| s-104
| Jah hind ei ole tohutu soolane, kuid vaadates kuidas EV riigikaitsesse investeerib on see siiski usna soolane. |
| s-105
| Selle aasta alguses ostis Kreeka Saksamaalt 183 Leopard2a4 ja 150 Leopard1a5(kasutatud, kuid korralikud), koos Leopard2 remondi ja modifitseerimisega+nende tankide juures vaja minevate tööriistadega ja mingisuguse laskemoona varuga kujunes ostu hinnaks umbes 2,6miljardit Eesti krooni, tükihinnaks seega orienteeruvalt 7,7 miljonit krooni. |
| s-106
| Mida korralikude tankide puhul ei ole kohe kindlasti palju. |
| s-107
| Eriti veel vaadates seda palju oli riik nõus väljakäima Paside eest, sama raha eest oleks saanud osta umbes 15-20 tanki, mille lahingu väärtus on soomukist suurem. |
| s-108
| Venemaa otsib meeleheitlikult oma relvadele turgu, müüks neid rõõmuga ükskõik mis riigis. |
| s-109
| Oleks ainult ostusoov ja raha. |
| s-110
| See tankide teema on üks väheseid asju, mis eesti kaitseväes on juba selgeks vaieldud - läbipõetud lastehaigus ühesõnaga. |
| s-111
| Nii et suht mõttetu teema arutamiseks. |
| s-112
| Ja MILAN-i koha pealt ei tasu targutada - võtku siin sõna parem need mehed, kes eestis tänase seisuga juba ligemale paarsada MILAN-raketti on ära lahendanud (ja seda 90 % tabamustäpsusega muuseas). |
| s-113
| Niiviisi siis. |
| s-114
| Tekkis üks küssa. |
| s-115
| Kui vene väekontingent lahkus, siis olime ühed esimesed kes sattusid Jägalasse Kalevi pataljoni üles ehitama. |
| s-116
| Venkud jätsid maha paraja portsu tehnikat. |
| s-117
| BTR-d, ZiL-d, Gaz-66-ed. |
| s-118
| Seal oli ka üks Venkude pommitaja TU-22, järsku eksin numeratsiooniga. |
| s-119
| Pärastpoole kaitseväe offed jäid tiiva turustamisega EMEX-sse vahele |
| s-120
| Aga oli ka üks T-62 baasil pontoonipanija. |
| s-121
| (konserveeritud) |
| s-122
| Sai seda uuritud ja puuritud, tundus üpris korras pill olevat. |
| s-123
| Üritasin ka teist pullipärast käivitada, aga ainult mingi turbiini surina sain mootorisse.:? |
| s-124
| Ei tea kuhu see massin ka saanud on? |
| s-125
| kas ka emexsis. |
| s-126
| Pasidega on asi nii, et Scoutspataljonile oli vaja kergelt soomustatud transportööre, mida oleks suhteliselt lihtne vajaduse korral kaugetesse ja kuumadesse kohtadesse vedada. |
| s-127
| Scoutspataljonist saab ju põhiline üksus, mis Eestis välismissioonidel hakkab esindama ja oleks natuke imelik, kui nad teeksid seda käputäie loguks aetud BTR-ide või veoautodega. |
| s-128
| 15-20 tanki on oma tulejõult loomulikult 60 Pasist üle, aga paraku pole Eestil tanke välismissioonidel eriti vaja. |
| s-129
| Esiteks on suhteliselt mõttetu transportida konfliktikoldesse paar kompaniid tanke, eriti arvestades seda, et ameeriklastel ja inglastel tankidest juba puudust ei tule. |
| s-130
| Teisest küljest on paljud konfliktid tänapäeval sellised, et tankidega pole enam eriti midagi teha, pigem on vaja kergemaid, liikuvamaid ja filigraansemat tööd tegevaid vägesid. |
| s-131
| Balkanil ja Afganistanis (kuhu järgmisel aastal osa Scoutspataljonist koos oma Pasidega lähevad) ju raksemaid soomukeid praktiliselt ei kasutata ja ka sõjajärgses Iraagis ei ole neid eriti vaja, kuigi ameeriklased neid tõsisemate kokkupõrgete puhul (nt Fallujas) siiski kasutavad. |
| s-132
| Tanke oleks Eestile vaja siiski Eesti territooriumi kaitseks. |
| s-133
| Neid tanke ma mõtlesingi EV territooriumi kaitseks, näide Pasiga tuli sellest, et tahtsin asja hoida militaar valdkonnas, muidugi ma oleks võinud ka öelda, et ühe luksusvilla hinna eest saab 5 Leopardi. |
| s-134
| Kui aus olla siis ma alguses ei uskunud, et Eesti need Pasid raatsib osta, nii siis asi paraneb. |
| s-135
| Ehk on nii 5-10aasta pärast suurõpustel Paside kõrval ka mõnda tanki näha. |
| s-136
| Nägin täna tallinna kesklinnas tartu maanteel sõitsid pasid, sinised tuled põlesid, nende taga sõitis vist yks politseiauto (pole kindel, sest nägin suht kaugelt). |
| s-137
| Ega keegi ei tea, mis põhjusel need pasid linnas sõitsid? |
| s-138
| Küllap sõitsid kas soome laevalt log lattu või toodi linna järjekordsesse remonti. |
| s-139
| Pidivad teised üsna sageli lagunema ja hooldamist tahtma. |
| s-140
| Tehnikat oli seal palju, aga räägitakse, et lihtsalt lasti palju ära lammutada. |
