| s-206
| Nende tootmine ongi andnud lõviosa uutest töökohtadest. |
| s-207
| Ka teenuste ekspordi (eelkõige turismiteenused) positiivne mõju tööhõivele on olemas, aga madalam kui välisanalüütikud olid seda eeldanud. |
| s-208
| Neljanda teguri - struktuurifondide toetuste kõrgperiood on möödas, nende praegust mõju (teede ehitamine jm) hinnatakse suhteliselt marginaalseks. |
| s-209
| Struktuurifondid andsid aga suure panuse Iiri majanduskasvule 90 aastatel ja seeläbi ka tööhõive olukorra parandamisele. |
| s-210
| Viienda teguri demograafilise arengu mõju seisneb selles, et tööturule on jõudnud väiksemaarvuline kohort, teisalt on aga naiste tööhõive kasvanud ning emigrantide tagasipöördumine avaldab ka teatud mõju. |
| s-211
| Iirimaa kogemuse juures on veel kolm meile huvipakkuvat asjaolu. |
| s-212
| Esiteks, Iirimaal rakendati väga intensiivselt aktiivset töötuurpoliitikat. |
| s-213
| Näiteks aastal 1996, mis eelnes tööpuuduse kiirele langusel, kulutati aktiivsetele tööturuprogrammidele tervenisti 1,75% SKP-st (McCarthy, 2002). |
| s-214
| Teiseks, ilmselt võib tööhõive kasvu viimastel aastatel seletada ka sellega, et tulemusi andsid varasematel aastatel rakendatud sotsiaalpoliitikad, vältimaks inimeste sotsiaalsest elust ja tööelust väljalangemist. |
| s-215
| Ka Iirimaal tõusis pikaajalise tööpuuduse osakaal töötuses pea pooleni. |
| s-216
| Kolmandaks, nn 'tehnoloogiamulli lõhkemisega' 2001. aastal, mis lõi küllalt tugevalt ka Iirimaa majandust, ei kaasnenud tõsist hoopi tööhõivele, kuna hõive IT-ga seotud välisomanduses olevas eksportivas kõrgtehnoloogia sektoris oli madal. |
| s-217
| HOLLAND |
| s-218
| Tööpuuduse määr Hollandis on langenud 11%-lt 1983. a. 2,8%-ni 2000. aastal, mida saab nimetada silmapaistvaks eduks. |
| s-219
| Hollandi näide võiks olla õpetlik palgakasvu ja töötu abiraha mõju hindamise seisukohalt. |
| s-220
| SKP ja tööpuuduse dünaamika Hollandis, 1989-2001, % |
| s-221
| Pööre Hollandi tööjõuturul algas Wassenaari lepinguga aastal 1982, millega limiteeriti palgakasv, kitsendati töötu abirahasid ja eemaldati osalise tööaja barjäärid. |
| s-222
| Lepingule eelnes periood, mil palgad kasvasid kiiremini kui tootlikkus. |
| s-223
| Kiire palgakasv kahjustas firmade kasumlikkust, vähendas tööandjate võimet investeerida ja uusi töötajaid palgata (Tille 2001). |
| s-224
| Palgakasvu mõõdukamaks muutmine |
| s-225
| Lepinguga kooskõlas kõrvaldati side palgakasvu ja inflatsiooni kasvu vahelt. |
| s-226
| Algselt külmutati miinimumpalk, siis järgnevatel aastatel vähendati seda. |
| s-227
| Tegelike palkade püsivus tähendas seda, et järgnev produktiivsuse kasv vähendas tööjõu kulusid ja sellega taastati firmade kasumlikkus ja investeerimisvõimelisus. |
| s-228
| Vähendati ka tööjõukulusid sellega, et kahanes ka maks, mida firmad pidid maksma iga töötaja eest, eriti madalapalgaliste töötajate puhul. |
| s-229
| Palgakasvu vähendamise negatiivseid efekte töötajate jaoks kahandati maksukoorma vähendamisega. |
| s-230
| Töötu abirahade kitsendamine |
| s-231
| Abirahade maksmise kestust vähendati 30-lt kuult kuuele kuule noorte inimeste puhul. |
| s-232
| Samuti, kuna miinimumtoetus oli seotud miinimumpalgaga, siis viimase vähendamine mõjutas ka toetusi. |
