| s-705
| Miinimumpalga ja keskmise palga suhe ning töötus |
| s-706
| Eesti miinimumpalga ja keskmise palga suhe on viimasel kaheksal aastal muutunud väga sarnaselt töötusega (korrelatsioonikoefitsendiga 0,74). |
| s-707
| Mida kõrgem miinimumpalk, seda kõrgem töötus. |
| s-708
| Tuleb siiski silmas pidada, et tegemist on korrelatsiooniga ning et miinimumpalk on konstruktsioon, mille juures arvestatakse ka inflatsiooni ja keskmise palga muutusi. |
| s-709
| Sarnaselt miinimumpalgaga on muutunud ka palk, mille eest töötud oleksid nõus tööle minema ehk reservatsioonipalk (vt lisa 1 tabel 'Töötud soovitava brutopalga suuruse järgi protsentides aastatel 1995-2000'). |
| s-710
| Miinimumpalgal tundub olema normatiivne roll palgataseme kohandumisele. |
| s-711
| Kokkuvõttes võib töötuse, inflatsiooni ja palkade muutuste kohta öelda järgmist. |
| s-712
| Viimase 10 aasta jooksul on Eestis valitsenud tervikuna märkimisväärne negatiivne korrelatsioon (-0,65) inflatsiooni ja töötuse vahel (joonis 1). |
| s-713
| Ilmnenud seost ei ole siiski õige käsitleda lihtsustatult ühe mõjuna teisele, ilmselt on mõlemad näitajad mõjutatud mingitest kolmandatest teguritest ja foonimuutustest. |
| s-714
| Eesti miinimumpalk on viimase kümne aasta jooksul kasvanud järjepidevalt - aastaste sammudega (v.a perioodil 1992-1994). |
| s-715
| Eesti miinimumpalk on viimase kaheksa aasta jooksul kasvanud mõnevõrra kiiremini kui keskmine palk. |
| s-716
| Nii moodustas miinimumpalk 1994. a II kvartalis keskmisest palgast 17 protsenti - 2002. a II kvartalis aga juba 29 protsenti. |
| s-717
| Eesti suhtelise hinnataseme (Euroopa Liidu suhtes) ja töötuse määra vahel valitseb väga tugev korrelatiivne seos ning on põhjust oletada ka põhjuslikku seost. |
| s-718
| Eesti keskmise palga väline ostujõud on viimasel kümnendil 40 korda tõusnud, kuid sisemine ostujõud on käitunud erinevate toodete ja varade lõikes väga erinevalt. |
| s-719
| Kõige rohkem on Eesti keskmise palga eestimaine ostujõud tõusnud importseadmete osas - kõige rohkem langenud aga energiakandjate osas. |
| s-720
| Kuna Eesti keskmise palga pideva nominaalkasvu tingimustes on pidevalt kasvanud ka töötus, siis võib oletada ka põhjuslikku seost palkade kasvu ja töötuse vahel. |
| s-721
| 3.2. Ettevõtete andmete analüüsi põhiküsimus: kapitali sissevoolu mõjude hindamine tööhõivele |
| s-722
| Kapitali sissevoolu mõjusid on võimalik kujutada järgmise põhimõttelise skeemi (skeem 1) abil. |
| s-723
| Skeem 1 |
| s-724
| Selgitamaks, kuidas võib kapital lisaks hinnataseme kasvule paralleelselt mõjutada ka tööhõivet ja/või töötust ning millise mehhanismi kaudu see mõju realiseerub, esitame järgnevalt kaks versiooni. |
| s-725
| Esiteks on kapitalil ilmne töötust vähendav mõju. |
| s-726
| Kapitali olemasolu võimaldab investeerida ka riigi objektiivse ärikeskkonna parandamisse - st parandada ressursside kasutamise riigisisest organiseeritust (infokanalite puhastamine, koolitus). |
| s-727
| Samuti liigub koos kapitaliga riiki ka välismaine oskusteave. |
| s-728
| Kapitali sissevoolul, selle konkreetsel vormil konkreetsesse ühiskonda, võib olla ka töötust suurendav mõju, kuigi see võib esmapilgul tunduda vastuoluline. |
| s-729
| Terve riik/ühiskond (erinevalt näiteks perekonnast) ei ole käsitletav ühtse ja ühiste huvidega majandusagendina. |
| s-730
| Kapitali sissevool erinevatesse valdkondadesse on ebaühtlane. |
| s-731
| Riigisiseselt võib ühtedele majandusagentidele laekuv kapital tekitada hoopis lisanduvaid suhtlemiskulusid nende ja kapitalist ilmajäänute (vähem saanute) vahel. |
| s-732
