| s-503
| Seda muutust on siiski raske tõlgendada majanduslike teguritega. |
| s-504
| Hõivatud uuringunädalal tavalisest vähem töötamise põhjuste järgi protsentides, 1997-2000 |
| s-505
| Uuringunädalal vähem töötamise olulisemad põhjused 1990. aastate lõpus olid puhkus ning töövaba hooaeg. |
| s-506
| Alates 1999. aastast moodustavad need põhjused üle poole vähem töötamise põhjustest. |
| s-507
| Sundpuhkuse osatähtsus on langenud peaaegu olematuks, samuti on vähenenud majanduslike põhjuste osakaal. |
| s-508
| Samas on kasvanud eelkõige riigipühadel mittetöötamise osatähtsus ja puhkuste osatähtsus. |
| s-509
| Hõivatud uuringunädalal tavalisest vähem töötamise põhjuste järgi, |
| s-510
| Hõivatud uuringunädalal tavalisest rohkem töötamise põhjuste järgi, |
| s-511
| Rohkem töötamine on 82% ulatuses seletatav töögraafiku ja ületunnitööga; viimase osatähtsus on alates 1998. a pidevalt langenud ning ületunnitöö osatähtsus veidi kasvanud. |
| s-512
| 8,5 -9,9% hõivatuist sooviks enam töötada (tabel 9), seda eelkõige olemasoleval töökohal (st töökohta vahetamata). |
| s-513
| Pärast 1998. a on kasvanud ka nende inimeste osakaal, kes soovivad rohkem töötada ükskõik mil viisil; eriti kõrge oli see aastal 2000. |
| s-514
| On võimalik, et selleks sundis inimesi kõrge tööpuuduse tase sel aastal. |
| s-515
| Hõivatute osakaal, kes soovivad rohkem töötada, soovitud töötamise viisi järgi, % |
| s-516
| Alaline ja ajutine töö |
| s-517
| Enamus hõivatuist töötab alalisel töökohal. |
| s-518
| Ajutise töö osatähtsus on aastatel 1997-2000 üldiselt tõusnud, langedes uuesti 2001. a. |
| s-519
| Ajutise töö osakaal oli kõrgeim aastal 2000, mil ka tööpuuduse tase oli kõrge. |
| s-520
| Ajutise töö osakaalu muutused on toimunud eelkõige meeste ajutise töö osakaalu muutuste arvel, kuna naiste osakaal ajutises töös on olnud suhteliselt stabiilne. |
| s-521
| Hõivatud põhitöö kestuse järgi, % |
| s-522
| Ajutisel töökohal töötamise peamiseks põhjuseks on võimetus leida alalist tööd. |
| s-523
| Nende ajutise tööga hõivatute osakaal, kes sooviksid alalist tööd, kuid endast olenemata põhjustel ei leia, ulatub 70% lähedale pea kõigil vaadeldavatel aastatel. |
| s-524
| Veidi alla 1/5 ajutise tööga hõivatutest ei tahagi alalist tööd. |
| s-525
| Ajutise tööga hõivatud ajutise töö põhjuse järgi, % |
| s-526
| tööandja ei võimaldanud alalist tööd |
| s-527
| Vaheajad töötamises |
| s-528
| Hõivatud uuringunädalal töölt ajutiselt puudumine |
| s-529
| Uuringunädalal töölt puudumise põhjuste hulgas on vähenenud majanduslikud põhjused, veidi ka töövaba hooaeg, haigused ja vigastused, kasvanud on puhkuste osakaal. |
| s-530
| Need tendentsid langevad üsna hästi kokku sellega, mis selgus uuringunädalal vähem töötamise põhjuste analüüsil, nimelt sundpuhkuste ja majanduslike põhjuste osatähtsus vähem töötamise põhjusena on langenud, riigipühadel mittetöötamise osatähtsus ja puhkuste osatähtsus on aga kasvanud. |
| s-531
| Selle alusel saab arvata, et töökeskkonnad on muutunud 'normaalsemaks'. |
| s-532
| Tööotsimine |
| s-533
| Nende hõivatute osakaal (tööotsijaist), kes otsivad uut või lisatööd, on vahemikus 1998-2001 üldiselt tõusnud. |
| s-534
| Suure tööpuuduse aastal (2000) oli see viimase 4 aasta kõrgeim: 83,7%. |
| s-535
| Hõivatute uue või lisatöö otsimine, % |
| s-536
| Enamik hõivatud tööotsijaist otsis uut põhitööd. |
| s-537
| Lisatöö otsijate osakaal on vaadeldaval perioodil pigem vähenenud. |
| s-538
| Põhjused, miks uut tööd otsitakse, on üha vähem seotud ohuga kaotada olemasolev töö ja üha rohkem rahulolematusega töötingimustega. |
| s-539
| Teine oluline ja üha tähtsamaks muutuv põhjus uue töö otsimisel on leida ajutise asemel alalist tööd. |
| s-540
| See oli kõrgeim 2000. aastal, ulatudes 17,1%-ni neist hõivatuist, kes otsisid uut tööd. |
| s-541
