Dependency Tree

Universal Dependencies - Estonian - EDT

LanguageEstonian
ProjectEDT
Corpus Parttrain
AnnotationMuischnek, Kadri; Müürisep, Kaili; Puolakainen, Tiina; Rääbis, Andriela; Torga, Liisi

Select a sentence

Showing 13 - 112 of 647 • previousnext

s-13 Üks, mida funktsionaalne käsitlus kindlasti vajab, on avaram vaatenurk.
s-14 Ei piisa ühe konkreetse teadusharu materjali perfektsest valdamisest, vaid tuleb silmas pidada ka seoseid teiste teadusharude teadmistega.
s-15 See eeldab isegi teistsugust lähenemist haridusele.
s-16 Haridus peab looma eeldused maailma terviklikkuse ja funktsionaalsuse mõistmiseks.
s-17 Füüsika võib tinglikult jagada päris füüsikaks ja selleks füüsikaks, mida ka neil, kes päris füüsikud ei ole, oma uurimistöös vaja läheb.
s-18 Selle omandamise juures on kaks ohtu.
s-19 Esiteks on füüsika mitmel põhjusel põlu all ja paljud enesest lugupidavad teiste teadusharude huvilised ei tahagi seda õppida.
s-20 Teiseks õpetavad füüsikat enamasti füüsiku ettevalmistusega inimesed igihaljal traditsioonilisel viisil, mis on muudele inimestele halvasti arusaadav.
s-21 Need kaks asjaolu põhjustavad loodusteadlaste seas füüsikalist võhiklikkust.
s-22 Kuni on tegemist kirjeldava ja sorteeriva teadusega ehk 'teaduse filateeliaga' see võhiklus eriti ei sega.
s-23 Kui asjad jõuavad seisu, et miks ja kuidas üks või teine protsess toimub, siis tekivad raskused.
s-24 Ükskõik millise probleemi protsessi tasemel uurimisel on teekond tulemuseni seda lühem, mida paremini asju osatakse ühisnimetaja alla viia.
s-25 Matemaatilises füüsikas on see metoodika kõige selgemalt välja arendatud.
s-26 Aga üpris ülevaatlikult saab probleeme käsitleda ka matemaatikat vältides.
s-27 Piisab sellestki, kui õpitakse suures mitmekesisuses peituvat üldist ja korduvat üles leidma.
s-28 Selleni ei vii niivõrd otse füüsika kui just loodusteaduse enese füüsika tõdesid arvestav õpetamine.
s-29 Vastukaaluks annab kogemus põhjust väita, et füüsikas kasutatava mõtteviisi omaksvõtnud inimesed saavad vahel üsna vaevaliselt aru looduse füüsikavälistest seostest.
s-30 Loodusteaduste algtõdede veidi sügavam õpetamine ei tule ka nende haridusele tervikuna kahjuks.
s-31 Seda enam, et looduses ei käi kõik asjad kaugeltki nii nagu esmapilgul tundub loogiline olevat.
s-32 Angloameerika ja Euroopa ülikoolides loetakse taolisi kursusi pealkirjade 'Earth science' või 'Understanding the Earth' all.
s-33 Ka vene ülikoolides on Maad mitmest aspektist käsitlevad kursused olemas.
s-34 Käesoleva kursuse koostamisel on võetud mõõtu järgnevatest õpikutest:
s-35 Peale selle on kasutatud arvukalt ülevaateartikleid ja üksikküsimuste kohta käivaid artikleid ajakirjade 'Nature', 'Science' ja 'Journal of Geophysical Research' viimasest viiest aastakäigust, samuti mõningaid artikleid ajakirjast 'Reviews of Geophysics'.
s-36 Kirjeldava iseloomuga punktides on materjal püütud esitada võimalikult kompaktsena, arvestades kuni 1996. a. ilmunud maailmapildi aluseid kujundavate uurimistulemustega.
s-37 Maa sisemuse, maakoore, atmosfääri ja ookeani käsitluses on üritatud ajalist arengulugu serveerida põhjuslikult seostatud sündmuste jadana.
s-38 On püütud põhjendada, miks asjad just nimelt nii on kulgenud.
s-39 Paraku on nii mõnelgi juhul teadmiste väljal veel valged laigud, kuid valdav osa planeedi Maa minevikust laseb ennast juba seletada ilma suurte vastuoludeta
s-40 Autor tänab Jüri Pladot ja teisi Tartu Ülikooli geoloogia instituudi õppejõude kasulike märkuste ja soovituste eest, mida antud tekstis on arvestatud.
s-41 Geofüüsikaks loetakse teaduste kompleksi, mis käsitleb Maa ehitust ja temas toimuvaid füüsikalisi protsesse.
s-42 Eri geosfäärides toimuvaid protsesse on senini vaadatud küllaltki väheses omavahelises seoses.
s-43 Neid uurivad teadusharud on geofüüsika raamides jagatud kindlatesse rubriikidesse.
s-44 Viimasel ajal suundub rõhuasetus järjest enam erinevate geofüüsika harude ühisosale ja terviku funktsionaalsetele seostele.
