| s-801
| b) ristandmete regressioonanalüüs; |
| s-802
| c) analüüsitulemuste tõlgendamine. |
| s-803
| Ristandmete regressioon koosnes omakorda andmete ettevalmistusest ja regressioonimudelite hindamisest. |
| s-804
| Selle andmemassiiviga on haaratud kõik Eesti ettevõtlusstatistikas kättesaadavad ja võrreldavad mikroandmed kuni 2000. aastani, va primaarsektor. |
| s-805
| Enne 1996. a. ettevõtete andmed ei olnud usaldusväärsed. |
| s-806
| Andmete ettevalmistuse etapis genereeriti kasvutempod, arvutati näitajate suhtarvud, moodustati andmevalimid (kontrolliti, et kõikidel aastatel oleks valimites samad ettevõtted) ning genereeriti fiktiivsed muutujad. |
| s-807
| Regressioonimudelite hindamise etapis tehti kõigepealt kindlaks ja elimineeriti multikollineaarsus, mida tehti SIF statistikute abil. |
| s-808
| Seejärel teostati Glejseri testide abil heteroskedatiivsuse analüüs ning kaalutud vähimruutude meetodi abil heteroskedatiivsuse elimineerimine. |
| s-809
| 1997.-2000. aasta andmeid ühendava valimi puhul seati mudel ühtsele kujule kõigi vaadeldavate aastate lõikes, nii et ühtsest kujust eemaldati muutujad, mis ühegi aasta andmete baasil koostatud mudeli puhul ei osutunud statistiliselt oluliseks nivool 0,15. |
| s-810
| Lõpuks hinnati ühtsele kujule viidud mudelid kõikide aastate andmete baasil. |
| s-811
| 3.4. Ökonomeetrilise analüüsi tulemused |
| s-812
| Analüüsi tulemusena selgus, et tööhõive andis olulisi empiirilisi seosed terve rea mõjuteguritega, mis on täielikul kujul toodud ära tabelis 10 lisas 2. |
| s-813
| Kuna nimetatud tabel oli otseseks üldistuste tuletamiseks liialt detailne, siis otsustasime teostada vahepealse tunnuste agregeerimise. |
| s-814
| Selleks valisime kõigepealt välja need tegurid, mille mõju tööhõivele oli kõige olulisem - ning seda nii sise- (kodumaine käive) kui välisdimensioonis (kapital, eksport). |
| s-815
| Nimetatud kõige olulisemate tegurite mõju (mis tabelis 10, lisas 2 väljendus numbriliste koefitsientidena vastava muutuja taga) väljendasime märkidega '?' ja '?', millest '?' tähendas positiivset ja '?' negatiivset mõju tööhõivele. |
| s-816
| Alljärgnevas tabelis 3.3. on esitatud järeldused Eesti ettevõtete andmebaasi aastate 1999-2000 andmete töötlemise alusel kolme üldistatud teguri lõikes. |
| s-817
| Toodud üldistatud teguriteks on kapital, eksport ja kodumaine käive on just need tegurid, mis ka rahvusvaheliste uuringute tulemuste kohaselt kõige enam tööhõivet mõjutanud. |
| s-818
| Tabeli väljadel toodud märgid '?' ja '?' kujutavad endast vastavalt sünteetilist positiivset või negatiivset mõju peegeldavat indikaatorit, mis on saadud mitme allindikaatori koondamise teel. |
| s-819
| Nendeks allindikaatoriteks on: kapitali puhul: väliskapital töötaja kohta, väliskapital aktsiakapitali kohta ja väliskapitali tase; ekspordi puhul: ekspordi osakaal kogu läbimüügis (kui sünteetiline muutuja), eksport töötaja kohta ja eksport aktsiakapitali kohta; kodumaise käibe puhul: kodumaine käive töötaja kohta ja kodumaine käive aktsiakapitali kohta. |
| s-820
| Eesti ettevõtete andmebaasis kajastuvate põhitegurite mõju tööhõivele |