| Siinjuures peab arvestama, et kuigi ajutise töö osakaal hõivatute hulgas on suhteliselt väike, on see ajavahemikus 1998-2000 kasvanud ning oli kõrgeim (3,4%) samuti aastal 2000. |
| s-542
| Samas soovitakse enam töötada (pikema ajaga) tavaliselt praegusel töökohal või siis leida suurema töökoormusega lisa- või kõrvaltöö, st töötada enam, aga tihtipeale siiski ilma töökoha vahetuseta. |
| s-543
| Nende tööotsijate osakaal, kes otsisid uut tööd, kuna soovisid paremaid töötingimusi, on järsult kasvanud alates 2000. aastast. |
| s-544
| Aastal 2001 oli selliseid inimesi tööturul 11,2 tuhat. |
| s-545
| Töö otsimisel pole mitte kõik võimalused ühtviisi edukad. |
| s-546
| Töösaamisviisides 1989-2001 on kindlalt esikohal sotsiaalsete võrgustike kaudu töö otsimine ning otse tööandja poole pöördumine. |
| s-547
| Stabiilselt kõige madalam on aga töö leidmine riigi tööhõivetalituste kaudu. |
| s-548
| Viimase 12 kuu jooksul töö saanud hõivatud töösaamisviisi järgi, % |
| s-549
| Suuremad muutused, mis on toimunud üle perioodi, on järgmised: alates 1992. a on kasvanud sotsiaalsete võrgustike kaudu töö leidmine veelgi ja jäänud väikeste kõikumistega 40% piirile. |
| s-550
| Otse tööandaja poole pöördumine on küll üle kogu perioodi üldiselt langenud, tõustes vahepeal (töötuse stabiilsuse perioodil) ning hakates pärast 1998. a uuesti langema. |
| s-551
| Mõne võrra on tõusnud töökuulutuste kaudu töö otsimine. |
| s-552
| Vaid 10% nendest, kes 2000. a töötasid ja olid oma töökohale asunud viimase 12 kuu jooksul, leidsid töö ajalehekuulutuse kaudu. |
| s-553
| Huvitav on ettevõtluse alustamise trend. |
| s-554
| Eeldusel, et andmed on üle perioodi võrreldavad, võib eeldada, et alates 1998. a on järsult tõusnud ettevõtlust alustanute osakaal töö leidmisel. |
| s-555
| Töötute töö otsimise puhul on tööhõiveametisse pöördujate osakaal olnud kõrge 1993.-1994. a, hiljem on see langenud kuni 46,4%-ni 2001. a. |
| s-556
| Otsitava töö liik võis seejuures olla nii ajutine, alaline, täis- või osaajaga palgatöö. |
| s-557
| Ettevõtjaks või talupidajaks soovis hakata vaid 0,8%. |
| s-558
| Mittepöördujate hulgas on vähenenud nende töötute osakaal, kellele pöördumine on põhimõtteliselt vastuvõetamatu ning nende osakaal, kes saavad ise hakkama. |
| s-559
| Kasvanud on nende osatähtsus, kellele ei leidu sobivat tööd ning nende osakaal, kes ei kuulu abirahaõiguslike hulka. |
| s-560
| Suurenenud on töötute osatähtsus, kes otsivad kuni 5000 kroonise brutopalgaga tööd ning alates 1997. a. on vähenenud nende oma, kes rahulduksid kuni 2000 kroonise brutopalgaga (mis on kõige lähemal praeguse miinimumpalga nivoole). |
| s-561
| Kuni 2000 kroonise palgaga rahulduvate osakaal on järsult langenud ka pärast 2000. a. |
| s-562
| Seega on töötute palganõudmised kasvanud ning kohanenud tarbijahinna ja üldise palgatõusuga. |
| s-563
| Töötud soovitava bruto palga suuruse järgi protsentides, 1995-2000 |
| s-564
| Töötud, kes on loobunud tööhõivetalituse poolt pakutud tööst, jagunevad alates 1997. a enam-vähem võrdselt kaheks (tabel 10): umbes pooled keelduvad ise ja teine ca 50% on selliseid, keda tööandja ei võta tööle. |
| s-565
| Esimeste osakaal oli suurim 1999 ja 2000 (52% ja 49%) ning peamisteks põhjusteks oli pakutav madal palk või töökoha kaugus. |
| s-566
| Pakutud madal palk kui tööst keeldumise põhjus on vahemikus 1998-2001. a. veidi tõusnud. |
| s-567
| Pakutud tööst loobumise põhjuseks oli see 1999 II kvartalis 15,5%-l ja 2001 20,3%-l töötuist. |
| s-568
| Töötute osakaal, kes on nimetanud reservatsioonipalgana 2000 krooni, on pidevalt vähenenud (joonis 2.12.). |
| s-569
| 2001. aastal on nende osakaal, kes nimetasid reservatsioonipalgaks kuni 1000 krooni, st alla ametliku miinimumpalga (1600 krooni), 4% ja kuni 2000 krooni (mis ületab miinimumpalga taseme sellel aastal) 27,7%. |
| s-570
