s-13
| Üks, mida funktsionaalne käsitlus kindlasti vajab, on avaram vaatenurk. |
s-14
| Ei piisa ühe konkreetse teadusharu materjali perfektsest valdamisest, vaid tuleb silmas pidada ka seoseid teiste teadusharude teadmistega. |
s-15
| See eeldab isegi teistsugust lähenemist haridusele. |
s-16
| Haridus peab looma eeldused maailma terviklikkuse ja funktsionaalsuse mõistmiseks. |
s-17
| Füüsika võib tinglikult jagada päris füüsikaks ja selleks füüsikaks, mida ka neil, kes päris füüsikud ei ole, oma uurimistöös vaja läheb. |
s-18
| Selle omandamise juures on kaks ohtu. |
s-19
| Esiteks on füüsika mitmel põhjusel põlu all ja paljud enesest lugupidavad teiste teadusharude huvilised ei tahagi seda õppida. |
s-20
| Teiseks õpetavad füüsikat enamasti füüsiku ettevalmistusega inimesed igihaljal traditsioonilisel viisil, mis on muudele inimestele halvasti arusaadav. |
s-21
| Need kaks asjaolu põhjustavad loodusteadlaste seas füüsikalist võhiklikkust. |
s-22
| Kuni on tegemist kirjeldava ja sorteeriva teadusega ehk 'teaduse filateeliaga' see võhiklus eriti ei sega. |
s-23
| Kui asjad jõuavad seisu, et miks ja kuidas üks või teine protsess toimub, siis tekivad raskused. |
s-24
| Ükskõik millise probleemi protsessi tasemel uurimisel on teekond tulemuseni seda lühem, mida paremini asju osatakse ühisnimetaja alla viia. |
s-25
| Matemaatilises füüsikas on see metoodika kõige selgemalt välja arendatud. |
s-26
| Aga üpris ülevaatlikult saab probleeme käsitleda ka matemaatikat vältides. |
s-27
| Piisab sellestki, kui õpitakse suures mitmekesisuses peituvat üldist ja korduvat üles leidma. |
s-28
| Selleni ei vii niivõrd otse füüsika kui just loodusteaduse enese füüsika tõdesid arvestav õpetamine. |
s-29
| Vastukaaluks annab kogemus põhjust väita, et füüsikas kasutatava mõtteviisi omaksvõtnud inimesed saavad vahel üsna vaevaliselt aru looduse füüsikavälistest seostest. |
s-30
| Loodusteaduste algtõdede veidi sügavam õpetamine ei tule ka nende haridusele tervikuna kahjuks. |
s-31
| Seda enam, et looduses ei käi kõik asjad kaugeltki nii nagu esmapilgul tundub loogiline olevat. |
s-32
| Angloameerika ja Euroopa ülikoolides loetakse taolisi kursusi pealkirjade 'Earth science' või 'Understanding the Earth' all. |
s-33
| Ka vene ülikoolides on Maad mitmest aspektist käsitlevad kursused olemas. |
s-34
| Käesoleva kursuse koostamisel on võetud mõõtu järgnevatest õpikutest: |
s-35
| Peale selle on kasutatud arvukalt ülevaateartikleid ja üksikküsimuste kohta käivaid artikleid ajakirjade 'Nature', 'Science' ja 'Journal of Geophysical Research' viimasest viiest aastakäigust, samuti mõningaid artikleid ajakirjast 'Reviews of Geophysics'. |
s-36
| Kirjeldava iseloomuga punktides on materjal püütud esitada võimalikult kompaktsena, arvestades kuni 1996. a. ilmunud maailmapildi aluseid kujundavate uurimistulemustega. |
s-37
| Maa sisemuse, maakoore, atmosfääri ja ookeani käsitluses on üritatud ajalist arengulugu serveerida põhjuslikult seostatud sündmuste jadana. |
s-38
| On püütud põhjendada, miks asjad just nimelt nii on kulgenud. |
s-39
| Paraku on nii mõnelgi juhul teadmiste väljal veel valged laigud, kuid valdav osa planeedi Maa minevikust laseb ennast juba seletada ilma suurte vastuoludeta |
s-40
| Autor tänab Jüri Pladot ja teisi Tartu Ülikooli geoloogia instituudi õppejõude kasulike märkuste ja soovituste eest, mida antud tekstis on arvestatud. |
s-41
| Geofüüsikaks loetakse teaduste kompleksi, mis käsitleb Maa ehitust ja temas toimuvaid füüsikalisi protsesse. |
s-42
| Eri geosfäärides toimuvaid protsesse on senini vaadatud küllaltki väheses omavahelises seoses. |
s-43
| Neid uurivad teadusharud on geofüüsika raamides jagatud kindlatesse rubriikidesse. |
s-44
| Viimasel ajal suundub rõhuasetus järjest enam erinevate geofüüsika harude ühisosale ja terviku funktsionaalsetele seostele. |
s-45
| Geofüüsikat kui teadusharu tuntakse üldiselt laiemas ja kitsamas tähenduses. |
s-46
