| s-104
| Et saada aru Euroopa majanduskasvu ja madalama tööhõive seostest, on vaja vaadata tööhõive struktuuri muutusi sektorite kaupa. |
| s-105
| Nii Euroopas ja USAs on toimunud suur tööhõive osakaalu langus industriaalsektoris - 1970-ndate alguses oli tööhõive osakaal tööstuses USAs 34% ja Euroopa Liidus 41%. |
| s-106
| 1990. a. keskpaigaks vähenes osakaal vastavalt 24% ja 30%-ni. |
| s-107
| USAs on selline vähenemine toimunud tööhõive absoluutse suurenemise arvelt teenuste sektoris, kusjuures tööhõive tööstuses on laias laastus jäänud samale tasemele. |
| s-108
| Euroopas aga toimus absoluutne vähenemine tööhõives ka tööstuses. |
| s-109
| Samuti on toimunud Euroopas oluline tööhõive vähenemine põllumajandussektoris (Simonazzi, 1999). |
| s-110
| USA on ära hoidnud töökohtade kaotamise, hüvitades kõrge produktiivsuse kasvu, mis ulatus 40%-ni perioodil 1982-1993. a. kõrge tootmise (nõudluse) kasvuga, mis ulatus 37%-ni. |
| s-111
| Euroopa Liit ei suutnud kompenseerida produktiivsuse kasvu nõudluse kasuga, mis viiski märgatava töökohtade kaotuseni tootmises. |
| s-112
| Üle Euroopa erineb tööhõive muutumise määra ja SKP muutumise määra vahekord märkimisväärselt ning teatud Euroopa piirkondades ei ole see USAst palju erinev. |
| s-113
| See viitab hüpoteesile, et Euroopa Liidu erinevad regioonid alluvad samasugustele tööturu tingimuste muutustele tööhõive muutuste seisukohalt erinevalt. |
| s-114
| See asjaolu omakorda viitab sellele, et tööhõive seisukohalt on majanduskasvu määr olulisem kui tööturu paindlikkus. |
| s-115
| (Simonazzi, 1999). |
| s-116
| Lühiajaline korrelatsioon majanduskasvu ja tööhõive vahel on kõige ilmsem, kuid mitte kõige tähtsam seos, kui võtta arvesse vähene töökohtade loomine Euroopas. |
| s-117
| Tegelikult on olemas pikaajalised mõjud firmadele ja tööjõuturule, mille tõttu aktuaalne madal majanduskasv võib potentsiaalse majanduskasvu ära süüa. |
| s-118
| Madalad kasvumäärad võivad viia aga väiksema potentsiaalse tootmiseni ning see võib koos tehnoloogia kiire arenguga süvendada tööturu struktuurseid probleeme (Simonazzi, 1999). |
| s-119
| Aeglane majanduskasv mõjutab ka firmade investeerimisaktiivsust, ning investeerimine kontsentreerub sel juhul peamiselt ratsionaliseerimisele, mis toob kaasa tööhõive vähenemise. |
| s-120
| On hinnatud, et kolmandik Euroopa investeeringutest on just seda tüüpi. |
| s-121
| Samuti on Euroopas tootmise sektoriline struktuur võimendanud tootmise restruktureerimise potentsiaalseid negatiivseid mõjusid. |
| s-122
| Samuti võib töökohtade vähese loomise põhjuseks olla vähene investeerimine uutes ja kasvavates sektorites (Simonazzi, 1999). |
| s-123
| 1.2. Erinevate võrdlusriikide arengud |
| s-124
| IIRIMAA |
| s-125
| Iirimaa pakub Eestile huvi mitmete majandusmudeli ühiste joonte seisukohalt, millest olulisemaks on väliskapitali osa majandusarengus. |
| s-126
