| s-301
| Sámemiššuvdna gáibidii ahte sin ásahusaid buohccedivššárat galge leat risttalažžan. |
| s-302
| Hámmárfestii álggahuvvui buohccedivššároahppu juo 1960:s, muhto vuosttaš logijagiid ledje unnán sámegielat studeanttat doppe. |
| s-303
| Vuosttaš sámi oahppan dearvvašvuođabargit bohte Kárášjohkii 1970-logu álggus. |
| s-304
| 1980:s manai Anny Hámmárfestii vázzit buohccedivššárskuvlla. |
| s-305
| – Buohccedivššároahpus eat oahppan maidege sámi diliid birra. |
| s-306
| Mus lei hárjehallanáigi Kárášjoga dearvvašvuođadivššára luhtte. |
| s-307
| Dan maŋŋá čállen skuvllas sámi buhcciid dili birra, muhto oahpaheaddji ii sáhttán dárkkistit dan, go ieš ii diehtán maidege dan birra. |
| s-308
| Muhto dan áiggi lei juste álggahuvvon Sámiid searvi Hámmárfeasttas, ja mun serven dohko. |
| s-309
| Ieš livččen ožžon barggu, muhto mu isit ii ožžon, danin manaime álggos Trøndelagii, gos goappašat oaččuime barggu. |
| s-310
| Easka go Kárášjohkii álggahuvvui spesialistadoavttirbálvalus de oaččui isit maid barggu, ja fárriime Kárášjohkii, ja dáppe letne orron dan rájes. |
| s-311
| Dál ledje eiseválddit váldán ovdasvástádusa dearvvašvuođabálvalusas. |
| s-312
| Ieš bargen guhká buohcceossodagas ja ruovttubuohccedikšumis, buohccedivššárin ja ossodatjođiheaddjin. |
| s-313
| – Vaikko ovdal ledje unnán sámit geain lei formálalaš dearvvašvuođaoahppu, de ledje dattetge sámit geat máhtte veahkehit buhcciid. |
| s-314
| Bealljebákčasa vuostá geavahedje sávzzaullu ja beatnatguolggaid. |
| s-315
| Olbmot sáhtte mannat guhkás vai besset buoremus buorideddjiid lusa. |
| s-316
| Muittán ahte mu nuorravuođas ledje muhtin beakkán buorideaddjit Deanus, ja olbmot sáhtte mannat Kárášjogas gitta Deanodahkii ja Juovlavutnii. |
| s-317
| Danin lea vejolaš ahte buohccit maiddái ohcet veahki guvhlláriin dahje buorideddjiin dearvvašvuođaásahusaid olggobealde. |
| s-318
| Muittán ahte 1980-logus bovdii Sámi doaktáriid searvi buorideaddji Valle Fanasgiettis sin čoahkkimii ja dalle mii hállagođiimet jitnosit dan birra. |
| s-319
| Dan maŋŋá duste maiddái eará dearvvašvuođabargit hállat dan birra. |
| s-320
| 1995:s jerre joatkkaskuvllas sáhtán go mun álgit dohko dearvvašvuođafágaid oahpaheaddjin. |
| s-321
| Gažaldat bođii hui vuohkkasit munnje, go ledjen ožžon čielgeváttuid máŋgga jagi buohccedivššárbarggu maŋŋá, ja livččii váttis munnje joatkit dakkár barggus. |
| s-322
| Sámi joatkkaskuvllas ledje leamaš dearvvašvuođa- ja sosiálafágat juo 1982 rájes. |
| s-323
| Dat ii bistán guhká, farga šattai buiga dearvvašvuođa- ja sosiálafága vuođđokursa. |
| s-324
| Guovttis fas máhttiba oalle bures, muhto eaba geavat giela oahpahusas. |
| s-325
| – Álggu rájes lea leamaš sihke sámegielat ja dárogielat oahppit, ollu sámegielat oahppit, ollu dárogielat sámit, maiddái rivgooahppit, muhtimat Lulli-Norggas eret. |
| s-326
| Oahpaheaddji gal lei šiega. |
| s-327