| Suurele osale nendest, keda tööandja tööle ei võtnud, oli pakutud töökoht juba hõivatud. |
| s-571
| Töötud tööhõivetalituse pakutud tööst loobumise põhjuse järgi, |
| s-572
| Nõutavate oskuste mittevastavus on ajaperioodil 1995-2000 pigem veidi vähenenud, aga suurenenud üsna märgatavalt vahemikus 2000-2001. |
| s-573
| Samas on märgata, et vanuselised barjäärid töötute töölevõtmisel on pigem kasvamas. |
| s-574
| Palgatööd otsivatest keskeri- ja kõrgharidusega töötutest otsis 2001. a. vaid 26,7% haridustasemele vastavat tööd, 73,3% oli nõus ka madalamat haridustaset nõudva tööga. |
| s-575
| Töösuhted |
| s-576
| Tööleping ning avaliku teenistuse seadus on domineerivad töösuhte liigid, mille alusel töötab umbes 95% palgatöötajaist. |
| s-577
| Siiski ilmutab nende osakaal aastate lõikes languse tendentsi. |
| s-578
| Aasta-aastalt on suurenenud nende töötajate osakaal, kes töötavad suulise kokkuleppe alusel (joonis 12). |
| s-579
| Ka 1999. a tööjõu baromeetri hinnangul tehakse inimestega tihti töökokkulepe suuliselt, mis on tegelikult illegaalne. |
| s-580
| Suuliste kokkulepete osakaal näitab küll teatud stabiliseerumise märke alates 1998. aastast, kuid 2000. aastal on toimunud suhteliselt järsk kasv. |
| s-581
| Tööettevõtulepingu ja suulise kokkuleppe alusel hõivatute osakaal, % |
| s-582
| Tööga seotud õppimist ja koolituse osakaalu võib vaadelda nii töökeskkonna kvaliteedi näitajana kui ka ühe osana üldistest töö muutustest, mille käigus töö ja õppimine põimuvad väga tihedalt. |
| s-583
| On väidetud, et Eestis ei saa turumajanduse tingimustes rääkida tõhusast täiendõppe korraldusest/süsteemist, kuigi vajadus täiend- ja ümberõppe järgi on väga suur ja kasvav kõigi elanikkonna gruppide puhul. |
| s-584
| Tööelu baromeetri andmetel (Antila, J, Ylöstalo, P, 1999) töötajate võimalused saada täiendõpet paranevad tasapisi - 1/5 vastanuist väitis, et võimalused õppimiseks paranevad. |
| s-585
| Aga väga suur grupp inimesi väitis samal ajal vastupidist. |
| s-586
| Kokku on trend siiski kergelt positiivne, järeldatakse tööelu baromeetris (Antila, J, Ylöstalo, P, 1999). |
| s-587
| Täiskasvanute koolituse uuringu (TKU) tulemuste alusel on hinnatud, et täiendkoolituses ja ümberõppes osalemine on madal. |
| s-588
| 1996. a algusest kuni 1997. novembrini oli mitmesugustel kursustel osalenute osakaal pisut üle 1/5 20-60 aastaste elanike seas. |
| s-589
| Nii nagu tööelu baromeeter, näitab ka TKU, et täiendkoolituse hõive on väga ebaühtlane, sõltudes nii vanusest, haridusest, sotsiaalsest ja majanduslikust staatusest kui ka töötajate enesehinnangust. |
| s-590
| (Helemäe, Saar, Vöörmann, 1998: 25). |
| s-591
| Täienduskoolituse hõive ja sellest tulenev inimkapitali juurdekasv sõltub seega suuresti juba olemasolevast individuaalsest kapitalist. |
| s-592
| ETU andmetel moodustab õppijate osakaal hõivatutest ca 1/5. |
| s-593
| Perioodil 1997-2001 on see suhteliselt vähe muutunud. |
| s-594
| 2000. a. kõrgseisule on järgnenud langus aastal 2001. |
| s-595
| Hõivatud naised õpivad mõnevõrra enam kui mehed. |
| s-596
| Aastatel 2000- 2001 on veidi kasvanud töötute osakaal õppijate hulgas. |
| s-597
| Tabel 2.15. 15-74 aastased õppijad majandusliku staatuse järgi |
| s-598
| Õppijate osakaal mitteaktiivsete hulgas on mõistetavalt kõrge ning olulisi muutusi 1997-2001 toimunud ei ole (v.a 2000. a toimunud väike langus). |
| s-599
| Mitteaktiivsed mehed on mõnevõrra enam õppimisega hõivatud kui naised. |
| s-600
| Positiivse tendentsina on töötute õppimises osalemine mõnevõrra kasvanud - 15-74 aastastest õppijatest moodustasid nad 1998. a 1,6%. |
| s-601
| 2000. a. oli see 4,1%, kuid langes 3%-ni tagasi 2001. a.. |
| s-602
| ETU andmed võimaldavad vaadata ka, kuidas on muutunud kursustel osalemine küsitlusele eelnenud viimase nelja nädala jooksu alates 1997. aastast. |