Dependency Tree

Universal Dependencies - Estonian - EDT

LanguageEstonian
ProjectEDT
Corpus Parttrain
AnnotationMuischnek, Kadri; Müürisep, Kaili; Puolakainen, Tiina; Rääbis, Andriela; Torga, Liisi

Select a sentence

Showing 704 - 803 of 1124 • previousnext

s-704 Miinimumpalga muutus (Allikas: EAKL)
s-705 Miinimumpalga ja keskmise palga suhe ning töötus
s-706 Eesti miinimumpalga ja keskmise palga suhe on viimasel kaheksal aastal muutunud väga sarnaselt töötusega (korrelatsioonikoefitsendiga 0,74).
s-707 Mida kõrgem miinimumpalk, seda kõrgem töötus.
s-708 Tuleb siiski silmas pidada, et tegemist on korrelatsiooniga ning et miinimumpalk on konstruktsioon, mille juures arvestatakse ka inflatsiooni ja keskmise palga muutusi.
s-709 Sarnaselt miinimumpalgaga on muutunud ka palk, mille eest töötud oleksid nõus tööle minema ehk reservatsioonipalk (vt lisa 1 tabel 'Töötud soovitava brutopalga suuruse järgi protsentides aastatel 1995-2000').
s-710 Miinimumpalgal tundub olema normatiivne roll palgataseme kohandumisele.
s-711 Kokkuvõttes võib töötuse, inflatsiooni ja palkade muutuste kohta öelda järgmist.
s-712 Viimase 10 aasta jooksul on Eestis valitsenud tervikuna märkimisväärne negatiivne korrelatsioon (-0,65) inflatsiooni ja töötuse vahel (joonis 1).
s-713 Ilmnenud seost ei ole siiski õige käsitleda lihtsustatult ühe mõjuna teisele, ilmselt on mõlemad näitajad mõjutatud mingitest kolmandatest teguritest ja foonimuutustest.
s-714 Eesti miinimumpalk on viimase kümne aasta jooksul kasvanud järjepidevalt - aastaste sammudega (v.a perioodil 1992-1994).
s-715 Eesti miinimumpalk on viimase kaheksa aasta jooksul kasvanud mõnevõrra kiiremini kui keskmine palk.
s-716 Nii moodustas miinimumpalk 1994. a II kvartalis keskmisest palgast 17 protsenti - 2002. a II kvartalis aga juba 29 protsenti.
s-717 Eesti suhtelise hinnataseme (Euroopa Liidu suhtes) ja töötuse määra vahel valitseb väga tugev korrelatiivne seos ning on põhjust oletada ka põhjuslikku seost.
s-718 Eesti keskmise palga väline ostujõud on viimasel kümnendil 40 korda tõusnud, kuid sisemine ostujõud on käitunud erinevate toodete ja varade lõikes väga erinevalt.
s-719 Kõige rohkem on Eesti keskmise palga eestimaine ostujõud tõusnud importseadmete osas - kõige rohkem langenud aga energiakandjate osas.
s-720 Kuna Eesti keskmise palga pideva nominaalkasvu tingimustes on pidevalt kasvanud ka töötus, siis võib oletada ka põhjuslikku seost palkade kasvu ja töötuse vahel.
s-721 3.2. Ettevõtete andmete analüüsi põhiküsimus: kapitali sissevoolu mõjude hindamine tööhõivele
s-722 Kapitali sissevoolu mõjusid on võimalik kujutada järgmise põhimõttelise skeemi (skeem 1) abil.
s-723 Skeem 1
s-724 Selgitamaks, kuidas võib kapital lisaks hinnataseme kasvule paralleelselt mõjutada ka tööhõivet ja/või töötust ning millise mehhanismi kaudu see mõju realiseerub, esitame järgnevalt kaks versiooni.
s-725 Esiteks on kapitalil ilmne töötust vähendav mõju.
s-726 Kapitali olemasolu võimaldab investeerida ka riigi objektiivse ärikeskkonna parandamisse - st parandada ressursside kasutamise riigisisest organiseeritust (infokanalite puhastamine, koolitus).
s-727 Samuti liigub koos kapitaliga riiki ka välismaine oskusteave.
s-728 Kapitali sissevoolul, selle konkreetsel vormil konkreetsesse ühiskonda, võib olla ka töötust suurendav mõju, kuigi see võib esmapilgul tunduda vastuoluline.
s-729 Terve riik/ühiskond (erinevalt näiteks perekonnast) ei ole käsitletav ühtse ja ühiste huvidega majandusagendina.
