| s-401
| Mumeelest polegi siin vaja tõsta palka 5k peale, et saaks Boltist ja Pipedrive'st inimesi tagasi akadeemiasse, lihtsalt piinlik olukord tuleks lõpetada. |
| s-402
| 100% palgatõus ilmselt peataks ka nii mõnegi puhtalt majanduslikel põhjustel äraminemise - kui sa ikka hakkad 40'le lähenema ja ei saa kodulaenu lubada endale, siis kaua sa kannatad. |
| s-403
| Teistes valdkondades suht ok. |
| s-404
| It-s vähemalt tartus on tavaline, et 3. kursus õpetab 2. kursust ja 2. kursus õpetab 1. kursust. |
| s-405
| Mnjah. |
| s-406
| Selline olukord natuke tekitab minus küssi, et milleks see 'ülikooli' butafooria kõik seal ümber - teklid, kraadid, lõputööd, kaitsmised, dekaanid - kui lõpuks on lihtsalt tore seltskond käsitöölisi, kes üksteisele nipid selgeks teevad. |
| s-407
| Eesti Wabariik 2.0 |
| s-408
| Kas see aind eesti koolide teema või on nt. MIT-s ka niimoodi? |
| s-409
| Natuke eksitav. |
| s-410
| Selline asi on tavaliselt ainult praktikumides. |
| s-411
| Parematele õpilastele antakse võimalus (loe: värvatakse) järgmiseid kursuseid praktikumides õpetama. |
| s-412
| Loenguid ja materjale koostavad ikka (tavaliselt) kogenud õppejõud. |
| s-413
| Pole ime, et paljud IT ettevõtted oma akadeemia loovad |
| s-414
| Loengute andmine on realistlik lisatööna või meeletust missioonitundest. |
| s-415
| Enamikel erialadel on põhitasud madalad, tasustatakse loengutunde (kodutööd jms teed omast ajast) ning soovijatele ei pruugi isegi tahtmise korral täistööaega garanteerida. |
| s-416
| Lõputööde juhendamise eest makstakse 50-100 eurot, olenemata sisse pandud ajast ning ainult siis kui tudeng edukalt töö kaitstud saab. |
| s-417
| Tundub nii, et kõikides ülikoolides on sellele erialale jäänud need, kes teevad seda missioonitundest (enamasti), on liiga vanad (ehk pensionieelikud) ega viitsi karjääris ümber orienteeruda või siis need, kes veel pole jõudnud ära minna. |
| s-418
| Praktiliselt kõik konkursid (seda ülikoolid peavad korraldama) kukuvad läbi, et isegi ükski taksojuht ei kandideeri, kitsekarjustest rääkimata. |
| s-419
| Ja siis kogu värk ongi selle raudvara peal nagu algkoolis, et klassijuhataja annab kõik tunde või siis värvatakse õppureid õppejõududeks. |
| s-420
| Ja viimastest vähegi lootustandvatest tõmmatakse varem või hiljem erasektorisse 2-3 kordse palgaga, kus tööaeg poole lühem ja ülesanded kergemad. |
| s-421
| Üldjuhul, eranditega. |
| s-422
| Pikk puhkus on natuke müüt olemaks porgand, mis tõmbab ja on üle hinnatud ning ala kasutatud või kasulik. |
| s-423
| lol maksa lihtsalt rohkem raha õppejõule. |
| s-424
| Tallinn või midagi |
| s-425
| Kus sa selle raha võtad? |
| s-426
| Riigikogu eelarvest |
| s-427
| Tallinn või midagi |
| s-428
| Palun täpsusta - kas Riigikogu enda eelarvest või riigieelarvest? |
| s-429
| Kirjutasin esimene kord õigesti. |
| s-430
| Ei leia, et kuluhüvitised õigustatud üle 3x Eesti keskmise palga. |
| s-431
| Tallinn või midagi |
| s-432
| See võib ju mõistlik tunduda, aga kui võtta asja sellest, et Riigikogu liige on tippjiht või kasvõi tavaline töötaja, siis nt kui töökohustusest olenevalt oleks vaja tõlketeenust, kas see tuleks maksta enda taskust või peaks tööandja selle kinni maksma? |
| s-433
| OK...tõmbame asja veits koomale ja rangemaks ja anname raha sihtotstarbelise tegevustoetusena - kas sellest piisaks, et tõsta õppejõudude palkasid vähemalt 150% - mingil määral peab arvestama ka nö võrdsust ehk siis kui sa maksad midagi turu keskmist ühele, tuleb turu keskmist maksta ka teisele. |
| s-434
| Realistlikum oleks hakata koorima tulumaksuga ettevõtteid ja kehtestada mingit sorti luksusmaks. |
| s-435
| Riigikogu liige on parteikontorist saadetud tolgus, mitte mingi juht. |
| s-436
| See tekitab ebavõrdse olukorra Riigikogu liikmete vahel selle alusel kui palju neil kulusid on. |
| s-437
| Seetõttu hakataks kulusid vältima ja see ei ole alati hea. |
| s-438
| Igasugused tööreisid jääksid tegemata, üritused korraldamata - ja sinusugused karjuksid siis, et miks Riigikogu liikmed rahvast kaugenevad!? |
| s-439
| Mis reisid? |
| s-440
| Olgu ökod. |
| s-441
| Sõitku jalgratta ja tasuta ühistranspordiga. |
| s-442
| Kasutagu ühte paberit kaks korda. |
| s-443
| Ja mis tõlgid. |
| s-444
| Isegi suvaline toidukuller räägib vähemalt kolme keelt algtasemel |
| s-445
| Näha on, et sul ei ole mingit aimu Riigikogu liikme töö olemusest... |
| s-446
| Tõsi ei ole aimu. |
| s-447
| ERRi ülekandeid vaadates on seal kahte tüüpi tegelasi tukkuvad nuiad ja räuskavad klounid. |
| s-448
| Üks taksojuht on väidetavalt ka. |
| s-449
| Sihukesi saab tööjõuturult ikka väga väikse raha eest |
| s-450
| Soovitan tagasi kooli minna. |
| s-451
| Riigikogu töö olemusest on paljudel raske aru saada sest harva on näha märke selle töö tulemusest |
| s-452
| Töö tulemusi ei ole väga raske järele uurida. |
| s-453
| Võib-olla väheharitud inimestel on lihtsalt jaburad ootused Riigikogu tööle. |
| s-454
| Jah, hakataks vähem kallit veini ostma kui kuskil viietärnihotellis 'vaja' ööbida |
| s-455
| Näha on, et sul ei ole mingit aimu Riigikogu liikme töö olemusest... |
| s-456
| 2000 tudengi kohta aastas ei ole üldse vähe. |
| s-457
| Põmst kahe tudengi kohta üks õppejõud kuus. |
| s-458
| Ehk siis aastas iga 25 tudengi kohta 1 õppejõud täistööajaga. |
| s-459
| 90 % õpetamisest peaks nagu olema tööjõukulu. |
| s-460
| Õppejõud on väga targad ja ei tee tühja tööd. |
| s-461
| Aga kuhu palgast ülejäänud raha täna läheb? |
| s-462
| (Ma ei viitsi tudengite ja õppejõudude numbreid otsida) |