| s-603
| Nelja viimase nädala jooksul kursustel osalenute osakaal |
| s-604
| Nelja viimase nädala jooksul kursustel osalenute osakaal on väike nii 15-74 aastaste kui ka hõivatute hulgas. |
| s-605
| Peale 1999. a on see mõnevõrra langenud. |
| s-606
| Nagu alljärgnevast tabelist näha, on nende puhul, kes kursustel osalevad, kõige tõenäolisem osavõtt suhteliselt lühiajalistest - kuni ühekuulistest kursustest. |
| s-607
| Lühiajaliste kursuste osakaal on aastatel 2000-2001 mõnevõrra kasvanud ning need moodustavad veidi üle poole kõigist kursustest, kus viimase nelja nädala jooksul on osaletud. |
| s-608
| Kursustel osalemine viimase nelja nädala jooksul kursuse kestuse järgi protsentides, 1997-2000 |
| s-609
| Peamine kursuste eest tasuja on kas tööandja (60% ulatuses) või töötaja ise (kuni 30% ulatuses) ning see proportsioon ei ole aastate jooksul eriti palju muutunud. |
| s-610
| Tööandja kulutas koolituse peale kõige enam 1999. aastal (60,5% nelja viimase kuu jooksul külastatud kursuste maksumustest). |
| s-611
| Kursustel osalemine viimase nelja nädala jooksul kursuse eest |
| s-612
| Nii kõigil kursustel kui ka tööalastel kursustel osalenute puhul on ca 12-14% kursustest toimunud üldhariduskoolides, kutseõppeasutustes või kõrgkoolis, mille puhul on tegemist tõenäoliselt tasemeõppega. |
| s-613
| Kõigist kursustest umbes 1/5 ja tööalastest kursustest umbes 1/3 toimuvad töökohal. |
| s-614
| Ka siin pole üle vaadeldavate aastate suuri muutusi toimunud. |
| s-615
| Lõviosa kursustest toimub koolitusfirmades ja õppekeskustes, kuid seal toimuvate kursuste osakaal on aja jooksul vähenenud umbkaudu 10% võrra. |
| s-616
| Kui 1998 II kvartalis moodustas koolitusfirmades ja õppekeskustes kursustel käinute osakaal 57%, siis 2001. a. 39% kõigist kursustel osalenutest. |
| s-617
| Selle osa kokkuvõtteks võib esile tuua järgmised arengud Eesti tööturul. |
| s-618
| Kuigi mittetraditsiooniliste töövormide osakaal ei ole suur, nende kasutamine laieneb. |
| s-619
| On küllaltki tõenäoline, eriti kui eeldame, et majanduse tsükliliste muutuste komponendi mõju tööhõivele võib edaspidi pigem kasvada, et võib oodata ka mittetraditsiooniliste tööviiside ja -vormide osa edasist suurenemist tööhõives. |
| s-620
| Kõrvaltööde dünaamikas väljendub peale töö vähenemise ka ümberpaiknemine ülemistele ametipositsioonidele ning sellega koos ka üha kõrgema haridustasemega töötajate kätte. |
| s-621
| Seega toimib kõrvaltööde dünaamika pigem töö ebaühtlast jaotumist toetavalt. |
| s-622
| Töö 'koguhulga' vähenemisele perioodil 1989-2001 viitavad mitu näitajat: näiteks keskmine nädala töötundide arv ja kõrvaltööde osakaal; inimeste osakaal, kes soovivad rohkem töötada kasvab nii nagu ka uue ja lisatöö otsijate osakaal ning inimeste osakaal, kes töötavad osaajaga, kuna ei leia täisaja tööd. |
| s-623
| Mittetraditsioonilist, k.a ajaliselt paindlikku tööhõivet esineb kõige enam teenindussektoris. |
| s-624
| Osaajaga töö ja ajutise töö analüüs näitasid, et mittetraditsiooniline töö kaldub olema rohkem nende osaks, kes on tööturul üldiselt ebasoodsamal positsioonil (äärmuslikud vanuserühmad ja naised) |
| s-625
| On näha töökeskkondade normaliseerumist. |
| s-626
