| s-403
| Aastatel 1998-2000 pikaajaline tööpuudus langes kergelt, hakates veidi tõusma pärast 2000. a. |
| s-404
| Lühiajaline tööpuudus seevastu kasvas; selle perioodi kõige madalam pikaajalise tööpuuduse ja kõige kõrgem lühiajalise tööpuuduse osakaal oli aastal 2000 (vastavalt 44,3% ja 41,5%). |
| s-405
| Tööturg sellel perioodil pole enam mõjutatud niivõrd kiire (turumajandusliku) ülemineku spetsiifilistest struktuursetest muutustes, kuivõrd majanduse perioodilistest muutustest, millest ühe olulise osa moodustavad välisturgude muutused. |
| s-406
| Lühiajalise tööpuuduse kasv on märk kasvanud turbulentsusest majanduskeskkonnas sellel perioodil (vt ka joonis 9, III osa), kuna hakkasid kasvama ka ettevõtete sulgemised, likvideerimised, pankrotistumised, vallandamine ja koondamine, lepingute lõpetamine töötute või mitteaktiivsete arvu kasvu põhjusena. |
| s-407
| Tööturu 2001. ja 2002. a positiivsed arengud annavad alust arvata, et pärast 1998. a kasvanud lühiajaline tööpuudus ei kasva üle uueks pikaajalise tööpuuduse tasakaaluks. |
| s-408
| Töötuse määr ja töötus töötusperioodi kestuse järgi, % |
| s-409
| Kahel esimesel meie poolt eelnevalt vaadeldud perioodil on toimunud Eestis töökohtade suur kadu. |
| s-410
| Seda tendentsi võis näha tööturu üldtrendidest ja samale järeldusele on tulnud ka Mickiewicz (Mickiewicz, 2001), kes on analüüsinud sektoritevahelise tööjõu ümberpaiknemise ulatust üleminekuriikides ümberstruktureerumise indeksi abil. |
| s-411
| Viimane on võetud kasutusele Jackman ja Pauna poolt 1997 (refereeritud Mickiewicz 2001: 54). |
| s-412
| Mida madalam on selle indeksi väärtus, seda lähemal ollakse näidisriigi struktuurile ja seda ulatuslikum on olnud ümberstruktureerumine. |
| s-413
| Mickiewicz, kasutades näidisriikidena Põhjamaid, leidis Eestis toimunud ümberstruktureerumise olevat kõige ulatuslikuma üleminekuriikide seas. |
| s-414
| Selle protsessi käigus on Eestis, võrreldes teiste üleminekuriikidega, läinud kaduma enam töökohti kui neid on juurde tekkinud, st ümberstruktureerumine on toimunud enam vanade töökohtade kadumise kui uute töökohtade loomise arvelt. |
| s-415
| Samale järeldusele on jõudnud ka OECD analüütikud, kes märgivad, et tööpuuduse peamine põhjus üleminekuriikides (muude, nagu tööjõu vähene paindlikkus, ettevõtete madal innovaatilisus jm kõrval) on töökohtade aeglane tekkimine või mittetekkimine. |
| s-416
| Viimane omakorda viitab juhtimisoskuste defitsiidile (Labor Market Policies in Trasition Countries, 1998) |
| s-417
| Allikas: Mickiewicz 2001: 57) |
| s-418
| Mickiewicz teeb järelduse, et on erinevaid ümberstruktureerumise teid ja töötuse laienemine pole selle peamine eeldus. |
| s-419
| Samuti järeldab ta, et eksisteerib seos: mida kõrgem on ümberstruktureerumise tempo, seda kõrgem töötuse kasvu tõenäosus (Mickiewicz, 2001). |
| s-420
| Nagu eespoolgi märgitud, näitab töökohtade vähenemist sellel perioodil ka tööjõu sektoritevahelise ümberpaiknemise suhteliste ja absoluutsete näitajate kõrvutamine. |
| s-421
| Intensiivse konvergentsiprotsessi käigus on teenindussektori hõive absoluutväärtustes jäänud üsna stabiilselt üle kogu perioodi püsima 350 tuhande töötaja ringis. |
| s-422
| Teatud kasv teenindussektoris hõivatute arvus toimus 1994, (ka töölt-tööle liikumine oli sellel perioodil kõrgeim) millele on järgnenud aga kerge edasine langus. |
| s-423
