| s-1
| Eesti Arstil on auväärne minevik - ajakiri ilmub 1922. aastast. |
| s-2
| Ajakirja “ uus projekt ” alustab oma viiendat tegutsemisaastat. |
| s-3
| Võrreldes algusega 2000. aastal on meil nüüd nii autoreid kui lugejaid oluliselt enam. |
| s-4
| Sel aastal ulatub ajakirja tellijate arv 4000 piirimaile - suurem osa Eestimaa arste tellib ja loodetavasti ka loeb ajakirja. |
| s-5
| Rohkelt laekub heatasemelisi kaastöid. |
| s-6
| Nende kiire avaldamisega on toimetusel paiguti raskusi, sest ajakirja mahtu on praegu raske suurendada - eelkõige on selle põhjuseks rahanappus. |
| s-7
| Eesti Arsti on teadusliku meditsiiniajakirjana tunnustanud Eesti Teadusfond ja Tartu Ülikooli arstiteaduskond. |
| s-8
| ETF grandi toel valminud tööde publikatsioonid oleksid 2003. a täitnud kolm ajakirja järjestikku ilmuvat numbrit, need jaotusid muidugi 12 numbrile. |
| s-9
| Arstiteaduskonna nõukogu kraadinõukogu arvestab dissertandi Eesti Arstis avaldatud artikli kraadi kaitsmiseks nõutavate publikatsioonide hulka. |
| s-10
| Eesti Arsti osa arstide kvalifikatsiooni tõstmisel ja säilitamisel ning arstiabi kvaliteedi tagamisel on tunnustanud nii Sotsiaalministeerium kui ka Eesti Haigekassa. |
| s-11
| On saamas heaks tavaks, et meie erialaseltsid publitseerivad oma olulisemate kongresside ja konverentside materjalid Eesti Arsti lisanumbris. |
| s-12
| Sotsiaalministeerium on kahel viimasel aastal Eesti tervishoiufoorumi materjalid avaldanud ajakirja lisanumbris. |
| s-13
| Nii saab see olema ka tänavu. |
| s-14
| Kõik eespool toodu ei ole pelgalt toimetuse teene, pigem on see tulemuslik sünergia - autorite, lugejate ja toimetuse hea koostöö väljendus. |
| s-15
| Määravaks toeks ajakirja väljaandmisel on olnud hea koostöö ravimifirmadega, kelle tellitud reklaami avaldamine ajakirjas katab enamiku väljaandmisega seotud kuludest. |
| s-16
| Kulud aga ei ole väikesed - neljavärvitrükis kvaliteetsel paberil trükitud väljaande tegemise kulud on märkimisväärsed. |
| s-17
| Samas oleme taotlenud, et Eesti arstkond saaks ajakirja tellida võimalikult odava hinna eest ja oleks kõigile kättesaadav. |
| s-18
| Eestis on kujunenud omalaadne olukord: arstidele suunatud väljaandeid on kokku viis - üks ajakiri vähem kui tuhande arsti kohta. |
| s-19
| Neist ainult Eesti Arst on seotud arstlike organisatsioonidega ja on teadusliku ajakirja orientatsiooniga, ülejäänute taga on kommertsorganisatsioonid. |
| s-20
| Kaht väljaannet levitatakse suisa tasuta nii nagu Kodu-Anttila või Quelle katalooge püsikliendile. |
| s-21
| Võib kahelda, et meie suhteliselt väikesearvuline arstkond suudab regulaarselt produtseerida nii suures hulgas sisukaid, tõenduspõhiseid, heatasemelisi artikleid, et kõigi väljaannete lehe-külgi täita. |
| s-22
| Nii pakutaksegi paiguti pigem meditsiinilist meelelelahutust kui tõsist arstile vajalikku erialast informatsiooni. |
| s-23
| Äriidee on lihtne - ravimifirmade reklaami avaldamine on tulus. |
| s-24
| Ka ravimi- ja meditsiinifirmad on valiku ees, millisesse väljaandesse on otstarbekas müüa reklaami. |
| s-25
| Raske on otsustada, kas reklaami idee jõuab paremini pärale tõsise teadusajakirja või lihtsalt sirvitava ja tõsist süvenemist mittenõudva väljaande veergudel. |
