| s-402
| Muidu tore jutt! |
| s-403
| peekaa: a) Valgusest siiamaani kiiremini ei liigu miski. |
| s-404
| Slashdoti ja muud näited on näited, kuidas erinevate sageduste koondumisel võib näida kuidas ekstreemumi front liigub kiiremini kui valguse kiirus. |
| s-405
| Teisisõnu, mitme sinusoidse laine summana võib tekitada olukorra, kus resonantsina tekkiv maksimum liigub kiiremini kui meedium ise. |
| s-406
| b) Mis puutub ajas reisimisse, siis sinu keha on alati olevikus. |
| s-407
| Kui jääda oma dimensiooni piiridesse, siis ajas reisimine ei ole midagi muud kui mateeria / energia tekitamine 'mittemillestki', ehk minevikus/tulevikus peaks olema X ühikut mateeriat rohkem eikusagilt. |
| s-408
| Selle külje pealt on ajarännu võimalikkuse märgiks katse, kus energiat / mateeriat saadakse mittekuskilt või kaotatakse mittekuhugi. |
| s-409
| Ühesõnaga energia jäävuse seaduse vastuolu tõestaks ajarändamise võimalikkuse. |
| s-410
| Hetkeolukordades sellist katset tehtud vist pole ja ajareisimine kipub sellega pigem ebatõenäoline olema. |
| s-411
| Samas, kui tõlgendada jäävuse seadust nii, et isoleeritud süsteemi siseenergia on jääv ja aeg kui selline kuulub samuti isoleeritud süsteemi, siis ei ole vastavat seadust ka rikutud. |
| s-412
| Ehk ühesõnaga, jääme ootama energiat mittekuskilt. |
| s-413
| tussu: asjasse mittepuutuv, aga uut teemat kah tegema ei hakka et andke teada, kas tahaksite tartu tähetorni loenguid üle veebi kuulata / vaadata - |
| s-414
| l8tka: see metacafe video on kahjuks aastaga maha läind aga sellegipoolest, ülihea ja huvitav teema. |
| s-415
| 14. on ja jääb lahendamata müsteeriumiks. |
| s-416
| MGO: Artikkel veebis on küll poolenisti kättesaadav, kuid seal räägiti minu teada (valgus)impulssidest, mille (rühma- mitte faasikiirus) valguse kiirust ületab. |
| s-417
| Ruiner: veebruaris on 28 päeva. |
| s-418
| aga iga nelja aasta tagant 29. |
| s-419
| nii. |
| s-420
| aga kui kellegil on sellel päeval sünnipäev,et mis moodi ta siis oma sünnipäeva peab? |
| s-421
| iga nelja aasta tagant, ainult? |
| s-422
| mida ta need vahepealsed aastad siis teeb? |
| s-423
| äkki on sellel mingi lihtne seletus, millele pole mina veel pihta saanud =P |
| s-424
| Dipsy: Tunnen mõnda sellist inimest ja siis tuleb sünnipäev lihtsalt 28-ndal või 1-sel pidada. |
| s-425
| Samas võib ju mõelda ka nii, et näiteks 32 aastane inimene, kes on sündinud 29. veebruaril on vaid 8 aastane. |
| s-426
| Televeteran?: Hiiumaal või Saaremal on kusagil üks hauaplaat, kus on kirjas kellegi sünnikuupäev 30. veebruar 19xx (kusagil sajandi alguse kanti jäi, täpselt ei mäleta). |
| s-427
| Väga ammu oli selle foto Ekspressi rubriigis 'Fläsh'. |
| s-428
| Conwerz: Mu enda vanatädil on 29. veebruaril sünnipäev. |
| s-429
| Selle asjaga on niiviisi et iga 4 aasta tagant sünnipäeval saad lihtsalt 4 aastat vanemaks. |
| s-430
| BestRest: Jah, arvan kah et peetakse synna 28 veebruaril või 1 mail. |
| s-431
| ikkagi sama asi ju. |
| s-432
| uppersplash: miks? |
| s-433
| BestRest: I dun know, äkki on asi selles et see on päev pärast 28 veebruari? |
| s-434
| smike: Mis kalendri järgi sina elad? |
| s-435
| Dipsy: Vanasti oli märts ja aprill ka seal vahel. |
| s-436
| giga: Nu ta alles noor. |
| s-437
| Küll jõuab kalendri selgex õppida |
| s-438
| Richard: Ajad muutuvad |
| s-439
| Bossy: päev pärast 28. veebruari on 29. veebruar.. |
| s-440
| ja päev pärast seda on veel 1... |
| s-441
| aga ma pole kuulnud et päev pärast 28. veebruari on 1. mai.. |
| s-442
| tulevik? |
| s-443
| edit: irw.. |
| s-444
| giga: Kas ikka mitte märts ei ole? |
| s-445
| Televeteran?: Irw. |
| s-446
| Erilised kalendritundjad koos. |
| s-447
| anarchy: *köhh* mitte sci-fi vaid huumor *köhh* |
| s-448
| Bossy: irw.. |
| s-449
| ei noh.. |
| s-450
| mul ka kõik metsas.. |
| s-451
| SUVI! |
| s-452
| nimh: Järgevalt tooksin ära loetelu leiutistest, mis on ilmselt teile tuttavad ulmendusest ning praeguse seisuga veel neid maailmas pole. |
| s-453
| Sellegipoolest oleksid need leiutised kindlasti väga põnevad ja kasulikudki |