| Ehkki tööandja - töövõtja suhetel on võrreldes omanikevaheliste suhetega mitmeid erinevusi, võib siin näha ka analoogiat. |
| s-733
| Väga erineva rikkusega majandusagentidel on vähem põhjust teineteisega äri teha (nt 51% aktsionär ei vaja eriti koostööd 1% aktsionäriga - viimane võib väga kergesti sattuda olukorda, kus parim pakkumine tema aktsiatele on EEK 0). |
| s-734
| Negatiivset mõju võib võimendada ka osaliselt ärilistel alustel toimivate institutsioonide, mille roll on ebavõrdsust vähendada, (näiteks haridus) alafinantseerimine. |
| s-735
| Seega saab kapitali juurdekasvu ebaühtlus majandusagentide vahel olla teatud tingimustel töötust suurendavaks teguriks. |
| s-736
| Kuna kapitali sissevool olnud viimasel kümnel aastal pidevalt positiivne ja algpositsiooniga võrreldes hiiglaslik, töötus on samal ajavahemikul aga pidevalt kasvanud, siis on kapitali sissevoolu negatiivne külg makromajanduslike andmete baasil juba teatud määral kinnitust leidnud. |
| s-737
| Kapitali sissevoolu negatiivse külje kindlakstegemiseks tuleks hinnata kapitali sissevoolu ja Gini koefitsiendi vahelist seost. |
| s-738
| See seos on olnud tugevalt positiivne - st võib väita, et kapitali sissevool sellisel kujul, nagu see on toimunud, on suurendanud Eesti elanike sissetulekute ebavõrdsust. |
| s-739
| Kapitali sissevoolu ebavõrdsuse all tuleb eristada isikutevahelist (mida me eelnevalt käsitlesime) ning elusfääride vahelist ebavõrdsust. |
| s-740
| Kui esimest võib lugeda oma mõju poolest tööhõivele selgelt negatiivseks, siis teist võib lugeda kapitali sissevoolu positiivset mõju oluliselt vähendavaks. |
| s-741
| Kapitali laekumise elusfääride vaheline ebavõrdsus vähendab hõivet (võrreldes sellega, kui sama suur laekuv kapitalikogus jaguneks ühtlaselt), kuna erinevad elusfäärid vajavad tootlikkuse suurendamiseks (vt hüpotees 1) üksteise täiendust ja abi. |
| s-742
| Kapitali sissevoolu positiivse külje eraldamiseks on aga vaja hinnata produktiivsuse kasvu. |
| s-743
| Seega on kõik meie poolt hangitavad majanduslikud ja sotsiaalsed indikaatorid (nende aegread) käsitlevad nende kahe kapitali vastandlikke mõjusid iseloomustava hüpoteesi - ebavõrdsuse ja tootlikkuse - raamides. |
| s-744
| Tootlikkus |
| s-745
| Enamkasutatav tegur tootlikkuse mõõtmiseks on tööjõud. |
| s-746
| Selle põhjuseks on tööjõukulude suur osakaal enamuse toodete väärtuses ja tööjõu sisendi mõõtmise lihtsus võrreldes teiste sisenditega, eriti kui käsitletakse ainult töötajate arvu ja jäetakse arvestamata töötajate oskuste ja töö intensiivsuse tasemete erinevused. |
| s-747
| Eestisse aastatel 1991-2001 toimunud kapitali sissevool ulatub miljarditesse dollaritesse. |
| s-748
| 4 Ühe sektori (nt hariduse) areng on teistele (nt töötlevale tööstusele) nn täiendkaubaks. |
| s-749
| Kaudselt hakkab tootlikkust alla kiskuma aga muidugi ka majandusagentide ebavõrdsus, kuna inimesed kaotavad oma tööpotentsiaali. |
| s-750
| Lisaks on tööjõu ja töötundide statistika hästi kättesaadav, samas kui teiste tootmistegurite andmetega võib olla probleeme (Varblane, 2001: 2). |
| s-751
| Majandusteadlaste huviorbiidis on olnud pikka aega ka teise olulise tootmissisendi - kapitali - tootlikkus. |
| s-752
| Võrreldes tööjõu tootlikkusega on kapitali tootlikkuste arvutamise progress siiski väga piiratud (Varblane, 2001: 2). |
| s-753
| Nimelt on kapitali tootlikkuse hindamisega seotud üsna suured teoreetilised ja praktilised raskused (mida lugeda kapitali hulka, milline peaks olema algne kapitali tase ja kapitali amortisatsiooni määr jm) (?). |
| s-754
| Tööjõu ja kapitali tootlikkused kokku moodustavad kogutootlikkuse. |
| s-755