| Earát su luohkás ledje juo vissa njeallje siiddu su ovdalis matematihkkagirjjis. |
| s-328
| Muhto lei nu váttis rehkenastit tálaiguin ja bustávaiguin. |
| s-329
| Matematihkka-oahpaheaddji lei buorre olmmoš. |
| s-330
| Soai siđaiga dávjá Liná lohkat jitnosit go sis lei lohkan-hárjehallan. |
| s-331
| Ja dan_dihte vuorjjaiga álo su dainna lohkamiin. |
| s-332
| Maŋemus guokte diimmu sis lei duodji. |
| s-333
| Sii ledje beassan válljet makkár dujiin áigo bargat. |
| s-334
| Soai vácciiga seamma luohká go Liná, ja leigga čeahpit eanas fágain. |
| s-335
| Dat lei vel váddáseabbo go dat mii sis lei 9. luohkás. |
| s-336
| Isabellá boagustii. |
| s-337
| Ná mánnálaš logát luohká oahppit eai gávdno eará skuvllain. |
| s-338
| Liná lei giitevaš go Áilu bođii, son beasai vázzát eret. |
| s-339
| Ii gillen álgit diggot duoinna jallas nieidda-guovttuin. |
| s-340
| Muhto dál son ii gillen sudnos beroštit. |
| s-341
| Danin Isabellá-guovttos vikkaiga givssidit Liná. |
| s-342
| Liná ja Ájlin leigga vuosttaš skuvla- jagi rájes juo vázzán seamma luohká. |
| s-343
| Son lei dego muhtun filbma-násti. |
| s-344
| Ikte lei Lárin moddjen sutnje! |
| s-345
| Álo ledje earát maid das. |
| s-346
| Ja maŋŋel skuvlla son lei measta juohke beaivvi čiekčan-šiljus hárjehallamin. |
| s-347
| Son manai njuolga sisa, ja Liná beahtahalai. |
| s-348
| Guovtti diimmus ii ollen báljo maidege. |
| s-349
| Go Liná bođii ruoktot maŋŋel skuvlla, manai son njuolga Busi lusa. |
| s-350
| Dat ii gillen maidege bargat. |
| s-351
| Busi liikui beaivvážii ja láikkes olbmuide. |
| s-352
| Son čohkkedii tráhppa-steallái bussáin. |
| s-353
| Soaittát sáhpániid borrat! |
| s-354
| Liná válddii Busi mielde vissui ja manai dainna iežas latnjii. |
| s-355
| Liná bálkestii skuvla-seahka láhttái. |
| s-356
| Ja álo viggaba viissástallat. |
| s-357
| Ja Isabellás eai leat oba čiččit ge! |
| s-358
| Busi lihkahalai beljiid ja orui duođalaččat guldaleamen maid Liná muitalii. |
| s-359
| Niegadan su birra go oainnán David Beckham ja Manchester United! |
| s-360
| Rehkenastin lea álkimus fága mii gávdno! |
| s-361
| Mii leat geardumiin juo álgán, nággestii unna vieljaš. |
| s-362
| Son lávii oappá rehkenastin-girjjiid maid guovlat ja jearahallat movt galgá bargat rehket-bihtáid. |
| s-363
| Son ii gillen nu guhká čohkkát girjjiiguin ahte livččii juoidá oahppan. |
| s-364
| Eadni geahčai Linái ja vurddii vástádusa. |
| s-365
| Vástidii Liná ja dovddai fas movt oaivi vikkai bávččastit. |
| s-366
| Liná ii liikon lohkat girjjiid main lei ollu čálus. |
| s-367
| Sus báhkkanii olles gorut go oinnii Lárina čuvges vuovttaid girje-hilduid duohken. |
| s-368
| Gulluiga spábba-čiekčama birra humadeamen vuollegaččat. |
| s-369
| Son fertii hoahpus ohcagoahtit hildus girjji, vai Lárin ii árvit ahte son lei su fáktemin. |
| s-370
| Son dollii girjji maid Liná lei doallamin. |
| s-371