s-45 Geofüüsikat kui teadusharu tuntakse üldiselt laiemas ja kitsamas tähenduses.
s-46 Laiema tähendusega geofüüsika jaguneb maa füüsikaks, hüdrofüüsikaks ja atmosfäärifüüsikaks.
s-47 Maa füüsikasse kuuluvad gravimeetria, seismoloogia, magnetomeetria, elektromeetria, radiomeetria (ioniseeriva kiirguse probleemid) j.
s-48 Maa füüsika uurib kuidas funktsioneerib füüsikaliselt Maa välispinnast seespool olev osa.
s-49 Hüdrofüüsika tegevusväljaks on vee keskkonnas toimuvate füüsikaliste protsesside uurimine.
s-50 Siingi on kitsam jagunemine merefüüsikaks ja mandrite hüdroloogiaks.
s-51 Atmosfäärifüüsikasse kuuluvad atmosfääri ehitust, omadusi ning selles toimuvaid füüsikalisi protsesse uurivad teadusharud.
s-52 Kõige mahukam neist on meteoroloogia, mida jagatakse veel sünoptiliseks meteoroloogiaks, dünaamiliseks meteoroloogiaks ja klimatoloogiaks.
s-53 Vahetute ilmastikunähtuste tegevusväljast kõrgemal olevates kihtides toimuvaid protsesse uurivad aeronoomia ja aeroloogia.
s-54 Tuntavalt lähtub jagunemine eri teadusharudeks väljakujunenud traditsioonidest, millel on ajaloolised juured.
s-55 Muutuvas maailmas ei ole loetletud jagunemine igipüsiv.
s-56 Mõned teadusharud kui eraldi distsipliinid kaovad aja jooksul, teised võivad juurde tekkida.
s-57 Eriti toimub selline vahetumine uurimismeetodite põhjal lahtritesse jagatud teadusharude korral.
s-58 Uurimisobjektide järgi jagunemise korral esineb loomulik tendents tungida vastastikku teineteise mängumaale või lõpuks hoopiski ühte sulada.
s-59 Kitsamas mõttes geofüüsika all mõistetakse kõige sagedamini Maa tahke väliskestaga piiratud seesmise osa uurimist füüsikaliste meetoditega.
s-60 Planeet Maa on üks ja geoteadusi ka peale geofüüsika mitu.
s-61 Kõik nad tegelevad ikkagi sellesama planeedi uurimisega.
s-62 Geoloogia keskendub maakoore ehituse ja arenguloo uurimisele, eriti pöörates tähelepanu mineraalidele ja mineraalidest koosnevatele kivimitele.
s-63 Geoloogia huvisfääris on kivimite teke ja kivimite murenemine ning ka maakoore reljeefi ja kihistuse kujunemine.
s-64 Samuti tegeleb Maa välispinna uurimisega geograafia.
s-65 Täpsemalt nimetatakse seda geograafia osa geomorfoloogiaks.
s-66 Geokeemia uurib Maa keemilist koostist, keemiliste elementide sisaldust ja jaotust maakoores.
s-67 Geofüüsikast eristab geokeemiat põhiliselt keemia meetodite kasutamine.
s-68 Ükski neist geoteadustest ei saa areneda pidamata silmas terviklikku pilti geosfäärides toimuvatest protsessidest ja nende põhjustest.
s-69 Geoteaduste näiliselt suur arv peegeldab tegelikult Maa kui funktsioneeriva süsteemi keerukust ja mitmetahulisust.
s-70 Kui võtta ette erinevate geoteaduste õpikud või monograafiad, siis on nende põhiline sisu alati suures osas kattuv ja erinevused ilmnevad vaid kindlate probleemiringide eelistuse kaudu.
s-71 Kuigi geoloogia üheks põhilisemaks informatsiooniallikaks on olnud maakoorest leitavad biosfääri säilmed on üldise arusaama järgi geoloogia ikka olnud elutute kivimite teadus vastandina elusorganismidega tegelevale bioloogiale.
s-72 Viimastel aastatel süveneb üha enam arusaamine biosfääri otsustavast rollist Maa kujunemisel selliseks nagu ta on.
s-73 Biosfäär pole oma olemasolu algusest peale olnud passiivne osaline geoloogiliste sündmuste taustal vaid nende sündmuste aktiivne kujundaja.
s-74 Elukeskkonna aktiivne ümberkujundamine endale soodsamaks ei alga hoopiski inimese kui liigi ilmumisega.
s-75 See on biosfäärile omane olnud algusest peale.
s-76 Maakoore ja atmosfääri ajaline arengulugu biosfääri olemasolul on hoopis midagi muud kui selle võimalik arengukäik ilma biosfäärita.
s-77 Kõigil geoteadustel on peale inimliku uudishimu rahuldamise ehk puhta teaduse rolli ka üpris suur praktiline tähtsus.
s-78 Geosfääride regulaarse ja järjest detailsema uurimise tulemusi läheb vaja paljudel elualadel.
s-79 Teadmiste tase peab praktilise nõudluse tasemest alati natuke ees olema.