| s-821
| Kapitali sissevool on mõjutanud tööhõivet oluliselt ja positiivselt 1999. aastal. |
| s-822
| See tähendab, et kapitali sissevool on vastavalt esialgsele hüpoteesile 1 osutanud Eesti tööhõivele olulist positiivset mõju. |
| s-823
| Väga tugev on ka näitaja 'väliskapitali osakaal aktsiakapitalis' mõju tööhõive kasvule, mida võib interpreteerida sõnadega 'kapital on kapital seda suuremal määral, mida välismaisem ta on' eelkõige seetõttu, et kapitaliga liigub traditsiooniliselt kaasa ka oskusteave. |
| s-824
| Samas on kapitali sissevoolu ja tööhõive vahelist positiivsete korrelatsiooni osaliselt võimalik seletada ka vastupidise seosega - kapitali tuleb juurde just sinna, kus on suurem hõive. |
| s-825
| 2000. aastal oli nimetatud positiivne seos siiski märkimisväärselt nõrgem. |
| s-826
| Väliskapitali sissevooluga (eriti otseinvesteeringute vormis) seondub tavaliselt ka eksport, kuna paraneb ligipääs eksporditurgudele, kuna 'kapital avab kaubakanalid' ning (iseäranis kodumaise majanduse langusfaasis) krediidile. |
| s-827
| Seetõttu on ootuspärane ka väliskapitali sissevoolu ja ekspordikäibe sarnane (tugevalt tööhõivet soodustav) käitumine mõlemal vaadeldaval aastal. |
| s-828
| Eksportkäive tekitab töökohti märkimisväärselt rohkem kui kodumaine käive. |
| s-829
| Esmapilgul näib see vastuolulisena, kuna just kodumaisele turule suunatud tegevused (teenindus) on suhteliselt tööjõumahukad. |
| s-830
| Kuid ilmselt on asi seletatav kodumaise majanduse madalseisuga (iseäranis 1999. aastal). |
| s-831
| Andmetest selgubki, et kodumaise käibe suurenemise negatiivne mõju tööhõivele on 2000. aastal võrreldes 1999. aastaga kordi vähenenud. |
| s-832
| Edasi otsisime vastust küsimusele, kuidas mõjutavad tööhõivet erinevalt suunatud investeeringud: tehnoloogia (investeeringud masinatesse), ehitised, tööjõud (palk) ning energiakandjad (elektrikulud), mõõdetuna kasvuna töötaja kohta. |
| s-833
| Erinevate investeeringute mõju tööhõivele |
| s-834
| Andmetest ilmneb, et ehitistesse tehtud investeeringud mõjutasid tööhõivet mõlemal vaadeldaval aastal tugevalt ja positiivselt. |
| s-835
| See on seletatav asjaoluga, et tootmispinna juurdekasv võimaldab laiendada tööjõumahukat tootmist (ning võtta juurde uusi töötajaid). |
| s-836
| Masinatesse tehtud investeeringud võimaldavad võtta juurde uusi töötajaid perioodil, mil turg ei ole veel piisavalt tehnoloogia-intensiivne ning võimaldab seega kasutada täiendavat tehnoloogiat kui olulist konkurentsieelist. |
| s-837
| Tehnoloogiast küllastunud turul hakatakse (eriti tingimustes, kus palgad kasvavad) masinaid kasutama mitte uute turgude hõivamiseks, vaid pigem olemasoleva tootmise efektiivistamiseks. |
| s-838
| Tegemist võib seega olla asendusefektiga, mille puhul tehnoloogia võib teatud tingimustel asendada tööjõudu ('masinad vahetavad töötajaid välja'). |
| s-839
| Masinad võivad tööjõu tarvidust vähendada eelkõige olukorras, kus kogutootlikkuse paranemisest tulenevat toodangu mahtu ei saa mingitel põhjustel (näiteks turgude kokkutõmbumine) tugevasti suurendada, muidu suureneks tehnoloogia hooldajate arv sama palju või rohkemgi kui väheneb tehnoloogiaga asendatud töökohtade arv. |