| Laiema tähendusega geofüüsika jaguneb maa füüsikaks, hüdrofüüsikaks ja atmosfäärifüüsikaks. |
s-47
| Maa füüsikasse kuuluvad gravimeetria, seismoloogia, magnetomeetria, elektromeetria, radiomeetria (ioniseeriva kiirguse probleemid) j. |
s-48
| Maa füüsika uurib kuidas funktsioneerib füüsikaliselt Maa välispinnast seespool olev osa. |
s-49
| Hüdrofüüsika tegevusväljaks on vee keskkonnas toimuvate füüsikaliste protsesside uurimine. |
s-50
| Siingi on kitsam jagunemine merefüüsikaks ja mandrite hüdroloogiaks. |
s-51
| Atmosfäärifüüsikasse kuuluvad atmosfääri ehitust, omadusi ning selles toimuvaid füüsikalisi protsesse uurivad teadusharud. |
s-52
| Kõige mahukam neist on meteoroloogia, mida jagatakse veel sünoptiliseks meteoroloogiaks, dünaamiliseks meteoroloogiaks ja klimatoloogiaks. |
s-53
| Vahetute ilmastikunähtuste tegevusväljast kõrgemal olevates kihtides toimuvaid protsesse uurivad aeronoomia ja aeroloogia. |
s-54
| Tuntavalt lähtub jagunemine eri teadusharudeks väljakujunenud traditsioonidest, millel on ajaloolised juured. |
s-55
| Muutuvas maailmas ei ole loetletud jagunemine igipüsiv. |
s-56
| Mõned teadusharud kui eraldi distsipliinid kaovad aja jooksul, teised võivad juurde tekkida. |
s-57
| Eriti toimub selline vahetumine uurimismeetodite põhjal lahtritesse jagatud teadusharude korral. |
s-58
| Uurimisobjektide järgi jagunemise korral esineb loomulik tendents tungida vastastikku teineteise mängumaale või lõpuks hoopiski ühte sulada. |
s-59
| Kitsamas mõttes geofüüsika all mõistetakse kõige sagedamini Maa tahke väliskestaga piiratud seesmise osa uurimist füüsikaliste meetoditega. |
s-60
| Planeet Maa on üks ja geoteadusi ka peale geofüüsika mitu. |
s-61
| Kõik nad tegelevad ikkagi sellesama planeedi uurimisega. |
s-62
| Geoloogia keskendub maakoore ehituse ja arenguloo uurimisele, eriti pöörates tähelepanu mineraalidele ja mineraalidest koosnevatele kivimitele. |
s-63
| Geoloogia huvisfääris on kivimite teke ja kivimite murenemine ning ka maakoore reljeefi ja kihistuse kujunemine. |
s-64
| Samuti tegeleb Maa välispinna uurimisega geograafia. |
s-65
| Täpsemalt nimetatakse seda geograafia osa geomorfoloogiaks. |
s-66
| Geokeemia uurib Maa keemilist koostist, keemiliste elementide sisaldust ja jaotust maakoores. |
s-67
| Geofüüsikast eristab geokeemiat põhiliselt keemia meetodite kasutamine. |
s-68
| Ükski neist geoteadustest ei saa areneda pidamata silmas terviklikku pilti geosfäärides toimuvatest protsessidest ja nende põhjustest. |
s-69
| Geoteaduste näiliselt suur arv peegeldab tegelikult Maa kui funktsioneeriva süsteemi keerukust ja mitmetahulisust. |
s-70
| Kui võtta ette erinevate geoteaduste õpikud või monograafiad, siis on nende põhiline sisu alati suures osas kattuv ja erinevused ilmnevad vaid kindlate probleemiringide eelistuse kaudu. |
s-71
| Kuigi geoloogia üheks põhilisemaks informatsiooniallikaks on olnud maakoorest leitavad biosfääri säilmed on üldise arusaama järgi geoloogia ikka olnud elutute kivimite teadus vastandina elusorganismidega tegelevale bioloogiale. |
s-72
| Viimastel aastatel süveneb üha enam arusaamine biosfääri otsustavast rollist Maa kujunemisel selliseks nagu ta on. |
s-73
| Biosfäär pole oma olemasolu algusest peale olnud passiivne osaline geoloogiliste sündmuste taustal vaid nende sündmuste aktiivne kujundaja. |
s-74
| Elukeskkonna aktiivne ümberkujundamine endale soodsamaks ei alga hoopiski inimese kui liigi ilmumisega. |
s-75
| See on biosfäärile omane olnud algusest peale. |
s-76
| Maakoore ja atmosfääri ajaline arengulugu biosfääri olemasolul on hoopis midagi muud kui selle võimalik arengukäik ilma biosfäärita. |
s-77
| Kõigil geoteadustel on peale inimliku uudishimu rahuldamise ehk puhta teaduse rolli ka üpris suur praktiline tähtsus. |
s-78
| Geosfääride regulaarse ja järjest detailsema uurimise tulemusi läheb vaja paljudel elualadel. |
s-79
| Teadmiste tase peab praktilise nõudluse tasemest alati natuke ees olema. |
s-80
| Kui mingitele teadmistele tekib tarbija, siis peavad need teadmised mingil määral juba varuks valmis olema. |