| Nii on oluliselt vähenenud sundpuhkuste osakaal ja suurenenud puhkuste osakaal. |
| s-627
| Töölt puudumises on ka vähem rolli majanduslikel põhjustel. |
| s-628
| Uuringunädalal vähem töötamise olulisemad põhjused 1990. aastate lõpus olid puhkus ning töövaba hooaeg, kasvanud on eelkõige riigipühadel mittetöötamise osatähtsus ja puhkuste osatähtsus. |
| s-629
| Rahulolematus töötingimustega potentsiaalse mobiilsuse tegurina on suhteliselt kõrge ja kasvab, otsitakse paremaid töötingimusi ja suuremat palka. |
| s-630
| 2000. aastal, kui tööpuudus oli kõrge ja hõive madalseisus, võis täheldada osaajaga töö kasvu, enam oli neid, kes ei leidnud täisajaga tööd, suurenes ajutise töö osakaal, hõivatud uue töö otsijate osakaal oli perioodi kõrgeim, otsiti enam alalist tööd ajutise asemel. |
| s-631
| Tööalase õppega seotud kursustel osalemises on vähe muutusi alates 1997. aastast. |
| s-632
| Õppimises ja kursustel osalus on vähene ja täienduskoolituses osalemine ebaühtlane. |
| s-633
| Käesoleva töö alguses püstitatud hüpoteesid olid lähtehüpoteesid, mis on analüüside käigus muutunud. |
| s-634
| Neis sisaldunud uurimisküsimused on modifitseerunud nii vastavalt saadaolevatele andmetele kui ka töö käigus tekkinud uutele küsimuseasetustele. |
| s-635
| Järgnevalt on esitatud põhiliste uurimisküsimuste - Phillipsi kõver ja palgamuutused, kapitali sissevoolu mõjude hindamine tööhõivele ning töötuse ja tööjõu mobiilsuse seose analüüsid empiirilisel tasandil. |
| s-636
| 3.1. Phillipsi kõver ja palgamuutused |
| s-637
| Töötus ja inflatsioon |
| s-638
| Austraalia majandusteadlane A.W. Phillips avaldas 1958. aastal empiirilist laadi artikli, kus ta väitis end olevat avastanud pöördsuhte töötaoleku ja palgamäärade vahel. |
| s-639
| See artikkel muutus kiiresti diskussiooniobjektiks ning paljud majandusteadlased püüdsid luua Phillipsi analüüsi edasiarendusi. |
| s-640
| Phillipsi kõver on nüüdseks muutunud makroökonoomilise analüüsi standardseks raamistikuks, kuigi see on ka tugeva kriitikatule all. |
| s-641
| Üks varaseimaid Phillipsi kõvera edasiarendusi oli 'modifitseeritud' Phillipsi kõver, mis visandab inflatsiooni ja töötaoleku vahelise seose. |
| s-642
| See Phillipsi kõver pälvis kohe nii poliitikute kui ka majandusteadlaste tähelepanu. |
| s-643
| Poliitikud olid asjast huvitatud seetõttu, et Phillipsi kõver vihjas kompromissi olemasolule inflatsiooni ja töötaoleku vahel - need kaks on aga poliitiliselt kõige tundlikumad majanduslikud muutujad. |
| s-644
| Majandusteoreetikutele meeldis Phillipsi kõvera analüüs seepärast, et see lubas uue raamistiku makroökonoomilisele teooriale - lihtsa ning dünaamilise analüüsi mudeli. |
| s-645
| Kohaseks vastuväiteks Phillipsi kõverale oli see, et see on 'faktide juhtum ilma teooriata'. |
| s-646
| Phillips ise oli esitanud empiirilised tulemused ning proovis neid veidi seletada. |
| s-647
| Kritiseerijad polnud nõus sellega, et stabiilne seos inflatsiooni ja töötaoleku vahel võiks üldse aset leida. |
| s-648
| See seisukoht kerkis esile 1970. aastatel, kui ilmnes, et seos ei ole stabiilne - Phillipsi kõver oli ilmselt nihkunud väljapoole ning halvendanud inflatsiooni ja töötaoleku kompromissi. |
| s-649
