| s-201
| Nagu tabelist 2 selgub, moodustavad munarebus leiduvatest rasvhapetest põhilise osa oleiin-, palmitiin- ja steariinhape, ka linoleenhape. |
| s-202
| Inimesele eriti olulisi ω-3-rasvhappeid esineb rebus väheses koguses. |
| s-203
| Tabelis 3 on toodud andmed erinevate linnuliikide munade rebude rasvhappelise koostise kohta. |
| s-204
| Munarebu rasvhappelist koostist ei mõjuta lindude sööda energeetiline tase ega sööda süsivesikute- või proteiinisisaldus (Gardner, Young, 1972; Andersson et al., 1978; Noble, 1987). |
| s-205
| Sööda üldise rasvasisalduse muutus muudab veidi ka rebu üldlipiidide sisaldust (Reiser, 1951; Ostrander et al., 1960). |
| s-206
| Erinevusi rebu rasvhappelises koostises on aga täheldatud erinevate tõugude, liinide ja krosside vahel (Sell et al., 1968; Washburn, 1979, Ahn et al., 1995) ja ka erinevas vanuses lindude vahel (Noble et al., 1986). |
| s-207
| Tabel 1. |
| s-208
| Kanamuna rebu rasvhappeline koostis (Noble, 1987) |
| s-209
| Tabel 2. |
| s-210
| Eri linnuliikide munarebu rasvhappeline koostis, % fosfolipiididest |
| s-211
| Toodud andmetest selgub, et polüküllastumata rasvhapete sisaldus on vutimuna rebus kõrgem kui kana- ja kalkunimuna rebus. |
| s-212
| S. E. Scheideler jt. (1998) uurisid erinevate kanakrosside võimet omastada ω-3-rasvhappeid sööda 10%-lise linaõli sisalduse korral. |
| s-213
| Katse tulemused on esitatud tabelis 4. |
| s-214
| Tabel 3. |
| s-215
| Vuti-, kana- ja kalkunimunade rebu rasvhappeline koostis, % üldlipiididest ja kolesteroolisisaldus (Bitman, Wood, 1980; Shanaway, 1994) |
| s-216
| Tabel 4. |
| s-217
| Erinevate kanakrosside munarebu ω-3-rasvhapete sisaldus, % üldlipiididest (Scheideler et al., 1998) |
| s-218
| Võrreldud on ainult valgekoorelisi mune munevaid krosse, kuid ka nende erinevate kanakrosside ω-3-rasvhapete omastamise võimes on märgatavaid erinevusi. |
| s-219
| On täheldatud ka munarebu rasvhappelise koostise erinevust vabalt elavatel ja farmilindudel. |
| s-220
| Vastavad andmed on toodud tabelis 5. |
| s-221
| Esitatud andmete puhul on raske mingeid põhjapanevaid järeldusi teha, kuna puuduvad andmed söötmise kohta, kuid võib täheldada, et looduses ehk siis vabapidamisel lindude munarebu polüküllastumata rasvhappete sisaldus on suurem kui farmilindudel. |
| s-222
| Tabel 5. |
| s-223
| Munarebu rasvhappeline koostis, % üldlipiididest |
| s-224
| Vutimunad. |
| s-225
| Vutimunade tarbimise positiivne mõju inimese tervisele on tuntud aastakümneid. |
| s-226
| Neile omistatakse organismi üldist toonust tõstvat toimet. |
| s-227
| Seetõttu soovitatakse vutimunade kuuri bronhiaalastma, stenokardia ja koletsüstiidi, samuti ka mao ja kaksteistsõrmiksoole haavandtõve, neurasteenia ja unetuse korral. |
| s-228
| Ka sisaldavad vutimunad märksa vähem kolesterooli kui teiste linnuliikide munad. |
| s-229