s-81
| Geoloogialt on enamasti oodatud kasulike maavarade leidmist. |
s-82
| Ülipragmaatilised inimesed on arvanud, et ainult sellega ta peakski tegelema. |
s-83
| Geoloogia rakenduslikud suunad tegelevadki kogutud geoloogilisi teadmisi kasutades kaevandatavate maavarade maardlate otsimisega ja varude mahu määramisega. |
s-84
| Need on kulukad tegevused ja teaduse osaks on siin anda juhiseid kust otsida ja kus puurida, et oleks väljavaateid midagi leida. |
s-85
| Selles tegevuses rakendatakse oluliselt ka geofüüsika meetodeid. |
s-86
| Geofüüsikaliste uuringute nagu kõigi teistegi praktilist tähtsust omavate uuringute puhul nõutakse järjest kõrgemat täpsust ja detailsust. |
s-87
| Kulud ei kasva täpsuse tõustes mitte lineaarselt vaid pigem eksponentsiaalselt. |
s-88
| Geoteaduste puhul on uurimiste läbiviimisega asjad mõnevõrra teisiti kui näiteks astronoomias, kus kõik on kõigi oma ja ühevõrra kättesaamatus kõrguses. |
s-89
| Geoteadustes on paratamatu, et uurides saadakse midagi teada ka mõne teise riigi territooriumi kohta ja teised saavad samuti midagi teada antud riigi kohta. |
s-90
| Kui lisaks tuleb mingil viisil mängu poliitika, siis ei tarvitse huvi looduse vastu olla üksnes siiras ja omakasupüüdmatu. |
s-91
| Paljude tegevuste kohta tuleb sõlmida rahvusvahelised kokkulepped. |
s-92
| Uurimisväli on avar ja sellel edasijõudmiseks on samuti otstarbekas pingutused koordineerida. |
s-93
| Kuna geosfääride protsessid toimivad globaalse mastaabiga, siis on vahel isegi üksikküsimuste uurimisel tarvilik globaalne haare. |
s-94
| Suuremate mastaapidega ettevõtmistel aga seda enam. |
s-95
| Järjest enam realiseeritakse geofüüsikalised uuringud suurte rahvusvaheliste projektide kaudu. |
s-96
| Sisuliselt tehti neid suurte projektidena maailma juhtivates riikides juba üsna ammu. |
s-97
| Näiteks toimus Suurbritannias alates 1670-datest aastatest meresõidu tarbeks magnetilise deklinatsiooni kaardistamine. |
s-98
| Esimesed suuremad rahvusvaheliselt koordineeritud ettevõtmised geofüüsikas olid kaks rahvusvahelist polaaraastat (International Polar Year) 1882-1883 ja 1932-1933. |
s-99
| Neist esimese initsiaatoriks oli Austria leitnant Karl Weyprecht, kes sellekohase idee esitas 1875. a. |
s-100
| Idee realiseerimisel osales 11 riiki. |
s-101
| Polaaralade uurimise kavades olid silmapaistval kohal meteoroloogilised vaatlused. |
s-102
| Teise rahvusvahelise polaaraasta programm keskendus oluliselt stratosfääri uuringutele. |
s-103
| Meteoroloogiliste uuringute programmide ja meteoroloogiateenistuste töö koordineerimisega on oma loomisest alates tegelenud Rahvusvaheline Meteoroloogiaorganisatsioon WMO (World Meteorological Organization). |
s-104
| Pärast Teist Maailmasõda oli esimeseks suuremaks ettevõtmiseks ja kogu järgneva koordineerituse aluseks Rahvusvaheline Geofüüsika Aasta (International Geophysical Year) 1957-1959. |
s-105
| Selle ettevalmistuse liidriteks olid Lloyd V. Berkner (USA) ja Sidney Chapman (Inglismaa). |
s-106
| Selleks ajaks oli majanduselu sõjast mõnevõrra toibunud. |
s-107
| Programmi kulutused olid kokku 2 miljardit tolleaegset USA dollarit ja osalisi riike kogunes 67. |
s-108
| Uurimistemaatika oli õige avar, kuid põhirõhk asetati selliste nähtuste uurimisele, millest seni puudus selge arusaamine. |
s-109
| Programmi kõige muljetavaldavamaks sündmuseks üldsuse jaoks sai esimese kunstliku taevakeha Sputnik-1 maalähedasele orbiidile lennutamine. |
s-110
| Esimeseks absoluutselt uueks ja ootamatuks geofüüsikaliseks tulemuseks oli van Alleni kiirgusvööndite avastamine Maa lähedal esimeselt USA satelliidilt. |
s-111
| Rahvusvahelise geofüüsika aasta jooksul tehti põhiline eeltöö kahe tähtsa rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimiseks. |
s-112
| Neist esimesena sõlmiti 1961. a. Antarktika uurimise ja kasutamise leping ning 1963. a. tulevikku silmas pidades veelgi tähtsam atmosfääris tuumakatsetuste keelustamise leping. |