| s-302
| 2) kuidas töötuse vähendamine mõjutab subjektiivset ärikeskkonda tervikuna, näiteks muljet meie majandamisviisi või riigikorra jätkusuutlikkusest |
| s-303
| 3) kuidas töötuse vähendamine ning sellest lähtuv materiaalse heaolu tõus mõjutab meie elanikkonna koguheaolu. |
| s-304
| Kui mõni faktor (või töötuse vähendamise abinõu) avaldab positiivset mõju tööhõivele, kuid kahjustab samal ajal ühte või mitut süsteemi ülejäänud komponentidest (teisi Eesti objektiivse ärikeskkonna komponente, Eesti subjektiivset ärikliimat, Eesti elanikkonna mittemateriaalset heaolu), siis otsuse langetamiseks tema mõju kohta tuleks lahutada positiivsest mõjust negatiivne. |
| s-305
| Praktikas on sellist lahutamistehet siiski äärmiselt raske teostada ja selle põhjuseks on keerukad seosed erinevate komponentide vahel, eelkõige faktorit või abinõud iseloomustavate andmete osaliselt kvalitatiivne iseloom jne. |
| s-306
| Ekspertarutelude ja kirjanduse analüüsi tulemusel kujunes välja järgmine käsitlus tööhõivet tõenäoliselt mõjutavatest majandusteguritest. |
| s-307
| Leidsime, et on otstarbekas eristada esmalt tegurid, mis mõjutavad tööhõivet ja töötust, kuid mille osas toimuvad positiivsed nihked ei mõjuta otseselt negatiivselt teisi heaolu komponente või kui mõjutavad, siis on see negatiivne mõju suhteliselt madal. |
| s-308
| Sellisteks teguriteks on: |
| s-309
| 1) töökohtade arv sektorites, milles meil on suhteline konkurentsieelis |
| s-310
| 2) tootmise maht sektorites, milles meil on suhteline eelis |
| s-311
| 3) ekspordi maht sektorites, milles meil on suhteline eelis |
| s-312
| 4) rahapaigutuste maht sektoritesse, milles meil on suhteline eelis |
| s-313
| 5) Eesti tööjõu mobiilsus |
| s-314
| Taoliseks teguriks on inflatsioon, mis eeldatavalt võib (vähemalt lühiajaliselt) töötust vähendada, kuid on selge, et ta mõjutab negatiivselt teisi süsteemi komponente. |
| s-315
| 1) välisinvesteeringud ja nimelt niivõrd, kuivõrd neist tulenev kogutootluse suurenemine ületab nominaalpalga suurenemist |
| s-316
| 2) välisinvesteeringute sektoraalne jagunemine ja nimelt niivõrd, kuivõrd ekspordisektorisse tehtavate investeeringute suurenemine ületab koduturule suunatud monopoolsetesse sektoritesse tehtud investeeringute suurenemist |
| s-317
| Eelkirjeldatud lähenemisest tulenevalt on meie esialgsed, nn potentsiaalsed hüpoteesid järgmised. |
| s-318
| (1) Suhtelise eelisega sektorite osatähtsuse suurenemine saab olla töötuse taseme vähenemise oluliseks vahendusmehhanismiks. |
| s-319
| Majandus saab edeneda vaid siis, kui keskendutakse tegevustele, mida osatakse teistest suhteliselt paremini teha. |
| s-320
| See väljendub nii töökohtade arvus, investeeringutes, ekspordi- ja impordimahtudes kui ka tootmismahtudes nendes meile sobivates sektorites. |
| s-321
| See hüpotees on seega teoreetiliselt hästi põhjendatav, kuid raskusi on tema empiirilise kontrollimisega, kuna suhtelise eelisega sektorite kindlakstegemine on nii Eestis kui ka teistes maades suhteliselt komplitseeritud. |
| s-322
| Üheks võimaluseks on siiski seda teha tööjõukulutuste võrdlemise kaudu meie ja konkurentide vastavates tegevussektorites. |
| s-323
| Teiseks võimaluseks on lihtsalt eeldada, et suhtelisele eelisele viitavad sektori suured ekspordimahud. |
| s-324
| Olemasolevate ettevõtete andmete põhjal oleks eeldatavalt võimalik kontrollida: |
| s-325
| 1) kuidas valimi 'keskmise' ettevõtte töötajate arv muutub, kui suhtelise eelisega harude osakaal valimi ettevõtete kogukäibes muutub |
| s-326
