| s-203
| Multinatsionaalsete ettevõtete allhanget andev mõju natuke suurenenud, aga siiski aeglaselt. |
| s-204
| Kolmanda teguri - tööhõive kasv teenindussektoris - mõju on väga suur ning on andnud ca uutest töökohtadest. |
| s-205
| Pikaajalise majanduskasvu tulemusel on elanikkond muutunud jõukamaks ja tarbib enam kodumaiseid kaupu ja eriti teenuseid. |
| s-206
| Nende tootmine ongi andnud lõviosa uutest töökohtadest. |
| s-207
| Ka teenuste ekspordi (eelkõige turismiteenused) positiivne mõju tööhõivele on olemas, aga madalam kui välisanalüütikud olid seda eeldanud. |
| s-208
| Neljanda teguri - struktuurifondide toetuste kõrgperiood on möödas, nende praegust mõju (teede ehitamine jm) hinnatakse suhteliselt marginaalseks. |
| s-209
| Struktuurifondid andsid aga suure panuse Iiri majanduskasvule 90 aastatel ja seeläbi ka tööhõive olukorra parandamisele. |
| s-210
| Viienda teguri demograafilise arengu mõju seisneb selles, et tööturule on jõudnud väiksemaarvuline kohort, teisalt on aga naiste tööhõive kasvanud ning emigrantide tagasipöördumine avaldab ka teatud mõju. |
| s-211
| Iirimaa kogemuse juures on veel kolm meile huvipakkuvat asjaolu. |
| s-212
| Esiteks, Iirimaal rakendati väga intensiivselt aktiivset töötuurpoliitikat. |
| s-213
| Näiteks aastal 1996, mis eelnes tööpuuduse kiirele langusel, kulutati aktiivsetele tööturuprogrammidele tervenisti 1,75% SKP-st (McCarthy, 2002). |
| s-214
| Teiseks, ilmselt võib tööhõive kasvu viimastel aastatel seletada ka sellega, et tulemusi andsid varasematel aastatel rakendatud sotsiaalpoliitikad, vältimaks inimeste sotsiaalsest elust ja tööelust väljalangemist. |
| s-215
| Ka Iirimaal tõusis pikaajalise tööpuuduse osakaal töötuses pea pooleni. |
| s-216
| Kolmandaks, nn 'tehnoloogiamulli lõhkemisega' 2001. aastal, mis lõi küllalt tugevalt ka Iirimaa majandust, ei kaasnenud tõsist hoopi tööhõivele, kuna hõive IT-ga seotud välisomanduses olevas eksportivas kõrgtehnoloogia sektoris oli madal. |
| s-217
| HOLLAND |
| s-218
| Tööpuuduse määr Hollandis on langenud 11%-lt 1983. a. 2,8%-ni 2000. aastal, mida saab nimetada silmapaistvaks eduks. |
| s-219
| Hollandi näide võiks olla õpetlik palgakasvu ja töötu abiraha mõju hindamise seisukohalt. |
| s-220
| SKP ja tööpuuduse dünaamika Hollandis, 1989-2001, % |
| s-221
| Pööre Hollandi tööjõuturul algas Wassenaari lepinguga aastal 1982, millega limiteeriti palgakasv, kitsendati töötu abirahasid ja eemaldati osalise tööaja barjäärid. |
| s-222
| Lepingule eelnes periood, mil palgad kasvasid kiiremini kui tootlikkus. |
| s-223
| Kiire palgakasv kahjustas firmade kasumlikkust, vähendas tööandjate võimet investeerida ja uusi töötajaid palgata (Tille 2001). |
| s-224
| Palgakasvu mõõdukamaks muutmine |
| s-225
| Lepinguga kooskõlas kõrvaldati side palgakasvu ja inflatsiooni kasvu vahelt. |
| s-226
| Algselt külmutati miinimumpalk, siis järgnevatel aastatel vähendati seda. |
| s-227
| Tegelike palkade püsivus tähendas seda, et järgnev produktiivsuse kasv vähendas tööjõu kulusid ja sellega taastati firmade kasumlikkus ja investeerimisvõimelisus. |
| s-228