| Käsitleme Iiri kogemust seoses tööhõivega kahes lõikes: esiteks, eelnev kõrge tööpuuduse periood ja teiseks, viimane, tööpuuduse hüppelise vähenemise periood. |
| s-127
| 1. periood. |
| s-128
| Rahvuslike kokkulepete mõju. |
| s-129
| Iirimaa oli sattunud 80'ndate keskel tõsisesse majanduskasvu kriisi. |
| s-130
| Kasv aeglustus märkimisväärselt 1979. |
| s-131
| Ajavahemikus 1979-1987 ei ületanud majanduskasv kordagi 3% ja oli negatiivne või praktiliselt null enamiku ajast. |
| s-132
| 1986/87. a. olid edasise majandusdünaamika ootused ülikriitilised: eelarve oli sügavas miinuses, tööpuudus ületas 17% ja sotsiaalpartnerite suhted olid teravad. |
| s-133
| Võis oodata, et algab allakäiguspiraal: streigid palkade tõstmiseks, maksude tõus, tootmise kokkutõmbumine, tööpuuduse edasine kasv jne. |
| s-134
| Sõlmitud nn rahvusliku kokkuleppega, mille olulisimaid elemendid on toodud allpool, õnnestub taolist allakäiku siiski vältida ja saavutada ka kontroll tööpuuduse üle. |
| s-135
| Alates 1987. a. on Iirimaal toimunud oluliselt kiirem majanduskasv võrreldes pikatoimelisema Euroopaga. |
| s-136
| Palju on räägitud majanduskasvu ja tööhõive kasvu lahknevusest pärast 1987. a. |
| s-137
| Arvestamata lühiajalisi vähenemisi, kasvas registreeritud töötute arv kuni 1990ndateni. |
| s-138
| Erinevus majanduskasvu ja tööhõive kasvu vahel on olnud omane Iirimaale kogu arengu jooksul. |
| s-139
| 1980-1992 tööstuslik kogutoodang kasvas, samal ajal kui tööhõive vähenes või jäi samaks. |
| s-140
| Võib küll öelda, et selline erinevus näitab tervet majanduskeskkonda, kuna tööjõu produktiivsus on kasvanud selle perioodi jooksul. |
| s-141
| Siiski oleks selline tendents positiivne ainult sellisel juhul, kui suurenev produktiivsus oleks esile kutsunud piisava majandusliku ekspansiooni, et luua uued töökohad vanade kaotatud töökohtade asemele (O'Hearn). |
| s-142
| Alates 1980. a keskelt on tööpuuduse määrad Iirimaal (nagu ka Hollandis) langenud, samal ajal kui EL keskmine määr on püsinud pikaajaliselt kõrgel tasemel. |
| s-143
| Oluline teene on siin sisukatel tööturu reformidel, loomulikult kombinatsioonis taasvallandunud majanduskasvuga. |
| s-144
| Iirimaa ja Holland on teinud ulatuslikemad muutused oma palga- ja tööpoliitikas. |
| s-145
| Reformid on sätestanud palkade mõõdukamaks tegemise, tulumaksu kärped, töötu abirahade kitsendamine ja osalise tööaja barjääride vähendamise (Tille 2001). |
| s-146
| Teine oluline tööjõuturu paranemise indikaator mõlemas riigis on mittetöötajate (nonemployment) osakaalu vähenemine. |
| s-147
| Iirimaal on pööre tööjõuturul julgustanud ka remigreerumist UK-st ja teistest riikidest. |
| s-148
| Peaaegu kõik need töölised on saanud tööd ja praegu on nende panus 0,6% Iiri tööjõu aastase kasvu kohta, mis vähendab samuti töötust (Tille 2001). |
| s-149
| Tööjõuturu reformid Iirimaal |
| s-150
| Reformid algasid 1980' lõpus ja on nagu eelpool viidatud, seotud rahvusliku kokkuleppega. |
| s-151