| 2) kuidas ettevõtte kuulumine suhtelise eelisega harudesse mõjutab ettevõtte töötajate arvu (kirjeldatud variant võtab arvesse ka muid tegureid peale käibe muutumise). |
| s-327
| (2) Inflatsiooni suurenemine ei pruugi põhjustada töötuse taseme vähenemist. |
| s-328
| Seose puudumine või negatiivne seos inflatsiooni ja töötuse vahel (Philipsi kõverale vastupidine seos) oleks lisaargumendiks inflatsiooni vastu võitlemise tõhustamisele. |
| s-329
| Inflatsiooni ja töötuse vahel ei valitse tänapäevases maailmas enam praktilise poliitika seisukohast olulist seost. |
| s-330
| Teoreetiliselt on see hüpotees põhjendatav Philipsi kõvera eelduste (eelkõige palkade ülisuure jäikuse eelduse) nõrgenemisega. |
| s-331
| Ka empiiriliselt on see hüpotees üks lihtsamini kontrollitavaid - Eesti viimase 10 aasta inflatsiooni ja töötuse aegridade regressioonanalüüs võimaliku seose kindlakstegemiseks. |
| s-332
| (3) Välisinvesteeringute suurenemine mõjutab tööhõivet/töötust vastavalt sellele, kas välisinvesteeringud suurendavad rohkem keskkonna tootlikkust (mida me mõistame eelpool määratletud viisil) või nominaalpalka. |
| s-333
| Hüpoteesi empiiriline uurimine võib jääda keskkonna tootlikkuse (kogutootlikkuse) arvutamise taha ka juhul, kui andmed välisinvesteeringute ja nominaalpalkade kohta on kättesaadavad. |
| s-334
| Olemasolevates andmetes tootlikkus (toodang töötaja kohta) ja nominaalpalk muutuvad koos ja samasuunaliselt. |
| s-335
| Korrelatsioon antud muutujate vahel on väga tugev. |
| s-336
| Empiiriliselt on võimalik kontrollida, kuidas on välisinvesteeringute muutumine seotud valimi 'keskmise' ettevõtte töötajate arvu muutumisega. |
| s-337
| Täiendavalt on võimalik analüüsida, millist mõju avaldab ettevõtte töötajate arvule omandivormi muutumine (üleminek 100% kodumaiselt omandilt välisosalusele või vastupidi). |
| s-338
| Lisaks võib eeldada ka järgmiste seoste olemasolu: |
| s-339
| (4) Välisinvesteeringud mõjutavad tööhõivet vastavalt sellele, kas nad on tehtud ekspordisektorisse või infrastruktuurisektorisse (viimasel juhul on viitaeg välisinvesteeringute sisenemise ja töötuse vähenemise vahel eeldatavasti tunduvalt pikem). |
| s-340
| Seos välisinvesteeringutest lähtuva sissetulekute suurenemise ja töötuse vähenemise vahel saab võimalikuks seeläbi, et sissetulekute suurenedes suurendavad inimesed (kodumaiste) teenuste tarbimist - teenused on aga suhteliselt tööjõumahukad. |
| s-341
| Hüpotees on ka empiiriliselt uuritav, kuna andmed sektorite välisinvesteeringute kohta on olemas. |
| s-342
| Probleem on aga selles, kui pikka viitaega me taolise sõltuvuse ilmnemise puhul eeldame. |
| s-343
| Parim lahendus oleks uurida ettevõtte töötajate arvu sõltuvust majandusharust, kuhu ettevõte kuulub. |
| s-344
| Empiiriliselt on võimalik kontrollida: |
| s-345
| 1) kas ettevõtte töötajate arvu muutumine sõltub harust, milles ettevõte tegutseb; |
| s-346
| 2) kas ettevõtte töötajate arvu muutumine sõltub ekspordikäibe osakaalust ettevõtte käibes; |
| s-347
| (5) Eesti tööjõu mobiilsuse suurenemine on töötuse taseme vähenemise põhjuseks. |
| s-348
| Positiivne seos tööjõu mobiilsuse ja tööhõive vahel on loogiline ja seniste teoreetiliste tulemustega kooskõlas olev hüpotees. |
| s-349
| Hüpoteesi empiiriliseks hindamiseks oleks lisaks töötuse andmetele vajalik teada ka Eesti tööjõu potentsiaalse mobiilsuse näitajaid. |
| s-350
| Seejuures erineb potentsiaalne mobiilsus tegelikust mobiilsusest, kuna viimases kajastub ka tööjõu mittevabatahtlik liikumine. |
| s-351