| s-840
| On näha, et tehnoloogiasse tehtud investeeringud hakkasid tööhõivet negatiivselt mõjutama aastal 2000. |
| s-841
| Kuivõrd jätkuvaks või mittejätkuvaks võib taolist muutust pidada, seda analüüsime hiljem täiendavalt. |
| s-842
| Palkade kasv võib viia töötajate arvu vähenemisele seetõttu, et võimaldab olemasolevat tööjõudu paremini ekspluateerida ('hästi kinnimakstud inimene teeb rohkem tööd'). |
| s-843
| Palka ei suurendata reeglina niisama - vaid vastusena suurenenud tootlikkusele ('suurema tootlikkusega inimesed saavad kõrgemat palka'). |
| s-844
| Omaette küsimus on, milline võiks olla ametiühingute tegevuse reaalne mõju töötajate palkade taseme eest võitlemisel. |
| s-845
| Elektrile tehtud kulutuste suurenemine näib samuti viitavat tööhõive suurenemisele mõlemal vaadeldaval aastal. |
| s-846
| Elektri ostmine osutab suurenevatele tootmismahtudele kuid ilmselt ka suurenenud tehnologiseerumisele. |
| s-847
| Seetõttu on tulemus ootuspärane majanduse madala tehnoloogia-intensiivsuse faasis. |
| s-848
| Elektrikulude positiivne mõju tööhõivele ongi 2000. aastal võrreldes 1999. aastaga suurusjärgu võrra vähenenud. |
| s-849
| Järgnevalt vaatame, kuidas kujunesid seosed tööhõive ja tegevusalade vahel. |
| s-850
| Ettevõtete valimis andsid usaldusväärseid seoseid tööhõivega 2000. a järgmised tegevusalad: |
| s-851
| toidukaupade ja jookide tootmine (negatiivne mõju tööhõivele) |
| s-852
| metallitoodete tootmine (negatiivne mõju tööhõivele) |
| s-853
| aparaatide tootmine (positiivne mõju tööhõivele) |
| s-854
| ehitus (negatiivne mõju tööhõivele) |
| s-855
| hulgimüük (positiivne mõju tööhõivele) |
| s-856
| riigile kuuluvad ettevõtted (positiivne mõju tööhõivele) nii 1999. kui 2000. a |
| s-857
| KOV ettevõtted (negatiivne mõju tööhõivele) |
| s-858
| 1999. a Eestis oli Vene kriisi tagasilöögi aasta. |
| s-859
| Eelneva välisnõudluse šoki tagajärjel olid investeerimis- ja tarbimiskäitumine ning laenuandmine pidurdatud ning kodumaise nõudluse tase madal. |
| s-860
| Läände suunatud eksport, sh allhanketootmine küll toimis, Venemaale minev eksport oli aga madalseisus. |
| s-861
| Kõik see avaldas tugevat toimet ka sektorite tasandi tööhõive olukorrale. |
| s-862
| Toiduainete ja jookide sektoritööhõive langus tuleneb tõenäoliselt sellest, et tegu on tugevalt Vene ja SRÜ turule suunatud tootmisharuga, mis kaotas suuresti oma turgu Vene kriisi järelmõjudes. |
| s-863
| Ka metallitoodete tootmine on ilmselt seotud tihedalt kodumaise majanduskonjunktuuriga. |
| s-864
| Samuti võib kaasa mängida (nagu jookide sektori puhulgi) teatud tehnologiseerimise mõju. |
| s-865
| Aparaatide tootmine suurendas tööhõivet, kuna tootmine toimub enamasti allhanke korras välisturule, mis oli 1999. aastal tugevas tõusufaasis. |
| s-866
| Ehitussektoris vähenes 1999. aastal oodatavalt tööhõive, kuna tegemist on valdavalt koduturule (veidi ka Vene turule) orienteeritud sektoriga, siis oli see eriti tugevalt mõjutatud kodumaisest majanduskonjunktuurist ja krediidi kättesaadavusest. |
| s-867
