Dependency Tree

Universal Dependencies - Estonian - EWT

LanguageEstonian
ProjectEWT
Corpus Parttrain
AnnotationMuischnek, Kadri; Müürisep, Kaili; Puolakainen, Tiina; Särg, Dage; Eiche, Sandra; Rääbis, Andriela

Select a sentence

Showing 105 - 204 of 179 • previous

s-105 Selle aasta alguses ostis Kreeka Saksamaalt 183 Leopard2a4 ja 150 Leopard1a5(kasutatud, kuid korralikud), koos Leopard2 remondi ja modifitseerimisega+nende tankide juures vaja minevate tööriistadega ja mingisuguse laskemoona varuga kujunes ostu hinnaks umbes 2,6miljardit Eesti krooni, tükihinnaks seega orienteeruvalt 7,7 miljonit krooni.
s-106 Mida korralikude tankide puhul ei ole kohe kindlasti palju.
s-107 Eriti veel vaadates seda palju oli riik nõus väljakäima Paside eest, sama raha eest oleks saanud osta umbes 15-20 tanki, mille lahingu väärtus on soomukist suurem.
s-108 Venemaa otsib meeleheitlikult oma relvadele turgu, müüks neid rõõmuga ükskõik mis riigis.
s-109 Oleks ainult ostusoov ja raha.
s-110 See tankide teema on üks väheseid asju, mis eesti kaitseväes on juba selgeks vaieldud - läbipõetud lastehaigus ühesõnaga.
s-111 Nii et suht mõttetu teema arutamiseks.
s-112 Ja MILAN-i koha pealt ei tasu targutada - võtku siin sõna parem need mehed, kes eestis tänase seisuga juba ligemale paarsada MILAN-raketti on ära lahendanud (ja seda 90 % tabamustäpsusega muuseas).
s-113 Niiviisi siis.
s-114 Tekkis üks küssa.
s-115 Kui vene väekontingent lahkus, siis olime ühed esimesed kes sattusid Jägalasse Kalevi pataljoni üles ehitama.
s-116 Venkud jätsid maha paraja portsu tehnikat.
s-117 BTR-d, ZiL-d, Gaz-66-ed.
s-118 Seal oli ka üks Venkude pommitaja TU-22, järsku eksin numeratsiooniga.
s-119 Pärastpoole kaitseväe offed jäid tiiva turustamisega EMEX-sse vahele
s-120 Aga oli ka üks T-62 baasil pontoonipanija.
s-121 (konserveeritud)
s-122 Sai seda uuritud ja puuritud, tundus üpris korras pill olevat.
s-123 Üritasin ka teist pullipärast käivitada, aga ainult mingi turbiini surina sain mootorisse.:?
s-124 Ei tea kuhu see massin ka saanud on?
s-125 kas ka emexsis.
s-126 Pasidega on asi nii, et Scoutspataljonile oli vaja kergelt soomustatud transportööre, mida oleks suhteliselt lihtne vajaduse korral kaugetesse ja kuumadesse kohtadesse vedada.
s-127 Scoutspataljonist saab ju põhiline üksus, mis Eestis välismissioonidel hakkab esindama ja oleks natuke imelik, kui nad teeksid seda käputäie loguks aetud BTR-ide või veoautodega.
s-128 15-20 tanki on oma tulejõult loomulikult 60 Pasist üle, aga paraku pole Eestil tanke välismissioonidel eriti vaja.
s-129 Esiteks on suhteliselt mõttetu transportida konfliktikoldesse paar kompaniid tanke, eriti arvestades seda, et ameeriklastel ja inglastel tankidest juba puudust ei tule.
s-130 Teisest küljest on paljud konfliktid tänapäeval sellised, et tankidega pole enam eriti midagi teha, pigem on vaja kergemaid, liikuvamaid ja filigraansemat tööd tegevaid vägesid.
s-131 Balkanil ja Afganistanis (kuhu järgmisel aastal osa Scoutspataljonist koos oma Pasidega lähevad) ju raksemaid soomukeid praktiliselt ei kasutata ja ka sõjajärgses Iraagis ei ole neid eriti vaja, kuigi ameeriklased neid tõsisemate kokkupõrgete puhul (nt Fallujas) siiski kasutavad.
s-132 Tanke oleks Eestile vaja siiski Eesti territooriumi kaitseks.
s-133 Neid tanke ma mõtlesingi EV territooriumi kaitseks, näide Pasiga tuli sellest, et tahtsin asja hoida militaar valdkonnas, muidugi ma oleks võinud ka öelda, et ühe luksusvilla hinna eest saab 5 Leopardi.
s-134 Kui aus olla siis ma alguses ei uskunud, et Eesti need Pasid raatsib osta, nii siis asi paraneb.
s-135 Ehk on nii 5-10aasta pärast suurõpustel Paside kõrval ka mõnda tanki näha.
s-136 Nägin täna tallinna kesklinnas tartu maanteel sõitsid pasid, sinised tuled põlesid, nende taga sõitis vist yks politseiauto (pole kindel, sest nägin suht kaugelt).
s-137 Ega keegi ei tea, mis põhjusel need pasid linnas sõitsid?
s-138 Küllap sõitsid kas soome laevalt log lattu või toodi linna järjekordsesse remonti.
s-139 Pidivad teised üsna sageli lagunema ja hooldamist tahtma.