| Hõivatute arv teistes sektorites on samal ajal pidevalt kahanenud. |
| s-424
| 2000. aastat iseloomustasid kõrged allhanke ekspordi näitajad, kõrge tööjõu tootlikkus koos ebasoodsa välisturgude olukorraga. |
| s-425
| 2001. aastal tööjõu tootlikkus langes järsult ning allhanke ekspordile tuginev majanduskasv pöördus sisenõudlusele tuginevaks kasvuks. |
| s-426
| Asjaolust, et praegu on tegemist sisenõudluse kasvule tugineva majanduskasvuga, ja seda olukorras, kus välisturud, eriti allhanketurg on olnud suhteliselt stagneerunud olekus, võib teha kaks järeldust: |
| s-427
| a) eelnenud välisturgude volatiilsusest tingitud löögid pole oluliselt vähendanud siseturu ostuvõimet ning b) Eestisse on sisse tulnud küllalt palju odavat laenuraha |
| s-428
| Tegelikkuses eelnimetatud asjaolud mõistagi mõjutavad ja võimendavad teineteise toimet. |
| s-429
| 2.2. Tööhõive mustrite muutumine. |
| s-430
| Mittetraditsiooniline tööhõive |
| s-431
| Mittetraditsiooniliste töövormide laienemist kaasaaja tööturgudel võib vaadelda kui ühte osa tööturgude reaktsioonist üha suurenevale ebastabiilsusele majanduskeskkonnas ehk siis vastust tootmise ja ettevõtete üha suurenevale paindlikkuse vajadusele. |
| s-432
| Samas on mittetraditsiooniliste töövormide laienemine seotud töö turvalisuse vähenemise ja uute riskidega tööturul töövõtjate jaoks. |
| s-433
| Paindlik majandus toimib läbi ettevõtete paindlikkuse, kuna ettevõtted peavad kohanema muutuvate toodete, turgude ja tehnoloogiatega ning karmistuvate konkurentsitingimustega. |
| s-434
| Seetõttu eelistavad töövõtjad tihtipeale võtta tööle ajutist tööjõudu, pakkuda osaajaga ja fikseeritud tähtaegadega tööd jne. |
| s-435
| Samas töötavad hõivatud ka kõrvaltöödel, üleaja ja/või otsivad uut, täiendavat või paremate tingimustega tööd. |
| s-436
| Töö vormide muutused seisnevad eelkõige osaajaga töö, tähtajalise lepingulise töö, ajutise töö jt. paindlike töövormide arengus ning põimumises. |
| s-437
| Teisalt on mittetraditsioonilise tööhõive laienemises ja läbipõimumises õppimise, traditsioonilise täistööhõive, töövaheaegade, enda tarbeks töötamise, vabatahtliku tööga inimese elutsükli vältel nähtud uut, postindustriaalset töö kontseptsiooni, leidmaks lahendust töö ebavõrdse jaotuse süvenemise ja polariseerumise tendentsidele (Giarini, Liedke; 1997). |
| s-438
| See tähendab uue arusaama kujunemist tööst, mis aktsepteerib neid paratamatuid nähtusi (eelkõige suuremaid riske), mis on omased kaasaegsele tööle. |
| s-439
| Selline töö kontseptsioon haarab ka nn 'töötuks jäämise kogemuse demokratiseerimise' (Eesti Inimarengu Aruanne 2002: 29), st töötuks jäämise riski kui ka hõivesse tagasipöördumise võimaluste ühtlasemat jagunemist suurema hulga inimeste vahel. |
| s-440
| Järgnevalt vaatame, kuidas see üldine töö muutus peegeldub ETU andmete põhjal koostatud valitud tunnuste aegridades. |
| s-441
| Nende trendide analüüs annab meile teatud määral ka pildi töökeskkondades ja töösuhetes toimunud muutustest. |
| s-442
| ETU andmestikust oleme sellel otstarbel võtnud vaatluse alla järgmiste protsesside dünaamika: · töö ajaline paindlikkus · tööotsimine · töösuhted · tööga seotud õppimine |
| s-443
| Töö ajaline paindlikkus |
| s-444
| Oluline aspekt tööturu paindlikkusest on töö ajaline paindlikkus. |
| s-445