| Suuremad projektid 1999. aastal kas olid täiesti peatatud (kõrged intressid, kõrge riskitase) või töötasid äärmisel kokkuhoiurežiimil kõiki kulusid kokku hoides. |
| s-868
| Hulgimüügi tööhõivet suurendav panus tunduks kodumaise nõudluse madalseisu arvestades mõneti üllatav, kuid kaubanduspindade väljaehitamine on äärmiselt pikaajaline protsess. |
| s-869
| Seega võibki tööhõive kasv olla tingitud asjaolust, et 1999. aastal realiseerusid aastaid tagasi (majanduse kõrgfaasis) käivitatud projektid. |
| s-870
| Riigisektori ettevõtted tekitasid olulist tööhõivet mõlemal vaadeldaval aastal, mis ilmselt on seletatav sellega, et sajandivahetuseks olid riigi kätte jäänud veel väike arv valdavalt tugevat ja monopoolse jõuga ettevõtet. |
| s-871
| Need said seega (ilma liigset konkurentsi kartmata) areneda ja laieneda ning seega ka töötajaid juurde võtta. |
| s-872
| Kohaliku omavalitsuse ettevõtted olid aga neil aastatel suuresti erastamisel, mis väljendus jõudsas ümberstruktureerimises ja töötajate lahtilaskmises. |
| s-873
| Edasi, kuigi aastate 2000 ja 2001 osas ei saa me toetuda ettevõtete andmete analüüsile, võib ETU andmetele tuginedes näha, et töötajate arvu kasv aparaaditootmises jätkus, kuigi aeglustus kuni saabus langus pärast kõrgtehnoloogiafirmade kriisi maailmamajanduses. |
| s-874
| Eesti EL maadesse suunatud tööstusliku ekspordi struktuuris on aastatel 1995-2000 oluliselt tõusnud nn tehnoloogiamahukate harude (technology-driven industries, mille hulka kuulub eelkõige aparaadiehitus, aga ka osa keemiatööstusest), osatähtsus ning on vähenenud töömahukate harude nagu metsa- ja puidutööstus, tekstiilitööstus, õmblustööstus osatähtsus (Landesmann, Stehrer, 2002). |
| s-875
| Et Eesti tehnoloogiakesksete eksportharude osas on toimunud oluline nihe hinnatasemes (unit value ratio) on nende harude puhul Eestist EL-i liikuva toodangu hind (kui usaldada viidatud uuringut) kujunenud juba keskelt läbi kõrgemaks kui taolise toodangu keskmine EL-i sisseostmise hind. |
| s-876
| Võib olla, et EL on ostnud aparaaditööstuse tooteid enam sisse odavamatest riikidest (näiteks Aasia) ja seetõttu on eesti import suhteliselt kallinenud. |
| s-877
| See ei pruugi tähendada, et Eesti võib oma eksportnišid kaotada. |
| s-878
| Kallima toodangu müük on kasulikum ja võib põhineda kõrgemale kvaliteedile, suuremale usaldusele (ehk: Eesti ärikeskkonna paranemisele). |
| s-879
| Ekspordi võimalik langus nimetatud harudes võib põhjustada rohkem majanduslikku kahju kui kahju tööhõivele, kuna tehnoloogiapõhiste harude osatähtsus tööhõives pole väga kõrge. |
| s-880
| Toiduainete ja jookide tootmisel jätkus töötajate arvu väike langus. |
| s-881
| Ehituses hakkas sisemaise nõudluse taastumisel uuesti tööhõive kasvama, ehkki aeglaselt. |
| s-882
| Siseturu nõudluse kasvu kõige ilmsemaks positiivseks mõjuks tööhõivele võib pidada aga töötajate arvu hüppelist kasvu jaemüügis 2002. a. |
| s-883
| Hulgimüügis sellist tõusu ei ole toimunud, tõenäoliselt võib siin põhjuseks olla selles harus toimuv ratsionaliseerimine. |
| s-884