| Tööturu trendide analüüsi osas oli esmaseks eesmärgiks üldistada tööturul 1989 - 2001 toimunud arenguid. |
| s-352
| Lähtusime agregeeritud tööturu põhitrendide käitumisest ajas, analüüsides, millised majanduskeskkonna toime mehhanismid võisid avaldada primaarset mõju erinevatel perioodidel. |
| s-353
| Eesmärgiks oli analüüsida, kuidas on muutunud mittetraditsioonilised töövormid ja tõlgendada neid makromajandusarengute taustal. |
| s-354
| 2.1. Tööturu põhitrendid 1989 - 2002 |
| s-355
| Mitmed autorid on analüüsinud Eesti tööturul toimunud arenguid ja toonud välja ka erinevusi 90ndate alguse ja lõpu vahel Eesti tööturul, mis on seotud nii majanduskeskkonna arengu kui ka tööturu institutsionaalse korralduse arenguga (Eamets jt. 2000, Täht ja Unt, 2001, Kazjulja, 20021, Helemäe, 2002, Täht, 2002, Eamets, 2001, Rõõm, 2002, Paas et al, 2003 jt). |
| s-356
| Meie keskendume eelkõige majanduskeskkonna arengute võimalike mõjude analüüsile makrotasandil. |
| s-357
| Tööturu põhitrendid 1990-2002, 15-69 |
| s-358
| Allikas: ESA andmebaas |
| s-359
| Tööturu põhitrendid 1990-2002, 15-69 aastased, tuhandetes |
| s-360
| Jälgides tööturu põhitrendide - tööhõive, mitteaktiivsuse ja tööpuuduse - dünaamikat 1990-2002, võib tinglikult eristada kolme perioodi, millel on eeldatavalt erinev (makro)majanduslik kontekst, st tööturul toimunud peamisi muutusi juhtinud majanduslikud mehhanismid on erinevad: |
| s-361
| Vanusepiirid 15-69 tööturu trendide analüüsil oleme valinud, et saada võimalikult pikki aegridasid ning kõrvutada tööturu trende omavahel nii suhtelistes kui absoluutnäitajates. |
| s-362
| Tabelid 15-64. a. tööhõive ja aktiivsuse määra kohta ning 15-74. a. töötuse määra kohta on toodud lisas 1. |
| s-363
| I 1989 kuni 1995 algus: esmane turumajanduslik, kiire restruktureerumine ja tööjõu ümberpaiknemine; |
| s-364
| II 1995 algus kuni 1998 lõpp: suhtelise stabiilsuse periood; |
| s-365
| III 1998+: (turumajandusele) ülemineku-spetsiifiliste struktuursete tegurite mõju vähenemine, tsükliliste mõjude kasv tööjõu trendide mõjutajatena. |
| s-366
| I 1989 kuni 1995 algus: esmane turumajanduslik, kiire restruktureerumine ja tööjõu ümberpaiknemine |
| s-367
| Sel perioodil algas töötuse kasv, hõive ja tööjõus osaluse langus nii suhtelistes kui absoluutnäitajates (joonised 1.1 ja 1.2). |
| s-368
| Alates 1992. a samasuunalised trendid kiirenesid veelgi. |
| s-369
| Töötus kasvas 1995. a alguseks peaaegu 10% määrani. |
| s-370
| Töötuse struktuuris toimusid järgmised muutused: kuni 1993. aastani domineeris lühiajaline tööpuudus (peaaegu 60% kogu tööpuudusest), alates 1993. aastast hakkas see kiiresti vähenema. |
| s-371
| Vastupidine tendents toimus pikaajalises tööpuuduses: pikaajaline töötus (töötusperioodi kestusega üle 12 kuu) kasvas suhteliselt järsult 1992-1995 (39,6%-ni töötutest), langes aga perioodi lõpuks (1995) veidi tagasi, moodustas 31,8 % kogu tööpuudusest. |
| s-372
| Lühiajaline tööpuudus (kuni 6 kuud) samal ajal langes kiirelt 1992-1995, moodustades aastal 1995 40,2% kogu tööpuudusest (joonis 2.6.). |
| s-373
| Tööturu muutuste seisukohalt oli sellel perioodil määrava tähtsusega majanduses toimuv restruktureerumisprotsess, mille keskmes oli turumajandusele üleminek, millega seondusid uued majandustingimused, turgude muutused jm. |
| s-374
| Selle käigus toimus ressursside, sh tööjõu ümberpaiknemine vanadest sektoritest uutesse, produktiivsematesse ja tulusamatesse, vanadelt tegevusaladelt uutele ning avalikust sektorist erasektorisse. |
| s-375
