Dependency Tree

Universal Dependencies - Estonian - EDT

LanguageEstonian
ProjectEDT
Corpus Parttrain
AnnotationMuischnek, Kadri; Müürisep, Kaili; Puolakainen, Tiina; Rääbis, Andriela; Torga, Liisi

Select a sentence

Showing 6 - 105 of 1124 • previousnext

s-6 Täiendavaks ülesandeks oli Eesti tööjõu-uuringu (ETU) andmetele tuginevate aegridade analüüs, eelkõige nende tunnuste osas, mis peegeldavad tööhõive mustrite muutumist, sh erinevate, mittetraditsiooniliste ja paindlike töövormide osas.
s-7 Käesoleva töö kavandamisel lähtuti arusaamast, et Eesti tööturul toimuvate protsesside dünaamikat ei ole piisavalt tõlgendatud makromajanduslike arengutega ning majandusarengust tingitud teguritega.
s-8 Arenguid Eesti tööturul on analüüsitud väga mitmetest aspektidest ja paljud kaalukad kokkuvõtted, ülevaated ja uuringud on toetunud eelkõige Eesti tööjõuuuringute rikkalikule andmestikule.
s-9 Otsides seoseid majanduskonteksti ja tööturu näitajate vahel, on muutusi tööturu põhinäitajates - tööpuuduses, tööhõives, tööjõu osaluses, tööjõu liikumises jt nähtusi - püütud seletada eelkõige üleminekumajanduse ümberstruktureerumise ja teiste Kesk ja Ida-Euroopa maade vastavate dünaamikate taustal.
s-10 Majanduskonteksti keskmes on seejuures olnud eelkõige sektoritevaheline ümberstruktureerumine ja tööjõu sektoritevaheline ümberpaiknemine.
s-11 Samas pole aga küllaldaselt selgust selles, kuidas muutused majanduskeskkonnas tervikuna ja turgudel eriti on seotud muutustega tööturul.
s-12 Teiste sõnadega, küsimus on majandust ja tööhõivet / töötust vahendavate 'ülekandemehhanismide' edasises täiendavas selgitamises.
s-13 Nimetatud 'ülekandemehhanismide' uurimine peaks andma täiendavalt alust hinnata võimalikke arenguid tööturul ka ettevaatavalt.
s-14 Töö esimeses osas esitame uuringu kontseptsiooni koos teoreetiliste ja metodoloogiliste lähenemiste ülevaatega.
s-15 Töö teises osas on kirjeldatud tööturu peamisi trende aastatel 1989-2001/2002, jaotades tööturu arengu etappideks tööturu põhitrendide - eelkõige tööhõive, töötuse ja osaluse määrade ning tööjõu ja mitteaktiivsuse - muutumise alusel.
s-16 Need tööturu arengu erinevad etapid on eeldatavalt seotud erinevate dominantidega nõudluse poolel.
s-17 Samuti analüüsime selles osas, millised muutused on toimunud mittetraditsiooniliste töövormide osas.
s-18 Töö kolmandas osas on esitatud uurimisküsimuste empiiriline analüüs ja selle tulemused.
s-19 Lisas 1 on toodud olulisimad tabelid teksti täienduseks, lisas 2 on esitatud ettevõtete andmete valim ja analüüsi metoodika.
s-20 Tabelid ja joonised on nummerdatud osade kaupa.
s-21 Töö teostajad tänavad eksperte Andres Saarniitu, Teet Rajasalu, Urmas Varblast, Tairi Rõõmu, Marit Rõõmu, Tiia Püssi, kes aitasid meid eelkõige hüpoteeside ja uurimisküsimuste täpsustamisel ning uurimistulemuste hindamisel ja Eesti Statistikaameti töötajaid Ülle Pettaid tööjõu statistika sektorist ja Ene Saareoja ettevõtluse aastastatistika sektorist abi eest statistiliste andmete kättesaadavaks tegemisel.
s-22 Käesolevas aruandes esitatud töö toimus järgmiste etappidena.
s-23 1. Jõudmaks esialgselt lähteülesandelt konkreetsema ülesandepüstituseni ja sealt empiirilise analüüsini, kaasasime esmalt rea Eesti majanduseksperte, kes pakkusid välja oma nägemuse teguritest, millel peaks olema eeldatavalt tugev mõju tööhõive ja tööpuuduse näitajatele.
s-24 Nagu võiski eeldada, olid ekspertide poolt pakutud lähenemised ja mõjutegurid küllaltki erinevad, mis tekitas vajaduse ühendada need terviklikumasse kontseptsiooni.
s-25 2. Edasine töö kontseptsiooni loomisel toimus paralleelselt nii kirjanduse läbitöötamise kui ekspertide ümarlaudade kaudu.
