Dependency Tree

Universal Dependencies - Estonian - EDT

LanguageEstonian
ProjectEDT
Corpus Parttrain
AnnotationMuischnek, Kadri; Müürisep, Kaili; Puolakainen, Tiina; Rääbis, Andriela; Torga, Liisi

Select a sentence

Showing 212 - 311 of 647 • previousnext

s-212 Nendest põhja pool elasid semiidi hõimud, kelle tegevusalaks oli rohkem karjakasvatus.
s-213 Mõlemal oli tarvidus kalendri järele, sest põllumajandus sõltus looduse aastasest regulaarsest rütmist ja karja tuli perioodiliselt ajada uutele rohumaadele.
s-214 Karjakasvatajad eelistasid kalendri koostamisel lähtuda Kuu näivast liikumisest taevasfääril, põlluharijad eelistasid aga Päikese liikumist.
s-215 Kujunesid välja nii Kuu kui Päikese kalender.
s-216 Need sobitati omavahel Päikese-Kuu kalendriks.
s-217 Põlluharijate kalendris oli põllutööde vaheaegade kuude tähtsus nii väike, et vahel ei peetud vajalikuks neile isegi nimesid panna.
s-218 Ka Rooma kalendri varasemates variantides olid jaanuar ja veebruar nimeta kuud.
s-219 Esimene päris kuu oli märts ja kümnes detsember.
s-220 Kaheksaaastase tsükli jooksul esines babüloonia kalendrites 5 aastat 12 kuuga ja 3 aastat 13 kuuga.
s-221 Päris täpselt jõuavad sünoodilise kuu ja aasta tsüklid uuesti algseisu 304 aasta pärast.
s-222 Põhjapoolsemad sõjakamad hõimud võtsid hilisemal ajal, mil keskuseks sai Babülon, poliitilise ja sõjalise võimu.
s-223 Vaimutegevus, ka taevakehade regulaarne jälgimine, jäigi sumerite järglastele.
s-224 Väärib märkimist, et ei sumeri, babüloonia, assüüria ega teistes selle aja kultuurides tekkinud küsimust maailma ehitusest.
s-225 Piirduti vaid taevakehade liikumise detailse kirjeldamisega ja selle ülestähendamisega.
s-226 Aastatuhandete jooksul kogunes taevakehade liikumise seaduspärasuste kohta õige mahukas materjal.
s-227 Mesopotaamia astronoomias oli eriline koht Veenuse (Istari täht) ilmumise seaduspärasustel.
s-228 Üllataval kombel teati väga hästi Veenuse faaside vaheldumist, mille kaudu ennustati häid ja halbu saagiaastaid.
s-229 Astroloogia tõusis tähtsale kohale õieti alles Assüürias, alates ajast 800 e. Kr.
s-230 Põhjuseks oli Assüüria valitsejate agressiivsus ja sage sõdimine naabritega.
s-231 Astroloogia pidi andma kavandatavate sõjaretkede edu või ebaedu prognoosid.
s-232 Sel ajal on tähtsad juba kõik planeedid.
s-233 Nimed ja karakterid anti neile ametlikult tunnustatud jumalate järgi.
s-234 Algselt olid igal iseseisval tsivilisatsiooni koldel omad jumalad, millised kasvava mõjujõuga keskvõim asendas omadega.
s-235 Assüüria õitseajal oli päikesejumalaks ja ühtlasi õigluse jumalaks Samas, kuujumalaks ja korduvuse jumalaks Sin.
s-236 Veenus oli Istari täht ja Jupiter peajumal Marduki täht.
s-237 Seda peeti õnnetäheks.
s-238 Punakat Marssi peeti seevastu aga katkujumala täheks.
s-239 Küllaltki samade rollidega, kuigi hoopis teiste nimedega, olid planeetidele vastavad jumalad ka antiikse Kreeka ja Rooma kultuurides.
