlane Miguel Torres on Pürenee poolsaare küllap üldtuntuim veiniheeros, eriti armastatud Põhjamaades, sealhulgas Eestis. |
| s-89
| 1960. aastatel hakkas Burgundias veinihariduse saanud noormees isaisade traditsioone revideerides Penedèsis moodsaid viinamarjasorte juurutama. |
| s-90
| 1979. aastal valiti tema esindusvein Gran Coronas Mas La Plana mainekal võistlusel parimaks Cabernet'-veiniks maailmas. |
| s-91
| Paraku on sest ajast palju veini kõrist alla voolanud ja Mas La Plana uuemad aastakäigud ei mõju enam nii vägevana kui varem. |
| s-92
| Siiski ei ole suurtootjaks (20 miljonit pudelit aastas) kasvanud Torres leppinud masstootjaks muutumisega. |
| s-93
| Oma Tšiili valduste saagist on ta nüüd valmistanud järjekordse ülivõimsa tippveini Manso de Velasco. |
| s-94
| See vein on valmistatud marjadest, mis kasvanud 1904. aastal rajatud viinamarjaaias. |
| s-95
| Just nii vanad on ka sealsed viinapuud (tavaliselt on väätide iga umbes 30 aastat), Torrese esindaja Robert Hunteri sõnul jämedad nagu telefonipostid. |
| s-96
| Saagikus on madal, aga mari ülimalt kontsentreeritud. |
| s-97
| Tulemuseks on vein, mis lõhnab eriti jõuliselt mustsõstra järele, aroomis võib aimata ka pipart, tubakat, alkoholi ja isegi sõnnikut. |
| s-98
| Maitse on 1996. aastakäigu veinil vaatamata pooleteistaastasele laagerdumisele prantsuse tammes veel väga noor, lausa söövituseni intensiivne. |
| s-99
| Veini korpus on täidlane, struktuur pehme, järelmaitses domineerivad massiivsed, tubakaselt mõrkjad tanniinid. |
| s-100
| Marjasusele lisaks leidub maitses ka parajal määral kriiti. |