s-730 Kapitali sissevool erinevatesse valdkondadesse on ebaühtlane.
s-731 Riigisiseselt võib ühtedele majandusagentidele laekuv kapital tekitada hoopis lisanduvaid suhtlemiskulusid nende ja kapitalist ilmajäänute (vähem saanute) vahel.
s-732 Ehkki tööandja - töövõtja suhetel on võrreldes omanikevaheliste suhetega mitmeid erinevusi, võib siin näha ka analoogiat.
s-733 Väga erineva rikkusega majandusagentidel on vähem põhjust teineteisega äri teha (nt 51% aktsionär ei vaja eriti koostööd 1% aktsionäriga - viimane võib väga kergesti sattuda olukorda, kus parim pakkumine tema aktsiatele on EEK 0).
s-734 Negatiivset mõju võib võimendada ka osaliselt ärilistel alustel toimivate institutsioonide, mille roll on ebavõrdsust vähendada, (näiteks haridus) alafinantseerimine.
s-735 Seega saab kapitali juurdekasvu ebaühtlus majandusagentide vahel olla teatud tingimustel töötust suurendavaks teguriks.
s-736 Kuna kapitali sissevool olnud viimasel kümnel aastal pidevalt positiivne ja algpositsiooniga võrreldes hiiglaslik, töötus on samal ajavahemikul aga pidevalt kasvanud, siis on kapitali sissevoolu negatiivne külg makromajanduslike andmete baasil juba teatud määral kinnitust leidnud.
s-737 Kapitali sissevoolu negatiivse külje kindlakstegemiseks tuleks hinnata kapitali sissevoolu ja Gini koefitsiendi vahelist seost.
s-738 See seos on olnud tugevalt positiivne - st võib väita, et kapitali sissevool sellisel kujul, nagu see on toimunud, on suurendanud Eesti elanike sissetulekute ebavõrdsust.
s-739 Kapitali sissevoolu ebavõrdsuse all tuleb eristada isikutevahelist (mida me eelnevalt käsitlesime) ning elusfääride vahelist ebavõrdsust.
s-740 Kui esimest võib lugeda oma mõju poolest tööhõivele selgelt negatiivseks, siis teist võib lugeda kapitali sissevoolu positiivset mõju oluliselt vähendavaks.
s-741 Kapitali laekumise elusfääride vaheline ebavõrdsus vähendab hõivet (võrreldes sellega, kui sama suur laekuv kapitalikogus jaguneks ühtlaselt), kuna erinevad elusfäärid vajavad tootlikkuse suurendamiseks (vt hüpotees 1) üksteise täiendust ja abi.
s-742 Kapitali sissevoolu positiivse külje eraldamiseks on aga vaja hinnata produktiivsuse kasvu.
s-743 Seega on kõik meie poolt hangitavad majanduslikud ja sotsiaalsed indikaatorid (nende aegread) käsitlevad nende kahe kapitali vastandlikke mõjusid iseloomustava hüpoteesi - ebavõrdsuse ja tootlikkuse - raamides.
s-744 Tootlikkus
s-745 Enamkasutatav tegur tootlikkuse mõõtmiseks on tööjõud.
s-746 Selle põhjuseks on tööjõukulude suur osakaal enamuse toodete väärtuses ja tööjõu sisendi mõõtmise lihtsus võrreldes teiste sisenditega, eriti kui käsitletakse ainult töötajate arvu ja jäetakse arvestamata töötajate oskuste ja töö intensiivsuse tasemete erinevused.
s-747 Eestisse aastatel 1991-2001 toimunud kapitali sissevool ulatub miljarditesse dollaritesse.
s-748 4 Ühe sektori (nt hariduse) areng on teistele (nt töötlevale tööstusele) nn täiendkaubaks.
s-749 Kaudselt hakkab tootlikkust alla kiskuma aga muidugi ka majandusagentide ebavõrdsus, kuna inimesed kaotavad oma tööpotentsiaali.
s-750 Lisaks on tööjõu ja töötundide statistika hästi kättesaadav, samas kui teiste tootmistegurite andmetega võib olla probleeme (Varblane, 2001: 2).
s-751 Majandusteadlaste huviorbiidis on olnud pikka aega ka teise olulise tootmissisendi - kapitali - tootlikkus.
s-752 Võrreldes tööjõu tootlikkusega on kapitali tootlikkuste arvutamise progress siiski väga piiratud (Varblane, 2001: 2).
s-753 Nimelt on kapitali tootlikkuse hindamisega seotud üsna suured teoreetilised ja praktilised raskused (mida lugeda kapitali hulka, milline peaks olema algne kapitali tase ja kapitali amortisatsiooni määr jm) (?).