s-240 Praegused nimed ongi Rooma jumalate nimed.
s-241 Veenust tunti Koidutähena ja Ehatähena.
s-242 Homerose poeemides räägitakse kummastki eraldi.
s-243 On arvatud, et kreeklastest hakkas neid samaks planeediks pidama alles Pythagoras (580-500 e. Kr.).
s-244 Kreeklased nimetasid Veenust Afrodite täheks, Merkuuri Hermese täheks, Marssi sõjajumal Arese täheks, Jupiteri peajumal Zeusi täheks ja kõige aeglasema näiva liikumisega Saturni Kronose täheks.
s-245 Vana Egiptuse põllundus sõltus Niiluse regulaarsetest üleujutustest, mis algasid üsna täpselt 25. juuni paiku.
s-246 Vaatlustega tegelevate preestrite huvi planeetide vastu ei olnud seetõttu kuigi suur.
s-247 Siiriuse ehk Sotise vaatluste põhjal avastati 1456 aasta pikkune Sotise tsükkel, mis õieti kajastas päikeseaasta pikkuse ebatäpset määramist.
s-248 Selleks saadi 365 päeva ja muidugi ei toimunud Siiriuse ning teistegi tähtede liikumine taevasfääril kalendriga vastavuses.
s-249 Siirius ilmus pealinnas Memfises hommikuti horisondi kohale 3000 a.e. Kr. alates 22. juunist, kuid 2000 a. e. Kr. alles 30. juunil, s. o. juba pärast üleujutuse algust.
s-250 Suhteliselt kitsa huvisfääriga piirduva astronoomia ajaloos on olnud paremaid ja halvemaid aegu.
s-251 Pikkade sajandite jooksul ei lisandunud sinna midagi uut.
s-252 Siis jälle lisandus lühikese aja jooksul üpris ohtralt.
s-253 Üks paremaid aegu astronoomia jaoks oli varase astronoomia 'kuldajastu' Kreekas, ajavahemikus 600-150 e. Kr.
s-254 Enamus teaduse ajalukku läinud vanakreeka kuulsusi on elanud sellel ajal.
s-255 Erinevalt sumeritest ja nende järelkäijatest ei piirdunud kreeka mõtlejad taevakehade liikumiste kirjeldamisega vaid huvitusid esmajoones neid liikumisi tekitava maailma seesmisest loogikast.
s-256 Loogilise mõtlemise teel konstrueeriti maailma ehituse mudelid, mis lubasid teadaolevaid fakte võimalikult vastuoludeta seletada.
s-257 Vaatlused ja eksperimendid kreeka mõtlejaid eriti ei huvitanud.
s-258 Tähtis oli maailma kui süsteemi loogiline harmoonia.
s-259 Vanakreeka poeetide ja filosoofide mõtlemist ei piiranud oluliselt religiooni ettekirjutused.
s-260 Mõtlemine kuulus vabade inimeste väärtustatud tegevuste hulka.
s-261 Mujal olid seni teadused preestrite kihi privileegiks.
s-262 Geotsentriline maailmapilt sai ainuvalitsevaks Aristotelese autoriteedi mõjul.
s-263 Vanakreeka teadusilmas oli eriliselt tähtsal kohal väitluskunst.
s-264 Selles kunstis ei saanud nähtavasti keegi Aristotelese (384-322 e. Kr.) vastu, kes oskas erakordse osavusega ükskõik millise oponendi väited maatasa teha, et seejärel omad kui ainuõiged esile tuua.
s-265 Pärast Aristotelest elanud Aristarchosel (312-230 e. Kr.) oli heliotsentriline maailmapilt üpris põhjalikult välja arendatud kuni Kuu ja Päikese kauguse ja nende suuruse väljaarvutamiseni.
s-266 Ta leidis, et Päike on palju kaugemal kui Kuu ning palju suurem kui Maa.