| Vähendati ka tööjõukulusid sellega, et kahanes ka maks, mida firmad pidid maksma iga töötaja eest, eriti madalapalgaliste töötajate puhul. |
| s-229
| Palgakasvu vähendamise negatiivseid efekte töötajate jaoks kahandati maksukoorma vähendamisega. |
| s-230
| Töötu abirahade kitsendamine |
| s-231
| Abirahade maksmise kestust vähendati 30-lt kuult kuuele kuule noorte inimeste puhul. |
| s-232
| Samuti, kuna miinimumtoetus oli seotud miinimumpalgaga, siis viimase vähendamine mõjutas ka toetusi. |
| s-233
| Lisaks kitsendas valitsus 1995. a toetuste saajate standardeid, nõudes pikemat töötamise perioodi. |
| s-234
| Samuti peavad abirahade saajad nõustuma 'sobiliku' tööpakkumisega ning need, kes keelduvad sellistest pakkumistest, saavad vähendatud abiraha. |
| s-235
| Osalise tööaja barjääride eemaldamine |
| s-236
| Wassenaari leping kergendas osalise tööaja reegleid. |
| s-237
| Osalise tööajaga töötajad said täieliku sotsiaalkindlustuse, samuti töötu kindlustuse. |
| s-238
| Sellised meetmed mõjutasid positiivselt naiste tööjõuturule tulekut ning mittetöötajate (nonemployees) osakaal naiste hulgas langes 1979. ja 1998. a jooksul 17 protsendipunkti. |
| s-239
| Reformide efekt |
| s-240
| Wassenaari lepingule järgnes kiiresti tööjõuturu taastumine, vihjates sellele, et reformid kiirustasid pöörangut. |
| s-241
| Kvantitatiivsed uuringud Nickelli ja van Oursi poolt toovad välja, et palgakasvu mõõdukamaks tegemine oli peamine põhjus tööturu taastamisel. |
| s-242
| Oluline oli ka siin see, et saavutati kokkulepe valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel. |
| s-243
| Töötukindlustuse süsteemi reformi mõju on raskem hinnata. |
| s-244
| Sarnane reform töövõimetuse puhul Hollandis 1985. a. oli ainult osaliselt edukas (Tille 2001). |
| s-245
| Osalise tööaja barjääride kaotamine oli vähem tähtis, kuigi aitas kaasa naiste osalusele tööturul. |
| s-246
| Siin on oluline ka kultuuriline taust. |
| s-247
| Holland jõudis selliste muutustega lihtsalt Euroopale järele. |
| s-248
| TŠEHHI |
| s-249
| Tšehhi on pakkunud tööhõive seisukohalt huvi kui pikka aega madala tööpuuduse tasemega postsotsialistlik maa. |
| s-250
| Samas on tööpuudus 90ndate teisel poolel pidevalt tõusnud, alates 1998. aastast aga märgatavalt kiiremini. |
| s-251
| Tööpuuduse ja majanduskasvu dünaamika Tšehhi Vabariigis, |
| s-252
| Tööpuuduse tõus on toimunud paralleelselt majanduskasvu pidurdumisega, kusjuures aastatel 1997-1998 oli majanduskasv isegi negatiivne. |
| s-253
| Alustagem perioodist 1990 - 1996, mil tööpuudus Tšehhi Vabariigis oli alla 5%, mis oli madal mitte ainult üleminekumaade, vaid ka EL foonilt hinnatuna. |
| s-254
| Kui liikumine hõivest mitteaktiivsusesse oli sel ajal teiste üleminekuriikidega siiski võrreldav, siis liikumine hõivest töötusesse on olnud pretsedenditult madal. |
| s-255
| Suhteliselt madal on olnud ka pikaajalise tööpuuduse osatähtsus, mis on olnud 90ndate keskel 25% ringis. |
| s-256
| Taolise arengu põhjusteks sel perioodil on pakutud: |
| s-257
| a) tööturu järk-järguline üleminek (gradualism), sh pankrottide kunstlik pidurdamine; |
| s-258