| s-141
| Paneksin siin süü KV tehnikaparkide läbi aegade suures osas ajateenijate juhtimise alal suutmatule kaadrile. |
| s-142
| Sillatank, mis kalevis oli, rapiti minuteada paljuski kohapeal lihtsalt ära. |
| s-143
| Tean, et mingi aeg otsiti taga veel silda. |
| s-144
| Nüüdseks on masin Lagedile muuseumi viidud, kus ta, jah kahju küll, edasi roostetab. |
| s-145
| Kasutada nagunii kaitseväes ei lubataks, kuna roomikud on metallist. |
| s-146
| Lasknud 90 % kus? |
| s-147
| Polügoonil seisva BTR kere pihta, mis vastu ei tulista, millel ei ole reaktiivsoomust, mida ei tule korraga 2-3le positsioonile 50 tk peale ja mida ei kaeta õhust? |
| s-148
| Kus ei tule positsioone iga lasu järgi vahetada, relva tule all järgmisse kohta tarida, seal seda kokku panna, laadida jne? |
| s-149
| Seda ma usun. |
| s-150
| Või tead mõnda, kes nt on ühe motoriseeritud rünnaku tagasi löönud? |
| s-151
| Enamik praeguseid reservväelasi pole seda raketti isegi telekast näinud. |
| s-152
| Jutuks hea küll... |
| s-153
| Tahad MILAN-i meestega põrgata jah:lol:. |
| s-154
| Üks tuttav ja haritud inimene Sturm, kes ise antud foorumis erinevatel põhjustel tavaliselt küll ei tihka kirjutada, kirjutaks sulle ilmselt üht-teist huvitavat selliste väidete kohta. |
| s-155
| Kui tahad, võid siis tema LEIVANUMBRIGA nati norida. |
| s-156
| ja veel:lol: |
| s-157
| Tankidest võiks ta ka kirjutada ilmselt.:twisted: |
| s-158
| Milleks meile neid tanke küll vaja on? |
| s-159
| Kui jutt käib TT väljaõppest, siis kas need tankid hakkvad nagu rändtsirkus mööda Eesti väljaõõpekeskuseid sõitma? |
| s-160
| Või hakkavad TT mehed tankide juurde sõitma? |
| s-161
| Kui palju neid vaja oleks? |
| s-162
| Kas TT mehel on vaja saada tunnet, et tema pataljoni tegevusalas on 2 tanki, 3 tanki või mööda Narva maanteed veered tankipataljon? |
| s-163
| Kes oskab seda täpselt öelda ja argumenteerida? |
| s-164
| Eelnevast jutust tuleb välja, et TT meestel on vaja näha pilti, kuulata hääli ja tunda vibratsiooni. |
| s-165
| Krt, ehitage siis selline simulaator, kus saab tankitunde kätte - kõlarid urisevad, pildil liigub tank, põrand vibreerib, ruumi temperatuuri saab reguleerida, sisse saab lasta suitsu jne. |
| s-166
| Konteinerisse pugemisele eelneb intervalltreening, mille käigus aetakse pulss 160-ni, TT mehe keha külge kinnitatakse andurid, mis annavad suts elektirtki jne, jne. |
| s-167
| Enne tankide ilmumist laskesektoritesse viskab põrand meeskonda mõne minuti vältel 10 cm kõrgusele, et imiteerida kaartule tuld rünnatavatele positisioonidele. |
| s-168
| Tänapäevase audio-video jne tehnikaga saab sellise miljöö kokku kududa, et oh-oh-hooo. |
| s-169
| Reaalse tankistide pesakonna loomisega EKJ koosseisu tekiks üks järjekordne uus sõjalise filsosofia koolkond, kes valdab tõde kuidas sõdasid võita:) |
| s-170
| Meil on Robinsonid ka ning nad on siin lennanud ühel ja teisel õppusel ning imiteerinud vastaspoole kopterirünnakut. |
| s-171
| Sama on vist teinud ka moosiriiulid. |
| s-172
| Kas nad olid siis nagu Mi-24'd ja SU-25'd? |
| s-173
| Ei pea ennast soomustehnika alal eksperdiks ja tahaksin seepärast küsida, et kas poleks otstarbekam osta hoopis ASCOD (PIZARRO/ULAN) http://www.army-technology.com/projects/ascod/ või siis CV90 http://www.army-technology.com/projects/cv90/ tüüpi tehnikat rasketankide asemel? |
| s-174
| Ükski simulaator ei asenda päris asja, ei ole teada ühtegi inimest, kes oleks nt autojuhtimise simulaatoril selgeks saanud. |
| s-175
| Simulaatoril võib teatud oskusi lihvida või taset hoida, aga mitte asja selgeks saada. |
| s-176
| Ma oskan ka simulaatoril Su-27-ga kobra-manöövrit teha, mis ei tähenda, et see päriselus nii on:lol: |
| s-177
| Ükski riik ei ole armees läbi saanud soomusmasinateta ja ei saa Eesti samamoodi. |
| s-178
| Ja väita, et nt tankitõrjeraketid asendavad tanke on samarumal, kui see, et õlaltlastavad granaadiheitjad asendavad suurtükke või metsavaht reaktiivhävitajaid. |
| s-179
| Asi on lihtsalt selles, et 10a pärast omades raha ja ostes uued, läikivad ja täitsa päris tankid on olukord, kus kogu asjassepuutuv infra on täiesti null ning uutest tankidest lahinguküpise väeliigini läheb veel 10 aastat. |