| s-103
| Meteoroloogiliste uuringute programmide ja meteoroloogiateenistuste töö koordineerimisega on oma loomisest alates tegelenud Rahvusvaheline Meteoroloogiaorganisatsioon WMO (World Meteorological Organization). |
| s-104
| Pärast Teist Maailmasõda oli esimeseks suuremaks ettevõtmiseks ja kogu järgneva koordineerituse aluseks Rahvusvaheline Geofüüsika Aasta (International Geophysical Year) 1957-1959. |
| s-105
| Selle ettevalmistuse liidriteks olid Lloyd V. Berkner (USA) ja Sidney Chapman (Inglismaa). |
| s-106
| Selleks ajaks oli majanduselu sõjast mõnevõrra toibunud. |
| s-107
| Programmi kulutused olid kokku 2 miljardit tolleaegset USA dollarit ja osalisi riike kogunes 67. |
| s-108
| Uurimistemaatika oli õige avar, kuid põhirõhk asetati selliste nähtuste uurimisele, millest seni puudus selge arusaamine. |
| s-109
| Programmi kõige muljetavaldavamaks sündmuseks üldsuse jaoks sai esimese kunstliku taevakeha Sputnik-1 maalähedasele orbiidile lennutamine. |
| s-110
| Esimeseks absoluutselt uueks ja ootamatuks geofüüsikaliseks tulemuseks oli van Alleni kiirgusvööndite avastamine Maa lähedal esimeselt USA satelliidilt. |
| s-111
| Rahvusvahelise geofüüsika aasta jooksul tehti põhiline eeltöö kahe tähtsa rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimiseks. |
| s-112
| Neist esimesena sõlmiti 1961. a. Antarktika uurimise ja kasutamise leping ning 1963. a. tulevikku silmas pidades veelgi tähtsam atmosfääris tuumakatsetuste keelustamise leping. |
| s-113
| Massilised ookeani kajaloodimised tõid ilmsiks ookeanide keskmäestike fragmendid ja koos seimoloogiliste ning paleomagnetiliste andmetega viisid välja maakoore plokilise struktuuri ja lõpuks, 1960-datel aastatel laamtektoonika juurde. |
| s-114
| Antarktikas koguti andmed jääkilbi paksuse kohta ja saadi üldse esmakordselt andmeid selle kontinendi geoloogilisest ehitusest. |
| s-115
| Rahvusvahelise Geofüüsika Aasta raames pandi alus ka atmosfääri dünaamika numbrilisele mudelleerimisele. |
| s-116
| Seda kirjeldavad hüdrodünaamika võrrandid olid tuntud juba 19. saj. alguses ja ilmaennustuse tarvis käibiva lihtsustustega variandi nn. primitiivvõrrandid tuletas Vilhelm Bjerknes ka juba 1910. aastal. |
| s-117
| Kuid tarviliku kiirusega arvutid ilmusid hoopis hiljem ja seni polnud neid võrrandeid võimalik mõistliku ajaga integreerida. |
| s-118
| Alus pandi geofüüsikalise informatsiooni kogumisele satelliitide abil, esialgu küll tagasihoidlikul määral. |
| s-119
| Tehti ka selgeks, et mandrijää kilpide ja ookeani setete puurimise materjalidest saab informatsiooni möödunud aegade kliima kohta. |
| s-120
| Alustati atmosfääri CO2 sisalduse regulaarset registreerimist Havail ja loodi atmosfääri osooni koguhulga mõõtmiste võrk. |
| s-121
| Instrumendina oli kasutusel 1926. aastal George Dobsoni konstrueeritud osonomeeter, mida nimetatud mõõtmistel kasutati kuni 1980-date aastate teise pooleni ja mis kohati on käigus nüüdki. |
| s-122
| Oluliselt suurendati USA-s pärast seda rahvusvahelist suurprogrammi spetsialistide koolitust atmosfäärifüüsika ja meteoroloogia erialadel. |
| s-123
| Juba pärast Rahvusvahelise Geofüüsika Aasta lõppu lennutati orbiidile esimesed meteoroloogilised satelliidid Explorer-7 (1959) ja TIROS-1 (1960). |