s-26 Selle töö põhjal sünteesiti skeem probleemi käsitlemiseks ning rida küsimusepüstitusi ehk potentsiaalseid hüpoteese selle raames.
s-27 Viimaste üleviimine empiiriliselt kontrollitavateks hüpoteesideks sõltus eelkõige nende kontrollimiseks vajalike andmete kättesaadavusest.
s-28 Ette rutates peab ütlema, et nende potentsiaalsete hüpoteeside kontrollimiseks siiski päris adekvaatset andmestikku ei ole ja kohati tuli kasutada kaudsemaid näitajaid.
s-29 3. Järgnes vajalike andmeallikate ja andmebaaside väljaselgitamine, milleks olid eelkõige: 1) Eesti ettevõtete bilansiaruannete alusel koostatud originaalne andmemassiiv, mis haarab 1996-2000. a. mikroandmed tööstus - ja teenindussektori kohta, 2) Eesti tööjõu uuringu andmestik 1989-2001 ning 3) palga ja hinnastatistika.
s-30 4. Uuringu ühe keskse küsimuse, nimelt kapitali sissevoolu ja tööhõive seose analüüsimiseks teostasime ökonomeetrilise analüüsi Eesti ettevõtete bilansiaruannete andmebaasi alusel.
s-31 Tööturu trendide analüüsi rakendasime nii tööjõu liikumise mõju hindamisel kui ka mittetraditsiooniliste tööhõive vormide analüüsil.
s-32 6. Uuringutulemuste, k.a empiirilise uuringuga tuvastatud trendide jätkuvuse hindamiseks korraldati kaks majandusteadlaste ekspertarutelu, mille sisendiks olid ka osalejate valduses olevad andmed.
s-33 1.1. Sissejuhatavaid teoreetilisi ja empiirilisi käsitlusi (rahvusvahelise kirjanduse alusel)
s-34 Järgnevalt esitame kirjanduse analüüsi kokkuvõtte alusel olulisemate kategooriate tõlgendusi ja seejärel ülevaate mõningatest uuringutest majanduskasvu ja tehnoloogia mõju kohta töötusele.
s-35 Selle andmemassiiviga on haaratud kõik Eesti ettevõtlusstatistikas kättesaadavad ja võrreldavad mikroandmed kuni 2000. a., va primaarsektor, mis ei ole sellesse analüüsi kaasatud
s-36 Tootlikkus ja tööpuudus
s-37 Tootlikkuse ja tööpuuduse seos on väga mitmemõtteline ja sõltub väga palju konkreetsest majanduslikust kontekstist.
s-38 Tootlikkuse kasvuga võib tööpuuduse tase nii tõusta kui ka langeda.
s-39 See seos võib olla erinev majandusharuti.
s-40 Näiteks postsotsialistlike maade andmed 90ndatel aastatel näitasid, et madala tootlikkusega majandusharudele oli iseloomulik küll käibe langus, tööhõive langus aga tunduvalt vähemal määral.
s-41 Samas tõusis tootlikkus mitmetes harudes kiiresti, aga ilma tööhõive kasvuta.
s-42 Reeglina toob tootmise kasvu aeglustumine tavaliselt siiski kaasa ka tööpuuduse suhtelise kasvu.
s-43 (Trehan, 2001).
s-44 Kuna nii tootlikkus kui tööpuudus on seotud ka teiste muutustega majanduses, siis võivad mitmed kolmandad tegurid (näiteks tehnoloogiast, palkadest jm teguritest tingitud muutused) 'vahendada' tootlikkuse mõju tööpuuduse määrale.
s-45 Tootlikkuse probleemi seoses tööhõivega on käsitletud ka osas 3.2.
s-46 Reservatsioonipalga efekt
s-47 Palka, mille puhul töötajal on ükskõik, kas võtta töö vastu või jätkata otsinguid, nimetatakse reservatsioonipalgaks.
s-48 Töötaja võtab vastu kõik tööpakkumised, mis ületavad seda palka ja lükkab tagasi kõik, mis on allpool seda palka (Trehan, 2001).
s-49 Reservatsioonipalga suhteline tase on ilmselt tööpuuduse taseme oluline determinant.
s-50 Kui tüüpiline töötaja reservatsioonipalk on märkimisväärselt kõrgem kui tüüpiline palgapakkumine, siis töötaja ütleb ära paljudele pakkumistele ja kulutab rohkem aega tööotsimisele, mille tagajärjel tööpuuduse või mitteaktiivsuse määr kaldub tõusma.
s-51 Kõrgem produktiivsus võib tekitada vajaduse suurendada töötajate arvu, suurendades töötajatele pakutavat palka.