| b) suhteliselt aeglane palkade tõus; on väidetud, et see oli suhteliselt madala tööpuuduse hind; |
| s-259
| c) valitsuse lühi- ja pikaajalised tööhõive toetuse programmid; |
| s-260
| d) aastakümne keskpaigani ulatunud majanduskasv |
| s-261
| Tervikuna õnnestus Tšehhil säilitada kuvand edukast tööturust peaaegu 90ndate lõpuni. |
| s-262
| Aastatel 1990 - 1999 vähenes Tšehhis töökohtade arv vaid 12%, mis on palju vähem kui Ungaris ja Sloveenias ning ka Venemaal. |
| s-263
| Tõsi küll, Poolas oli töökohtade vähenemine veel väiksem, aga selle kõrgest hinnast hakati rääkima juba varakult. |
| s-264
| Tšehhi praktika oluline tunnusjoon oli just see, et suudeti säilitada väga palju töötleva tööstuse töökohti. |
| s-265
| Olukord muutus oluliselt 90ndate aastate lõpul (joonis 1.3.) ning kohe algasid ka diskussioonid endise majanduspoliitika edukuse üle. |
| s-266
| Nimelt väideti, et majanduse restruktureerimine on Tšehhis olnud liiga pinnapealne. |
| s-267
| Osaliselt nähti selle põhjust voucher - privatiseerimises, osaliselt aga majandusreformi liigses astmelisuses ning elujõuetute tööstusgigantide vägisi elus hoidmises ja erastamise pidurdamises veel 90ndate aastate teisel poolel. |
| s-268
| Eeskujuks toodi Ungarit, kes tegi 90ndate algul küll läbi suure majanduslanguse, kuid 90ndate lõpus hakkas üleliigsest tööjõust vabanenud tööstus uuesti tööhõivet tekitama. |
| s-269
| Tšehhi dünaamika oli vastupidine (Business Central Europe, 2001). |
| s-270
| Oli ka vastuargumente, ja nimelt, et restruktureerumine ei olnud pealispindne, ehkki oli valutum. |
| s-271
| Tšehhi tööturg on olnud lihtsalt väga vastuvõtlik nõudluse muutustele (Strom, 2000). |
| s-272
| Edasine areng on siiski näidanud, et tõenäoliselt on õigus olnud kriitikutel. |
| s-273
| Kui 2000. ja 2001. a. EL edurapordid olid Tšehhi teravnevate tööturuprobleemide suhtes veel küllalt leebed, siis 2002. a. tunnistati juba, et olukord on läinud väga tõsiseks. |
| s-274
| Tööpuudus oli tõusnud 9% piirimaile ning pikaajaline tööpuudus oli kasvanud hüppeliselt 51%-ni. |
| s-275
| Ennustati, et tööpuudus tõuseb edaspidi ka üle 10%. |
| s-276
| Sellist perspektiivi käsitleti kui karistust väheradikaalse restruktureerumise eest. |
| s-277
| (Business Central Europe, 2001). |
| s-278
| 2002. a. märtsis võeti vastu 'The National Plan for Employment', mis tundub olevat lühiajaline kriisiprogramm. |
| s-279
| Selle põhimeetmeteks on tööhõive ja äritegevuse arendamine ja abi firmadele ja töötajatele kohanemisel muutuva nõudlusega. |
| s-280
| Huvitav on see, et välisinvesteeringute sissevool Tšehhi on oluliselt tugevnenud alates aastatest 1998-1999. |
| s-281
| Samal ajal on see ja eriti sellest hilisem periood olnud suhteliselt kõrge tööpuuduse perioodiks. |
| s-282
| Sellesse dünaamikasse positiivsemalt suhtuvad autorid märgivad siiski, et Tšehhi tööjõuturg on näidanud märkimisväärset paindlikkust, seega madal tööpuuduse määr ei pruugi olla märk vähesest sektorite vahelisest restruktureerimisest. |
| s-283