| s-124
| Rahvusvaheline Meteoroloogia Organisatsioon esitas 1963. a. ÜRO-le ettepaneku globaalsete ilmavaatluste juurutamiseks programmina World Weather Watch. |
| s-125
| Teadusüldsuse ja valitsuste põhiliste huvide sfääri jõudsid kliima probleemid 1970-date aastate lõpul. |
| s-126
| Peagi laienes see huvide sfäär kliima muutumise probleemidelt globaalmuutustele üldse. |
| s-127
| Arenenud riikides jõudis 1970-date aastate keskel keskkonna saastamine haripunkti. |
| s-128
| Juba kümnendi algusaastatest hakati rakendama meetmeid saastumise piiramiseks. |
| s-129
| Peagi hakkas olukord ka jõudsalt paranema. |
| s-130
| Loomulikult oli vaja ulatuslike mastaapidega mõõtmiste kaudu kontrollida kui hästi ja kuidas täpsemalt keskkonna olukorra paranemine kulgeb. |
| s-131
| Peale lokaalse mastaabiga saastumise ja isegi saaste kauglevi küsimuste on rahvusvahelise huvi keskmesse tõusnud kaugeleulatuva järelmõjuga probleemid, nagu stratosfääri osoonikihi probleem või Geosfääri - Biosfääri muutumise probleem. |
| s-132
| Rahvusvahelise Geofüüsika Aasta vahetuks järglaseks oli Rahvusvaheline Rahuliku Päikese Aasta 1964-1965. |
| s-133
| Siis seati paljude eelmist ettevõtmist kordavate uuringute kõrval üheks keskseks küsimuseks selgitada Päikese aktiivsusest tingitud mõjude amplituude Maa atmosfääri ülakihtides. |
| s-134
| Edaspidised suured koordineeritud ettevõtmised on kulgenud mõnevõrra konkreetsemate pealkirjade all. |
| s-135
| Ühe või teise suure programmi väljakuulutamine pole seejuures tähendanud muude uuringute piiramist või nende vähem tähtsaks pidamist. |
| s-136
| Kõige muu edasi toimumise kõrval on lihtsalt täiendavalt keskendutud mingile küsimuste ringile. |
| s-137
| Olgu mõnede näidetena nimetatud Rahvusvaheline Geodünaamika Projekt 1971-1980, Rahvusvaheline Hüdroloogia Dekaad 1965-1974, Rahvusvaheline Litosfääri Programm 1981-1990, Ülemise Vahevöö Programm 1964-1970 ja Globaalne Atmosfääri Uurimise Programm 1970-1980. |
| s-138
| Uuringute koordineerimiseks on teadusüldsus moodustanud arvukalt mitmesuguseid komisjone ja töögruppe. |
| s-139
| On olemas ka mitmeid valitsustevahelisel tasemel tegutsevaid komiteesid. |
| s-140
| Otseselt geofüüsikasse kuuluvat teaduslikku uurimistööd koordineerib 1919. a. loodud Rahvusvaheline Geodeesia ja Geofüüsika Unioon (International Union of Geodesy and Geophysics) IUGG. |
| s-141
| Iga 4 aasta järel peetakse selle suurfoorum Peaassamblee. |
| s-142
| Neist viimane peeti 1995. a. Boulderis, USA-s. |
| s-143
| Unioon korraldab ka rahvusvaheliste andmekeskuste süsteemi (World Data Center System) tööd. |
| s-144
| Unioon IUGG koosneb 7 assotsiatsioonist. |
| s-145
| Riikide tasemel suhtlevad suure Uniooniga ja assotsiatsioonidega Geofüüsika komiteed. |
| s-146
| Alates 1992. a. on selline ühiskondlikel alustel tegutsev üksus ka Eestis. |
| s-147
| Mainitud 7 assotsiatsiooni nimetused originalkujul on: |
| s-148
| Suur geofüüsika organisatsioon on ka Euroopa Geofüüsika Ühing (European Geophysical Society), mis ühendab individuaalliikmeid. |
| s-149
| Vahetute mõõtmiste ja modelleerimise kaudu opereeritakse geofüüsikas geofüüsikaliste suuruste, geofüüsikaliste väljade ja geofüüsikaliste nähtustega. |