s-754 Tööjõu ja kapitali tootlikkused kokku moodustavad kogutootlikkuse.
s-755 Kuigi kogutootlikkus on ulatuslikum majanduse efektiivsuse mõõt kui tööjõu tootlikkus, võime kapitali tootlikkuse siiski arvutamata jätta tingimustes, kus tööjõu tootlikkus ja kogutootlikkus liiguvad üheskoos - nagu see oli Eestis, Venemaal ja teisteski üleminekuriikides (De Broeck ja Koen, 2000).
s-756 Samal, meie uurimustööd tunduvalt kergendaval seisukohal on ka De Broeck ja Slok (De Broeck ja Slok 2001).
s-757 Tööjõu tootlikkuse arvutamiseks kasutatakse peamiselt näitajat 'lisandväärtus töötunni kohta'.
s-758 Laialt on levinud ka töötunni asemel lihtsalt töötajate arvu kasutamine.
s-759 Tootlikkuse kasvu uurimisel on töötajate arvu ja töötundide kasutamine samaväärne juhul, kui töötajate arv ja töötunnid muutuvad samas proportsioonis.
s-760 Eesti andmetel on korrelatsioon töötajate arvu ja töötundide kaudu leitud tootlikkuste näitajate vahel ligi 0,99 (Varblane, 2001: 4).
s-761 Tootlikkusega seondub kaudselt ka erinevate majandussektorite suhtelise eelise (ehk konkurentsivõime) kindlakstegemise probleem.
s-762 Sektori konkurentsivõime arvutamise aluseks saab olla sektori ettevõtete kogukasum sektorisse tehtud koguinvesteeringute kohta.
s-763 Vastavat näitajat Eesti Statistikaamet ei avalda ning samuti ei ole seda saada meie poolt koostatud Eesti ettevõtete andmebaasist.
s-764 Teine võimalus probleemi lahendamiseks oleks püüda leida teisi konkurentsivõimega tihedamalt või kaudsemalt seotud näitajaid, mille alusel on Eestis juba sektoraalseid arvutusi tehtud.
s-765 Taoliste konkurentsivõime ligilähedaste 'esindajatena' võiks esimese lähenemise korras vaadelda professor Urmas Varblase uurimuses 'Tootlikkus' (2001) kasutatud näitajat tootlikkuse töötaja kohta ja Eesti Panga ökonomisti Martti Randveere töös Eesti majandusstruktuuri konvergentsi kohta (2002) kasutatud lisandväärtuse ning temaga seonduvad näitajad.
s-766 Kahjuks ilmneb siiski, et erinevad näitajad annavad sektorite konkurentsivõime kohta erinevaid vihjeid.
s-767 Tootlikkus töötaja kohta on vaadeldaval perioodil kasvanud eriti tugevasti just tootmisega seonduvatel tegevusaladel (töötlevas tööstuses ja metsanduses), M. Randveere tööst saadud lisandväärtusega seonduvad näitajad aga osutavad teenindusalade (kaubandus, kinnisvara-, üüri- ja äriteenindus) eelisseisule.
s-768 Lisaks on saadud näitajal veel mitu väga olulist puudust, mis takistavad nende baasil sektorite konkurentsivõime kohta järelduste tegemist.
s-769 Lisandväärtus ei ole samane kasumiga.
s-770 Töötajate arv on vaid väga kaudseks lähendnäitajaks koguinvesteeringutele.
s-771 Kolmandaks.
s-772 Eesti näitajate (lisandväärtuse ja sellega seonduvate indikaatorite) suurem erinevus arenenud turumajandusega riikidest ei näita veel tingimata suuremat tõusupotentsiaali.
s-773 Neljandaks.
s-774 Arvestamata on jäänud riskiaste.
s-775 Suurem tootlikkus ei pruugi tingimata vihjata suuremale konkurentsivõimele vaid hoopis suuremale riskile, mida kanda võeti.
s-776 Kuna nimetatud lünga täitmine ei lähe otseselt kokku käesoleva uurimuse eesmärkidega ega mahu ka tema tegemiseks ettenähtud intellektuaalsete, ajaliste ega rahaliste limiitide raamesse, siis peavad sektoraalse konkurentsivõime alased täpsemad uuringud jääma tulevikku.
s-777 Ebavõrdsus
s-778 Eestisse sisenenud kapitali jagunemist majandusagentide (elanike, regioonide, majandusharude jm) lõikes on raskem mõõta kui tootlikkust, eriti kui soovime madalama agregeerituse tasemega (peenemaid) andmeid.