| s-233
| Lisaks kitsendas valitsus 1995. a toetuste saajate standardeid, nõudes pikemat töötamise perioodi. |
| s-234
| Samuti peavad abirahade saajad nõustuma 'sobiliku' tööpakkumisega ning need, kes keelduvad sellistest pakkumistest, saavad vähendatud abiraha. |
| s-235
| Osalise tööaja barjääride eemaldamine |
| s-236
| Wassenaari leping kergendas osalise tööaja reegleid. |
| s-237
| Osalise tööajaga töötajad said täieliku sotsiaalkindlustuse, samuti töötu kindlustuse. |
| s-238
| Sellised meetmed mõjutasid positiivselt naiste tööjõuturule tulekut ning mittetöötajate (nonemployees) osakaal naiste hulgas langes 1979. ja 1998. a jooksul 17 protsendipunkti. |
| s-239
| Reformide efekt |
| s-240
| Wassenaari lepingule järgnes kiiresti tööjõuturu taastumine, vihjates sellele, et reformid kiirustasid pöörangut. |
| s-241
| Kvantitatiivsed uuringud Nickelli ja van Oursi poolt toovad välja, et palgakasvu mõõdukamaks tegemine oli peamine põhjus tööturu taastamisel. |
| s-242
| Oluline oli ka siin see, et saavutati kokkulepe valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel. |
| s-243
| Töötukindlustuse süsteemi reformi mõju on raskem hinnata. |
| s-244
| Sarnane reform töövõimetuse puhul Hollandis 1985. a. oli ainult osaliselt edukas (Tille 2001). |
| s-245
| Osalise tööaja barjääride kaotamine oli vähem tähtis, kuigi aitas kaasa naiste osalusele tööturul. |
| s-246
| Siin on oluline ka kultuuriline taust. |
| s-247
| Holland jõudis selliste muutustega lihtsalt Euroopale järele. |
| s-248
| TŠEHHI |
| s-249
| Tšehhi on pakkunud tööhõive seisukohalt huvi kui pikka aega madala tööpuuduse tasemega postsotsialistlik maa. |
| s-250
| Samas on tööpuudus 90ndate teisel poolel pidevalt tõusnud, alates 1998. aastast aga märgatavalt kiiremini. |
| s-251
| Tööpuuduse ja majanduskasvu dünaamika Tšehhi Vabariigis, |
| s-252
| Tööpuuduse tõus on toimunud paralleelselt majanduskasvu pidurdumisega, kusjuures aastatel 1997-1998 oli majanduskasv isegi negatiivne. |
| s-253
| Alustagem perioodist 1990 - 1996, mil tööpuudus Tšehhi Vabariigis oli alla 5%, mis oli madal mitte ainult üleminekumaade, vaid ka EL foonilt hinnatuna. |
| s-254
| Kui liikumine hõivest mitteaktiivsusesse oli sel ajal teiste üleminekuriikidega siiski võrreldav, siis liikumine hõivest töötusesse on olnud pretsedenditult madal. |
| s-255
| Suhteliselt madal on olnud ka pikaajalise tööpuuduse osatähtsus, mis on olnud 90ndate keskel 25% ringis. |
| s-256
| Taolise arengu põhjusteks sel perioodil on pakutud: |
| s-257
| a) tööturu järk-järguline üleminek (gradualism), sh pankrottide kunstlik pidurdamine; |
| s-258
| b) suhteliselt aeglane palkade tõus; on väidetud, et see oli suhteliselt madala tööpuuduse hind; |
| s-259
| c) valitsuse lühi- ja pikaajalised tööhõive toetuse programmid; |
| s-260
| d) aastakümne keskpaigani ulatunud majanduskasv |
| s-261
| Tervikuna õnnestus Tšehhil säilitada kuvand edukast tööturust peaaegu 90ndate lõpuni. |
| s-262
| Aastatel 1990 - 1999 vähenes Tšehhis töökohtade arv vaid 12%, mis on palju vähem kui Ungaris ja Sloveenias ning ka Venemaal. |
| s-263
| Tõsi küll, Poolas oli töökohtade vähenemine veel väiksem, aga selle kõrgest hinnast hakati rääkima juba varakult. |