| S. A. Riad jt. (1981) uurimuste kohaselt sisaldab vutimuna rebu 11,96 mg kolesterooli 1 g-s, faiomi kanadel on see näitaja 14,2; hollandi kalkunitel 15,6 ja pekingi partidel 19,3. |
| s-230
| Vutimunade kolesteroolisisalduse osas on katsetulemused siiski küllaltki suurtes piirides varieeruvad. |
| s-231
| Näiteks on määramisel saadud vutimunade rebu kolesteroolisisalduseks (mg/g) ka järgmisi näitajaid: 12,83 (Bitman, Wood, 1980); 14,3 (Bair, Marion, 1978); 26,02 (Lepore, Marks, 1965). |
| s-232
| Vutimunade rebu rasvhappeline koostis on toodud tabelis 3. |
| s-233
| Vutimunade ravivõime bronhiaalastma, kroonilise kopsupõletiku ja tuberku-loosse intoksikatsiooni korral on küll üldtunnustatud (?????, ?????, 1993), kuid kas raviefekti annavad munas väga soodsas kombinatsioonis aminohapped, ω-3-rasvhapped või lüsosüüm, pole veel lõplikult kindlaks tehtud. |
| s-234
| Linnuliha. |
| s-235
| Linnuliha koostist on maailmas väga põhjalikult uuritud, ka selle rasvhappelise koostise kohta leidub piisavalt andmeid. |
| s-236
| Broileriliha rasvhappelise koostise kohta on toodud andmed tabelis 6 ning võrdlevad andmed rasvhappelise koostise kohta broileriliha kogu rasvas ja fosfolipiidides tabelis 7. |
| s-237
| Tabel 6. |
| s-238
| Broileriliha rasvhappeline koostis, % üldlipiididest (Ratnayake et al., 1989) |
| s-239
| Tabel 7. |
| s-240
| Rasvhapete sisaldus broileriliha üldlipiidides ja fosfolipiidides, % (Ackman et al., 1988) |
| s-241
| On täheldatud ka liha rasvhappelise koostise erinevusi vabalt elavatel ja farmilindudel (Koizumi et al., 1991). |
| s-242
| ω-3-rasvhapete sisaldus võib vabalt elavate lindude kudedes olla kuni viis korda suurem (We ..., 1995). |
| s-243
| Tabel 8. |
| s-244
| Erinevate linnuliikide liha rasvhappeline koostis, % üldlipiididest (Decker, Cantor, 1992) |
| s-245
| Eeltoodud tabelite andmetest nähtub, et polüküllastumata rasvhappeid sisaldub rohkem kanabroilerite, kalkunite ja vuttide lihas. |
| s-246
| Rasvhapetest esineb kõige rohkem oleiinhapet, järgnevad palmitiin- ja linoolhape (Leskanich, Noble, 1997). |
| s-247
| Küllastatud, monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhappeid on kõikides linnulihades enam-vähem võrdselt, ligikaudu 33%. |
| s-248
| Inimesele eriti oluliste, ω-3-rasvhapete sisaldus on linnulihas siiski suhteliselt väike. |
| s-249
| Vutiliha kolesterooli-sisalduseks oli D. Hamm ja C. Ang (1982) andmetel 57,8 mg/100 g lihas. |
| s-250
| Broilerite rinnalihaste üldlipiididest moodustas kolesterool 5-7%. |
| s-251
| 1.3.2. |
| s-252
| Munade ja linnuliha ω-rasvhappelise koostise mõjutamiseks kasutatavad söödad |
| s-253
| Et lindudele söödetavate rasvarikaste söötadega on võimalik mõjutada ka munarebu ja linnuliha rasva rasvhappelist koostist, on paljude teadlaste poolt katseliselt kindlaks tehtud (Wheeler et al., 1959; Pankey, Stadelman, 1969). |
| s-254