| On toimunud märkimisväärne tööjõu liikumine traditsioonilistest uutesse sektoritesse, mis on vajalikud turumajanduses, ehkki paljud inimesed ka lahkusid tööjõuturult (Sorm, 2000). |
| s-284
| 1.3. Teoreetilis-metodoloogilise lähenemise väljatöötamine käsitlemaks majandustegurite mõju tööhõive olukorrale |
| s-285
| Töös kasutatud töötuse ja tööhõive käsitlusviisi kohaselt on kõige üldisemaks kategooriaks elanikkonna heaolu ning lähtumine arusaamast, et tööhõive puhul on tegemist pigem vahendiga ning töötust peab optimeerima tegeliku eesmärgi - Eesti elanikkonna heaolu - maksimeerimiseks. |
| s-286
| Positiivsena ei ole tõlgendatav seega mitte töötuse vähendamine 'iga hinna eest' vaid need töötuse vähendamise viisid, mis suurendavad ka inimeste heaolu laiemalt. |
| s-287
| Eesti elanikkonna heaolu võib vaadelda koosnevana kahest komponendist: mittemateriaalsest ja materiaalsest ehk hindadest tulenevast komponendist. |
| s-288
| Edasises me tegeleme eelkõige viimasega. |
| s-289
| Heaolu materiaalne aspekt on suures ulatuses mõjutatud sellest, milline on rahvusvahelise ostujõulise (sh investeerimisjõulise) üldsuse ettekujutus konkreetse riigi kõikide ressursside kasutamiskõlblikkusest. |
| s-290
| Viimast võib nimetada keskkonna tootlikkuseks ehk Eesti riigi ärikeskkonna väärtuseks. |
| s-291
| Seda lähenemist rakendame seetõttu, et üksnes tööjõu ja kapitali tootlikkused eraldi võttes ei võimalda teha järeldusi äritegevuse tasuvuse kohta antud riigis ega prognoosida edasist makromajanduslikku dünaamikat. |
| s-292
| Ärikeskkonna tootlikkust käsitleme koosnevana objektiivsest ja subjektiivsest komponendist. |
| s-293
| Objektiivne komponent kajastab seda, kui tõhusalt on ressursid riigisiseselt organiseeritud. |
| s-294
| Subjektiivne komponent kajastab seda, kuidas meie ärikeskkonda tajutakse, sh ka seda, kui hästi seda organiseeritust potentsiaalsetele investoritele selgitada (müüa) osatakse. |
| s-295
| Ärikeskkonna objektiivne komponent koosneb omakorda väga mitmetest, kord teineteist toetavatest, kord vastuolus olevatest erinevatest komponentidest. |
| s-296
| Töötus on turutõrge, mis tuleneb riigisisestest majandusagentide omavahelistest infokuludest ja osutab ceteris paribus ressursside riigisisese organiseerituse ebatõhususele. |
| s-297
| Seega on ta valdavalt objektiivse ärikeskkonna komponent. |
| s-298
| Teiste sõnadega, normaalse reguleeruva majanduse ja ühiskonna puhul peaks töötus üksikute tootmisfaktorite kohandumise käigus 'normaliseeruma'. |
| s-299
| Samas, nagu toonitati näiteks ka 2001. a toimunud ülemaailmsel Tööhõive Foorumi plenaaristungil, kipub just tööhõive jääma vabamajanduse tingimustes adaptatsiooniahela nõrgimaks lüliks ning selle põhjuseks on mitmesugused ühiskondade adaptiivsust takistavad probleemid (Global Employment Forum, 2001). |
| s-300
| Töötuse vähendamisel peab pidama silmas: |
| s-301
| 1) kuidas rakendatavad abinõud mõjutavad teisi Eesti objektiivse ärikliima komponente, näiteks tootmise paigutuse ratsionaalsust või näiteks kuritegevust |
| s-302
| 2) kuidas töötuse vähendamine mõjutab subjektiivset ärikeskkonda tervikuna, näiteks muljet meie majandamisviisi või riigikorra jätkusuutlikkusest |