| s-402
| Lindude ratsioonist soovitatakse kalaõli eemaldada 2-4 nädalat enne tapmist (Miller et al., 1969). |
| s-403
| Vastumeelse kalalõhna ja -maitse esinemine broilerilihas sõltub üllatavalt ka liha valmistusviisist toiduks (Carrick, Hauge, 1926). |
| s-404
| Kui liha keedeti, oli lõhn märgatav, kui küpsetati, polnud lõhna tunda. |
| s-405
| Uurimus viidi läbi broileritega, kelle ratsioon sisaldas 2% tursamaksaõli. |
| s-406
| Munarebu ω-3-rasvhapete koguse suurendamiseks on meresaadustest edukalt kasutatud ka kuivatatud merevetikaid (Herber, van Elswyk, 1996). |
| s-407
| Vetikad sisaldasid rasvhapet C22:6n 7,4 % rasvhapete üldhulgast. |
| s-408
| Vetikate erineva koguse mõju on toodud tabelis 19. |
| s-409
| Tabel 19. |
| s-410
| Merevetikate mõju munarebu ω-3-rasvhapete sisaldusele, mg/g rebus (Herber, van Elswyk, 1996) |
| s-411
| Eeltoodu näitab, et kalaõli või kalajahu kasutamine linnukasvatus-saaduste rikastamiseks ω-3-rasvhapetega toob enesega kaasa mitmeid arvestamist vajavaid probleeme. |
| s-412
| Linaseemnete ja -õli söötmine. |
| s-413
| Linaseemnejahu söötmisel munakanadele leiti, et see tõstab munarebu ω-3-rasvhapete sisaldust (Farrell, 1994), kuid ei muuda muna summaarset lipiididesisaldust (Jiang et al., 1991; Jiang, Sim, 1993). |
| s-414
| M. E. van Elswyki (1997) andmetel suureneb munarebu ω-linoleenhappe sisaldus lineaarselt vastavalt söödale lisatud linaseemnete või linaseemnejahu hulgale. |
| s-415
| Sama autor väidab ka, et eikosapentaeenhappe ja dokosaheksaeenhappe sisaldus munarebus sõltub söödale lisatavast linaseemnete hulgast vähem. |
| s-416
| L. Caston ja S. Leeson (1990) leidsid, et munarebus suurenes linoleenhappe suhteline sisaldus 0,38 %-lt 8,9 %-ni, kui kanade sööt sisaldas 20% linaseemneid. |
| s-417
| Samasugust ω-linoleenhappe suurenemistendentsi on täheldatud ka 15% linaseemnete söötmise korral (Jiang et al., 1992), kuid samas nenditakse ka 36%-l keedetud katsemunadel ebameeldivat kõrvalmaitset. |
| s-418
| 1995. |
| s-419
| a. leiti ka, et linaseemnerikkast söödast omastavad erinevad kanatõud ω-linoleenhapet erinevalt (Ahn et al., 1995). |
| s-420
| Võrdluskatses roodailendi, njuuhämpširi, valge sasseksi, pruunide ja valgete leghorni kanadega leidsid D. U. Ahn jt. (1995), et valge sasseksi kanade munad sisaldasid ühesuguse söötmise korral märgatavalt enam ω-linoleenhapet kui teiste tõugude kanade munad. |
| s-421
| Linaseemnete või linaseemnejahu söötmine suurendab munavalge hulka ja vähendab rebu hulka, olles seejuures otsese mõjuta munarebu kolesterooli-sisaldusele (Scheidler, Froning, 1996). |
| s-422
| Seda väidet illustreerivad arvulised andmed on toodud tabelis 20. |
| s-423
| Tabel 20. |
| s-424
| Linaseemnete või linaseemnejahu söötmise mõju munade koostisele ja kolesteroolisisaldusele (Scheideler, Froning, 1996) |
| s-425
| Andmeid linaseemnete ja linaseemnejahu söötmise mõju kohta munarebu tähtsamate rasvhapete sisaldusele ja kanade munatoodangule on W. M. Aymondi ja M. E. van Elswyki (1995) katsete põhjal toodud tabelites 21 ja 22. |
| s-426
| Tabel 21. |
| s-427