| Esimesed sellealased uurimused kuuluvad E. M. Cruikshankile (1934; 1939). |
| s-255
| Oliiviõli söötmine põhjustas oleiinhappe taseme suurenemist munarebus (Donaldson, 1967), erinevad aedviljadest pärinevad õlid suurendasid linool- ja linoleenhappe sisaldust munarebus (Summers et al., 1966), kalaõli söötmine suurendas munarebus polüküllastumata rasvhapete osatähtsust (Navarro et al., 1972; Couch, Saloma, 1973; Adams et al., 1989). |
| s-256
| Linnuliha rasvhappeline koostis on samuti mõjutatav söödaga (Miller, Robisch, 1969; Ackman et al., 1988; Hargis, Elswyk van, 1993). |
| s-257
| Kookospähkliõliga saavutati küllastatud rasvhapete koguse suurenemine (Yau et al., 1991), maisiõliga linoolhappe osatähtsuse suurenemine (Marion, Woodroof, 1963) linnurasvas. |
| s-258
| Samalaadse mõjuga oli sojaõli (Scaife et al., 1990). |
| s-259
| Polüküllastumata rasvhapete sisalduse suurendamine linnukasvatus-saadustes on õnnestunud mitmete vastavaid rasvhappeid sisaldavate ainetega, eeskätt kalaõlidega (Hulan et al., 1988; Phetteplace, Watkins, 1990; Nash et al., 1995). |
| s-260
| Munades ja linnulihas ω-rasvhapete kogust suurendavaid olulisemaid söödakomponente alljärgnevalt käsitletaksegi. |
| s-261
| Kalaõli ja kalajahu. |
| s-262
| Südamehaigusi ennetav toime oli selleks tõukejõuks, mis sajandi keskel vallandas teadlaste elava huvi külmade merede kalade ning ω-3- ja ω-6-rasvhapete vastu. |
| s-263
| Kalaõlis ja kalajahus on nende hapete sisaldus kõrge, kuid vaevalt inimesele meeldiks iga päev sisse võtta südamehaiguste profülaktikaks 20-30 g kalajahu, nii nagu seda soovitavad mitmed uurijad (Christophersen, 1985; Fish …, 1986). |
| s-264
| Kalad on ω-rasvhapete sisalduse poolest erinevad. |
| s-265
| Mõnede kalaõlide rasvhappeline koostis on toodud tabelis 9. |
| s-266
| Tabeli andmed näitavad, et nendest kaladest toodetud õlis on suhteliselt kõrge ω-3-rasvhapete sisaldus ja madal ω-6-rasvhapete sisaldus. |
| s-267
| Kõrgeim polüküllastumata rasvhapete sisaldus on anšoovise, sardiini ja ameerika heeringa õlil. |
| s-268
| 100 g kalaõli ω-3-rasvhapete sisalduse kohta on kirjanduses ka järgmisi andmeid: tursamaksa õli 19,2, heeringaõli 14,0, ameerika heeringa õli 21,7, kontsentreeritud kalaõli - 29,4 ja lõheõli - 20,1 g (Omega-3 …, 1995). |
| s-269
| Merekaladest on kõrge ω-3-rasvhapete sisaldusega ka makrell (joonis 2). |
| s-270
| Tabel 9. |
| s-271
| Mõnede kalaõlide rasvhappeline koostis, % lipiidide koguhulgast (Ack-man, 1982; Opstvedt, 1985) |
| s-272
| Heeringaõli ebameeldiva maitse ülekandumise kohta leidub kirjanduses ka andmeid, kui seda oli lindude söödas 20% (Allen et al., 1996a). |
| s-273
| Joonis 2. |
| s-274
| ω-3-rasvhapete sisaldus merekalades (Roch, 1988) |
| s-275
| Kalajahu ja -õli Läänemere kaladest ei ole arvatavasti ω-3- ja ω-6-rasvhapete sisalduse suurendajana kasutatavad, kuigi see probleem vajaks uurimist. |