s-779 Ilmselt tuleb leida mõistlik kompromiss andmete agregeerituse taseme ja andmete kättesaadavuse vahel.
s-780 Üheks lahenduseks oleks Gini koefitsiendi kasutamine, kuid sellega seoses kerkivad üles lisanduvad küsimused (sissetulekud ei ole õigesti hinnatud kõrgema sissetulekuga tuludetsiilide osas; kogu kapitali laekumine ei väljendu üksnes rahalistes tuludes, arvesse jäävad võtmata nt kapitalikasvik ja sotsiaalse kapitali muutus).
s-781 Teiseks lahenduseks oleks väikestesse ettevõtetesse suubuvate kapitalivoogude võrdlemine suurtesse ettevõtetesse suubuvate kapitalivoogudega - eeldades, et suurte ettevõtete sidusgrupid (omanikud, töötajad) on jõukamad kui väikeste ettevõtete sidusgrupid.
s-782 Viimane eeldus ei pruugi siiski paika pidada, samuti jäävad määratlemata riigisektori ja eraisikute kaudu Eestisse toodud kapitalivood (mis eriti üleminekuperioodi algetapil olid väga olulise osakaaluga).
s-783 Lisaks jääb üles probleem, millise näitaja (töötajate arv, turukapitalisatsioon, kasum, käive?) alusel ettevõtteid jagada.
s-784 Eeltoodud kaalutlustest tulenevalt oli esitatud potentsiaalseid hüpoteese võimalik empiiriliselt kontrollida tuduvalt kitsamas plaanis kui seda oleks olnud vaja.
s-785 Eeldame aga, et toodud tavalisest laiemas majanduse ja tööhõive/tööpuuduse seoste käsitlusviis võib olla kasutatav tulevastes uuringutes juba parema infobaasi tingimustes.
s-786 3.3. Ökonomeetrilise analüüsi andmed ja metoodika
s-787 Kapitali sissevoolu mõjude empiiriliseks hindamiseks tööhõivele koostasime Eesti ettevõtete bilansiandmete alusel andmebaasi, haarates sinna niipalju tööstus - ja teenindussektori ettevõtteid, kui võimalik üle perioodi 1996-2000.
s-788 Järgnevas tabelis (tabel 3.2.) on toodud olulisimad näitajad andmebaasi kohta.
s-789 Valimi 1996-2000 valitud näitajad
s-790 Eesti ettevõtete bilansiandmete alusel koostatud andmebaasist moodustati kaks valimit.
s-791 Eraldi valimi koostamine 1999-2000. a. kohta oli põhjustatud eelkõige soovist haarata analüüsi ka viimasel perioodil tekkinud uuemad ja teenindussfääri kuuluvad ettevõtted.
s-792 Esimene valim hõlmas aastatel 1998-2000 turul olnud ettevõtete andmeid, sisaldades kirjeid 4505 ettevõtte kohta.
s-793 Valimi ettevõtete arv moodustas Eestis tegutsenud ettevõtete koguarvust aastatel 1998 ja 1999 vastavalt ligikaudu 16,5% ja 13,5%.
s-794 2000. a. kohta andmed puuduvad (Eesti Statistikaamet,, 1. veebruar 2003, Alvin Sireli arvutused).
s-795 Teine valim hõlmab pikemat aega turul olnud ettevõtteid (üle ajaperioodi 1996-2000), kajastades aastatel 1996-2000 turul olnud ettevõtete andmeid, kokku 1012 ettevõtte kohta.
s-796 Valimi ettevõtete arv moodustas Eestis tegutsenud ettevõtete arvust aastatel 1996-1999 vastavalt ligikaudu 4,1%, 3,7%, 3,7% ja 3%.
s-797 Täpsemalt on ettevõtte valimit, muutujaid ja kõiki mudeleid aastate 1997-2000 a. kohta kirjeldatud lisas 2.
s-798 Andmete alusel koostati ökonomeetrilised mudelid, mis kirjeldavad meid huvitavate majandusnäitajate mõju tööhõive muutustele ettevõtte keskmise töötajate arvu muutuste alusel aastate 1996-2000 ulatuses.
s-799 Analüütiline töö koosnes järgmistest etappidest:
s-800 a) andmete analüüsiks väljavalimine eksperthinnangute baasil;
s-801 b) ristandmete regressioonanalüüs;
s-802 c) analüüsitulemuste tõlgendamine.
s-803 Ristandmete regressioon koosnes omakorda andmete ettevalmistusest ja regressioonimudelite hindamisest.

Text viewDownload CoNNL-U