| s-150
| Geofüüsikalised suurused on lihtsalt mõõdetavad karakteristikud, näiteks temperatuur, õhurõhk, tuule suund, ookeani sügavus, mineraali kõvadus jne. |
| s-151
| Geofüüsikalised väljad on geofüüsikaliste suuruste jaotused ruumis ja ajas, näiteks temperatuuriväli, soolsuse väli, elektriväli jne. |
| s-152
| Geofüüsikalised nähtused on üheselt äratuntavad komplekssed geofüüsikalised sündmused, näiteks virmalised, vihm, rahe, maavärin, vulkaanipurse, tsunami jne. |
| s-153
| Geofüüsikas rakendatavate uurimismeetodite spekter on õige lai. |
| s-154
| Õieti on siin esmalt otstarbekas eristada uurimisviise ja meetodeid. |
| s-155
| Päris füüsikas uuritakse aine omadusi sihilikult muudetavates, sageli õige ekstremaalsetes tingimustes. |
| s-156
| Segavad tegurid surutakse maha. |
| s-157
| Muudetakse temperatuuri ja rõhku, uuritavad objektid pannakse tugevasse elektri- või magnetvälja jne. |
| s-158
| Geofüüsikalistes uuringutes püütakse uurimisobjekt võimalikult rahule jätta ja lepitakse enamasti nende eksperimentidega, mida loodus ise korraldab. |
| s-159
| Sellist uuritava suuruse või nähtuse loodusest sõltuva muutumise sihipärast jälgimist nimetatakse vaatluseks. |
| s-160
| Varem oli sageli tõesti tegu vaatlusega sõna otseses mõttes. |
| s-161
| Kaasajal mõeldakse vaatluse all enamasti füüsikalist mõõtmist, kuid näiteks pilvede tüübi ja pilvisuse palli määramised on siiani klassikalised vaatlused. |
| s-162
| Klassikaline vaatlus on seotud kvalitatiivse või mitte päris range ja ühese kvantitatiivse hinnangu andmisega. |
| s-163
| Mõõtmine annab selgelt kvantitatiivse tulemuse. |
| s-164
| Statsionaarsed vaatlused või mõõtmised on fikseeritud geograafilistes punktides tehtavad kindlate geofüüsikaliste suuruste regulaarsed registreerimised. |
| s-165
| Vaatluspunktide kogum moodustab vaatlusvõrgu. |
| s-166
| Vaatluspunktide või vaatlusjaamade tegevus on korraldatud ühtse koordineeritud programmiga. |
| s-167
| Viimasel ajal on vaatluspunktide töö järjest enam automatiseeritud. |
| s-168
| Inimese osavõtt piirdub aparatuuri hooldustöödega ja automaatselt salvestatud informatsiooni analüüsiga. |
| s-169
| Kõige enam teatud-tuntud on meteoroloogilised vaatlused. |
| s-170
| Organisatsiooniliselt sama süsteem korraldab tavaliselt ka hüdroloogilisi mõõtmisi. |
| s-171
| Teised organisatsioonid korraldavad ligikaudu samal viisil seismilisi, magnetomeetrilisi, ionosfääri raadiokajade ja muid vaatlusi. |
| s-172
| Eestis kõiki võimalikke geofüüsikalisi vaatlusi ja mõõtmisi ei tehta. |
| s-173
| Statsionaarsete vaatluste kõrval on siiani geofüüsikalise uurimistöö vormiks ekspeditsioonid. |
| s-174
| Kõige varasemaks ekspeditsioonide kaudu hangitud teabematerjaliks olid rändurite reisimuljed. |
| s-175
| Esmast huvi pakkus strateegiline ja kaubanduslik informatsioon, loodusteaduslikul oli rohkem üldise tausta tähendus. |
| s-176
| Läks ju järjekordse tundmatusse paika suunduva kaubakaravani või väesalga retke edukaks kulgemiseks tarvis ka teeolude ja kliima andmeid. |
| s-177
| Tundmatuid maakohti esmaläbivate maadeuurijate paremad ajad olid eelmisel sajandil ja varem. |
| s-178
| Praegu korraldatakse ekspeditsioone intensiivuuringuteks maismaa hõredasti asustatud piirkondadesse ja ookeanidele. |