| Perioodi lõpuks kiire ümberpaiknemine lõppes ning tööturu põhitrendide kiire muutus peatus 1995. a alguseks. |
| s-376
| Kõrvutades hõivatuse suhtelise ja absoluutväärtusi majandussektorite vahel sel perioodil (joonised 2.3 ja 2.4), on näha, et kuigi on toimunud suured muutused konvergentsi suunas arenenud riikidega, on olnud tegemist ikkagi hõive absoluutse vähenemisega. |
| s-377
| Teenindussektor, mille osakaal hõives küll tunduvalt tõusis, ei andnud siiski suurt tööhõive juurdekasvu absoluutnäitajais (va väike tõus 1994. a paiku). |
| s-378
| Samas aga toimus tööhõive absoluutne langus nii põllumajandus- kui tööstussektoris. |
| s-379
| Hõive sektorite kaupa, %, 15-69aastased |
| s-380
| Hõive sektorite kaupa, tuhandetes, 15-69aastased |
| s-381
| II 1995 algus kuni 1998 lõpp: suhtelise stabiilsuse periood |
| s-382
| Sektoritevaheline tööjõu ümberpaiknemise intensiivsus vähenes selle perioodi alguseks tunduvalt, kuigi era- ja avaliku sektori vahel toimus kiire hõive ümberpaiknemine veel kuni 1997. aastani. |
| s-383
| Töötuse määr stabiliseerus 10% juures. |
| s-384
| Samas tööhõive määr ning tööjõus osalemise määr vähenesid küll edasi, aga tunduvalt aeglasemalt kui eelmisel perioodil. |
| s-385
| Ka absoluutväärtustes vähenesid nii tööjõus osalejate kui hõivatute arvud, mitteaktiivsete arv püsis suhteliselt stabiilsena. |
| s-386
| Allikas: ESA |
| s-387
| Pikaajalise töötuse osakaal töötuses tõusis võrreldes eelmise perioodi lõpuga hüppeliselt kuni 1996. aastani, langedes tagasi 44,3 -45,8% piiridesse, kuhu ta jäi ka aastatel 1997-2000. |
| s-388
| Lühiajaline töötus seevastu vähenes kiirelt kuni 1996. aastani, tõustes perioodi lõpuks 34,8%-ni. |
| s-389
| Piltlikult öeldes, vahetasid pika- ja lühiajaline tööpuudus sel perioodil, mil üldine tööpuudus jäi suhteliselt stabiilseks ning majandus oli siiski positiivses faasis, oma kohad tööpuuduse struktuuris (joonis 2.6). |
| s-390
| See on seotud tõenäoliselt asjaoluga, et toimus oskuste kaotus teatud tööjõu gruppide puhul ja tööturule naasmine muutus üha raskemaks. |
| s-391
| Teisisõnu, osa ülemineku tööpuudusest tõenäoliselt muundus selle perioodi lõpuks üldise tööpuuduse kõrgemaks tasakaaluks. |
| s-392
| III 1998 ja edasi: (turumajandusele) ülemineku-spetsiifiliste struktuursete tegurite mõju vähenemine, tsükliliste mõjude kasv tööjõu trendides |
| s-393
| Meie poolt vaadeldaval kolmandal perioodil (alates 1998. aastast) on alust arvata, et tööturusituatsioon sõltub suurel määral Eesti jaoks olulistel välisturgudel toimuvast ning et tsükliliste mõjude osatähtsus selles staadiumis (mida võib tinglikult nimetada tsükliliste muutuste staadiumiks) kasvab. |
| s-394
| Siinjuures tuleb aga kindlasti arvestada, et tegemist on heterogeensete välisturgudega. |
| s-395
| Väga erinevalt võivad käituda Lääne turud ja Ida turud, allhanke turud (sh kõrgtehnoloogiline ja muu allhange) ja otseeksporditurud, transiidi- ning turismiteenuste turud. |
| s-396
| Lisaks välisturgude mõjule on oluline ka siseturu/sisenõudluse areng. |
| s-397
| Sisenõudlust rahuldavate teenuste tööjõumahukus on küllalt suur. |
| s-398
| Kuna sisemaiste teenuste tarbimine kasvab koos elatustaseme kasvuga, on pikemas perspektiivis alust eeldada ka sellega seonduva tööhõive jätkuvust. |
| s-399
| 1998. a lõpust algas väliskriisi (Aasia ja Vene kriiside) mõjul uus tööpuuduse tõus, tööhõive ja tööjõus osalemise määra langus. |
| s-400
| Üldise tööpuuduse kasvu kõrgpunkt oli 2000. aastal. |
| s-401
| Alates 2001. a II kvartalist algas tööpuuduse määra vähenemine, langedes isegi 9,2% 2002. a III kvartalis. |