s-80 Kui mingitele teadmistele tekib tarbija, siis peavad need teadmised mingil määral juba varuks valmis olema.
s-81 Geoloogialt on enamasti oodatud kasulike maavarade leidmist.
s-82 Ülipragmaatilised inimesed on arvanud, et ainult sellega ta peakski tegelema.
s-83 Geoloogia rakenduslikud suunad tegelevadki kogutud geoloogilisi teadmisi kasutades kaevandatavate maavarade maardlate otsimisega ja varude mahu määramisega.
s-84 Need on kulukad tegevused ja teaduse osaks on siin anda juhiseid kust otsida ja kus puurida, et oleks väljavaateid midagi leida.
s-85 Selles tegevuses rakendatakse oluliselt ka geofüüsika meetodeid.
s-86 Geofüüsikaliste uuringute nagu kõigi teistegi praktilist tähtsust omavate uuringute puhul nõutakse järjest kõrgemat täpsust ja detailsust.
s-87 Kulud ei kasva täpsuse tõustes mitte lineaarselt vaid pigem eksponentsiaalselt.
s-88 Geoteaduste puhul on uurimiste läbiviimisega asjad mõnevõrra teisiti kui näiteks astronoomias, kus kõik on kõigi oma ja ühevõrra kättesaamatus kõrguses.
s-89 Geoteadustes on paratamatu, et uurides saadakse midagi teada ka mõne teise riigi territooriumi kohta ja teised saavad samuti midagi teada antud riigi kohta.
s-90 Kui lisaks tuleb mingil viisil mängu poliitika, siis ei tarvitse huvi looduse vastu olla üksnes siiras ja omakasupüüdmatu.
s-91 Paljude tegevuste kohta tuleb sõlmida rahvusvahelised kokkulepped.
s-92 Uurimisväli on avar ja sellel edasijõudmiseks on samuti otstarbekas pingutused koordineerida.
s-93 Kuna geosfääride protsessid toimivad globaalse mastaabiga, siis on vahel isegi üksikküsimuste uurimisel tarvilik globaalne haare.
s-94 Suuremate mastaapidega ettevõtmistel aga seda enam.
s-95 Järjest enam realiseeritakse geofüüsikalised uuringud suurte rahvusvaheliste projektide kaudu.
s-96 Sisuliselt tehti neid suurte projektidena maailma juhtivates riikides juba üsna ammu.
s-97 Näiteks toimus Suurbritannias alates 1670-datest aastatest meresõidu tarbeks magnetilise deklinatsiooni kaardistamine.
s-98 Esimesed suuremad rahvusvaheliselt koordineeritud ettevõtmised geofüüsikas olid kaks rahvusvahelist polaaraastat (International Polar Year) 1882-1883 ja 1932-1933.
s-99 Neist esimese initsiaatoriks oli Austria leitnant Karl Weyprecht, kes sellekohase idee esitas 1875. a.
s-100 Idee realiseerimisel osales 11 riiki.
s-101 Polaaralade uurimise kavades olid silmapaistval kohal meteoroloogilised vaatlused.
s-102 Teise rahvusvahelise polaaraasta programm keskendus oluliselt stratosfääri uuringutele.
s-103 Meteoroloogiliste uuringute programmide ja meteoroloogiateenistuste töö koordineerimisega on oma loomisest alates tegelenud Rahvusvaheline Meteoroloogiaorganisatsioon WMO (World Meteorological Organization).
s-104 Pärast Teist Maailmasõda oli esimeseks suuremaks ettevõtmiseks ja kogu järgneva koordineerituse aluseks Rahvusvaheline Geofüüsika Aasta (International Geophysical Year) 1957-1959.
s-105 Selle ettevalmistuse liidriteks olid Lloyd V. Berkner (USA) ja Sidney Chapman (Inglismaa).
s-106 Selleks ajaks oli majanduselu sõjast mõnevõrra toibunud.
s-107 Programmi kulutused olid kokku 2 miljardit tolleaegset USA dollarit ja osalisi riike kogunes 67.
s-108 Uurimistemaatika oli õige avar, kuid põhirõhk asetati selliste nähtuste uurimisele, millest seni puudus selge arusaamine.
s-109 Programmi kõige muljetavaldavamaks sündmuseks üldsuse jaoks sai esimese kunstliku taevakeha Sputnik-1 maalähedasele orbiidile lennutamine.
s-110 Esimeseks absoluutselt uueks ja ootamatuks geofüüsikaliseks tulemuseks oli van Alleni kiirgusvööndite avastamine Maa lähedal esimeselt USA satelliidilt.
s-111 Rahvusvahelise geofüüsika aasta jooksul tehti põhiline eeltöö kahe tähtsa rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimiseks.
s-112 Neist esimesena sõlmiti 1961. a. Antarktika uurimise ja kasutamise leping ning 1963. a. tulevikku silmas pidades veelgi tähtsam atmosfääris tuumakatsetuste keelustamise leping.

Text viewDownload CoNNL-U