| Esimene reformide staadium, mis lõppes 1993, kätkes endas tööjõuturu stabiliseerumise ja mõõduka tööpuuduse määra vähenemise. |
| s-152
| Teine staadium tõi endaga kaasa tähelepanuväärse tööhõive kasvu. |
| s-153
| Palgakasvu mõõdukamaks tegemine |
| s-154
| Esimesel perioodil oli oluline tegur kolmeaastane rahvuslik palga kokkulepe, mida toetasid tööandjad, ametiühingud ja valitsus. |
| s-155
| Kokkulepe limiteeris aastase palgakasvu 2,5%-ni 1988-1990. |
| s-156
| Osana kokkuleppest valitsus nõustus korvama palgalimiite vähendades tulumaksu ja suurendades kulutusi sotsiaalpoliitikale. |
| s-157
| Tööpuudus vähenes ja selle kokkuleppe edukus viis veel nelja järgneva kokkuleppeni ning need on saanud Iiri tööjõuturu aktsepteeritavateks osadeks. |
| s-158
| Tulumaksu vähendamine |
| s-159
| 1980 oli Iirimaa 'maksukiilu' suurus OECD-s neljandal kohal. |
| s-160
| Rahvuslike kokkulepete näol vähendati alates 1987. a maksukoormat, millega maksu piirmäär langes 35%-lt 29%-ni 1991 madalaimal sissetulekutasemel ja 58%-lt 48-ni kõrgeimal sissetulekutasemel. |
| s-161
| 1994. aastaks oli maksukiil allpool OECD keskmist. |
| s-162
| Töötute abirahade kitsendamine |
| s-163
| Traditsiooniline Iiri sotsiaaltoetuste süsteem rakendus töötutele ilma maksimumkestvuseta. |
| s-164
| Viimastel aastatel peavad osad töötute vanusegrupid olema registreeritud ümberõppe programmidesse või minema ühiskondlikule tööle, et saada peale esimest kuut kuud jätkuvalt abiraha. |
| s-165
| Aktiivne tööjõuturupoliitika |
| s-166
| 1990 Iiri valitsus suurendas kulutusi programmidele, et mobiliseerida tööjõu pakkumist, parandada töötajate oskusi ja suurendada tööjõuturgude tõhusust. |
| s-167
| Kulutusi sellistele programmidele suurendati 1991. a. kahekordseks, võrreldes OECD riikide keskmise näitajaga. |
| s-168
| Samuti loodi 1995. a 40000 osalise tööajaga töökohta, mis oli suunatud vanematele inimestele, kes olid olnud töötud pikka aega. |
| s-169
| Reformide mõju |
| s-170
| Blanchard (2000) arvas, et palgakasvu mõõdukamaks muutmine on olnud võtmereform Iirimaal, sest see võimaldas tootlikkusel kasvada kiiremini kui seda tegid palgad - areng, mis võimaldas tööandjatel palgata rohkem töötajaid. |
| s-171
| Oluline siinkohal on see, et lepped olid konsensuslikud. |
| s-172
| Saavutused tootlikkuses upitasid üles firmade kasumimarginaalid, luues võimalused investeerimiskulutusteks. |
| s-173
| Ümberõppe programmid ja ametisse määramise programmid ei ole olnud kasulikud tööpuuduse vähendamisele. |
| s-174
| Samas tundub, et esimesed reformid olid instrumentaalsed esimese faasi tööjõuturu pöörde loomisel ja mõjutasid teist faasi vähem. |
| s-175
| Oluline võib olla ka see, et tööliste haridustase on võrreldes 1965 aastaga oluliselt kasvanud. |
| s-176
| Haridusreform võib olla põhjuseks hiljutisele välisinvesteeringute sissevoolu plahvatuslikule kasvule. |
| s-177
| Näiteks OECD on nimetanud seda tõenäoliselt üheks kõige olulisemaks Iiri tööhõive kasvu kausaalseks mõjutajaks (Tille 2001). |