| Linaseemnete või linaseemnejahu mõju munarebu olulisemate rasvhapete sisaldusele, mg/g (Aymond, van Elswyk, 1995 |
| s-428
| Tabel 22. |
| s-429
| Linaseemnete või linaseemnejahu söötmise mõju kanade munemis-intensiivsusele, % (Aymond, van Elswyk, 1995) |
| s-430
| Nagu tabelist 22 nähtub, langeb kanade munemisintensiivsus ratsiooni 15% linaseemnete või -jahu sisalduse korral tugevasti juba teisest katsenädalast. |
| s-431
| Munemisintensiivsus 5% linaseemnete lisandi korral oli parem kui sama koguse jahvatatud seemnete puhul. |
| s-432
| Seega ei saa pidada soovitavaks 15% linaseemnete kasutamist munejate kanade ratsioonis. |
| s-433
| Selle väitega ei nõustu S. E. Scheideler ja G. W. Froning (1996), kelle katsetulemused ei näidanud ratsiooni 15%-lise linaseemnesisalduse olulist mõju kanade munatoodangule ega ka muna keskmisele massile. |
| s-434
| Üle 10% linaõli lisamine kanade söödale põhjustas juba munade lõhna- ja maitseomaduste halvenemist (Leeson et al., 1998). |
| s-435
| Linaseemnete söötmine mõjutab oluliselt broileriliha ω-3-rasvhapete sisaldust. |
| s-436
| Tabelist 23 on näha tulemused broilerite rinnalihaste rasva koostise muutumisest 3 … 9% linaseemnete lisamise korral broilerite söödale. |
| s-437
| Tabel 23. |
| s-438
| Broilerirasva rasvhappeline koostis, % üldlipiididest (Ahn et al., 1998) |
| s-439
| On uuritud ka linaseemnete ja -jahu mõju lindude keha koostisele. |
| s-440
| Linaseemnejahu mõjul täheldasid eriti linoleenhappe sisalduse suurenemist katselindude maksas (Caston jt., 1994). |
| s-441
| Samad autorid leidsid aga ka, et 20% linaseemnejahu sisalduse korral lindude ratsioonis kasvavad noorlinnud halvemini ja tarbivad rohkem sööta. |
| s-442
| Samad autorid väitsid ka, et 10 ja 20%-lise linaseemnete sisalduse korral ratsioonis langeb muna keskmine mass vastavalt 2,8 ja 3,6 g. |
| s-443
| A. O. Ajuyah jt. (1991) uurisid võrdlevalt rapsi- ja linaseemnete söötmise mõju Hubbardi broilerikrossi broilerite liha rasvhappelisele koostisele. |
| s-444
| ω-linoleenhappe ja eikosapentaeenhappe sisaldus suurenes broileritel nii valges kui ka punases lihas linaseemnete mõjul märgatavalt. |
| s-445
| Eeltoodu põhjal soovitavad samad autorid ω-3-rasvhapetega rikastatud liha kasutada inimtoitlustamises. |
| s-446
| Sööda linaõlisisalduse ja munarebu rasvhappelise koostise vaheliste seoste uurimine ulatub tagasi selle sajandi esimesse poolde. |
| s-447
| Juba 1934. a. leidis E. M. Cruickshank, et 28% linaõli lisamisel munejate kanade ratsioonile võib ω-linoleenhappe sisalduse munarebus tõsta tasemeni 58 mg ühes grammis rebus. |
| s-448
| Sellele uurimusele ei pööratud tähelepanu kuni 70-ndate aastateni, mil ω-3-rasvhappeid hakati seostama inimese tervisega (Bang, Dyerberg, 1972). |
| s-449
| Sellest ajast alates on paljud uurijad katsetanud võimalusi linaõli kui kergesti kättesaadava ja rikkalikult soovitud toimeaineid sisaldava aine abil kanamunades ω-3-rasvhapete sisaldust suurendada. |
| s-450
| Selgitati, et erinev linaõli kogus ei suurenda munarebu lipiidide üldhulka (Suzuki et al., 1994). |
| s-451
