| s-2
| Tavaliselt on need seotud sellega, et kellelgi on midagi mahakantavat (ala T-55) pakkuda. |
| s-3
| Mis lugupeetud asjatundjad arvavad ning millised masinad võiksid olla? |
| s-4
| Pressis kiidetakse kummalisel kombel tihti tanke, mis kuskil pauku lasknud ei ole. |
| s-5
| Mercava ja 7 raketi teema all tehti T-72 juba maha. |
| s-6
| Kui reaalset olukorda maailmas vaadata, siis on paljud masinad ülikõvad, aga neid siia lihtsalt ei müüda. |
| s-7
| Ei ole vist mõtet idealiseerida mõnede liidrite palet, kui suhted Venemaaga kaalul, siis ei müü siia keegi. |
| s-8
| Praegu tundub, et valida on nn kolmandate riikide masinate ning ex-VLO vanade masinate vahel. |
| s-9
| Ilmselt saaks kätte Mercava uuena |
| s-10
| T-72 ja vanemad pruugituna -koos probleemiga, et varuosi ei müüda |
| s-11
| Võib-olla ka kasutatud Leopard I, kasutatud Chieftein vms. |
| s-12
| Ilmselt jääb valikus IMO peale Mercava. |
| s-13
| Mis arvatakse:?: |
| s-14
| Olen kuulnud vanemate meeste käest, et EKV-le sobiks ka paar T-55te ja seda selleks, et mitte mingeid tankilahinguid lüüa vaid selleks, et jalaväest 'tankihirmu' välja ajada. |
| s-15
| Pidi esimene kord päris hirmus olema kui kükitad laskepesas ja siis suur ja mürisev masin üle sõidab. |
| s-16
| Teine kord enam hirmu pole ja oskad ka midagi muud kui püksi lasta. |
| s-17
| Samas on keskmaa tankitõrjes siiski suur tühi koht siin - töö mida mujal teevad tankid ja Apache-tüüpi masinad. |
| s-18
| Avamaastikul paikselt asuvaid Milan jm relvi ilmselt tõsise rünnaku peatamiseks ei kasuta, seda enam, et laskjad pole elusat tanki kunagi näinud. |
| s-19
| Teises foorumis sai sellel teemal kirjutatud pikemini. |
| s-20
| Kopeerin nüüd siia ka mõne postituse. |
| s-21
| Väike arvamuseavaldus...:). |
| s-22
| Eestile roomiktehnika ostu planeerimist piirab minuteada ministeeriumi otsus, mis ei luba metallroomikutega elukaid muretseda. |
| s-23
| Võimalik, et muidu oleks meie pargis juba 3 sellist (mitte lahingutankid) olemas. |
| s-24
| Mis rahalisse poolde puutub, siis põlvkond vanemad masinad on juba niivõrd kasutud tänapäeva soomusvägede lahingus, et neid saab autohinnaga. |
| s-25
| 7000 EUR vist küsitakse ühe Leopard 1 eest. |
| s-26
| Mina pakuks esialgseks lahenduseks muretseda üks rühm (4 + 1 tagavaraks) Leopard 1 masinat. |
| s-27
| Vene tehnikat ei saa me kasutada, sest see lõhub teed ära. |
| s-28
| Lääne asjadel on pea kõigil kummipadjakesed (üks padjake = 100<... EUR) roomikute küljes ja nad jätavad asfalidile vaid kurvidesse kummijutte. |
| s-29
| Üks selline roomikute kpl peaks kestma 1000 km ja eks tank rüüpab samuti u 3 ltr/km. |
| s-30
| Sellepärast on transpordiks üilvajalikud paar rasket treilerveokit, mis maksavad juba suuremat raha, kuid võtavad kuni 2 ltr/km. |
| s-31
| Kui üks Leo peaks sohu ära uppuma, läheb raudselt vaja evakueerimistanki abi, mida peaks ka üks-kaks olemas olema. |
| s-32
| Neist viimastest võib küll ka üldist kasu tõusta muudegi masinate väljasikutamisel. |
| s-33
| Seega - kõrvalkulud on tankide soetamisel palju suuremad, kui hind, kuid, kui neid saaks sellise võileivahinnaga, võiks ehk katsetada... |
| s-34
| Mõningaid läänes / USAs välja koolitatud tankimehi peaks kaitseväes tegelikult olema, kuid remonditehnikud tuleks alles ette valmistada... |
| s-35
| Organisatoorselt ma näeksin, et selline 'proovirühm' oleks Scoutspataljoni koosseisus. |
| s-36
| Eestmärgiks peamiselt tankitõrjujate koolitus ja jalaväe-tehnika koostöö õppimine väljaõppel. |
| s-37
| Samuti spetsialistidele ja logistikutele esmakogemuse andmine. |
| s-38
| Lahinguline osa jääks minimaalseks. |
| s-39
| Ei saa see 'proovirühm' hakkama ka ühe või kahe korraliku sillata. |
| s-40