| Töö ajaline paindlikkus väljendub tööturu parameetrites nagu: · täis- ja osaajaga töö; osaajaga töötamise põhjused · kõrvaltöö · tööaeg; rohkem ja vähem töötamine ja nende põhjused · alaline ja ajutine töö · vaheajad töötamises · jt |
| s-446
| Täis- ja osaajaga töö, osaajaga töötamine ja selle põhjused |
| s-447
| Valdav enamus hõivatuist (umbes 90%) töötab täisajaga, ülejäänud ca 10% jagunevad osaajaga töötamise ning vaeghõivatuse vahel. |
| s-448
| Võrreldes 1989. aastaga on täisajaga töötajate osakaal hõivatutest langenud ca 5%. |
| s-449
| Osaajaga töötajate ja vaeghõivatute osakaal hõivatuist, % |
| s-450
| Osaajaga töötamise osakaal tööhõives on kasvanud alates 1989. aastast pidevalt kuni 1996. aastani. |
| s-451
| Muutused, mis on toimunud pärast 1996. a, on olnud suhteliselt väiksed ning osaajaga töötajate osakaal hõivatutest on jäänud kõikumistega 8-9% juurde. |
| s-452
| 1990. aastate esimesel poolel kasvas ka vaeghõive määr suhteliselt stabiilselt kuni 1994. aastani. |
| s-453
| Sellele järgnes järsk kasv 1996. aastani ning 1990ndate aastate lõpus on vaeghõivatute osatähtsus hakanud taas langema. |
| s-454
| Siinjuures tuleb arvestada, et vaeghõivet on mõõdetud erinevalt aastatel 1991-1999 ja 2000-2001 |
| s-455
| Nende osaajaga hõivatute osakaal, kes tahavad enam töötada ja on nõus tööd kohe vastu võtma, on olnud 2,8% aastatel 2000-2001. |
| s-456
| Osaajaga töötajate struktuurist on näha, et üldiselt töötavad naised osaajaga enam kui mehed. |
| s-457
| Samuti on naiste vaeghõive kogu vaadeldava perioodi vältel olnud kõrgem kui meestel. |
| s-458
| Osaajaga töötavad keskmisest enam ka äärmuslikud vanusegrupid: ühelt poolt noored ja teisalt vanemaealised. |
| s-459
| Üle Eesti keskmise on aastatel 1989-2001 täisajaga töötanud 25-49 aastased eestimaalased. |
| s-460
| Hõivestaatuse järgi töötavad osaajaga kõige enam (üle Eesti keskmise) üksikettevõtjad, seejärel palgata peretöötajad. |
| s-461
| Seevastu palgatöötajad ning palgatöötajatega ettevõtjad töötavad enam täisajaga kui üksikettevõtjad ning palgata peretöötajad. |
| s-462
| Osaajaga tööd on kõige enam teenindussektoris, kus osaajatööd moodustavad veidi üle 10%, kõikudes 9,3 ja 12,4% vahel aastatel 1997-2001. |
| s-463
| Kõige vähem on osaajaga tööd tööstuses. |
| s-464
| Primaarsektoris on osaajatöö osakaal alates 1997. aastast pigem langenud. |
| s-465
| Vaeghõive 1991-1999 - osaajatöö põhjuseks on tööandja poolsed põhjendused või ei leidnud täisajatööd; vaeghõive aastail 2000-2001 - tahavad rohkem töötada ja on valmis 2 nädala jooksul täisajatööd vastu võtma. |
| s-466
| Osaajaga töötamise põhjuste struktuuris on aastail 1989-1996 enam-vähem samaks jäänud õppimisega seotud osaajaga töötamise põhjendus (ca 10%). |
| s-467
| Isiklike ja perega seotud põhjenduste osakaal on aga võrreldes 1989. aastaga oluliselt vähenenud. |
| s-468
| Tööandjapoolsete põhjuste osakaal tõusis üle 30% pärast 1992. a ning on samuti jäänud sellele tasemele kõikuma; kõrgeim oli see 1999. a. |
| s-469
| Inimeste osakaal, kes töötavad osaajaga, kuna ei leidnud täisajaga tööd, on üle kogu perioodi kasvanud, tipnedes aastal 1997 - suurima majanduskasvu aastal. |
| s-470
| Pärast 1997. a kuni 2000. a on võimetus leida täisajatööd vähenenud, olles viimaste aastate madalaim aastal 2000 - kõige kõrgema tööpuuduse aastal. |
| s-471
| Osaajatöötajad põhitööl osaajatöö põhjuse järgi, 1989-2001, % |
| s-472
