| s-604
| Tüdruk viis Tsee laudast välja. |
| s-605
| Hirmsa külma, paksu lume ja hämaras puude järgi sai Tsee teada, et püsib ebaloomulik aastaaeg, mil loodus on tõmbunud kössi ning ootab. |
| s-606
| Kanad polnud hulgal ajal laudast väljas käinud, maailma uudised piirdusid laudaga. |
| s-607
| Seal elas isegi rotte, keda suvel nägi harva. |
| s-608
| Üks oli munavaras. |
| s-609
| Kanad kurjustasid temaga, aga mis nad talle ikka teha said. |
| s-610
| Olid nad ju munade varastamisega harjunud, rott või inimene. |
| s-611
| Väike vahe siiski oli: inimesed puistasid teri, rott aitas neid ära süüa, kui seakünasse polnud rokka jäänud. |
| s-612
| Uudiseid oli laudas muidki, sest elu läks edasi. |
| s-613
| Lehmal sündis vasikas, igavene suur, aga lehm ei kaagutanud, ainult inises. |
| s-614
| Kaagutasid tema eest inimesed, kes vasikat lehma seest välja tirisid, või mis nad seal tema ümber tantsisid. |
| s-615
| Siga viidi rehealla, seal ta karjus, et mehed ta lahti laseksid, lõpuks jäi hirmsa ohkega vait ning rohkem pole teda nähtud. |
| s-616
| Aga lõhnad ütlesid mõndagi ja koduloomade hulgas püsis hulk aega masendunud meeleolu. |
| s-617
| Kuigi keegi siga eriti ei armastanud, tema oli omaette härra, laiskles sulus, teiste elust võttis vähe osa, siiski oli ta üks nende seast. |
| s-618
| Tema saatuses olid süüdi kaks võõrast meest, kuid oma maja mehed olid kah asja juures. |
| s-619
| Ühed arvasid, et omad püüdsid siga kaitsta, kuid teised ütlesid mürgiselt: |
| s-620
| ' Või veel! |
| s-621
| Nemad see kurja juur olidki, kes teisi üles ässitasid! ' |
| s-622
| Laudas juhtus mitmesugust, kurba ja lõbusat. |
| s-623
| Tsee jätkas munemist, ta oli noor ja jõudu täis. |
| s-624
| Tibude peale ta eriti ei mõelnud, munemine oli harjumuseks saanud. |
| s-625
| Suur kirju kana hurjutas: mis te vehite talvel muneda, pidage vahet ja puhake, aga kes vanu ikka kuulab. |
| s-626
| Tsee polnud ainus, kes talv läbi iga päev munes ning käheda häälega kaagutas. |
| s-627
| Käheda sellepärast, et laudas ei võinud ometi teistel kõrvu lukku panna. |
| s-628
| Tsee uskus, et vanad head ajad tulevad tagasi, siis saab häälepaelad jälle valla päästa ning oma munemist taevani kuulutada. |
| s-629
| Vanemad kanad olid rääkinud, et külmad ei jää igaveseks. |
| s-630
| Ehmatavad olid need küll. |
| s-631
| Nagu nüüdki, mil Tsee oli tüdruku süles ja see viis teda mööda lumme tallatud rada majaukse poole. |
| s-632
| Taevas sirasid tähed, needki näisid külmetavat. |
| s-633
| Tsee pandi keset toapõrandat maha, tal tuli kunstliku valgusega harjuda. |
| s-634
| See oli isemoodi kuri ja ihnus tuli, sellel puudus päikesevalguse lai lahkus, mis hajus ühtlaselt kõikjale ega valinud enesele paremat seltskonda. |
| s-635
| Kõik pereliikmed vaatasid Tseele otsa, nagu peaks ta neile nüüd otsekohe midagi lausuma. |
| s-636
| Tsee mõtles, kas öelda neile üks 'kok', aga arvas, et nagunii nad ei saa aru, midas' häält kulutada. |
| s-637
| Seepärast ütles ta ainult 'ko' ja sellestki jäi pool kurku kinni. |
| s-638
| Aga näis, et toasolijad temalt pikemat kõnet ei oodanudki. |
| s-639
| Tüdruk ütles: |
| s-640
| 'Noh, kas sa ei näe või?' |
| s-641
| Tsee vaatas ringi ning nägi põrandal teri. |
| s-642
| Tal oli kõht parasjagu tühi, aga teri tuleb nokkida ka siis, kui kõht tühi ei ole, kes teab, millal jälle saab. |
| s-643
| Kui nad kord maas vedelevad. |
| s-644
| Siis märkas Tsee, et terad olid kuidagi isemoodi ridadesse asetatud. |
| s-645
| Ta mõistis, ilma et ta oleks mingi kirjatark olnud, et sinna on kirjutatud 'kana'. |
| s-646
| Tsee oli korralik kana juba sünnist saadik. |
| s-647
| Pahandust tegi ta vaid kogemata. |
| s-648
| Ta hakkas teri nokkima esimese tähe ülemisest servast ja liikus nokkides viimase tähe alumise servani. |
| s-649
| Kui viimane tera oli nokitud, kilkas tüdruk vaimustunult: |
| s-650
| ' Näe, oskabki lugeda! |
| s-651
| Mis ma ütlesin! |
| s-652
| Tsee on tark kana. ' |
| s-653
| Tsee oli kiitusest meelitatud, aga natuke oli ebamugav kah, et kas ta ikka on selle ära teeninud. |
| s-654
| 'Kas ta kirjutada kah oskab?' küsis mees, kellele meeldis kanu jalaga tonksata. |
| s-655
| Praegu ta seda ei teinud. |
| s-656
| Küllap oli selline õhtu, mil inimesed üksteistki ei tonksanud. |
| s-657
| Vaidlesid küll. |
| s-658
| Tüdruk ütles: |
| s-659
| 'Siis ta peaks terad enda seest põrandale tagasi laduma, seda ta ei saa ju teha!' |
| s-660
| 'Noh, siis ta ikka eriti tark ei ole,' ütles mees ja naeris, mis oli kah tonksamise moodi. |
| s-661
| Tüdruk võttis valge plekist kana, pani teri täis, keeras võtmega üles. |
| s-662
| See hakkas kentsakalt, külg ees, keksima, iga hüppega pudenes noka vahelt välja tera. |
| s-663
| Need moodustasid hõreda rea. |
| s-664
| Kui vedruvõim oli lõpuni maha käinud, seisis põrandal teradest sõna. |
| s-665
| Aga see polnud 'kana', vaid hoopis 'kukk'. |
| s-666
| ' Miks ta ' kukk ' kirjutas? |
| s-667
| Las kirjutab parem ' tüdruk '! ' nõudis tonksaja. |
| s-668
| 'Mis sa kiusad lapsest,' ütles perenaine. |
| s-669
| 'On ju tal tore mänguasi?' |
| s-670
| Mees oli heas tujus, ta ütles: |
| s-671
| ' Kui tarka kana tahad saada, seo need kaks omavahel paari. |
| s-672
| Üks oskab kirjutada, teine lugeda. |
| s-673
| Üks kirjutab terad ees maha, teine loeb need järjelt kohe üles. ' |
| s-674
| Ta ise naeris oma nalja peale, mõni teine naeris kah, aga niisuguse häälega, et kas tasub kanadele nii palju tähelepanu pöörata, olgu nad kaetud sulgedega või plekiga. |
| s-675
| Tsee oli segaduses. |
| s-676
| Ta ei teadnud, kas ta võib ennast nüüd pidada targaks kanaks või mitte. |