| Eŋgelis gii sártnui muinna, lei gollemihttosoabbi gávpoga ja dan poarttaid ja muvrraid mihtideami várás. |
| s-372
| Gávpot lei njealječiegat, seammá guhkki go govdat. |
| s-373
| Gávpotmuvrra vuođđogeađggit ledje čiŋahuvvon juohke lágán divrras geđggiiguin. |
| s-374
| Dat guoktenuppelot poartta ledje guoktenuppelot bearrala, juohke poarta ráhkaduvvon ovtta bearralis. |
| s-375
| Gávpot ii dárbbaš čuovgga beaivvážis ii ge mánus, dasgo Ipmila hearvásvuohta čuvge dan, ja Láppis lea dan čuovga. |
| s-376
| Álbmogat vádjolit gávpoga čuovggas, ja máilmmi gonagasat buktet dohko hearvásvuođaideaset. |
| s-377
| Gávpoga poarttat eai goassege dahppojuvvo beaivet, ii ge idja šat leat. |
| s-378
| Buot álbmogiid hearvásvuođat ja riggodagat buktojuvvojit gávpogii, muhto ii mihkkege buhtismeahttumiid beasa sisa, ii ge oktage fastivuođa ja giellása bálvaleaddji, muhto dušše sii geaid namma lea čállojuvvon Lábbá eallima girjái. |
| s-379
| De eŋgel čájehii munnje eallima čázi eanu mii šealgá dego kristálla, ja golgá Ipmila ja Lábbá truvnnus. |
| s-380
| Gávpoga váldogeainnu ja eanu gaskkas lea eallima muorra mii šaddada šattuid guoktenuppelot geardde ja addá šattuidis juohke mánus. |
| s-381
| Ja muora lasttain ožžot álbmogat dearvvašvuođa. |
| s-382
| Ii mihkkege garuhusaid leat šat. |
| s-383
| Ipmila ja Lábbá truvdnu lea gávpogis, ja su bálvaleaddjit bálvalit su. |
| s-384
| Sii ožžot oaidnit Ipmila muođuid, ja su namma lea sin gállus. |
| s-385
| Idja ii leat šat, eai ge sii dárbbaš lámppá dahje beaivváža čuovgga, dasgo Hearrá Ipmil lea sin čuovga. |
| s-386
| Ja sii ráđđejit álo ja agálašvuhtii. |
| s-387
| Eŋgel celkkii munnje: Dát leat luohtehahtti ja duohta sánit. |
| s-388
| Geahča, mun boađán fargga. |
| s-389
| Ávdugas dat guhte vurke dán girjji profehtalaš sániid. |
| s-390
| Mun, Johanas, lean dat guhte lean gullan ja oaidnán buot dán. |
| s-391
| Go mun ledjen gullan ja oaidnán dan, de luoitádin rohkadallat dan eŋgela guhte lei čájehan munnje dan. |
| s-392
| Muhto son celkkii munnje: Ale daga nu! |
| s-393
| Ellos vearredahkki ain vearrivuođas, šaddos buhtismeahttun ain buhtismeahttumin. |
| s-394
| Doahttalehkos vanhurskkis ain vanhurskkisvuođa, ja ovdánehkos bassi olmmoš ain bassivuođas. |
| s-395
| Lávvardaga čájehuvvo ođđa dokumentárafilbma maid leat gohčodan Smierrun. |
| s-396
| Smierru muitala verddevuođa birra Smiervuona guovllus Poršáŋggus. |
| s-397
| Smierru dokumentárafilbma lea filbmejuvvon Smiervuonas Poršáŋggus. |
| s-398
| Álgogovat leat filbmejuvvon giđđajohtimis Kárášjogas geasseorohahkii Smiervutnii ja gos verddežat deaivvadit. |
| s-399
| Eanaš filmmas lea ráhkaduvvon Smiervuona guovllus, ja dušše fal okta oassi lea filbmejuvvon Kárášjogas, gámasuoidnečuohppamis. |
| s-400
| Filmmas boahtá ovdan mo verddevuođas sáhtte ávkkástallat, mahkáš gálvolonohallamis ja eará bálvalusaid ávkkástallamis, ovddešáiggiid ja otne. |