| s-264
| Tšehhi praktika oluline tunnusjoon oli just see, et suudeti säilitada väga palju töötleva tööstuse töökohti. |
| s-265
| Olukord muutus oluliselt 90ndate aastate lõpul (joonis 1.3.) ning kohe algasid ka diskussioonid endise majanduspoliitika edukuse üle. |
| s-266
| Nimelt väideti, et majanduse restruktureerimine on Tšehhis olnud liiga pinnapealne. |
| s-267
| Osaliselt nähti selle põhjust voucher - privatiseerimises, osaliselt aga majandusreformi liigses astmelisuses ning elujõuetute tööstusgigantide vägisi elus hoidmises ja erastamise pidurdamises veel 90ndate aastate teisel poolel. |
| s-268
| Eeskujuks toodi Ungarit, kes tegi 90ndate algul küll läbi suure majanduslanguse, kuid 90ndate lõpus hakkas üleliigsest tööjõust vabanenud tööstus uuesti tööhõivet tekitama. |
| s-269
| Tšehhi dünaamika oli vastupidine (Business Central Europe, 2001). |
| s-270
| Oli ka vastuargumente, ja nimelt, et restruktureerumine ei olnud pealispindne, ehkki oli valutum. |
| s-271
| Tšehhi tööturg on olnud lihtsalt väga vastuvõtlik nõudluse muutustele (Strom, 2000). |
| s-272
| Edasine areng on siiski näidanud, et tõenäoliselt on õigus olnud kriitikutel. |
| s-273
| Kui 2000. ja 2001. a. EL edurapordid olid Tšehhi teravnevate tööturuprobleemide suhtes veel küllalt leebed, siis 2002. a. tunnistati juba, et olukord on läinud väga tõsiseks. |
| s-274
| Tööpuudus oli tõusnud 9% piirimaile ning pikaajaline tööpuudus oli kasvanud hüppeliselt 51%-ni. |
| s-275
| Ennustati, et tööpuudus tõuseb edaspidi ka üle 10%. |
| s-276
| Sellist perspektiivi käsitleti kui karistust väheradikaalse restruktureerumise eest. |
| s-277
| (Business Central Europe, 2001). |
| s-278
| 2002. a. märtsis võeti vastu 'The National Plan for Employment', mis tundub olevat lühiajaline kriisiprogramm. |
| s-279
| Selle põhimeetmeteks on tööhõive ja äritegevuse arendamine ja abi firmadele ja töötajatele kohanemisel muutuva nõudlusega. |
| s-280
| Huvitav on see, et välisinvesteeringute sissevool Tšehhi on oluliselt tugevnenud alates aastatest 1998-1999. |
| s-281
| Samal ajal on see ja eriti sellest hilisem periood olnud suhteliselt kõrge tööpuuduse perioodiks. |
| s-282
| Sellesse dünaamikasse positiivsemalt suhtuvad autorid märgivad siiski, et Tšehhi tööjõuturg on näidanud märkimisväärset paindlikkust, seega madal tööpuuduse määr ei pruugi olla märk vähesest sektorite vahelisest restruktureerimisest. |
| s-283
| On toimunud märkimisväärne tööjõu liikumine traditsioonilistest uutesse sektoritesse, mis on vajalikud turumajanduses, ehkki paljud inimesed ka lahkusid tööjõuturult (Sorm, 2000). |
| s-284
| 1.3. Teoreetilis-metodoloogilise lähenemise väljatöötamine käsitlemaks majandustegurite mõju tööhõive olukorrale |
| s-285
| Töös kasutatud töötuse ja tööhõive käsitlusviisi kohaselt on kõige üldisemaks kategooriaks elanikkonna heaolu ning lähtumine arusaamast, et tööhõive puhul on tegemist pigem vahendiga ning töötust peab optimeerima tegeliku eesmärgi - Eesti elanikkonna heaolu - maksimeerimiseks. |
| s-286
| Positiivsena ei ole tõlgendatav seega mitte töötuse vähendamine 'iga hinna eest' vaid need töötuse vähendamise viisid, mis suurendavad ka inimeste heaolu laiemalt. |