| s-454
| Oleks isegi väga hea kui vähemalt ükski neist järgneva 1000 aasta jooksul teostatakse: |
| s-455
| 1. Ajamasin |
| s-456
| 2. Teleportaator |
| s-457
| 3. Kvantarvuti (vähemalt paari tuhande bitine ja ikka praktiliselt kasutatav) |
| s-458
| 4. Valguse kiirusel liikuv kosmoselaev |
| s-459
| 5. Antigravitatsiooni masin |
| s-460
| on teil veel midagi lisada? |
| s-461
| Angel7: anti grav tuleb vast kõige varem... |
| s-462
| tahaks juba vastava mootoriga masinaga taevaulatustes liuelda... |
| s-463
| nagu back to the future 2s |
| s-464
| peekaa: neljabitine kvantarvuti täitsa töötab... |
| s-465
| nii mulle need TTÜ õppejõud seletasid |
| s-466
| balduran: mis asi on kvant arvuti? |
| s-467
| nimh: see kvantarvuti peaks ikka olema vähemalt paari kilobitine et seda tõsisemalt arvesse võtta |
| s-468
| naine: kunagi lugesin p2ris asjalik |
| s-469
| kris0007: Lühike vastus oleks selline: KVANTARVUTIL ON KOMBEKS Mustmiljon arvutust korraga. |
| s-470
| corvette: Tuleks ainult leiutada ajamasin, siis oleks nagu teoreetiliselt kõik võimalik. |
| s-471
| Või ma eksin? |
| s-472
| Stepan: Kuskilt kunagi loetud, et Matrix on ehitatud kvantarvutile, mis teeb üle 2 gasillioni arvutuse sekundis ja võimaldab luua universumi kõik kehad alates aatomi algosadest!!! |
| s-473
| wolde: seitseme penikoorma saapad õlgkübar mis muudab nähtamatuks kõige pealt leiutagu need ära, siis võib ulmeliseks minna. |
| s-474
| ajah, Nähtamatuks tegev keeb ongi peaaegu valmis. |
| s-475
| mingid pilukad leiutasid elektrooilise vihmamantli, millest näeb peaaegu läbi... |
| s-476
| Timothy: et nagu 'a' on arvuti jaoks mingi 011100110101010?? |
| s-477
| ja siis kui arvuti vaatab a, siis on yks tehe? |
| s-478
| misasja oodake ma kasvan suuremaks siis saan ka ehk kunagi aru |
| s-479
| naine: kvantarvuti on yhes6naga niik6va purk et ta on suuteline ise m6tlema ... |
| s-480
| yhes6naga keegi ei saanud neist 0 ja 1 asjadest aru (ma kah eriti ei saa) |
| s-481
| hetkel sinu PC kasutab kah 1 ja 0 jada .. |
| s-482
| loogikalüliteid e. ränilülititeid (ränilylitid kus toimuvad miskid elektrilised pinged) on 42 miljonit umbes ja 1 lyliti suudab teha 1 arvutuse korraga .. |
| s-483
| seega on max 42 miljonit arvutust korraga aga kvantarvuti suudab neid k6vasti rohkem .. |
| s-484
| ainult seal ei ole r2nilylitid vaid aatomid mis infot talletavad e. aatomi spinnid ja 2 lylitit saab jagu 4 arvutusest ja 3 juba 8 arvutust 10 aatomit suudavad teha juba 1024 jne aga seal on palju enam kui 10 aatomit.. |
| s-485
| Et kvantarvuti prose on nii kuradima v6imas et tralllaaaa et sellest juba aru saada ei ole IT haridusega midagi teha vaid tuleb hakata aatomi ja tuumafyysikuks ja kvantmehaanikat kah 6ppida! |
| s-486
| ahjaa spinn on aatomi elementaarosake ja sisemist impulsimomenti iseloomustav suurus |
| s-487
| ehh see on liiga keeruline et minu v2ike aju sellele j2rgi j6uab |
| s-488
| yhes6naga asi on veel ebastabiilne sest sellist masinat m6jutab iga asi selle ymbruses (footonid jne).. |
| s-489
| korpusest kasu yhes6naga ei oleks ja suur on ta kah .. |
| s-490
| hetkel alles suudab kvanarvuti jurada 7-10 aatomiga |
| s-491
| ahjaa suurusteks on siis juba kvantbitid |
| s-492
| kal: Ajamasin on võibolla olemas Maa peal. |
| s-493
| Aga kas ta meie loodud on. |
| s-494
| Ja see on ülimalt salastatud niikuinii. |
| s-495
| Ostap Bender: Ajamasinat ei ole ega tule, ja kui tulebki, siis seda ei saa ega tohi kasutada. |
| s-496
| Kõik mis me teeme minevikus, muudab tulevikku. |
| s-497
| Näiteks kui sa lähed ajas tagasi ja koksad oma ema maha enne enda sündi, siis tegelikult sind ei ole tulevikus olemas ja sa ei saa ka minna minevikku muutma. |
| s-498
| Paradoks. |
| s-499
| Tulevikku reisimine on mõttetu, sest kui keegi teeb olevikus mingi liigutuse, mida ta ei peaks sinu mindud tulevikus tegema, oled sa vales tulevikus. |
| s-500
| Parandage, kui eksin. |
| s-501
| bual: aga võibolla ei ole võimalik aega muuta, vaid kõik jookseb lihtsalt ots-otsaga kokku. |