| s-26
| Olemata spetsialist turunduse ja reklaami alal, olen veendunud, et ravimireklaam ei toimi samadel põhimõtetel nagu näiteks pesupulbri reklaam - olgu pidevalt silmade ees, vedelegu või põrandal. |
| s-27
| Meeldiv on tõdeda, et Eesti Arstil on senini olnud hea koostöö firmadega, ja loodan, et see jätkub ka alanud aastatel. |
| s-28
| Ravimiturgu on kõigutanud küllalt järsud muutused Eesti ravimipoliitikas, kuid kindlasti see stabiliseerub. |
| s-29
| Toimetusel on alanud aastal tõsised plaanid muuta ajakiri lugejale huvitavamaks ja kasulikumaks teadusajakirja traditsioone järgides. |
| s-30
| Meie taotlus on ajakirja arendada selliseks, et seda refereeritakse rahvusvahelistes meditsiinikirjanduse andmebaasides. |
| s-31
| Oleme veendunud, et juba praegu on ajakirja teaduslik tase sellele vastav. |
| s-32
| On vaja teha lobitööd rahvusvahelisel tasemel. |
| s-33
| Alanud aasta toob Eestile kaasa uudse olukorra - saame euroliidu liikmesmaaks. |
| s-34
| Kui soovime, et meid seal võrdselt koheldaks, peame ka ise sealsele tasemele jõudma ja mitte ainult majanduslikus plaanis, niisama oluline on väärtustada haridust, teadmisi ja inimlikku ning mõistvat suhtumist üksteisesse. |
| s-35
| Toimetus soovib kõigile lugejatele, autoritele ja koostööpartneritele kindlat meelt ja jõudu, et paremini toime tulla sellega, mida ühiskond meditsiinilt ja arstidelt ootab. |
| s-36
| Tabel 2. |
| s-37
| Meeste infertiilsuse geneetiliste põhjuste klassifikatsioon |
| s-38
| Tabel 1. |
| s-39
| Naiste infertiilsuse geneetiliste põhjuste klassifikatsioon |
| s-40
| Joonis 3. |
| s-41
| Lastetust esineb umbes 15% peredest. |
| s-42
| Selle põhjused võivad olla nii geneetilised kui mitte-geneetilised, esinedes võrdse sagedusega nii mehe- kui naisepoolselt. |
| s-43
| Oluline tegur lastetuse korral on ka mehe ja naise vanus. |
| s-44
| Eestis on viljatuse tsütogeneetilisi põhjusi seni vähe uuritud. |
| s-45
| Töös on selgitatud lastetuse kromosomaalsete põhjuste esinemissagedust, tuginedes 17 infertiilse pere tsütogeneetilise uuringu tulemustele. |
| s-46
| Infertiilseks ehk lastetuks nimetatakse abielupaari, kellel ei esine rasedust vähemalt pärast kaks aastat kestnud regulaarset suguelu ilma rasestumisvastaseid vahendeid kasutamata või kui rasedust ei kanta lõpuni (1). |
| s-47
| Infertiilsus hõlmab 10-15% peredest. |
| s-48
| Infertiilsuse esinemissagedust mõjutab eelkõige nii naise kui ka mehe vanus. |
| s-49
| Naiste viljakuse langus algab umbes 30. eluaastast. |
| s-50
| Naine rasestub 40aastaselt poole harvemini kui enne 30. eluaastat, kusjuures spontaansete abortide sagedus on isegi kolmekordistunud (2). |
| s-51
| Vanuse suurenemisel on meestel täheldatud sperma kvaliteedi halvenemist, mis võib olla tingitud suurenenud stressist, alkoholi tarbimisest, suitsetamisest jm (3). |
| s-52
| Infertiilsuse põhjuseid on väga palju. |
| s-53
| Nad võivad olla kas naise- või mehepoolsed, esinedes peaaegu võrdse sagedusega (40%), kuid umbes 10% abielupaaridel on viljatuse põhjus mõlemapoolne. |
| s-54
| Ülejäänud 10% juhtudel jääb põhjus siiski ebaselgeks (2). |