| Võttes kokku meie andmebaasiga hõlmatud 1997-2000 toimunud majandusmuutuste mõju tööhõivele, võib kokkuvõtteks välja tuua järgmised olulised järeldused. |
| s-885
| Välismaailmale suunatud (välisinvesteeringuid ja suurt ekspordikäivet omavad) ettevõtted on tekitanud oluliselt rohkem tööhõivet kui koduturule suunatud ettevõtted. |
| s-886
| Kodumaine nõudlus ei ole suutnud olulist hõive kasvu tekitada (mis on ilmselt tingitud kodumaise majanduse madalseisust, mille tingimustes võimendus ka likviidsuskriis). |
| s-887
| Pikema (4 aastat hõlmava), kauem turul püsinud ettevõtete andmete aegridade analüüs viitab sellele, et tegemist oli 1999.-2000. a alguse lokaalse nähtusega, ning pikemas perspektiivis mõjutavad nii kodumaise käibe tase kui kasv tööhõivet selgelt positiivses suunas. |
| s-888
| Ehitistesse tehtud investeeringud suurendavad oluliselt tööhõivet - masinatesse tehtud investeeringute mõju hõivele sõltub aga sellest, kas ka teised ettevõtjad on masinatesse investeerinud või mitte. |
| s-889
| Masinatesse tehtud investeeringute nn konjunktuurist sõltuvat mõju kinnitavad ka kauem turul püsinud ettevõtete pikemad aegread - masinatesse tehtud investeeringute suurenemine mõjutab tööhõivet positiivselt küll varasematel aastatel (1997-1999, ja eriti just aastal 1999) kuid mitte enam aastal 2000. |
| s-890
| Ehitistesse investeerimine annab kiirema kasvu (aastase viitajaga) ka juhul, kui jagada ettevõtted neljaks grupiks (need, kes on investeerinud nii ehitistesse kui masinatesse; need, kes on investeerinud ainult masinatesse; need, kes on investeerinud ainult ehitistesse ning need, kes ei ole investeerinud ei ehitistesse ega ka masinatesse). |
| s-891
| Eriti tugevat positiivset mõju avaldavad kõigil aastatel tööhõivele need ettevõtted, kes on lisaks ehitistele investeerinud ka masinatesse (mis viitab otseselt tootmise laienemisele). |
| s-892
| Energiakandjatele tehtud kulutuste suurendamine suurendab ka tööhõivet, kuna viitab tootmise laienemisele ning uute turgude hõivamisele. |
| s-893
| Palgakulutused seevastu vähendavad tööhõivet, mille põhjuseks on arvatavasti see, et suurem palk käib reeglina kaasas intensiivsema tööpanusega olemasolevate töötajate poolt. |
| s-894
| Energiakandjatele tehtud kulutuste suurenemise selge positiivne seos tööhõivega ilmneb iseäranis hästi kui vaadelda pikemat aega turul olnud ettevõtete pikemaid (4 aastat) aegridu. |
| s-895
| Ka palkade taseme ja tõusu tööhõivet vähendav mõju tuleb ilmsiks ka pikemate aegridade tingimustes (kuigi siin erineb mõningaid kõrvalekaldeid üksikute aastate lõikes). |
| s-896
| Tegevusaladest ei suuda tööhõivet tekitada kodumaisele turule tootjad ega need, millel on käsil erastamisprotsess (eelkõige kohaliku omavalitsuse omandisse kuuluvad ettevõtted). |
| s-897
| Hõivet tekitavad ekspordisektor ja riigisektor. |
| s-898
| Pikemat aega turul olnud ettevõtete aegridu uurides on võimalik leida mõningane arv sektoreid, mille mõju tööhõivele on olnud negatiivne kõigil vaadeldavatel aastatel. |
| s-899
| Nii on hõive langenud toiduaineid, nahkesemeid ja veoseadmeid tootvates sektorites kõigil vaadeldavatel aastatel. |
| s-900
| 3.5. Töötuse ja tööjõu mobiilsuse seos |