| Kuigi kogutootlikkus on ulatuslikum majanduse efektiivsuse mõõt kui tööjõu tootlikkus, võime kapitali tootlikkuse siiski arvutamata jätta tingimustes, kus tööjõu tootlikkus ja kogutootlikkus liiguvad üheskoos - nagu see oli Eestis, Venemaal ja teisteski üleminekuriikides (De Broeck ja Koen, 2000). |
| s-756
| Samal, meie uurimustööd tunduvalt kergendaval seisukohal on ka De Broeck ja Slok (De Broeck ja Slok 2001). |
| s-757
| Tööjõu tootlikkuse arvutamiseks kasutatakse peamiselt näitajat 'lisandväärtus töötunni kohta'. |
| s-758
| Laialt on levinud ka töötunni asemel lihtsalt töötajate arvu kasutamine. |
| s-759
| Tootlikkuse kasvu uurimisel on töötajate arvu ja töötundide kasutamine samaväärne juhul, kui töötajate arv ja töötunnid muutuvad samas proportsioonis. |
| s-760
| Eesti andmetel on korrelatsioon töötajate arvu ja töötundide kaudu leitud tootlikkuste näitajate vahel ligi 0,99 (Varblane, 2001: 4). |
| s-761
| Tootlikkusega seondub kaudselt ka erinevate majandussektorite suhtelise eelise (ehk konkurentsivõime) kindlakstegemise probleem. |
| s-762
| Sektori konkurentsivõime arvutamise aluseks saab olla sektori ettevõtete kogukasum sektorisse tehtud koguinvesteeringute kohta. |
| s-763
| Vastavat näitajat Eesti Statistikaamet ei avalda ning samuti ei ole seda saada meie poolt koostatud Eesti ettevõtete andmebaasist. |
| s-764
| Teine võimalus probleemi lahendamiseks oleks püüda leida teisi konkurentsivõimega tihedamalt või kaudsemalt seotud näitajaid, mille alusel on Eestis juba sektoraalseid arvutusi tehtud. |
| s-765
| Taoliste konkurentsivõime ligilähedaste 'esindajatena' võiks esimese lähenemise korras vaadelda TÜ professor Urmas Varblase uurimuses 'Tootlikkus' (2001) kasutatud näitajat tootlikkuse töötaja kohta ja Eesti Panga ökonomisti Martti Randveere töös Eesti majandusstruktuuri konvergentsi kohta (2002) kasutatud lisandväärtuse ning temaga seonduvad näitajad. |
| s-766
| Kahjuks ilmneb siiski, et erinevad näitajad annavad sektorite konkurentsivõime kohta erinevaid vihjeid. |
| s-767
| Tootlikkus töötaja kohta on vaadeldaval perioodil kasvanud eriti tugevasti just tootmisega seonduvatel tegevusaladel (töötlevas tööstuses ja metsanduses), M. Randveere tööst saadud lisandväärtusega seonduvad näitajad aga osutavad teenindusalade (kaubandus, kinnisvara-, üüri- ja äriteenindus) eelisseisule. |
| s-768
| Lisaks on saadud näitajal veel mitu väga olulist puudust, mis takistavad nende baasil sektorite konkurentsivõime kohta järelduste tegemist. |
| s-769
| Lisandväärtus ei ole samane kasumiga. |
| s-770
| Töötajate arv on vaid väga kaudseks lähendnäitajaks koguinvesteeringutele. |
| s-771
| Kolmandaks. |
| s-772
| Eesti näitajate (lisandväärtuse ja sellega seonduvate indikaatorite) suurem erinevus arenenud turumajandusega riikidest ei näita veel tingimata suuremat tõusupotentsiaali. |
| s-773
| Neljandaks. |
| s-774
| Arvestamata on jäänud riskiaste. |
| s-775
| Suurem tootlikkus ei pruugi tingimata vihjata suuremale konkurentsivõimele vaid hoopis suuremale riskile, mida kanda võeti. |
| s-776
| Kuna nimetatud lünga täitmine ei lähe otseselt kokku käesoleva uurimuse eesmärkidega ega mahu ka tema tegemiseks ettenähtud intellektuaalsete, ajaliste ega rahaliste limiitide raamesse, siis peavad sektoraalse konkurentsivõime alased täpsemad uuringud jääma tulevikku. |
| s-777
| Ebavõrdsus |
| s-778
| Eestisse sisenenud kapitali jagunemist majandusagentide (elanike, regioonide, majandusharude jm) lõikes on raskem mõõta kui tootlikkust, eriti kui soovime madalama agregeerituse tasemega (peenemaid) andmeid. |
| s-779
| Ilmselt tuleb leida mõistlik kompromiss andmete agregeerituse taseme ja andmete kättesaadavuse vahel. |