| s-55
| Infertiilsuse põhjuseid jaotatakse ka mittegeneetilisteks ja geneetilisteks. |
| s-56
| Mitte-geneetilised põhjused on väga mitmekesised ja arvukad. |
| s-57
| Mittegeneetilised haigused (munajuhahaigused, ovulatsioonihäired jt) võivad olla 90% juhtudel naiste infertiilsuse põhjuseks. |
| s-58
| Meestel põhjustavad mittegeneetilised haigused (suguelundite põletikud jt) 85% juhtudel infertiilsust. |
| s-59
| Geneetilised haigused võivad olla 10% juhtudel naiste ja 15% juhtudel meeste infertiilsuse põhjuseks (4). |
| s-60
| Geneetilistest põhjustest esikohal on mitmesugused kromosoomianomaaliad, esinedes 2-9,8% juhtudel (4, 5). |
| s-61
| Sellele järgnevad esinemis-sageduselt monogeensed haigused (tsüstiline fibroos, Kallmanni sündroom jt), mille puhul esinev geenimutatsioon põhjustab reproduktsiooni- või hormoonide produktsiooni häireid (2, 4). |
| s-62
| Geneetiliste põhjuste esinemissagedus ning iseloom on naistel ja meestel erinevad. |
| s-63
| Naise infertiilsuse kõige sagedasem geneetiline põhjus on mitmesugused kromosoomiaberratsioonid, mille esinemissagedus on 5-9,8%. |
| s-64
| Nendest gonosoomide arvuanomaaliaid esineb 2,8 - 7,5% juhtudel ning autosoomide struktuurianomaaliaid 2,1 - 2,3% juhtudel (4, 5). |
| s-65
| Tabelis 1 on toodud naise infertiilsuse geneetiliste põhjuste klassifikatsioon (4). |
| s-66
| Tabel 1 (eraldi fail) Meeste infertiilsuse sagedasemaks geneetiliseks põhjuseks on samuti nagu naistel mitmesugused kromosoomiaberratsioonid. |
| s-67
| Kromosoomide muutusi esineb 2-8% (keskmiselt 5%) lastetutel meestel. |
| s-68
| Kromosoomiaberratsioonide esinemissagedus on neil pöördvõrdeliselt seotud spermatosoidide arvuga. |
| s-69
| Azoospermiaga (spermatosoidide puudumine seemnevedelikus) meeste seas esineb kromosoomianomaaliaid infertiilsuse põhjusena isegi kuni 15% juhtudel. |
| s-70
| Kõige sagedamini esineb meestel sugukromosoomide arvuanomaaliaid (3,7%), kuid sagedased on ka autosoomide struktuurianomaaliad (2,4%) (4-6). |
| s-71
| Meeste infertiilsuse geneetiliste põhjuste klassifikatsioon on toodud tabelis 2 (4). |
| s-72
| Tabel 2 (eraldi fail) |
| s-73
| Meie töö eesmärgiks oli esitada tsütogeneetiliste uuringute andmed 17 Eestis elava infertiilse abielupaari kohta ning selgitada infertiilsuse põhjuste avastamise aeg, s.t aeg, millal infertiilsed pered suunati uuringule. |
| s-74
| Uurimismaterjal ja -meetodid |
| s-75
| Uuriti 17 lastetut abielupaari (17 naist ja 17 meest). |
| s-76
| Uuritavad saadeti tsütogeneetilisele uuringule androloogi dr Punabi (16 meest) ja günekoloogi dr K. Matti poolt (1 naine) või pöördusid uuringule iseseisvalt (16 naist ja 1 mees) ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2002. aastal. |
| s-77
| Kõik uuritavad võeti vastu TÜ üld- ja molekulaarpatoloogia instituudis inimesegeneetika uurimisrühmas. |
| s-78
| Uuritavad allkirjastasid informeeritud nõusoleku vormi ning täitsid meie poolt koostatud küsimustiku nii üldandmete (vanus, elukoht jt) kui ka lastetuse kestuse kohta. |
| s-79
| Uuritavate naiste keskmine vanus oli 29 a (24- 38 a) ja uuritavate meeste keskmine vanus oli 30,2 a (23-37 a). |
| s-80