s-267 Et nurgamõõtmise täpsus polnud kuigi kõrge, siis tulid Kuu ja Päikese suurused tegelikest märksa väiksemad.
s-268 Jumalavallatu väite, et Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ringikujulisel orbiidil ümber Päikese, tõttu oli 'vanakreeka Kopernik' elu päästmiseks sunnitud Ateenast põgenema.
s-269 Juba 434 a. e. Kr. määras teine Kreeka filosoof Anaxagoras Päikese suurust.
s-270 Lähtudes lapiku Maa eeldusest järeldas ta, et Päike on umbes Peloponnesose poolsaare suurune tuline kivi (läbimõõt 60 km ringis).
s-271 Samuti väitis ta, et Kuu on maakera sarnane taevakeha ja koguni asustatud.
s-272 Selline ketserlus tõi ka Anaxagorasele suuri pahandusi ja ainult tänu oma riigimehest sõbra Periklese kõneosavusele jäi ta ellu ning pääses pagendusega Väike-Aasiasse.
s-273 Veenvad argumendid Maa ja Kuu sfäärilisuse poolt ja lapiku kuju vastu pärinevad Aristoteleselt endalt umbes aastast 360 e. Kr.
s-274 Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et Maa vari Kuul on alati kumer kaar.
s-275 Samuti oli ta tähele pannud, et samade tähtede läbiminekud meridiaanist toimuvad eri maakohtades erineval kõrgusel horisondist.
s-276 Mütoloogiliste kangelaste ja loomade nimeliste tähtkujudega taevakaardi esmaautoriks peetakse Eudoxost (408-355 e. Kr.), kes koostas selle 370 e. Kr. paiku.
s-277 Temalt arvatakse pärinevat ka 365 1/4 ööpäevaga kalendri käibelevõtt ja sodiaagi vöö tähtkujude eristamine ülejäänutest.
s-278 Jõudnud selgusele, et Maa ei ole lame, pidasid vanakreeka matemaatikud ja filosoofid endastmõistetavaks, et ta on täpselt sfääriline.
s-279 Sfääri peeti kõige täiuslikumaks geomeetriliseks kehaks ja miks oleks maailma looja pidanud valmistama midagi ebatäiuslikku.
s-280 Aristoteles pidas Maad kindlalt liikumatuks, mille ümber pöörlevad teised taevakehad ja kinnistähtede sfäär igaüks omal kaugusel.
s-281 Kristallsfääride mudel pärineb algselt Eudoxoselt, kelle rändtähtede liikumismudelis oli kokku 27 sfääri - I kinnistähtede jaoks, 6 Päikese ja Kuu jaoks ning 20 planeetide liikumise jaoks.
s-282 Kalippos (370-300 e. Kr.) suurendas nende sfääride arvu 34-ni ja Aristoteles lisas veel 22 sfääri.
s-283 Kokku sai siis juba 56 sfääri.
s-284 Epitsüklid selles kristallsfääride mudelis puudusid.
s-285 Need tõi sisse koonuslõigete teooria alusepanija Apollonius (umbes 300 e. Kr.) ja epitsüklite teooriale andis lõpliku vormi Hipparchos (180-125 e. Kr.).
s-286 Aristotelese maailmal olid lõplikud mõõtmed.
s-287 Samal ajal elanud Herakleitos (umbes 390-310 e. Kr.) õpetas, et tähistaevas on paigal ja Maa pöörleb ümber telje.
s-288 Tema arusaama järgi tiirlesid Merkuur ja Veenus ümber Päikese ja Päike koos nendega juba ümber Maa.
s-289 Ta pidas ka kinnistähti kerakujulisteks taevakehadeks.
s-290 Tänapäevaseski mõttes teadusliku Maa ümbermõõdu määramise võttis ette Eratosthenes (276-194 e. Kr.).