| 1989-1991 oli osaajaga töötamise soovi puudumine põhjendusest tähtsaim, kuid 90ndate keskel on selle osatähtsus langenud ning 1997. aastast kõikumistega taas tõusma hakanud. |
| s-473
| Pärast 1996. a on osaajaga töö põhjendustes (nii tööandja poolsetes põhjendustes kui ka inimeste endi soovis) näha suuremat kõikuvust/varieeruvust. |
| s-474
| Kuidas see aga konkreetselt majanduskeskkonna muutustega seotud võib olla, on siiski raske öelda. |
| s-475
| Kõrvaltöö |
| s-476
| 1999. aasta tööelu baromeetri järgi on teise töö omamine Eestis sagedane. |
| s-477
| Iga viies avaliku sektori töötaja ütles, et tal on teine töö. |
| s-478
| ETU andmestiku mõõtmistega on see hinnang raskesti võrreldav, kuna need on erinevad mõõtmised. |
| s-479
| ETU andmetel on kõrvaltöödega hõivatuid suhteliselt vähe ning nende osakaal on perioodil 1989-2001 tasapisi langenud. |
| s-480
| Kuni 1995. aastani moodustas kõrvatöödega hõivatute osakaal veidi üle 10% hõivatuist, 2001. aastal aga 4,4%. |
| s-481
| Valdav enamus kõrvaltöödest on pidevad. |
| s-482
| Hooajalised ja juhuslikud tööd moodustavad umbes viiendiku kõrvaltöödest. |
| s-483
| Vähesel määral on ka rahvuslikke ja soolisi erinevusi - eestlased on enam kõrvaltöödega hõivatud kui venelased, mehed veidi enam kui naised. |
| s-484
| Hõivatud kõrvaltööde arvu järgi protsentides, 1997-2000 |
| s-485
| Sektorite lõikes on kõrvaltöödega hõivatute osatähtsus aga ebaproportsionaalselt kõrge (ja kasvav) teenindussektoris, kus see ulatub üle 70%. |
| s-486
| Kõrvaltöödega hõivatud sektori järgi |
| s-487
| Kõige enam on kõrvaltöödega hõivatud ametialases hierarhias tipppositsioonidel töötavad inimesed: kõrgemad ametnikud, tipp- ja keskastme spetsialistid. |
| s-488
| On näha üsna selget kõrvaltööde 'üles koondumise' tendentsi: nimetatud ametigrupid kokku moodustasid 1998. a II kvartalis 54% kõigist kõrvatöödega hõivatuist, 2001. aastal aga juba 68,6% kõikidest kõrvaltöödega hõivatutest. |
| s-489
| Liht- ja oskustööliste osakaal kõrvaltöödega hõivatuist on seevastu üsna tuntavalt vähenenud. |
| s-490
| Kõrvaltööde koondumisega kõrgematele positsioonidele käib kaasas ka kõrvaltöödega hõivatute haridustaseme märkimisväärne tõus (joonis 10). |
| s-491
| Kõrvaltöödega hõivatud haridustaseme järgi |
| s-492
| Kõrvaltöödega hõivatud esimese kõrvaltöö ametiala järgi, % |
| s-493
| Selle kõrval, et kõrvaltöödega hõivatute osakaal üldiselt väheneb, on selge tendents, et kõrvaltööd koonduvad üha enam kõrgeid oskusi nõudvatele ametialadele teenindussektoris - infosektorisse. |
| s-494
| Tööaeg. |
| s-495
| Rohkem ja vähem töötamine |
| s-496
| Uuringu nädalal töötatud keskmine tundide arv on ajaperioodil 1997-2001 üldiselt vähenenud nii täis- kui osaaja töö puhul. |
| s-497
| Sellel perioodil on keskmine nädalatööaeg langenud kokku 2,39 tunni võrra ja täisajatöö puhul isegi 2,86 tunni võrra. |
| s-498
| Uuringu nädalal töötatud keskmine tundide arv (hõivatud), |
| s-499
| Samuti on vähenenud tavaliselt nädalas töötatud tundide arv nii täis- kui osaajatööl. |
| s-500
| Uuringu nädalal töötatud tundide arv on reeglina väiksem kui sama perioodi tavaline keskmine nädalas töötatud tundide arv. |
| s-501
| Hõivatud põhitöö tavalise ja uuringunädala tööaja erinevuse järgi |
| s-502
| Nende hõivatute osakaal, kes töötavad uuringunädalal tavalisest vähem, on vaadeldaval perioodil üldiselt veidi kasvanud ja nende osakaal, kes töötavad rohkem üldjoontes veidi langenud. |