s-52 See omakorda suurendab tõenäosust, et keskmine töötaja leiab endale sobiva tööpakkumise suhteliselt lühema aja jooksul.
s-53 Nõnda väheneks tööpuuduse määr vastuseks produktiivsuse kasvule (Trehan, 2001).
s-54 Tööpuuduse määra vähenemine ei ole tõenäoliselt permanentne, isegi siis, kui produktiivsus ei väheneks oluliselt, kuna töötajate reservatsioonipalk kohandub järkjärgult palgapakkumiste tasemega majanduses.
s-55 Kui see juhtub, siis liigub tööpuuduse tase järkjärgult tagasi tasemeni, mis oli enne produktiivsuse kasvu.
s-56 Reservatsioonipalk kohandub aeglaselt ja võib võtta aega, enne kui tööpuuduse määr liigub tagasi oma algse tasemeni.
s-57 Oluline on see, et muutus tootlikkuse tasemes ei saa tõenäoliselt omada permanentset mõju tööpuuduse määrale.
s-58 Majanduskasvu ja tehnoloogia mõju töötusele ja tööhõivele
s-59 Pikaajalise majanduskasvu muutused võivad samuti mõjutada tööpuuduse tasakaalu määra.
s-60 Firma otsus palgata töötaja sõltub sellest, millised on töötaja kohta tehtavad kulud ning millist tulu toob kaasa töötaja palkamine.
s-61 Kui muud tegurid jäävad samaks, siis kiire majanduskasv suurendab lootusi saada tulevikus tulusid ja muudab käesoleval hetkel palkamise atraktiivseks.
s-62 Seega, majanduskasvu suurenemine viib tööpuuduse vähenemiseni ning kasvu vähenemine viib tööpuuduse kasvuni (Trehan, 2001).
s-63 Selline seos aga on tundlik tehnoloogiasse puutuvate eelduste suhtes.
s-64 Näiteks Aghion ja Howit rõhutavad, et tehnoloogiline progress ei toimu erinevates sektorites ühtlaselt, kaldudes hävitama vanu töökohti ühtedes sektorites ning luues samal ajal uusi töökohti teistes sektorites.
s-65 Kui innovatsiooni kiiruse kasv tegelikult suurendab töökohtade kadumise määra enam kui see suurendab töökohtade loomise määra, siis tööpuuduse tasakaalumäär võib üles minna.
s-66 Mortensen ja Pissarides vaatavad, kuidas tehnoloogia mõjutab tööpuudust mudelis, milles eeldatakse, et firmad on uusi töökohti luues seotud olemasoleva tehnoloogiaga.
s-67 Tehnoloogia, mis on seotud konkreetse töökohaga, vananeb aja jooksul.
s-68 Firmal on sel juhul valida, kas investeerida tehnoloogia uuendamisele olemasoleval töökohal või siis hävitada töökoht.
s-69 Mortensen & Pissarides mudelis on tehnoloogia uuendamise kulud võtmedeterminandiks produktiivsuse ja tööpuuduse omavahelises suhtes.
s-70 Näiteks kui tehnoloogia uuendamise kulud on takistavalt kõrged, siis kiirem tehnoloogiline progress viib suurema töökohtade hävitamiseni.
s-71 Kuna töökohtade loomine ja hävitamine sõltub töökoha uuendamise kuludest, mis tõenäoliselt varieerub erinevates firmades ja tööstusharudes, siis ei anna see mudel ühemõttelist prognoosi tootlikkuse kasvu ja tööpuuduse suhete kohta (Trehan, 2001).
s-72 Manuelli mudelis vähendab etteaimatav tehnoloogia muutus olemasolevate ettevõtete turuväärtust, mis põhjustab investeerimise ja töökohtade loomise vähendamise, mille tulemusel omakorda tõuseb tööpuuduse määr.
s-73 Kui uus tehnoloogia muutub kättesaadavaks (üldine tehnoloogia tase tõuseb), suurendavad firmad investeeringuid ja loovad uusi töökohti, põhjustades tööpuuduse määra vähenemise (Trehan, 2001).
s-74 Tööhõive kaldub ümber paiknema madala produktiivsusega ettevõtetest kõrgema produktiivsusega ettevõtetesse ja majandusharudesse, kui need saavutavad teatud turuosa.
s-75 Selline ümberpaiknemine seletab ära suure osa keskmisest produktiivsuse kasvust.
s-76 Ka kõrgtehnoloogia kasutamine on reeglina seotud kõrgemate palkadega, ettevõtte suurema tootlikkuse ja kiirema tööhõive kasvuga.
s-77 Tööhõivet uurivad majandusteadlased on leidnud, et töökohtade ümberpaiknemine seletab ära olulise osa tööjõuturu ringlusest.