s-140 Tehnikat oli seal palju, aga räägitakse, et lihtsalt lasti palju ära lammutada.
s-141 Paneksin siin süü KV tehnikaparkide läbi aegade suures osas ajateenijate juhtimise alal suutmatule kaadrile.
s-142 Sillatank, mis kalevis oli, rapiti minuteada paljuski kohapeal lihtsalt ära.
s-143 Tean, et mingi aeg otsiti taga veel silda.
s-144 Nüüdseks on masin Lagedile muuseumi viidud, kus ta, jah kahju küll, edasi roostetab.
s-145 Kasutada nagunii kaitseväes ei lubataks, kuna roomikud on metallist.
s-146 Lasknud 90 % kus?
s-147 Polügoonil seisva BTR kere pihta, mis vastu ei tulista, millel ei ole reaktiivsoomust, mida ei tule korraga 2-3le positsioonile 50 tk peale ja mida ei kaeta õhust?
s-148 Kus ei tule positsioone iga lasu järgi vahetada, relva tule all järgmisse kohta tarida, seal seda kokku panna, laadida jne?
s-149 Seda ma usun.
s-150 Või tead mõnda, kes nt on ühe motoriseeritud rünnaku tagasi löönud?
s-151 Enamik praeguseid reservväelasi pole seda raketti isegi telekast näinud.
s-152 Jutuks hea küll...
s-153 Tahad MILAN-i meestega põrgata jah:lol:.
s-154 Üks tuttav ja haritud inimene Sturm, kes ise antud foorumis erinevatel põhjustel tavaliselt küll ei tihka kirjutada, kirjutaks sulle ilmselt üht-teist huvitavat selliste väidete kohta.
s-155 Kui tahad, võid siis tema LEIVANUMBRIGA nati norida.
s-156 ja veel:lol:
s-157 Tankidest võiks ta ka kirjutada ilmselt.:twisted:
s-158 Milleks meile neid tanke küll vaja on?
s-159 Kui jutt käib TT väljaõppest, siis kas need tankid hakkvad nagu rändtsirkus mööda Eesti väljaõõpekeskuseid sõitma?
s-160 Või hakkavad TT mehed tankide juurde sõitma?
s-161 Kui palju neid vaja oleks?
s-162 Kas TT mehel on vaja saada tunnet, et tema pataljoni tegevusalas on 2 tanki, 3 tanki või mööda Narva maanteed veered tankipataljon?
s-163 Kes oskab seda täpselt öelda ja argumenteerida?
s-164 Eelnevast jutust tuleb välja, et TT meestel on vaja näha pilti, kuulata hääli ja tunda vibratsiooni.
s-165 Krt, ehitage siis selline simulaator, kus saab tankitunde kätte - kõlarid urisevad, pildil liigub tank, põrand vibreerib, ruumi temperatuuri saab reguleerida, sisse saab lasta suitsu jne.
s-166 Konteinerisse pugemisele eelneb intervalltreening, mille käigus aetakse pulss 160-ni, TT mehe keha külge kinnitatakse andurid, mis annavad suts elektirtki jne, jne.
s-167 Enne tankide ilmumist laskesektoritesse viskab põrand meeskonda mõne minuti vältel 10 cm kõrgusele, et imiteerida kaartule tuld rünnatavatele positisioonidele.
s-168 Tänapäevase audio-video jne tehnikaga saab sellise miljöö kokku kududa, et oh-oh-hooo.
s-169 Reaalse tankistide pesakonna loomisega EKJ koosseisu tekiks üks järjekordne uus sõjalise filsosofia koolkond, kes valdab tõde kuidas sõdasid võita:)
s-170 Meil on Robinsonid ka ning nad on siin lennanud ühel ja teisel õppusel ning imiteerinud vastaspoole kopterirünnakut.
s-171 Sama on vist teinud ka moosiriiulid.
s-172 Kas nad olid siis nagu Mi-24'd ja SU-25'd?
s-173 Ei pea ennast soomustehnika alal eksperdiks ja tahaksin seepärast küsida, et kas poleks otstarbekam osta hoopis ASCOD (PIZARRO/ULAN) http://www.army-technology.com/projects/ascod/ või siis CV90 http://www.army-technology.com/projects/cv90/ tüüpi tehnikat rasketankide asemel?
s-174 Ükski simulaator ei asenda päris asja, ei ole teada ühtegi inimest, kes oleks nt autojuhtimise simulaatoril selgeks saanud.
s-175 Simulaatoril võib teatud oskusi lihvida või taset hoida, aga mitte asja selgeks saada.
s-176 Ma oskan ka simulaatoril Su-27-ga kobra-manöövrit teha, mis ei tähenda, et see päriselus nii on:lol:
s-177 Ükski riik ei ole armees läbi saanud soomusmasinateta ja ei saa Eesti samamoodi.
s-178 Ja väita, et nt tankitõrjeraketid asendavad tanke on samarumal, kui see, et õlaltlastavad granaadiheitjad asendavad suurtükke või metsavaht reaktiivhävitajaid.
s-179 Asi on lihtsalt selles, et 10a pärast omades raha ja ostes uued, läikivad ja täitsa päris tankid on olukord, kus kogu asjassepuutuv infra on täiesti null ning uutest tankidest lahinguküpise väeliigini läheb veel 10 aastat.

Text viewDownload CoNNL-U