| Ei maksa unustada, et väikeste metsateede sildade kandevõime reeglina üle 25 tonni ei ulatu, meie mudaste veekogude (kraavide-ojade-jõgede) forsseerimine ei ole aga nii lihtne ettevõtmine, kui esimese hooga arvata võiks. |
| s-41
| Põhimõtteliselt on sul loomulikult õigus. |
| s-42
| Paigaldatavad või mobiilsed sillad on olulised kusjuures kõigile väeliikidele, mitte ainult tankidele. |
| s-43
| Sillapaigaldajad (kuidas selle üldnimetus peaks rahvakeeles olemagi - vene keeles on mostoukladnik vms näiteks) ei pea küll nüüd roomikutega olema... |
| s-44
| Iseeneset oleks Eestile ilmselt hulga kätsesaadavam Ukraina T-84 OPLOT (Morozovi nimeline masinaehitus tehas endine Harkovi masinaehitus tehas), millele lisaks 125mm KBA-3 suurtükile pakutakse ka 120mm suurtükki NATO standardi laskemoonale. |
| s-45
| Või siis T-72-120 millel on parantatud kaitset ja sammuti NATO standardile vastav 120mm sileraudne |
| s-46
| (Väidetakse, et T-72-120 vastupidvus ATGM-ile on kasvanud umbes 2korda võrreldes tavalise T-72). |
| s-47
| Merkavad on ilmselt tunduvalt kallimad kui vana hea T-seeria, hind peaks ületama uusimatel Merkava mudelitel tunduvalt 3miljoni dollari piiri, siis T-seerial on hinnad tunduvalt madalamad, nagu ka hoolduskulud. |
| s-48
| Kui aga otsida lihtsalt selleks, et sõduritele õpustel elusat tanki näidata kõlbavad täiesti ka T-55-ed. |
| s-49
| Eks tee tankivärk on natuke laiem küsimus kui ainult tankid. |
| s-50
| Tank tingib ise vajaduse nt üksuse õhukaitseks, kütuseveoks jne jne jne |
| s-51
| Samas sõidab EKV lahingusse veoautode pargiga, mis koosneb vähemalt kümnest eri marki masinast, 30 aastat vanad Volvod, N. armee jäänustelt jäänud kuidagitmoodi sõitvad Gaz-id ja Zil-id, igaüks isesugune ja eri kütusega, varuosi pole saada jne jne jne |
| s-52
| Täiesti selge on, et väheste raketikomplekeside ning õlaltlastavate rakettidega on nt avamaastikul mehhaniseeritud üksuse peatamine enam kui kahtlane. |
| s-53
| Tanki saad lasta siis, kui tank saab sind lasta. |
| s-54
| Ukraina oleks mõeldav ka veoautode allikana - Krazi tehas asub ju ka Ukrainas, samas Sisu, mersu vms 6x6 masinaid 3M / tükk ilmselt osta ei jaksata veel niipea. |
| s-55
| Põhimõte 'parem reaalne vene tank väeosas kui vägev lääne tank staabiteoreetikute plaanides' on muidugi õige- kuigi vahest tundub, et tehakse vastupidi. |
| s-56
| Nato standard ees ja taga, mis õigustab kõik lauslollused.:? |
| s-57
| KV-le ostetakse praegu uusi (kasutatud, kuid heas korras) saksa autosid täie hooga ja kiiremini neid erinevatel põhjustel muretseda ei saagi. |
| s-58
| Kokku hangitakse kuni 900 sõidukit (käis läbi ka meediast aasta-paar tagasi) ja julgeks arvata, et mingi 25 % on isegi juba kohal. |
| s-59
| Vanem tehnika käiatakse läbi majandussõidukitena ja läheb järk-järgult utiili. |
| s-60
| Iltiseid juba asendatakse M-B 250 GD -dega, sest need on täiesti otsas ja varuosad kallimad, kui uutel lääne autodel. |
| s-61
| Osa masinaid on ka moderniseeritud - näiteks ZIL-id. |
| s-62
| VLO (või Vene) päritolu autosid meile lähitulevikus ilmselt keegi nagunii ostma ei hakka. |
| s-63
| Kas ei täpsustaks, mis sõidukeid saab lasta meie KV kasutuses olevate relvadega niipidi (Va kaartuli jms), et sõidukist ei saa vastu tinutada??? |
| s-64
| Usun, et keegi ei hakka tegema varitsust kolme M69 - ga ja nelja soldatiga. |
| s-65
| Aga hetkel on TT õpe küll sedasi, et poisid on tanki telekast näinud ja ausalt! - kui meil ühte hoonet maha lammutati, siis kutsuti tunni ajal soldatid akna juurde ning öeldi: ' Vot see linttraktor seal teeb umbes sama häält nagu tank. |
| s-66
| Jätke meelde!' |
| s-67
| Mingid risud võiks ju olla, millega Kõhutuulel kolli teha. |
| s-68