s-78 Samas on tööjõuturu ringlus (töötajate töökohtade või töökoha staatuste vahetamise määr) palju suurem, kui see kajastub tööhõive statistikas ja suurem kui tegelikult oleks tööhõive adapteerumiseks vaja.
s-79 (Lewis, 1995).
s-80 Baily, Bartelsman ja Haltiwanger uurisid 1994. a., kas ettevõtete produktiivsuse kasv toimub tööhõive vähenemise arvelt.
s-81 Ettevõtted, mis tegutsesid kogu analüüsitud 10 aastase perioodi vältel, jagati nelja gruppi vastavalt sellele, kas nad suurendasid või vähendasid produktiivsust ja tööhõivet selle perioodi jooksul.
s-82 Grupis, kus produktiivsus kasvas, kuid tööhõive vähenes, langes tööhõive tegelik määr peaaegu 3,8%, tekitades olulise töökohtade kaotuse.
s-83 Viimase aga kompenseeris peaaegu täielikult tööhõive kasv nendes ettevõtetes, kus suurenes nii produktiivsus kui ka tööhõive.
s-84 See näitab, kui olulist rolli mängivad edukad ettevõtted uute töökohtade loomisel (Lewis, 1995).
s-85 Majanduskasv ei toimu ühtlaselt, sisaldades paratamatult lõhesid tekitavaid muutusi.
s-86 Keskmine majanduskasv peegeldab väga suure hulga ettevõtete tegevust.
s-87 Mõned on dünaamilised - nad uuenevad, laiendavad eksporti ja kasvavad.
s-88 Teised ettevõtted, mis stagneeruvad, tõrjutakse kõrvale.
s-89 Keskmise majanduskasv peegeldab pigem dünaamiliste ettevõtete edu ning produktiivsuse kasv toimub, kui uued ettevõtted asendavad vanu ja edukad haaravad turuosa mitteedukate arvelt ning muutused ja asendused on majanduskasvu protsessi lahutamatud osad (Lewis, 1995).
s-90 Tehnoloogiline muutus on üks keskne liikumapanev jõud selles protsessis.
s-91 Eraettevõtted on need agendid, läbi mille tehnoloogia genereerib majanduskasvu.
s-92 Tehnoloogia, eriti eesrindlik tehnoloogia, muutes ettevõtete tegevuse tõhusamaks, aitab reeglina luua ka paremaid töökohti, parandades sellega ka tööhõive võimalusi.
s-93 Ettevõtted, mis kasutavad kõrgtehnoloogiat, kalduvad palkama paremate oskustega töölisi.
s-94 Paremate oskustega töötajad saaksid ilmselt kõrgemat palka niikuinii, hoolimata sellest, kus nad töötavad.
s-95 Kuid ettevõtted, mis kasutavad kõrgtehnoloogiat, kalduvad maksma kõrgemaid palku isegi siis, kui vaadeldud oskuste tasemete mõju on arvesse võetud (Lewis, 1995).
s-96 Kõrgtehnoloogia kasutamine on seotud ka kiirema majanduskasvuga.
s-97 Et kõrgtehnoloogiat kasutavad ettevõtted on produktiivsemad, suurendab see nende ellujäämise tõenäosust.
s-98 Lisaks on kõrgtehnoloogia kasutamisel eraettevõtetes otsene positiivne mõju tööhõive kasvule nendes ettevõtetes (Lewis, 1995).
s-99 Majanduskasv ja tööhõive Euroopas
s-100 Huvitavat fooni pakuvad tööd, milles võrreldakse tööhõive ja majanduskasvu olukorda Euroopas ja USA-s.
s-101 Majanduskasvu aeglustumise mõju Euroopas võimendab väiksem tööhõive kasvu intensiivsus.
s-102 Perioodil 1974-1996 oli tööhõive elastsus SKP suhtes Euroopas süstemaatiliselt madalam kui USA-s, st SKP tõus Euroopas toob reeglina kaasa väiksema töötuse vähenemise kui USA-s.
s-103 SKP ja tööhõive trendid näitavad seda, et hoidmaks tööhõivet konstantsena, peaks Euroopa Liit saavutama üle kahe korra suurema SKP kasvu kui USA-s (1,94% võrrelduna USA 0,78%-ga) (Simonazzi, 1999).
s-104 Et saada aru Euroopa majanduskasvu ja madalama tööhõive seostest, on vaja vaadata tööhõive struktuuri muutusi sektorite kaupa.
s-105 Nii Euroopas ja USAs on toimunud suur tööhõive osakaalu langus industriaalsektoris - 1970-ndate alguses oli tööhõive osakaal tööstuses USAs 34% ja Euroopa Liidus 41%.

Text viewDownload CoNNL-U