| Kõigi 34 uuritava kromosoomid saadi perifeerse vere lümfotsüütide kultuurist, mis valmistati Moorheadi meetodi järgi (7) ja mida uuriti G-vöötide meetodil (kromosoome mõjutatakse lühiajaliselt proteolüütilise ensüümiga ja värvitakse Giemsa järgi). |
| s-81
| Kromosoomide arvuanomaaliate selgitamiseks analüüsiti regulaarselt 50 meta-faasi. |
| s-82
| Juhul kui tekkis väikeseprotsendise mosaiiksuse (nähtus, kus indiviidil esineb kaks või enam geneetiliselt erinevat rakuliini, mis pärinevad ühelt sügoodilt) esinemise kahtlus, siis uuriti 100 metafaasi. |
| s-83
| Kui Giemsa-vöötide meetodiga uurimise järel tekkis kromosoomide heterokromaatse ala muutuse kahtlus, siis kasutati lisaks ka Arrighi ja Hsu (8) C-vöötide meetodi teisendit, kus valikuliselt värvuvad kromosoomide struktuurse heterokromatiini alad. |
| s-84
| Iga uuritava kromosoomid karüotüpeeriti vähemalt kahest metafaasiplaadist. |
| s-85
| Tulemused ja arutelu |
| s-86
| Uuritud 17 lastetust perest esines kromosoomianomaaliaid 8 peres (47,1%), mis on võrreldes kirjanduses avaldatud kromosoomiaberratsioonide esinemissagedusega (7,2 - 11,6%) oluliselt suurem (6, 7). |
| s-87
| Saadud uurimistulemuste erinevus võib olla tingitud kas meie uuritud perede väikesest arvust või erinevast uuritute kontingendist. |
| s-88
| Nendest 8 perest esines kromosoomiaberratsioone 6 peres mehel ja 3 peres naisel, kusjuures ühes peres esines kromosoomianomaalia nii mehel kui ka naisel. |
| s-89
| Uuritud 17 lastetust perest esines kromosoomiaberratsioon kuuel mehel (35,3%), mis on suurem esinemissagedus kui infertiilsetel meestel kirjanduse andmete järgi (2-8%) (4), ning kolmel naisel (17,6%), mille esinemissagedus on samuti suurem kui kirjanduses toodud (5-9,8%) (4, 5). |
| s-90
| Ühes peres esines kromosoomipatoloogia nii mehel kui ka naisel (5,9%). |
| s-91
| Kirjanduses on andmeid, et selliste perede esinemissagedus kõikide lastetute perede seas on väga harv, olles ainult 0,18% (5). |
| s-92
| See et meestel leidsime kromosoomiaberratsioone umbes kaks korda sagedamini kui naistel, ühtib kirjanduse andmetega. |
| s-93
| Kromosoomianomaaliad jaotusid mõlemal sool erinevalt. |
| s-94
| Analüüsides eraldi arvu- ja struktuurianomaaliaid gonosoomide ning autosoomide osas, selgus, et uuritud 17 mehest esines gonosoomide arvuanomaalia (47, XXY) (vt jn 1) 3 mehel (17,6%) ja see on mõnevõrra sagedam kirjanduses toodud esinemissagedusest (3,7%) (4). |
| s-95
| Joonis 1 (eraldi fail) |
| s-96
| Uuritud 17 naisest esines gonosoomide arvuanomaalia (45, X/46, XX) (vt jn 2) ühel naisel (5,4%) ja selle esinemissagedus ei erine kirjanduse andmetes toodust (2,8 - 7,5%). |
| s-97
| Järelikult, uuringu tulemusena täheldasime nii meestel kui ka naistel kirjanduse andmetest suuremat autosoomide struktuurianomaaliate esinemissagedust. |
| s-98
| Joonised 2 ja 3 (eraldi fail) |
| s-99
| Lisaks ülal toodud kromosoomianomaaliatele esines veel 6 uuritaval kromosoomivariante ehk kromosoomide polümorfismi heterokromaatse ala pikenemisena. |
| s-100
| Need esinesid 9. kromosoomi pikal õlal (9qh+) 3 naisel ja 2 mehel ning nii 9. kromosoomi kui ka Y-kromosoomi pikal õlal (9qh+ ja Yqh+) ühel mehel. |