| s-178
| Lähem analüüs näitab siiski, et see mõju on küllaltki kaudne. |
| s-179
| Nn rahvuslike kokkulepete sisu on püütud kokku võtta ka formuleeringuga 'palgakasvu aeglustumine' sotsiaalsete garantiide ja maksutaseme tõusu vältimise kaudu. |
| s-180
| Kui majandus hakkas peale kriisi jälle kasvama, hakkasid tasapisi uuesti kasvama ka palgad. |
| s-181
| 2. periood. |
| s-182
| 'Iiri ime' - tööpuuduse hüppeline langus |
| s-183
| On rõhutatud (McCarthy, 2002), et Iiri majandus, minnes avatuse teed, saavutas küll küllalt kiiresti majanduskasvu, aga selle hinnaks oli 70ndatel aastatel ja 80ndate algul 'traditsiooniliste' Iiri majandusharude (tekstiil, nahatooted, mõned masinaehitusharud) kannatused. |
| s-184
| Sellega kaasnes muidugi ka tööhõive kaotus neis sektoreis. |
| s-185
| Et olukorda tööhõive osas vähegi kontrolli all hoida, hakati rakendama intensiivselt aktiivse tööpoliitika meetmeid ning prooviti säilitada tööhõivet majandusharudes, mis olid samuti Iiri imidžiga tugevalt seotud: toiduainete tööstuses ja meelelahutus- ja turismiharudes. |
| s-186
| Iiri kogemuse puhul väärib erilist esiletõstmist tohutu edu seoses tööpuuduse vähendamisega. |
| s-187
| Olles pikka aega olnud maa, kus majandus, sh eriti tööstus, on hoogsalt kasvanud (va mõned stagnatsiooniperioodid) ning samal ajal on aga tööpuuudus olnud pidevalt väga kõrge (ulatudes 14-18%-ni) hakkas ta 90ndate aastate keskpaigast vähenema, langedes 90ndate lõpul mõne protsendi tasemele. |
| s-188
| Mis selle 'ime' põhjuseks on olnud, selle üle on palju diskuteeritud ning praeguseks hakkavad järeldused selguma. |
| s-189
| Joonis 1.1. |
| s-190
| SKP ja tööpuuduse |
| s-191
| Allikas: OECD |
| s-192
| Iiri keskpanga tööhõive analüütikutelt paluti eksperthinnanguid järgmiste tegurite mõju hindamiseks: |
| s-193
| 1) tööhõive kasv Iirimaal tegutsevates väliskapitalile kuuluvates kõrgtehnoloogiaettevõtetes |
| s-194
| 2) tööhõive kasv eelnimetatud ettevõtetele allhanget tegevates ja neid teenindavates Iiri ettevõtetes, samuti neist multinatsionaalsetest ettevõtetest pungunud VKE-des |
| s-195
| 1 tööpuuduse määr ILO metoodika järgi |
| s-196
| 2 eksperthinnagud viis läbi Erik Terk |
| s-197
| 3) tööhõive kasv teenindussektoris (nii kodumaisele kui välistarbijaile orienteeritus) |
| s-198
| EL struktuurivahenditest otseselt või kaudselt tulenevad töökohad |
| s-199
| 5) demograafiliste muutuste mõjul toimunud tööjõu pakkumise vähenemine |
| s-200
| Esimese teguri mõju hinnati väga väikeseks. |
| s-201
| Ehkki nad on majanduse seisukohalt üliolulised, annavad väga tagasihoidliku panuse tööhõivesse ja see osa ei kasva kiiresti. |
| s-202
| Teise teguri mõju on teatud määral tuntav, eriti seeläbi, et multinatsionaalsetest ettevõtetest lahkunud kõrge kvalifikatsiooniga töötajad ja juhid on loonud oma firmasid. |
| s-203
| Multinatsionaalsete ettevõtete allhanget andev mõju natuke suurenenud, aga siiski aeglaselt. |