| Selleks, et teha majanduspoliitika korrigeerimise soovitusi, tuleb majandusteadlastel selgitada vaadeldavate majandusnähtuste põhjusi. |
| s-650
| See viib Phillipsi kõvera taustloogika taasläbivaatamisele. |
| s-651
| Inflatsiooni ja töötaoleku vahelise seose selgitamiseks on tänapäeval kaks võimalust. |
| s-652
| Mõlema aluseks on töötaoleku analüüs, ent üks on pakkumise ja nõudluse mudel ning teine seab fookusse institutsioonilised tegurid. |
| s-653
| 1) Turul baseeruv Phillipsi kõver |
| s-654
| Need majandusteadlased, kes usuvad hindade ja palkade paindlikkust, pakuvad Phillipsi kõverale pakkumise ja nõudluse poolset selgitust. |
| s-655
| Selle seisukoha järgi sunnib ülemäärase tööjõu pakkumine (kõrge töötaoleku tase) töötajaid aktsepteerima madalamaid palgatõuse; kui aga tööturul on ülemäärane nõudlus, meelitavad firmad raskesti kättesaadavat tööjõudu kõrgete palkadega. |
| s-656
| Kõvera kumeruse majanduslik tähendus seisneb selles, et töötuse kõrge taseme korral on selle muutumise mõju inflatsioonile väiksem võrreldes juhtumiga, kus majandus oleks lähedal täielikule tööhõivele. |
| s-657
| 2) Institutsiooniline Phillipsi kõver |
| s-658
| Eelmise seletusega seonduv probleem seisneb selles, et reaalses maailmas ei reageeri palgad alati turusurvele. |
| s-659
| Endastmõistetavatel põhjustel on inimesed palgakärpimiste suhtes kahtlevad, nii et palgad on jäigad allapoole laskumise suhtes. |
| s-660
| Palgad võivad olla jäigad ka ülespoole liikumise suhtes - tööjõu nõudluse kasv võib tuleneda seesmisest edutamisest kõrgemate palkade asemel. |
| s-661
| Lõpuks, mõnikord kasvavad palgad isegi kõrge töötaoleku korral. |
| s-662
| Kuidas on see võimalik? |
| s-663
| See ei ole võimalik paindlike hindadega konkurentsituru korral, ent mõned turud on fikseeritud hindadega. |
| s-664
| Viimaste korral avaldavad suured korporatsioonid ja ametiühingud vastupanu pakkumise ja nõudluse survele ning kasutavad turuvõimu palkade ja hindade kehtestamisel. |
| s-665
| Turuvälised asjaolud (õiglus, teenistusvalmidus, võimusuhted jne) on olulisemad kui pakkumine ja nõudlus fikseeritud hindadega turgudel. |
| s-666
| Fikseeritud hindadega toodanguturgudel tõstavad oligopolid hindu, et katta tootmiskulusid. |
| s-667
| Fikseeritud hindadega tööturul on palgad ametiühingute poolt kindlaks määratud. |
| s-668
| Viimased peavad läbirääkimisi ka selleks, et liikmetele hüvitataks elukalliduse tõus. |
| s-669
| Kui ametiühing on piisavalt tugev, võivad palgad tõusta ka kõrge töötaoleku taseme korral. |
| s-670
| Turujõududel on kaudne mõju ametiühingute käitumisele läbi streigifondi suuruse. |
| s-671
| Kui töötaolek on madal, on streigifond suur ja ametiühingud võivad toetada iga streigiähvardust - firmad on sunnitud rahuldama kõrgeid palgatõuse. |
| s-672
| Teisalt kõrge töötuse tase tühjendab ametiühingute fondid ja eemaldab streigiähvardused. |
| s-673
| Firmad rahuldavad üksnes madalaid palgatõuse. |
| s-674
| Hindade tõusu ja töötuse seoselt hindade taseme ja töötuse seosele Eesti tingimustes |
| s-675
| Palju tugevam on aga seos Eesti suhteliste (tarbija)hindade taseme (võrreldes Euroopa Liiduga) ja töötuse vahel (vt joonis 3.2). |
| s-676
| Korrelatsioonikoefitsent on 0,95 ning ka regressioonanalüüs näitab tugevat seletavat mõju (R = 0,87). |