| Samas suureneb linaõli mõjul ω-linoleenhappe ja eikosapentaeenhappe kogus, väheneb aga oleiinhappe ja arahhidoonhappe kogus rebus. |
| s-452
| Katserühmas, kus söödas oli 1% linaõli, sisaldas munarebu rohkem dokosaheksaeenhapet ja vähem linoolhapet kui munarebud linaõli lisandita katserühmas (Suzuki et al., 1994). |
| s-453
| Samad autorid annavad ω-3- ja ω-6-rasvhapete suhteks munarebu lipiidides ratsiooni 0, 1, 2, 4 ja 5,9 % linaõli sisalduse korral vastavalt 0,11; 0,31; 0,44; 0,69 ja 0,92. |
| s-454
| Võrdlusandmeid ameerika heeringa õli ja linaõli mõju kohta munarebu rasvhappelisele koostisele on toodud tabelis 24. |
| s-455
| Tabel 24. |
| s-456
| Ratsiooni erinevate õlide sisalduse (3,5 %) mõju munarebu rasvhappelisele koostisele, % üldlipiididest (Cherian, Sim, 1997) |
| s-457
| Sellest nähtub, et linaõli 3,5 % lisand kanade söödas suurendab munarebus ω-6-rasvhapete ja ω-linoleenhappe sisaldust, vähendades samal ajal küllastatud ja monoküllastumata rasvhapete sisaldust. |
| s-458
| Tabelis 24 esitatud munarebu C 18: 3n-3 sisaldusse tuleb siiski suhtuda kriitiliselt. |
| s-459
| Vaevalt saab see erinevate katserühmade kanade munarebudes erineda 73 korda. |
| s-460
| G. Cherian ja J. S. Sim (1997) uurisid ka erinevaid õlisid söönud kanade munadest koorunud tibude mõnede kudede rasvhapete sisaldust. |
| s-461
| Tabeli 25 andmed näitavad, et kalaõli saanud kanade munadest koorunud tibude maksas ja ajus oli märgatavalt rohkem dokosaheksaeenhapet, ω-6-rasvhapete kohta andmed oluliselt ei erinenud. |
| s-462
| Tabel 25. |
| s-463
| Vastkoorunud tibude aju ja maksa rasvhappeline koostis sõltuvalt kanade söödas sisaldunud õlidest, % üldlipiididest (Cherian, Sim, 1997) |
| s-464
| Broileritibude juures on leitud, et neile esimesest elupäevast peale söödetud sööda 10% linaõlisisaldus aitas oluliselt vähendada koktsidioosi (Eimeria tenella) põhjustatud kahjustusi (Allen et al., 1996a; 1996b; 1997). |
| s-465
| Linaõli kuni 6% lisamine broilerite söödale ei mõjutanud broilerite suremust, kasvu, söödakulu ega söödakasutust ega ka tiiva- ja reielihaste proteiini- ja lipiididesisaldust (Olomu, Baracos, 1991). |
| s-466
| Erinevaid koguseid stabiliseeritud linaõli söötsid korniši broileritibudele ka P. A. Stitt ja D. H. R. Bibus (1988). |
| s-467
| Katselindude sööt sisaldas kas 0; 2,5; 5 või 10% õli. |
| s-468
| 56-päevaste broilerite liha koos rasva ja nahaga sisaldas vastavalt 10,84; 9,65; 9,44 ja 10,29 % toorrasva, milles oli vastavalt 6,70; 7,49; 10,18 ja 16,31 % ω-3-rasvhappeid. |
| s-469
| Produktiivsusnäitajad (kasv, söödakasutus, kehamass) olid parimad 5% linaõli lisandiga rühmas. |
| s-470
| Võttes kokku kirjanduses toodud andmeid linaseemnete ja linaõli kasutamise kohta söötades ω-3-rasvhapete allikana, tunduvad need Eesti tingimustes lindudele söötmiseks sobivatena. |
| s-471
| Piirduda tuleks 5 … 10% lisandite kasutamisega. |
| s-472
| Suuremad kogused võivad halvendada toodangunäitajaid või toodete maitseomadusi. |
| s-473
| Rapsiõli söötmine. |
| s-474
| Rapsiõli on leitud sobivaks rikastama linnukasvatussaadusi ω-3-rasvhapetega (Farrell, 1995). |