| s-276
| Mõnede kalajahude rasvhappelist koostist iseloomustab tabel 10. |
| s-277
| Tabel 10. |
| s-278
| Mõnede kalajahude rasvhappeline koostis, % lipiidide koguhulgast |
| s-279
| Linaseemned ja -õli. |
| s-280
| Lina (Linum ussitatissimum L.), üks vanemaid kultuurtaimi üldse (Folklore …, i.a.), on ka Eestis kasvatatav kiud- ja õlitaim. |
| s-281
| Tema seemned on rasva- (? 30%) ja proteiini- (? 25%) rikkad. |
| s-282
| Linaseemnete omapäraks on nende rohke limaainete, aga ka sinihappe glükosiidi - linamariini - sisaldus (Oll, 1993; Chadha et al., 1995). |
| s-283
| Linamariin vabastab seedekanalis hüdrolüüsudes sinihapet, mistõttu tooreid linaseemneid ei või toiduks kasutada. |
| s-284
| Ligikaudu 10-minutilise keetmise jooksul toksilisus kaob. |
| s-285
| Nisuga võrreldes sisaldavad linaseemned 40% rohkem lämmastikku, 44% rohkem fosforit, 100% rohkem kaaliumi ja 59% rohkem väävlit (Flax …, 1997). |
| s-286
| Taimsetest toiduainetest on linaseemned kõige suurema? -linoleenhappe sisaldusega (Flaxseed …, 1997b), mistõttu neid peetakse 21. sajandi toidu üheks perspektiivseimaks koostisosaks. |
| s-287
| Linaseemnejahu sisaldavate toodete küpsetamisel-kuumutamisel on? -linoleenhappe kadu minimaalne (Chen et al., 1994), kuid linaseemnete otsest kasutamist inimtoiduainena on veel vähe uuritud (Cunnane et al., 1993). |
| s-288
| Linaseemnete keemilist ja rasvhappelist koostist võib täpsemalt iseloomustada järgmiselt (Walton …, i.a.). |
| s-289
| 100 g linaseemneid sisaldab: |
| s-290
| selles: |
| s-291
| Linaõli saadakse tavaliselt puhastatud linaseemnetest külmpressimisel, kus temperatuur ei tõuse üle 65 C. |
| s-292
| Külmpressitud linaõli ei sobi kasutamiseks kõrgetel temperatuuridel (näiteks küpsetamine suitsevas õlis) (Carter, 1993). |
| s-293
| Seejuures nenditakse, et linaõliga pagaritoodetes toimub küpsetamisel vähem muutusi kui teiste õlide korral, ning et linaõlis praktiliselt puuduvad sinihappe glükosiidid, mis asuvad põhiliselt linaseemnete limaainetes (Cunnane, 1992). |
| s-294
| Kalaõlidega võrreldes on linaõlis ligi 2 korda rohkem ω-3-rasvhappeid ja seejuures on tema kasutamine tarbijatele märksa odavam (There ” …, i.a.). |
| s-295
| 100 g linaõli ω-3-rasvhapete sisalduseks pakutakse ka 53,3 g (Omega-3 …, 1995b). |
| s-296
| Linaõli rasvhapetest moodustavad küllastatud happed 9%, mono-küllastumata happed 18, ω-3 happed 57 ja ω-6 happed 16% (Flaxseed …, i.a.a). |
| s-297
| Põlvas AS Orava Linas toodetud linaõli rasvhappelise koostise kohta annab firma järgmised andmed (Rafineerimata …, i.a.): |
| s-298
| E-vitamiini sisaldab rafineerimata linaõli 47-50 mg/kg. |
| s-299
| Õli ise on läbipaistev, kollakas-pruunikas vedelik, kergelt mõrkja maitse ja omapärase lõhnaga. |
| s-300
| Õhu ja päikesevalguse käes õli pakseneb, omandab rääsunud lõhna ja tugevalt mõrkja maitse (Rafineerimata …, i.a.). |