| s-780
| Üheks lahenduseks oleks Gini koefitsiendi kasutamine, kuid sellega seoses kerkivad üles lisanduvad küsimused (sissetulekud ei ole õigesti hinnatud kõrgema sissetulekuga tuludetsiilide osas; kogu kapitali laekumine ei väljendu üksnes rahalistes tuludes, arvesse jäävad võtmata nt kapitalikasvik ja sotsiaalse kapitali muutus). |
| s-781
| Teiseks lahenduseks oleks väikestesse ettevõtetesse suubuvate kapitalivoogude võrdlemine suurtesse ettevõtetesse suubuvate kapitalivoogudega - eeldades, et suurte ettevõtete sidusgrupid (omanikud, töötajad) on jõukamad kui väikeste ettevõtete sidusgrupid. |
| s-782
| Viimane eeldus ei pruugi siiski paika pidada, samuti jäävad määratlemata riigisektori ja eraisikute kaudu Eestisse toodud kapitalivood (mis eriti üleminekuperioodi algetapil olid väga olulise osakaaluga). |
| s-783
| Lisaks jääb üles probleem, millise näitaja (töötajate arv, turukapitalisatsioon, kasum, käive?) alusel ettevõtteid jagada. |
| s-784
| Eeltoodud kaalutlustest tulenevalt oli esitatud potentsiaalseid hüpoteese võimalik empiiriliselt kontrollida tuduvalt kitsamas plaanis kui seda oleks olnud vaja. |
| s-785
| Eeldame aga, et toodud tavalisest laiemas majanduse ja tööhõive/tööpuuduse seoste käsitlusviis võib olla kasutatav tulevastes uuringutes juba parema infobaasi tingimustes. |
| s-786
| 3.3. Ökonomeetrilise analüüsi andmed ja metoodika |
| s-787
| Kapitali sissevoolu mõjude empiiriliseks hindamiseks tööhõivele koostasime Eesti ettevõtete bilansiandmete alusel andmebaasi, haarates sinna niipalju tööstus - ja teenindussektori ettevõtteid, kui võimalik üle perioodi 1996-2000. |
| s-788
| Järgnevas tabelis (tabel 3.2.) on toodud olulisimad näitajad andmebaasi kohta. |
| s-789
| Valimi 1996-2000 valitud näitajad |
| s-790
| Eesti ettevõtete bilansiandmete alusel koostatud andmebaasist moodustati kaks valimit. |
| s-791
| Eraldi valimi koostamine 1999-2000. a. kohta oli põhjustatud eelkõige soovist haarata analüüsi ka viimasel perioodil tekkinud uuemad ja teenindussfääri kuuluvad ettevõtted. |
| s-792
| Esimene valim hõlmas aastatel 1998-2000 turul olnud ettevõtete andmeid, sisaldades kirjeid 4505 ettevõtte kohta. |
| s-793
| Valimi ettevõtete arv moodustas Eestis tegutsenud ettevõtete koguarvust aastatel 1998 ja 1999 vastavalt ligikaudu 16,5% ja 13,5%. |
| s-794
| 2000. a. kohta andmed puuduvad (Eesti Statistikaamet,, 1. veebruar 2003, Alvin Sireli arvutused). |
| s-795
| Teine valim hõlmab pikemat aega turul olnud ettevõtteid (üle ajaperioodi 1996-2000), kajastades aastatel 1996-2000 turul olnud ettevõtete andmeid, kokku 1012 ettevõtte kohta. |
| s-796
| Valimi ettevõtete arv moodustas Eestis tegutsenud ettevõtete arvust aastatel 1996-1999 vastavalt ligikaudu 4,1%, 3,7%, 3,7% ja 3%. |
| s-797
| Täpsemalt on ettevõtte valimit, muutujaid ja kõiki mudeleid aastate 1997-2000 a. kohta kirjeldatud lisas 2. |
| s-798
| Andmete alusel koostati ökonomeetrilised mudelid, mis kirjeldavad meid huvitavate majandusnäitajate mõju tööhõive muutustele ettevõtte keskmise töötajate arvu muutuste alusel aastate 1996-2000 ulatuses. |
| s-799
| Analüütiline töö koosnes järgmistest etappidest: |
| s-800
| a) andmete analüüsiks väljavalimine eksperthinnangute baasil; |
| s-801
| b) ristandmete regressioonanalüüs; |
| s-802
| c) analüüsitulemuste tõlgendamine. |
| s-803
| Ristandmete regressioon koosnes omakorda andmete ettevalmistusest ja regressioonimudelite hindamisest. |
| s-804
| Selle andmemassiiviga on haaratud kõik Eesti ettevõtlusstatistikas kättesaadavad ja võrreldavad mikroandmed kuni 2000. aastani, va primaarsektor. |