| s-287
| Eesti elanikkonna heaolu võib vaadelda koosnevana kahest komponendist: mittemateriaalsest ja materiaalsest ehk hindadest tulenevast komponendist. |
| s-288
| Edasises me tegeleme eelkõige viimasega. |
| s-289
| Heaolu materiaalne aspekt on suures ulatuses mõjutatud sellest, milline on rahvusvahelise ostujõulise (sh investeerimisjõulise) üldsuse ettekujutus konkreetse riigi kõikide ressursside kasutamiskõlblikkusest. |
| s-290
| Viimast võib nimetada keskkonna tootlikkuseks ehk Eesti riigi ärikeskkonna väärtuseks. |
| s-291
| Seda lähenemist rakendame seetõttu, et üksnes tööjõu ja kapitali tootlikkused eraldi võttes ei võimalda teha järeldusi äritegevuse tasuvuse kohta antud riigis ega prognoosida edasist makromajanduslikku dünaamikat. |
| s-292
| Ärikeskkonna tootlikkust käsitleme koosnevana objektiivsest ja subjektiivsest komponendist. |
| s-293
| Objektiivne komponent kajastab seda, kui tõhusalt on ressursid riigisiseselt organiseeritud. |
| s-294
| Subjektiivne komponent kajastab seda, kuidas meie ärikeskkonda tajutakse, sh ka seda, kui hästi seda organiseeritust potentsiaalsetele investoritele selgitada (müüa) osatakse. |
| s-295
| Ärikeskkonna objektiivne komponent koosneb omakorda väga mitmetest, kord teineteist toetavatest, kord vastuolus olevatest erinevatest komponentidest. |
| s-296
| Töötus on turutõrge, mis tuleneb riigisisestest majandusagentide omavahelistest infokuludest ja osutab ceteris paribus ressursside riigisisese organiseerituse ebatõhususele. |
| s-297
| Seega on ta valdavalt objektiivse ärikeskkonna komponent. |
| s-298
| Teiste sõnadega, normaalse reguleeruva majanduse ja ühiskonna puhul peaks töötus üksikute tootmisfaktorite kohandumise käigus 'normaliseeruma'. |
| s-299
| Samas, nagu toonitati näiteks ka 2001. a toimunud ülemaailmsel Tööhõive Foorumi plenaaristungil, kipub just tööhõive jääma vabamajanduse tingimustes adaptatsiooniahela nõrgimaks lüliks ning selle põhjuseks on mitmesugused ühiskondade adaptiivsust takistavad probleemid (Global Employment Forum, 2001). |
| s-300
| Töötuse vähendamisel peab pidama silmas: |
| s-301
| 1) kuidas rakendatavad abinõud mõjutavad teisi Eesti objektiivse ärikliima komponente, näiteks tootmise paigutuse ratsionaalsust või näiteks kuritegevust |
| s-302
| 2) kuidas töötuse vähendamine mõjutab subjektiivset ärikeskkonda tervikuna, näiteks muljet meie majandamisviisi või riigikorra jätkusuutlikkusest |
| s-303
| 3) kuidas töötuse vähendamine ning sellest lähtuv materiaalse heaolu tõus mõjutab meie elanikkonna koguheaolu. |
| s-304
| Kui mõni faktor (või töötuse vähendamise abinõu) avaldab positiivset mõju tööhõivele, kuid kahjustab samal ajal ühte või mitut süsteemi ülejäänud komponentidest (teisi Eesti objektiivse ärikeskkonna komponente, Eesti subjektiivset ärikliimat, Eesti elanikkonna mittemateriaalset heaolu), siis otsuse langetamiseks tema mõju kohta tuleks lahutada positiivsest mõjust negatiivne. |
| s-305
| Praktikas on sellist lahutamistehet siiski äärmiselt raske teostada ja selle põhjuseks on keerukad seosed erinevate komponentide vahel, eelkõige faktorit või abinõud iseloomustavate andmete osaliselt kvalitatiivne iseloom jne. |