| Ent ei... pole neid isegi tasuta vaja, nagu ka omal ajal pakutud MIG -e. |
| s-69
| Nagu ütles O.Bender: 'Mida rohkem raha liigub, seda enam teda kaob.' |
| s-70
| Vene tehnikaga on see häda, et esiteks oleme me NATO-s. |
| s-71
| NATO ei kasuta Vene tehnikat, vaenlast, aga kui üldse ootame, siis idast. |
| s-72
| Päris jama oleks, kui Venemaa peaks meid jälle tahtma rünnata ja meie tankidel läheb midagi katki, ning juppe saab ainult Venemaalt: lol::lol::lol: |
| s-73
| Aga kuidas see probleem on lahendatud endistes Varssavi bloki maades nagu Poola, Ungari ja Tšehhi? |
| s-74
| Neil oli ju relvastuses vene tehnika ja on minu meelest edasi. |
| s-75
| Ma ei ole päris õige inimene sel teemal rääkima, kuid kusagilt nagu kuulnud, et Poola näiteks üritab oma vanast tehnikast lahti saada ja ostab asemele Saksa tanke. |
| s-76
| Tsehhi kohta pole mul õrna aimugi. |
| s-77
| Kuid Soome näiteks samamoodi üritab Saksa masinaid osta ja Vene kraamist lahti saada, neil ka seda jagub seal. |
| s-78
| T-tankide juppe tegelikult ei saa ainult Venemaalt, vaid Ukrainast ja mingil määral veel Poolast, saaks Valgevenestki aga neil on Venemaaga liialt tihedad suhted, et sealt midagi saada. |
| s-79
| Ja kui häda tõesti käes on, siis toodeti T-osi ja ka tanke veel Jugoslaavias, sealgi peaks ladudes olema hulgaliselt juppe. |
| s-80
| Lisaks tuleb veel Tsehhi kes peaks detaile veel siiamaani tootma nii tankidele kui muule tehnikale. |
| s-81
| Kuid mitte enam kaua, väidetavalt tahab Tšehhi oma tankides kasutama hakata uut mootorit ja ülekannet-Allisonilt, ning ilmselt võtavad sellest tulenevalt ka vene päritolu varuosade tootmise konveiereilt maha ja asendavad need Allisoni detailide tootmisega. |
| s-82
| Eestis täidetakse Euroopa ja Nato nõudmisi vene lolluse ja saksa täpsusega, on asja resümee. |
| s-83
| NATO standard on lihtsalt samasugune klisee nagu 'EL direktiiv', mida Kmin staabistrateegid iga asja põhjendamiseks kasutavad. |
| s-84
| Selle sildi all võetakse vastu rämpsu tervest Euroopast, mida seal keegi utiliseerida ei raatsi. |
| s-85
| Need vanad künad mida Taanilt ja Saksamaalt vastu võeti on samasugune praht nagu N. armeest maha jäänu. |
| s-86
| Kogu endine idablokk on Nato's relvadega, mis pärinevad VLO aegadest ja ei kanna neid keegi ilma vajaduseta maha. |
| s-87
| Keegi ei jõua neid Abramseid ja F-16-d sellises koguses osta, et neist ka mingit kasu oleks. |
| s-88
| Ega see T-72 varustamine Rheinmetalli kahuriga ka mingi ülejõu käiv asi ei ole. |
| s-89
| Valges ilmas on selleks tarbeks olemas kodumaine relvatööstus. |
| s-90
| Selle asemel on populaarne rääkida NATO standardist ja istuda ilma. |
| s-91
| Aga kõik muu on 'fuuh'. |
| s-92
| Seda VLO aegset kraami visatakse mujal prügimäele. |
| s-93
| Mõnes mõttes oleks aeg ärgata, et Patriote ja F-16 siinmail osta ei jõuta kunagi. |
| s-94
| Ja mingeid kerghävitajaks tituleeritavat prahti a'la Javelin / Alpha jet / L-39 pole mingit mõtet osta, lahingus on need märklaud 'päris' tehnikale. |
| s-95
| Samas loobudes 'vale päritolu' tehnikast ja mitte jõudes osta 'õiget' pannakse sõjavägi ebasoodsasse seisu - puhtale kaitsele, mis annab kogu initsiatiivi sissetungijale. |
| s-96
| Kes dikteerib, kus, millal ja kuidas tuleb. |
| s-97
| Muidugi on Su jutul iva sees, aga ei saa ju jääda lootma, et kui mingi Vene tank otsad annab, siis äkki saame Tsehhist juppe. |
| s-98
| Teineasi, kas Venemaa on nii rõõmuga meile oma varustust müüma:roll: |
| s-99
| Võib olla oleks ikkagi kõige targem osta sakslastelt Leopard 1 või 2 de. |
| s-100
| Juppe peaks olema euroopas neile küllaga saada ja nii nagu mina kuulnud olen on tegu töökindla masinaga. |
| s-101
| Hinna poolest suhteliselt odav. |