| s-677
| Hinnataseme ja töötuse vaheline seos on kinnitust leidnud ka mujal maailmas. |
| s-678
| Allikad: Eesti Statistikaameti kuukirjad |
| s-679
| Hinnatase ja töötus |
| s-680
| Hinnatase tähendab Eesti tarbijakaupade hinnataset Euroopa Liidu tarbijakaupade hinnataseme suhtes. |
| s-681
| Joonis 3.2 on interpreteeritav kapitalikeskse kontseptsiooni raames. |
| s-682
| See interpretatsioon on esitatud peatükis 3.2. |
| s-683
| Siin osutubki sobivaks vaadata ka Eesti keskmise palga ja miinimumpalga võimalikke tööhõivele suunatud mõjusid. |
| s-684
| Selleks, et hinnata keskmise palga ja miinimumpalga mõju töötusele, tuleb vaadata ka seda, mis on juhtunud meie keskmiste palkadega. |
| s-685
| Esiteks vaatleme Eesti keskmise palga suhtelist muutumist aastatel 1991-2001 ehk seda kuidas on muutunud keskmise palga ostujõud olulisemate paigutuste lõikes. |
| s-686
| Eraldi on välja toodud ka Eesti keskmise palga väline ostujõud (ostujõud Saksa markades) (tabel 1) |
| s-687
| Teiseks vaatleme Eesti keskmise palga absoluutset muutumist aastatel 1991-2001 ehk seda, kuidas on muutunud keskmine palk Eesti kroonides. |
| s-688
| Kolmandaks vaatleme Eesti minimaalpalga muutumist ning seda, kuidas on Eesti minimaalpalk muutunud keskmise palga suhtes (joonis 3.5). |
| s-689
| Eesti keskmine kuupalk |
| s-690
| Välja arvutanud Jaanus Raim Hansapanga kapitaliturgude osakonnast (Mart Tõevere), Eesti Energiast ja Eesti Statistikaametist saadud andmete baasil. |
| s-691
| Võib näha, et Eesti keskmise palga väline ostujõud on viimase kümnendi vältel tõusnud 40 korda. |
| s-692
| See tähendab, et täna saab välismaal Eesti keskmise palga eest osta 40 korda rohkem asju kui kümme aastat tagasi. |
| s-693
| Samas on Eesti keskmise palga sisemine ostujõud jäänud peaaegu muutumatuks likviidsete (Tallinna, Tartu, Pärnu) elamispindade ning energiakandjate osas (v.a vaadeldava perioodi algus). |
| s-694
| See tähendab, et täna tuleb Eesti keskmise palga saajal suurlinnakorteri ostmiseks sama kaua raha koguda kui viis või kümme aastat tagasi. |
| s-695
| Täna kulub elektriarvetele sama suur osa palgast kui 1993. aasta või 1997. aasta lõpus (kuid 5 korda suurem osa kui 1991. aasta lõpus). |
| s-696
| Eesti keskmise palga sisemine ostujõud on aga importseadmete osas tõusnud tunduvalt kiiremini kui on kasvanud palga välisväärtus. |
| s-697
| See tähendab, et autosid ja televiisoreid saab Eesti keskmise palga saaja osta mitte 40 korda vaid üle saja korra rohkem kui kümme aastat tagasi. |
| s-698
| Eesti keskmise palga muutus (EEK) |
| s-699
| Eesti keskmine palk (Eesti kroonides) on viimase kümne aasta jooksul kasvanud järjepidevalt - ilma tagasilangusteta ning Eesti keskmise palga absoluutne tõus (krooni aastas) on olnud viimase kümne aasta jooksul peaaegu konstantne. |
| s-700
| Eesti keskmise palga suhteline tõus (protsenti aastas) on olnud viimase kümne aasta jooksul ühtlaselt aeglustuv - palga kasvades on palgatõus vähenenud. |
| s-701
| Kuna keskmise palga pideva kasvu tingimustes on järjepidevalt suurenenud ka töötus, siis võib eeldada ka seda, palkade (liiga) kiire kasv on üheks töötuse kasvu põhjustest. |
| s-702
| Eesti inimene on üha paremini kinni makstud (millele osutab ka tabel 3.1). |