s-291 Lähtudes Maa kerakujulisusest ja Päikese kulminatsioonikõrguse erinevusest kahel erineval laiuskraadil ligikaudu sama pikkuskraadi korral jäi üle ära mõõta kulminatsioonikõrguste erinevusele vastav kaare pikkus maapinnal.
s-292 Eratosthenes teadis, et kui Syenes (Assuanis) on Päike keskpäeval seniidis, siis Aleksandrias on ta 7o madalamal.
s-293 Vahemaaks Syene ja Aleksandria vahel sai ta 5000 egiptuse staadioni (1 staadion = 157.6 m) ja Maa ümbermõõduks 39 400 km, mis on küllaltki lähedane tänapäevasele väärtusele.
s-294 Tõestus selle kohta, et antud punkti geograafiline laius võrdub pooluse kõrgusega, on pärit geograafilt ja meresõitjalt Pytheaselt umbes aastast 320 e. Kr.
s-295 Astromeetria alusepanijaks peetav Hipparchos, kes oli ühtlasi epitsüklite mudeli lõpuleviija, koostas 1022 tähe täpse asukoha kataloogi ja selgitas selle abil Päikese ja Kuu näiva liikumise seaduspärasused.
s-296 Seda nimetatakse ka Päikese ja Kuu liikumise teooriaks.
s-297 Hipparchose kataloog oli aluseks Ptolemaiose (87-165) kapitaalsele planeetide liikumise geotsentrilisele mudelile, mille alusel planeetide liikumist rohkem kui 1500 aasta jooksul arvutati.
s-298 See araablaste pandud nimetuse 'Almagest' all 13 köitest koosnev monumentaalne traktaat sai astronoomia entsüklopeediaks, mille sisus kahtlemine ei olnud lubatav.
s-299 Ptolemaiose mudeli kohaselt liikusid planeedid mööda epitsükliteks nimetatavaid ringe, mille tsentrid omakorda liikusid ümber Maa mööda suuremaid ringe - deferente.
s-300 Epitsüklite ja deferentide tasapinnad ei langenud seejuures kokku ega olnud ka omavahel risti.
s-301 Nii õnnestus kuidagiviisi seletada planeetide näivalt silmusekujulisi liikumisi, kuid pikema aja kohta ei õnnestunud saada kuigi head kooskõla.
s-302 Astronoomia hakkas uuesti arenema alles alates Mikolaj Kopernikust (1473-1543).
s-303 Ikka sellesama planeetide asendite arvutamise tarvis mõtles Kopernik välja heliotsentrilise sfäärilise mudeli.
s-304 Ehkki süsteemi keskmeks sai Maa asemel Päike, ei saanud ka Kopernik ringliikumistega piirdudes läbi ilma epitsükliteta.
s-305 Probleemi lahenduse juures kerkivad siitpeale jällegi üksteise järel esile uued nimed nagu vanakreeka astronoomia puhulgi.
s-306 Tycho Brahe (1546-1601) oli konkurentsitult teleskoopide-eelse aja täpseim vaatleja.
s-307 Taani kuninga Fredrik II õukonnaastronoomina tegi ta paarikümne aasta vältel Kopenhaageni lähistel regulaarseid planeetide positsioonide vaatlusi, eriti Marsi vaatlusi.
s-308 Tycho Brahe ei uskunud Koperniku heliotsentrilise süsteemi õigsusesse.
s-309 Seda sel lihtsal põhjusel, et Maa liikumine ümber Päikese oleks pidanud kajastuma kinnistähtede asendite näivas muutumises, mida tal aga ei õnnestunud täheldada.
s-310 Pärast oma patrooni surma läks Tycho Brahe oma keeruka iseloomu tõttu järgmise valitsejaga tülli ning leidis lõpuks uue töökoha Prahas.
s-311 Prahas ilmus pärast tema surma teos, milles on esitatud heliotsentrilise ja geotsentrilise maailmapildi kompromissversioon.

Text viewDownload CoNNL-U