| s-179
| Ookeanide puhul on ekspeditsioonid uuringute üheks põhivormiks. |
| s-180
| Ekspeditsioone korraldatakse ka atmosfääri, eriti stratosfääri sihipäraseks uurimiseks. |
| s-181
| Pärast Antarktika osooniaugu avastamist korraldatakse aparatuuriga varustatud lennukitega regulaarseid kevadisi ekspeditsioone nii Antarktika kui Arktika stratosfääri füüsika ja keemia uurimiseks. |
| s-182
| Järjest enam tehakse regulaarseid mõõtmisi geofüüsika ja teiste geoteaduste tarvis kosmosest. |
| s-183
| Avaram vaatenurk on võimaldanud teha mitmeid olulisi avastusi. |
| s-184
| Näiteks avastati 1970-date aastate lõpul kosmosest tehtud ookeani veepinna kõrguse mõõtmistest, et ookeani pinna tase sõltub tema põhja reljeefist. |
| s-185
| See tähendab, et ookeani põhjas olevate mägede kohal on 'mäed' ka veepinnal. |
| s-186
| Viimaste kõrgus küünib siiski vaid mõne meetrini. |
| s-187
| Kosmosest tehtud pildid on lubanud täpsustada ka maakoore laamade piirjooni, mida vahetult maapinnal ei ole kuigi kerge jälgida. |
| s-188
| Maakoore plokiline muster on küll puhas geoloogia, kuid tekib ta füüsikaliste protsesside läbi. |
| s-189
| Viimastel aastatel töötab satelliitide baasil täpne geograafilise asukoha määramise süsteem GPS (Global Positioning System), mis põhineb raadiolainete Doppleri nihke mõõtmisel. |
| s-190
| Peale navigatsiooni ülesannete ja geodeetiliste uuringute osutub selle süsteemi abil võimalikuks määrata täpsemini kui teiste meetoditega ka veeauru sisaldust atmosfääris. |
| s-191
| Mõõdetav nihe koosneb 'kuivast' ja 'märjast' nihkest, mida osutub võimalikuks omavahel eraldada. |
| s-192
| Geofüüsikas rakendatakse tänapäeval ka eksperimentaalfüüsika meetodeid. |
| s-193
| Laboratooriumitehnika vahenditega on võimalik simuleerida erinevates geosfäärides eksisteerivaid ekstremaalseid keskkonnatingimusi, et saada selgust, kuidas huvialused protsessid seal võiksid kulgeda. |
| s-194
| Sellisel viisil toimub näiteks stratosfääri aerosooli ja temaga seotud heterogeensete keemiliste protsesside uurimine. |
| s-195
| Selleks, et täpsustada Maa välistuuma temperatuuri, on ette võetud üpris keerulisi ja kulukaid eksperimente. |
| s-196
| Osutus, et tuuma aine sulamistemperatuur tema tegelikkuse ülikõrgetel rõhkudel on mitusada kraadi madalam kui varem arvati. |
| s-197
| Vaakuumtehnikat rakendades on uuritud ka helkivate ööpilvede jääst osakeste nukleatsiooni protsessi lähtudes atmosfääri hüdraatioonidest (ioonid, millega on ühinenud mitu vee molekuli). |
| s-198
| Maa on Päikesesüsteemi üks planeet. |
| s-199
| Tema tekkimise ja arenguloo käsitlemisel tuleb silmas pidada Päikesesüsteemi üldist tausta. |
| s-200
| Järgnevalt toome ära lühiülevaate Päikesesüsteemi ehitusest ja tema uurimise ajaloost, et edasi suunduda tema tekkimise küsimuste juurde. |
| s-201
| Selge ilmaga taevast jälgides pandi õige ammu tähele, et tähed moodustavd taevas kindlapiirilisi kujundeid, mis oleksid nagu kinnitatud regulaarselt ümber telje pöörlevale taevasfäärile. |
| s-202
| Pandi ka tähele, et on olemas 7 selle kinnistähtede sfääri suhtes mingi korrapäraga rändavat taevakeha - Päike, Kuu, Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter ja Saturn. |