| s-475
| C. Hrdinka jt. (1996) vastava uurimuse tulemusi kajastab tabel 26. |
| s-476
| S.Sevcikova jt. (2001) leidsid, et 5% rapsiõli lisamisel kanabroilerite söödale sisaldus broilerite rinnalihaste üldlipiidides 6,29 % ω-3-rasvhappeid. |
| s-477
| Samal ajal broilerite söödale lisatud vaseühendid (35-175 mg CuSO4.5H2O kg kohta, kolesteroolitaseme alandamiseks) vähendasid ω-3-rasv-hapete omastatavust söödast. |
| s-478
| Tabel 26. |
| s-479
| Rapsiõli söötmise (3,5 %) mõju broilerite mõnede kudede rasvhappelisele koostisele, % üldlipiididest (Hrdinka et al., 1996) |
| s-480
| Rapsi- ja sardiiniõli söötmise mõju esimest munemisperioodi lõpetavate kanade liha rasvhappelisele koostisele uurisid võrdlevalt J. H. Kim jt. (1998). |
| s-481
| Lisatud õli moodustas 10% tavasöödast, katsekanad kuulusid krossi High brown. |
| s-482
| Katsetulemused on toodud tabelis 27. |
| s-483
| Tabel 27. |
| s-484
| Kanaliha rasvhappeline koostis erinevate õlide kasutamisel sööda-lisandina, % üldlipiididest (Kim et al., 1998) |
| s-485
| Rapsijahu kasutamisel munejate kanade söödas on leitud, et seda ei või lisada üle 10%, sest ta kipub alandama munemisintensiivsust (Kiiskinen, 1987). |
| s-486
| Pruuni koorega mune munevatele kanadele ei või rapsijahu anda niigi palju (Elwinger, 1988). |
| s-487
| Teiste õlide söötmine. |
| s-488
| Linnukasvatuses on kudede ω-rasvhapete taseme suurendajatena kasutatud ka soja-, palmi- ja päevalilleõli. |
| s-489
| Sojaõli lisandiga ratsiooni söötmisel broileritele suurenes ka lihaste ω-rasvhapete sisaldus (tabel 28). |
| s-490
| Tabel 28. |
| s-491
| Sojaõli söötmise (3,5 %) mõju broilerite mõnede kudede rasvhappelisele koostisele, % üldlipiididest (Hrdinka et al., 1996) |
| s-492
| Tabeli 28 andmete võrdlemisel eespool toodud andmetega rapsiõli söötmisest (tabel 26) näeme, et sojaõli söötmisel sisaldab broilerite rasv märksa enam polüküllastumata rasvhappeid. |
| s-493
| Samasugune on uurimistulemus ka rinnalihaste puhul. |
| s-494
| Reielihased sisaldavad polüküllastumata rasvhappeid rohkem rapsiõli söötmise korral. |
| s-495
| 3,5% palmi- ja sama koguse päevalilleõli sisalduse korral kanade ratsioonis suurenes ka ω-rasvhapete sisaldus munarebus, koorunud tibude ajus ja maksas (tabel 29). |
| s-496
| Linaõli söötmise korral olid tulemused siiski paremad (vt. tabel 24). |
| s-497
| Teiste õlide puhul on kindlaks tehtud, et kookosõli mõjul suureneb tibude lihas küllastatud rasvhapete sisaldus, oliiviõli mõjul suureneb oleiinhappe sisaldus (Yau et al., 1991). |
| s-498
| Erinevate õlilisanditega söödetud kanade munarebudes oli kolesteroolitase sõltuv kasutatud õlidest ja langes vastavalt söödetud õlidele: kalaõli - linaõli - päevalilleõli - palmiõli (Li et al., 1996). |
| s-499
| Tabel 29. |
| s-500
| Kanade ratsiooni 3,5 % palmi- või 3,5 % päevalilleõli sisalduse mõju munarebu, koorunud tibude maksa ja aju ω-rasvhapete sisaldusele, % üldlipiididest (Cherian, Sim, 1997) |
| s-501
| On uuritud ka erinevate linnutõugude ω-3-rasvhappe omastamisvõimet söödale ω-linoleenhappe lisamise abil (Cherian et al., 1995). |